Intervjuu andsid Õpiveebi asutaja Tõnis Kusmin ning Õpiveebi kaasasutaja Diana Veskimägi. Intervjuu pani kirja Birgy Lorenz.  

Mis on Õpiveeb?

Õpiveeb on koolidele suunatud veebipõhine uuenduslik õppekeskkond, kus õpetaja saab tunde ette valmistada, läbi viia ja õpilasele koduseid ülesandeid jätta. Õpetaja saab hoida oma faile, linke, pilte, videoid jm õppematerjale ühes kohas. Kõik on õppekava järgi süsteemis ja alati kergesti leitav. Ligi pääseb igast seadmest ning õpilastele jagamine käib ühe klikiga. Õpetajate lisatud avalikust sisust moodustub ühine suur õppematerjalide pank, mida kõik saavad taaskasutada. Lisaks saab teha digitaalseid teste ja kontrolltöid, arvuti kontrollib vastused kohe ära ja õpetaja töökoormus väheneb märgatavalt. Tööde kontrollimise asemel saab õpetaja keskenduda olulisemale - ainesisu omandatusele ja õpilastele, kes vajavad tuge.

Kes Õpiveebi teevad?

Tõnis Kusmin on Õpiveebi asutaja ja juht. Tõnis oli varem kohviäris: teenindas kohvikuid ja kontoreid, tegi head kohvi, juhtis oma firmat. Ta käivitas ka haridusalgatuse Silmaring, millest kasvaski Õpiveeb välja.
Diana Veskimägi on Õpiveebi kaasasutaja. Diana on olnud pikalt IT-teenuste valdkonnas, juhtinud oma ettevõtet. Lisaks töötab koolis haridustehnoloogina ja juhib Pärnu linna haridustehnoloogide aineühendust.  

Õpiveebi asutaja Tõnis Kusmin EDU EXEX 2016 konverentsil.

Mis on tänases Eesti koolis digimaterjalide kasutamise ja loomisega seotud suurim väljakutse?

Meie jaoks on olnud väljakutseks Eesti õpetajate ühise õppematerjalide panga loomine. Soovime, et õpetajate poolt loodud head õppematerjalid ei jääks ainult isiklikuks kasutuseks kõvakettale ja sahtlisse. Kokku on Tebo Õpiveebi materjalide pangas hetkeseisuga 11 913 avalikku materjali.

Kartsime esialgu, et see ei pruugi õnnestuda ja võib juhtuda, et õpetajad ei ole valmis oma materjale avalikult jagama. Õnneks osutus see kartus asjatuks ja praeguse seisuga võime kinnitada, et umbes 70% õpetajate lisatud materjalidest on avalikud ja kõigile vabaks kasutamiseks. Kõige populaarsemate õppematerjalide lisajatele maksame me ka tasu, see on olnud kindlasti üks motivatsiooniallikas.

Millised on digitaalsete õppematerajalidega seotud trendid maailmas?

Staatilised materjalid nagu PDF-failid ja Wordi-dokumendid on varsti ajalugu - õpetaja vajab õpetamiseks materjale, mis kaasaksid õpilasi aktiivsesse tegevusse. Tehnoloogia võimaldab hoopis teistmoodi õppida ning õpitut analüüsida ja järjest enam õpivad koolid neid võimalusi ära kasutama.

Teine kasvav trend on õpilaste poolt loodud õpisisu kasutamine digiõppematerjalina, õpilased õpivad väga edukalt üksteise töid analüüsides ja tagasisidet andes. Tebo Õpiveeb toetab seda suunda, et võtta õpilasi võrdväärsete õpipartneritena.

Mille poolest erineb teie lahendus kõikidest teistest?

Rahvusvahelisel turul on mitmeid keskkondi, mis pakuvad materjalide kogumikke, kuid need koosnevad enamasti Wordi-dokumentidest ja PDF-failidest. Õpiveeb pakub võimalust lisada ja luua ka interaktiivseid materjale, tekitada lingikogu jne. Ei ole vajadust kasutada erinevaid keskkondi, kõik on ühes kohas olemas.

