eTwinningu koolijuhtide grupp (eTwinning for School Management group) on suunatud koolidirektoritele ja haridustöötajatele, kes seotud kooli juhtimisega.

Grupi eesmärk on arutada kooli juhtimisega seotud teemasid – efektiivne juhtimine, uued õppemeetodid, digipädevuste arendamine, õpilaste motiveerimine, uued hindamismeetodid, sisserändajate laste integreerimine, eTwinningu kool jne. Selles grupis saavad koolijuhid luua endale Euroopa kolleegide võrgustiku, et kogemusi vahetada ja uusi ideid leida.

Grupiliikmed saavad osa võtta informatiivsetest webinaridest, webinaride ajakava leiab SIIT. Järgmine webinar toimub 23. novembril - "Introducing the School Education Gateway to school leaders", kus tutvustatakse uut üleeuroopalist haridustöötajatele suunatud veebiplatvormi School Education Gateway.

Selleks, et eTwinningu koolijuhtide grupiga liituda ning osa võtta tasuta webinaridest, peab esmalt tegema end kasutajaks eTwinningu portaalis. Registreeru kasutajaks SIIN.

Samal teemal:

• eTwinningu aastakonverentsil räägiti digitaalsete kodanike kasvatamisest
• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte

eTwinningu aastakonverentsi läbivaks teemaks oli digitaalne kodakondsus ja digitaalsete kodanike kasvatamine. Digitaalne kodakondsus on meie ajastu kontseptsioon – enamikel inimestel on identiteet ja elu veebis samamoodi nagu reaalses maailmas. Konverentsil uuritigi, kuidas tõsta koolide teadlikkust digivaldkonnast ning mil moel olla valmis digitaalseks tulevikuks.

Lisaks loengutele said osalejad valida ligi 30 praktilise töötoa vahel, kus põhirõhk oli uute põnevate töövahendite, õppmaterjalide ja meetodite tutvustusel ning parimate praktikate jagamisel. Ikka selleks, et koju tagasi minnes oleks värskeid ideid ja uusi vahendeid, mida ise kasutada ja teistega jagada.

Eesti õpetajad eTwinningu aastakonverentsil. Foto: Kristel Einaste-Lukk

Kõik algab headest õppematerjalidest

Töötoas „Open Educational Resources“ oli juttu avatud õppematerjalidest, Creative Commons (CC) litsentsidest ning Learningapps keskkonnast. Avatud õppematerjalide kohta on väga palju erinevaid definitsioone, kuid kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on õppematerjaliga (pilt, animeeritud objekt, mäng, tunnikava, video, test jne), mis on digitaalne, avatud sisulitsentsiga, tasuta või väikeste mööndustega (CC-litsents) kasutatav.

Töötoas osales Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja ja haridustehnoloog Ingrid Maadvere: „Oluline mõte minu jaoks oli see, et lisaks avatud materjalide leidmisele peaks neid ka ise looma. Avatud materjale tuleb juurde vaid siis, kui me neid ise loome. Üks osaleja Soomest ütleski, et me oleme saanud veebist nii palju, et meil on lausa kohustus tagasi anda. Nii et jagame julgemalt oma loomingut.“ Evely Siimsoo Türi Põhikoolist lisab: „Aga kui jagada, siis targalt ning selleks tuleks oma töödel kasutada CC litsentse. Õpilastele tuleks sellest rohkem rääkida ning ka koolis kodutööna lasta koostada pilte või videot sisaldav lehekülg või esitlus ning lisada sellele CC litsents. Õpilastele peab selgitama kasutamise ja jagamise reegleid.“ Viitamise kohta leiab materjali siit: http://openattribute.com/.

Avatud õppematerjale saab kasutada näiteks programmeerimise õpetamiseks. Töötoas „Introduction to digital creation and coding for all“ räägiti lähemalt sellest, mida tähendab programmeerimine koolitunnis ja kuidas õpetaja teemaga algust võiks teha. „Selle töötoa teemast olin põgusalt kuulnud, kuid isiklikult programmeerimisteemaga kokku puutunud polnud. Tundus olevat vaid arvutiõpetajate pärusmaa, kuid sai natuke selgemaks ning pisut omasemaks,“ ütleb Evely Siimsoo. Selgus, et teemat võib käsitleda ka ilma IKT vahenditeta, selleks on vaja vaid veidi loovust ja nutikust. Häid ideid selleks leiab siit: http://csunplugged.org/.    