Teine lisaväärtus on see, et kui õpetaja lisab oma digimaterjalid Õpiveebi, siis koguneb tema avalikest digimaterjalidest kokku personaalne e-portfolio, mida ta saab kolleegidega jagada.

Lisaväärtus on ka see, et olemasolevat materjali saab muuta. See teeb õpetaja jaoks töö lihtsamaks, ta ei pea kogu materjali ise algusest peale looma, vaid saab vajadusel seda kohandada endale ja oma õpilastele sobivaks. Tänu muutmise võimalusele on lihtne luua erineva tasemega õppematerjale, arvestades selle käigus erinevate õppijate võimetega.

Oleme teinud koolile alustamise võimalikult lihtsaks ning õpilased saab automaatselt EHIS-est üle tuua.

Samuti pakume automaatikat ehk interaktiivsete testide ja kontrolltööde tulemused kontrollib arvuti õpetaja eest ära, süsteem annab kohe kiire tagasiside, kes õpilastest sai teemast aru ja kes mitte ning tulemused esitatakse nii individuaalselt kui klass lõikes. Ka saab õpetaja jälgida, kas õpilane avas koduse ülesande, vaatas jagatud videot või harjutas lisatud õpimängu.
 
Tebo Õpiveeb uueneb iga nädal. Lisaks kasutusmugavuse pidevale parandamisele loome juurde ka uusi funktsioone. Viimati lisandunud ülesande mooduliga saab õpetaja õpilastelt vastuseid kokku koguda (nii lingiga kui failina) ning need ei ummista enam tema postkasti. Järgmiseks on arendamisel õpetaja materjalidest kollektsiooni moodustamine, tekstiharjutuste moodul ja veel erinevat tüüpi õpimänge.  

Tebo Õpiveeb ei ole kuulus ainult Eestis. Räägi meile selle kohta lähemalt, mida te seal Lõuna-Ameerikas teete ja kuidas on läinud. Miks te just sinna läksite?

Tšiili valitsus pakub maailma parimatele idufirmadele toetust, kui nad lähevad kuueks kuuks Tšiilisse elama. Loodetavasti kujuneb mõnel firmal Tšiili riigi jaoks kasulikke majandussuhteid. Meid valiti 1700 kandideeriva firma hulgast parima 5% hulka ja kutsuti sinna.

Tebo Õpiveebi juht Tõnis ja meie kaks arendajat elasid seal ühes väikses korteris, töötasid hommikust õhtuni (u 14h päevas) ja kuus päeva nädalas, et arendada keskkonda edasi. Kes pool aastat tagasi keskkonda sisse logis ja nüüd seda uuesti teeb, näeb täiesti uuel tasemel keskkonda.

Samal ajal tõlgiti Tebo ka hispaania keelde, käidi koolides tutvustamas ja kasutajaks registreerus 2000 õpetajat Tšiilist ja Argentiinast.

Tebo Õpiveebi tiim Tšiilis (vasakult: Erkki, Tõnis, Aivo).

Lõpetuseks, mida sooviksid veel meiega jagada?

Kui me tegime Silmaringi õppevideoid, siis avastasime, kui suur hulk häid õppematerjale, millest teistel õpetajatel palju kasu oleks, on õpetajatel juba olemas. Probleem seisnes jagamises, sest failid olid arvuti kõvakettal ja interaktiivsed harjutused, õpimängid ja testid erinevates keskkondades laiali. Me soovime luua 21. sajandi jagamismajanduse keskkonna õpetajatele (nagu YouTube’i videotes), kus igaüks saab näidata, mis tal on, ja parimate materjalide autorid saavad ka tasu.

Fotod: erakogu

Samal teemal:

• Koolielu digitaalsete õppematerjalide varamu
• Nutiseadmed mõjutavad meie produktiivsust

Mis siis ikkagi saab, kui liita õpetaja ja õpilane? Ikka sõna õpetlane. Meie 1. klassi õpilased said eelmisel nädalal olla ise õpetajad. Küll oli vastutusrikas ülesanne...

Elisabeth (2. klass): „See oli natuke imelik küll, et 1. klass õpetas meid. Nad on ju meist nooremad!“

Alar (2. klass): „See oli natuke keeruline küll, sest siin pidi mõtlema.“

Sellised olid mõned tagasi põrganud laused nutitunni kohta Palivere Põhikoolis. 1. detsembril õpetasid 1. klassi õpetlased 2. klassi õpilasi. 

1. klassil oli tähtis päev. Terve päeva siblisid nad ringi ja olid ärevil. Mõni käis kurtmas, et 2. klass on saladuse jälile saanud ja teavad, et me neid õpetame läheme.

Kaspar alustas tunni sissejuhatusega. Sõna oli õpetlastel, kes teatasid tunni teema. Mõnele oli oma osa hästi meelde jäänud, aga ka unustamise vastu leiab rohu, kui vajalik paber käepärast on. Kõige lõpuks tuletas Adeele meelde, et hea õpetaja ei tee õpilase eest tööd ära, vaid juhendab ja aitab. Seejärel olid õpetlased asjalikud ja valisid tahvelarvuti ning võtsid koha sisse õpilaste seas. Õpetlase abiga avati tahvelarvuti, leiti rakendus „Bit By Bit“ ja alustati õpinguid. Tublid õpetlased vaatasid, ootasid ja juhendasid, kui õpilasel seda vaja oli. Mõnikord lõi ikka kärsitus ka välja ning näpp tahtis õpilasele appi minna. Õnneks on tähelepanelikke kaasõpetlasi, kes teise kohe korrale kutsusid.

Tunni lõpus andsid nii õpetlased kui õpilased tagasisidet, kuidas tunnis läks, mida õpiti ja kuidas ennast tunti sellises tunnis. Nagu alguses mainisin, siis õpilased oli üllatunud, et 1. klass võib ka suuremaid õpetada. Leiti ka, et kuigi algul tundus mäng kerge, siis järjest edasi liikudes läks ikka raskeks ka, sest mõtlema pidi hakkama.

Juhendajana olin positiivselt üllatunud, et õpetlased suutsid end päris hästi tagasi hoida ja ei teinud kõike õpilase eest ära, püüdsid kõrvalt juhendada. Monteerijana avastasin, et õpilased räägivad järsku nii-nii tasa. Muidu nii valjuhäälsed õpilased rääkisid korraga väga vaikselt. Väga tõsine soovitus on, et võta endale võimalusel keegi appi filmima. Õpetaja ei pea olema 8-käeline robot, kuigi see tuleks kasuks. Kolmas mõte tabas mind peale tundi, et küll oli hea, et igaks juhuks paberi välja printisin, sest mõnel õpetlasel ikka läks ärevuses mõni sõnake meelest ära.

„Äge ja väga tore oli,“ vastas üks õpetlane. Teine arvas, et tema töö oli lihtne, sest tema õpilane oli ise väga tubli. Minu töö oli ka kerge, sest nii õpetlased kui õpilased olid väga asjalikud ning said kenasti hakkama.

Videokokkuvõte meie nutitunnist asub aadressil: https://youtu.be/Z2iJy04u9zE

Tund toimus HITSA progeäppide e-kursuse töö raames.

Loo autor on Palivere Põhikooli õpetaja Kristel Tereping. 

Info saatis Koolielule Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel. 

Rääma nutiviktoriinist võisid osa võtta kõik huvilised, see tähendab, et nii kooliõpilased kui ka teised asjast huvitatud inimesed. 

Noorema vanuseklassi (1. - 4. klass) võitjad olid järgmised:
Turbojänesed (Kahtla Lasteaed-Põhikool)
Nutitiim (Konguta Kool)

Keskmise vanuseklassi (5. - 9. klass) võitjad olid järgmised:
Mere4 (Meremäe Kool)
Taibud (Kuuste Kool)
Konguta poisid (Konguta Kool)

Vanema vanuseklassi (10. - 12. klass) võitjad olid järgmised:
Germu (Kilingi-Nõmme Gümnaasium)
Rõskemiim (Kilingi-Nõmme Gümnaasium)

Kel huvi praegugi vastata, siis seda saab teha SIIN.