Mänge ja õppevahendeid programmeerimise õpetamiseks leiab siit:

• www.menti.com
• scratch.mit.edu
• http://www.kodugamelab.com/
• http://www.catrobat.org/
• http://appinventor.mit.edu/
• http://makeymakey.com/

Digiajastu toob kaasa uued õppemeetodid

Õpitoas „Using media to flip your classroom“ tutvustati, kuidas muuta õpilased passiivsetest tarbijatest aktiivseteks tegutsejateks ümberpööratud klassiruumi meetodil.

Meetodil on kaks faasi: töö kodus ja koolis. Õpilased peavad kodus õpetaja poolt loodud teemakohased loengud ja videod läbi töötama, õpetaja ja kaaslastega saab online’is uuritavat teemat arutada ja vajadusel küsimusi esitada. „Selline tööjaotus tagab, et tundi tulles kasutatakse aega efektiivselt,“ ütleb töötoas osalenud Võru Kreutzwaldi Kooli õpetaja Ere Tumm.  „Tavapärased rollid õpilane-õpetaja on ära vahetatud. Õpetaja roll on olla vaatleja-kuulaja, õpilaste ülesandeks on aga kodus ettevalmistatud materjali jagamine ja seletamine kaaslastele.“ Kodus uuritud materjalide omandamist ja nendest arusaamist kontrollitakse erinevate tegevuste kaudu: grupitöö, ettekanded, debatid, diskussioonid, eksperimendid, posterid jne.

Kasulikke linke videotele jm õppematerjalidele leiab siit:
•    Kreeka hariduslik lühivideokogumik;
•    Rahvusringhäälingu videod ja saated Euroopast alates 1950. a.
•    Learning Resource Exchange;
•    Open Discovery Space;
•    Ted Talks;
•    Avasta 53 604 838 kunstiteost, artefakti, raamatut, videot ja heli kogu Euroopast.

Oma tundide salvestamiseks saab kasutada järgmisi keskkondi: https://www.panopto.com/, http://www.mhhe.com/tegrity/, https://www.techsmith.com/camtasia.html, https://www.screenr.com/. Õpetaja saab oma salvestatud tundidele ka küsimusi lisada: https://www.blubbr.tv/.

Lapsed veebis – turvaliselt!

Üha enam räägitakse sotsiaalmeediast ka kooli ja õppetöö kontekstis. Konverentsi avakõnes tõi Emma Mulqueeny välja tõsiasja, et 1997. aastal ja peale seda sündinud noored on kasvanud sotsiaalmeedia keskel ning see on neid mõjutanud rohkem, kui arvatagi oskame. Töötoas „Use of social media in learning“ arutleti sotsiaalmeedia kasutusvõimaluste üle õppetöös ning selle näitlikustamiseks koostasid osalejad ajaloolistele isikutele sotsiaalmeedia profiile (Twitteris, Facebookis, Instagramis, Infographicsis). Hea mõte, mida ka oma õpilastega katsetada! Lähemalt saab töötoa materjalidega tutvuda siit.

Lapsed on järjest enam veebis, mistõttu on eriti oluline on see, et täiskasvanud suunaks lapsi ja noori turvalisele internetikasutusele. Töötoas „Better Internet for Kids: Help your students to grow-up online“ rääkis Sabrina Vorbau sellest, mida tähendab olla digi(taalne)kodanik - mis teda iseloomustab, millised võimalused ja väljakutsed see kaasa toob. Töötoas osales Rakvere Ühisgümnaasiumi õpetaja Piret Strömberg, kes toob jällegi välja selle, et sotsiaalmeedia on noortele ülioluline ja see seab teatud ootused ka õpetajale: „Mõtlema jäin, kuidas lastele paremini selgeks teha millist infot võtta, millist jätta, mida veebis teha ja mida mitte.“

Lisainfot internetiturvalisuse teemal leiab siit: esafetylabel.eu; webwewant.eu.

Võitlus kiusamise vastu algab koolist

Lisaks internetiturvalisuse küsimusele tõstatati konverentsil ka kiusamise temaatika ning arutleti selle üle, mida saaks õpetaja teha selle vähendamiseks. Töötoas „Enable against bullying“ tutvustati kiusamise mõistet ja arutleti, millist käitumist saab pidada kiusamiseks ja millist mitte. „Osalejatele anti ülevaade hiljutisest kiusamise kohta tehtud uurimusest, millest selgus, et kiusajatel jääb tihti vajaka empaatiavõimest,“ selgitab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Marika Viks. „Seoses sellega tuleks teha õpilastega tööd nii nende endi emotsioonide kui ka teiste inimeste tunnete mõistmisega.“ Selleks sobivad järgmised keskkonnad:

• http://asoftmurmur.com;
• www.noisli.com;
• http://defonic.com;
• http://pixabay.com;
• http://addtext.com;
• http://gifmake.com;
• www.onemotion.com/flash/sketch-paint.