Täname kõiki osalejaid!
Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Ruby harib progejaid Pärnu Rääma Põhikoolis
• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis

Loo autor on algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

232 postitusest 24 tegid novembris gümnaasiumid oma digitegevuste kohta. Tublimad osalejad olid Põlva Gümnaasium (16), Tabivere Põhikool (10), Tallinna Kristiine Gümnaasium (10), Palivere Põhikool(9), Antsla Gümnaasium (7), Tallinna Kuristiku Gümnaasium (7), Elva Gümnaasium (6), Sillaotsa Kool. Samuti olid tegijamad ained lõppenud kuul eesti keel, matemaatika, lõimitud tegevused, inglise keel, arvuti-robootika ning loodusõpetus, sest nendest tundidest ja tegevustest saabus kõige enam tõendusmaterjale.

Loosimise tulemused

Telia Eesti poolt välja pandud tahvelarvuti Lenovo Yoga Tab 3 Pro, Ruby raamatu ja šokolaadi saab endale Maarja Kask, kelle postitusest saime aimu, et Põltsamaa Ühisgümnaasium on terve kooliperega mõelnud, milline on üks tuleviku kool. Sellest kõigest saab lugeda siit.

Foxcademy pani välja auhinnaneljale gümnaasiumile. Iga kool saab kasutada Samsungi tahvelarvuteid koos ML Arvutite laadimiskastiga ja Foxcademy matemaatikaplatvormi kaks nädalat. Võitjad on: 
detsember - Põlva Gümnaasium (kontakt: Aimi Jõesalu);
jaanuar - Saku Gümnaasium (kontakt: Anu-Liis Lauk);
jaanuar-veebruar - Tallinna Kristiine Gümnaasium (kontakt: Ilotana Haalen);
veebruar - Narva Soldino Gümnaasium (kontakt: Irina Gomzjakova).

Kes ei tea, millega tegu, siis loeb siit.

Detsembrikuu

Detsembrikuu auhinnaloos toimub juba 23. detsembril ja selle kuu teemaks on “Nutikad helid”. Jõuluajal kõlab kõikjal, ka koolides ja lasteaedades, palju muusikat. Ootame põnevusega ülesvõtteid ja kirjeldusi sellest, kuidas kasutate digipille või -rakendusi musitseerimisel jõuluks valmistumisel või lihtsalt teadmiste/oskuste õppimisel. Jätkuvalt ootame muidugi ka postitusi muudest põnevatest tegevustest, mis aitavad koolis/lasteaias digipööret ellu viia.   

Jõuludele kohaselt on kingitusi palju.

- Telia Eestilt komplekt (30tk) kõrvaklappe, Ruby raamat ja ka midagi magusat.

- Haridus- ja Teadusministeerium toetab kooli enda valitud digitaalse õppematerjali (nt tarkvara l, digiõpiku või mobiilirakenduse litsents) ostmist 500 euroga. Soovitame koolil oma soov välja mõelda juba varakult, et loosiõnne naeratamisel juba käesoleval aastal see endale saada ja uuel aastal kasutusse võtta.  

- Tebo õpiveeb kingib ühe kooli kõikidele õpetajatele ja õpilastele tasuta Õpiveebi kasutamisõiguse õppeaasta lõpuni.

Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/ FB gruppi ülesvõte (video, foto(d), lingid infole) ja kirjeldus tegevuse eesmärgist ja õppetegevuse käigust. Jagage kindlasti “Nutitund igasse kooli” kohta infot ka koolide ja lasteaedadega, kes veel meie kogukonnaga liitunud ei ole. Ja olgem lahked jagama tegijaile kiitust märkides nende postitused “meedlivaks” või neid tunnustavalt kommenteerides.

JUHIS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Fotod on võetud "Nutitund igasse kooli!" FB-lehelt. 

Samal teemal:

• Algatus "Nutitund igasse kooli!" tutvus Mektory tegemistega
• Foxcademy pakub nutikaid võimalusi matemaatika õpetamiseks

Loo ja fotode autor: Etlin Ormak, Kiili Gümnaasium.

Et see ei tuleks selline tund kus õpetaja õpetab ja lapsed õpivad, siis kolm last said ülesande programm endale kodus selgeks teha. Mina õpetajana andsin õpilastele kaks tundi erinevaid metoodikatrikke, kuidas olla õpetaja.

Kodutöö oli tulevastel õpetajatel nii hästi tehtud, et isegi õpetaja õppis sellest mõne uue nipi.
Tund ise toimus nii: kolm õpilast õpetasid oma kaaslasi ja see käis nii lihtsate väljenditega ja nii hoolivalt kaaslase suhtes! Me ei saanud selle ühe tunniga mänge valmis, aga jätkame seda edaspidi.

Kõige lahedam oli see, et kuulsin, et ka kodudes oli õppetund jätkunud ja nüüd on vähemalt kümme lapsevanemat, kes oskavad väikest rohelist robotit liikuma panna. See oli väga tore koostöö!

Soovitan: hea lehekülg proovimiseks ja programmiga tutvumiseks on progetiiger.ee. Seal on üleval nii pildid kui õpetus antud programmist.

Samal teemal:

• Meeril on üks väike robot...
• Innoka noored: kui sa õpetuse järgi ei tee, siis see on leiutamine
• Koodi mingua, õpetaja!

Autor: Mart Kimmel, Rääma Põhikool

Juba esimesel päeval olid raamatud uudistamiseks kõikidele õpilastele. Rõõmu jätkus nii väikestele kui suurtele. Kuna Eestis ei ole lastele varem selliseid toredaid raamatuid programmeerimise ja probleemilahendamise kohta ilmunud, siis tuleb ise välja mõelda, kuidas neid õppetöös kasutusele võtta.

Meie Ruby-raamatute kasutamine sai alguse sedaviisi, et uurisin laste käest, kes sooviks lugeda üht raamatut, mis on seotud programmeerimisega. Mitmedki julged käed tõusid ning lapsed saidki hakata Ruby-raamatut lugema. Lugemine aitab lapsel keskenduda kindlale tegevusele. Kui laps on lugenud jutukese raamatus läbi, siis tasub teda suunata raamatu lõpus olevaid harjutusi tegema, sest sellega oskab ta teksti ja harjutuse kokku panna (kasvõi kaasa mõelda samamoodi kui Ruby). Eelnevad tegevused olid pigem individuaalsed, nüüd tasub ka sotsiaalsetele tegevustele mõelda ning selleks sobib ideaalselt raamatus olev lauamäng, mida saab mitmekesi mängida (siin võib ka ise välja mõelda raamatu põhjal küsimused, millele ühele või teisele nupule jõudes tuleb vastata).

 

Kui Sinagi soovid oma lastega kasutada Ruby-raamatut programmeerimise õpetamiseks, siis meie soovitused Sulle on:

1. Las lapsed tutvuvad esmalt raamatuga ning loevad seda endale sobivas tempos (selleks võib kuluda ka 2 x 45 minutit);
2.Seejärel selgita lastele, et raamatu lõpus on nn harjutused, mida laps saab tegema hakata (hea on teha harjutusi peatükkide järgi);
3. Kui lapsed tunnevad, et on harjutustest väsinud, siis mängigu raamatus olevat lauamängu (siinkohal ei pea olema päristäring, vaid piisab ka nutiseadmes random.org keskkonna kasutamisest - meie kooli õpilaste idee).

Ruby raamatule lisaks on loodud ka toetav veebileht http://www.helloruby.com/, kust leiab mitmeid ülesandeid - näiteks oma operatsioonisüsteemi disainimine, kunsti ja algoritmine sidumine, klaviatuurimäng jne. Raamatu autori meelest peaks olema igal lapsel võimalik õppida tehnoloogiat ja seda, kuidas asjad töötavad, kuidas mõelda nagu arvuti, ka siis, kui ei ole võimalust raamatut endale muretseda.

Mida õpilased raamatust arvasid?

2. klassi õpilane: “Lõbus, äge, lahe. Huvitav seiklus!”

3. klassi õpilane: “Mulle meeldis aardejaht, kui Ruby otsis kalliskive. Selles raamatus oli palju pilte!”

5. klassi õpilane: “Mul tuli selline tunne, et ma ise oleksin selles loos.”

6. klassi õpilased: “Huvitav raamat. Sain uusi mõtteid probleemide lahendamiseks. Mõistatusi oli huvitav lahendada. Lihtne oli raamatut lugeda /---/. Lisaks oli hästi illustreeritud ning mulle meeldis see, kuidas raamat näitas läbi loo mängu/programmeerimise samme."

Kokkuvõtteks soovitame Rääma kogemuse alusel Ruby raamatut nii kooli ainetundi kui ka kingiks jõuluvana kingikotti ehk kodus kasutamiseks, eriti lasteaia kuni teise kooliastme lastele.

Fotod: Mart Kimmel

Samal teemal:

• „Tere, Ruby!“ inspireeris mänge looma
• Ruby igasse kooli!

Õpetajateks olid meie mini-programmeerimistundides 1.-3. klassi õpilased, kes robootikaringis on sügisel juba õppinud BitByBit programmeerimismängu kasutama. Õpilasteks olid kooli õpetajad ja ka ühe seminari raames kooli sattunud külalised. Vahenditena kasutasime tahvelarvuteid ja sinna laetud tasuta rakendust BitByBit.

Tahvelarvutiga varustatud õpilane otsis koolimaja pealt vahetunnis tegevusetuna tunduva õpetaja ja kutsus ta endaga "mängima". Kui tutvus loodud ja õpetaja n-ö lõa otsas, selgus tõsiasi, et õpetaja peab hakkama hoopis programmeerimist õppima. Õpilane andis esmased näpunäited mänguga toimetulemiseks kätte ja edasi oli juba õpetaja enda teha, kuidas ta olukorrast välja tuleb. Õnneks julgesid õpetajad tunnistada, kui nad millestki aru ei saanud. Tõeliste professionaalidena teadsid nad ka, et rumalaid küsimusi pole olemas ja kasutasid julgelt küsimise võimalust; lisaks kasutati rõõmuga ära võimalust saada individuaalset õpet ja nii tunduski programmeerimine lõpuks lihtne, mänguline ja tore.

Plussid ja miinused

•    Algklasside õpilaste jaoks oli väga tore, et nad said tuttavaks uute õpetajatega. Tuttava õpetaja juurde on palju lihtsam minna kui selle juurde, keda sa võib-olla paar korda koolimaja peal näinud oled, seega enesekindlust ja julgust said õpilased palju juurde.

•    Õpetajad nägid õpilasi uuest küljest. Kui senine kokkupuude on olnud ikkagi õpetaja ja õpetatava vaates ja klassikalistest ainetes, siis nüüd üllatusid nii mõnedki õpetajad, kui osav võib noor õpilane olla programmeerimismängu juhendades.

•    Mõnda õpetajat pidi õppima/mängima kutsuma kaks korda ehk õpetajate julgust tundmatus kohas vette hüpata tuleks tihemini proovile panna.

•    Tahes-tahtmata tekitasid tahvelarvutiga koolimaja peal ringi liikuvad õpilased ja pinkidel istuvad õpilane/õpetaja palju põnevust ka kaasõpilastes ja leidus ohtralt neid, kes samuti oleks tahtnud selles ettevõtmises osaleda - nii õpilase kui õpetajana. Nii et kindlasti tuleks sihtrühma järgmine kord suurendada ja varuda ka rohkem aega. Code Week asemel Code Month!

Kuna rahvusvaheline programmeerimisnädal, mille osa meie eksperiment ka oli, on juba kooliaasta algul, siis järgmise aasta sündmusteks tuleks hakata valmistuma juba praegu. Meie kogemus ütleb, et huvi on väga suur, seega väikseid ja tagasihoidlikke sündmusi plaanida pole mõtet. Ikka kogu koolile ja miks mitte mitme nädala vältel.

Merivälja Koolis toimusid programmeerimisnädala jooksul veel 3D-modelleerimise ja printimise tunnid ning erinevate programeerimiskeelte mängulise õppimise tunnid. Kui mõni õpilane oli algul programmeerimise osas kahtleval seisukohal, siis tundide lõpuks leidsid kõik omale etteantud valikust sobiva ja köitva programmeerimismängu või rakenduse ja tunnid kuulutati igati kordaläinuks ja põnevaks.

Loo ja fotode autor on Aivi Osman. 

Samal teemal:

• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis
• Haanja Kooli koodinädal

Loo autor on Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz. Tema küsimustele vastas Kristina Piliste Mektory tehnoloogiakoolist. Fotod: Koolielu arhiiv. 

Mis on uut ja huvitavat plaanis sellel sügisel-talvel?

Sellel õppeaastal viime Mektory keskuses ellu toredaid USA päevi, mida korraldame koostöös USA saatkonnaga. USA päevade raames toome kord kuus Eesti kaugematest nurkadest õpilasi ja õpetajaid endale külla ja pakume neile lisaks Mektoryga tutvumisele elektroonika töötuba ning huvitavaid külaliskõnelejaid, kes arutlevad õpilastega USA hariduse, teaduse, kultuuri, innovatsiooni ja poliitika üle.

Samuti avatakse mitmeid uusi laboreid nagu küttelabor (koostöö ettevõttega Utilitas) ja ka virtuaallabor on kogumas kiiresti populaarsust. Küttelaboris näiteks saab uudistada, mismoodi soojus meie majadesse jõuab. Ülipopulaarses virtuaalreaalsuse laboris aga saab vaadata erinevaid demosid, alates dinosaurustest kuni kosmose ja muusemite külastamiseni. Varsti loodame pakkuda õpilastele võimalust ka ise virtuaalreaalsuse vallas midagi ära teha ja seda siis testida, aga sellega läheb natuke veel aega. 

Toetate Eesti Tööõpetajate Selts ja Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi 3D ehtekonkurssi omalt poolt töötoaga klassile, kelle esindusmeeskond võidab ühe pea-auhindadest. Mis on teie meelest kõige põnevam töötuba, mida soovitate sellel klassil välja valida?

TTÜ Mektory tehnoloogiakooli töötubade valikus on üle 30 teema, mis kõik on omamoodi põnevad ja huvitavad. Eri vanuses kooliõpilastele meeldivad erinevad asjad, ent tuleb tõdeda, et tõeliseks menukiks meie keskuses on robootika töötoad. 

Noorematele õpilastele on põnevad ka kosmosetranspordi ja universumi töötoad, kus saab näiteks teleskoobiga taevast vaadata, spektromeetrit meisterdada või tulnukate olemasolu üle arutleda. Kosmosetemaatilised töötoad sobivad hästi põhikooli I ja II astemele. Lisaks meeldib väiksematele külalistele alati meisterdada ka meie Cool Tool stuudios, kus saab lihtsate puutöömasinatega puidust esemeid valmistada.

Natuke vanemad õpilased saavad proovile panna oma elektroonika- ja programmeerimisoskused valgusfoori valmistamisel. Kasutame selleks väga lihtsat, aga palju võimalusi pakkuvat Arduino platvormi. Sinna töötuppa ootame õpilasi nii põhikooli viimasest astmest kui gümnaasiumist. Samamoodi põnev on ka televisiooni töötuba, kus avaneb võimalus piiluda ühe telestuudio telgitagustesse ja lisaks proovida ka ise kas saatejuhi, režissööri või operaatori amertit.

Gümnaasiumiõpilased saavad oma tarkust testida erinevates teaduskondade töötubades. Näiteks ventilatsioonilaboris saab ise disainida ja valmis teha ventilatsiooni lõppelemendi, mida siis pärast tossutesti abil katsetada. Lisaks saab TTÜ keemiatehnika instituudi laborites  läbi viia katseid vee ja õhuga, teedeinstituudis õppida ise teid projekteerima ja ehitusteaduskonnas ehitada lihtsatest vahenditest suuri raskus kannatavaid torne.

Teie keskus ei ole mõeldud ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele. Milliseid teenuseid või tegevusi pakute neile? Mis on olnud teie meeskonna jaoks kõige huvitavam?

TTÜ Mektory keskus on ennast pühendanud viiele peamisele eesmärgile. Kindlasti on meie jaoks olulised kooliõpilased ja õpetajad, keda ootame tehnoloogiakooli kursustele ja töötubadesse ja niisama keskusega tutvuma. Aga eelkõige on Mektory keskus loodud selleks, et aidata omavahel koostööd teha ettevõtetel, ülikooli teadlastel ja tudengitel. Ettevõtted võivad pöörduda mõne probleemiga meie poole ning meie aitame ülikoolist leida teadlased ja tudengid, kes aitavad ettevõttel oma probleem lahendada. Olgu selleks siis mingi uurimuse läbiviimine, uue toote arendus või midagi kolmandat. Tudengitele pakume lvõimalust alustada start-up ettevõtlusega ehk osaleda erinevates koolitusprogrammides ja võistlustes, saada mentorlust ning võimaluse oma äriideed ellu viia.

Ühte kõige huvitavamat asja on väga raske välja tuua, sest iga päev Mektory keskuses on seiklus ja võimalus uute toredate inimestega kohtuda!

TTÜ Mektory keskusest on kolme aasta jooksul läbi käinud ligi 150 000 inimest üle kogu maailma. Kui vaadata meie seinal olevat maailmakaarti, mis on nagu meie külalisteraamat, siis külalisi on käinud pea kõigist maailmanurkadest: Aafrika, Aasia, Lõuna- ja Põhja-Ameerika, Euroopa, Austraalia ja isegi Antarktika!

Üks asi, mida aeg-ajalt mõni külastaja ikka küsib, on: „Kas Mektory tähendab ka midagi?“. Tähendab küll! Tegu on mugandatud akronüümiga ja kõigi meie nimetähtede taga on omaette sõna. MEKTORY  - Modern Estonian Knowledge Transfer Organization foR You. Inglisekeelne nimi tähendab tegelikult lihtsalt kohta, kus erinevad inimesed saavad omavahel teadmisi jagada. Olgu need siis ettevõtted ja teadlased, õppejõud ja tudengid või koolilapsed ja erinevate riikide esindajad. 

Samal teemal:

• Foxcademy pakub nutikaid võimalusi matemaatika õpetamiseks
• Nutitunni algatuse novembrikuu on pühendatud õpilastele ja nende aktiivsusele

Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhinnad (koolidele), mille sel korral on välja pannud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Võistkonna suuruseks võib maksimaalselt olla 4 inimest, aga võib mängida ka üksi! Auhinnad teevad head nii kehale kui ka vaimule!

Link nutiviktoriini täitmiseks avaldatakse 22. novembril 2016 Facebook´is kasutaja Rääma Nutiajud seinal!

Lisaküsimuste korral kirjutage meie kooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Julget pealehakkamist!
Rääma Nutiajud

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis
• Nutipööre Rääma Põhikoolis

Loo ja fotode autor on Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel.

Võime julgelt väita, et meie kool ilma nutita läbi ei saa - seega oleme nutikad!

Kõige vahvam oli see, et andsime ka lapsevanematele võimaluse kodus olles programmeerida ning kasutasime keskkonnana Code.org keskkonda.

Meie õpilased olid koodinädalal hõivatud Edisoni robotitega, sest oli vajalik harjutada Robotexiks 2016. Õpilased toetasid üksteist ning näitasid, kuidas üks või teine programm EdWare abiga Edisoni panna. Saime teada, et punkt on parem kui koma! Allolev pilt on meenutus septembrikuust robootikaringis.

Õpilased olid nii abivalmid, et toetasid teiste õpilaste koodinädala tegevusi, näiteks aitasid tüdrukud teineteist Code.org keskkonnas, koodides mõlemad Minecrafti-mängu. 

Seega - olgu koodinädal või mitte, Pärnu Rääma Põhikool on ikka aktiivne koodijate väljaõpetaja! 
Vaadake ka meie nutiveebi ja lugege meie tegemistest: http://nutiraama.weebly.com/. 

Samal teemal:

• Nutikas kabevõistlus Rääma Põhikoolis
• Nutipööre Rääma Põhikoolis