Marika Viks toob välja ka väga hea kiusamisvastase nipi - „Hambapasta võistlus“. Tegevust saab läbi viia igas klassis ning selle tulemusena mõistavad õpilased, milline mõju on nende sõnadel. „Selleks tuleb kutsuda klassi ette kaks õpilast. Mõlemad saavad enda kätte väikese hambapasta tuubi. Õpilaste ülesanne on pigistada hambapasta tuubist välja nii kiiresti kui võimalik. Kui see tehtud, tuleb neil saada hambapasta taas tuubi tagasi,“ õpetab Marika. „Loomulikult ei ole see võimalik. Selle abil saab õpilastele selgitada, et sama on ka sõnadega. Sa ei saa võtta oma sõnu tagasi, kui sa oled need kord välja öelnud.“

Rahvusvaheline projektitöö – planeerimine ja hindamine

Et eTwinningu keskne osa on projektitöö, siis pöörati konverentsil eraldi tähelepanu ka projektitöö planeerimisele ja hindamisele ning tutvustati 2016. aasta parimaid eTwinningu projekte.  

Töötoas „Project planning step by step“ räägiti lähemalt projektitöö läbiviimisest. Selleks moodustati rühmad, kellele jagati loosiga õppeaine, milles ühine projekt luua. „Meeldis, et lühikese ajaga loodi reaalne projekt, mida võiks kohe ellu viia. Tore ja hea oli see, et taimer luges minuteid iga projektietapi juures ning kuna oma projekti tuli lõpuks ka esitleda, siis viilimist ei olnud ning kõik panustasid etteantud aja raames maksimaalselt. Tulemuseks oli see, et esialgu ebamugavast teemast sündis midagi huvitavat ning inspireerivat. Töötuba andis positiivse tõuke edaspidistele projektidele,“ rõõmustab Evely Siimsoo.  

„Projektide planeerimisel võiks lähtuda KISS põhimõttest ehk Keep It Short and Simple,“ lisab Margit Laidve Luunja Keskkoolist ning toob välja olulisemad aspektid, millele projekti planeerimisel tähelepanu pöörata:

• miks üldse alustada rahvusvahelise projektiga;
• hetkeolukord;
• tehnilised võimalused;
• õpilaste huvid;
• kasutegur õpilaste jaoks;
• milliseid oskusi tahame õpilaste puhul arendada.

eTwinningu projektide dokumentatsiooni ja hindamisprotseduuri kohta andis häid nippe töötuba „Effective evaluation and documentation of a Project“. „Tähtis on meeles pidada, et kõik tegevused, mida projekti käigus läbi viiakse, peavad saama kajastatud (nt projekti päevikus) ning hindamisprotsessi ei jäeta mitte ainult projekti lõppu, vaid tehakse ka projekti vahehindamisi,“ rõhutab Ere Tumm. „Projekti plaan peaks olema täpne ja konkreetne, peamised eesmärgid selgelt välja toodud.“ Suureks abiks plaanitud tegevuste elluviimisel on projekti kalendrist, kus on kuude kaupa plaanitud tegevused jms koos tähtaegadega välja toodud.

Mõned kasulikud tööriistad projektitöö planeerimisel ja läbiviimisel:

• Küsitlused ja hinnangud (nt koheselt pärast mingit tegevust);
• Ajagraafiku/kalendri koostamine;
• Hääletamiskeskkonnad: www.tricider.com, www.dotstorming.com;
• Õpilaste tagasisideküsimustik;
• Õpilased saavad lindistada oma häält/kommenteerida tegevust;
• Projekti tulemuste dokumenteerimine;
• Hindamiskriteeriumide koostamine;
• Projekti jooksul läbi viidud tegevuste dokumenteerimine.

Õppimine parimatest praktikatest

Ja lõpetuseks üks vahva näide hästi õnnestunud projektist. Töötoas „eTwinning in Practice“ tutvustati 4-11aastaste õpilastega läbi viidud ning ka rahvusvahelist tunnustust pälvinud projekte. Üks tänavustest võidutöödest - „Looking for Beau and Delfi“ - on kogu koolipere ühendav koostööprojekt, kuhu on lisaks õpetajatele kaasatud ka lapsevanemad. Tegevuste kavandamises ja teostamises oli väga suur roll õpilastel – alates projekti logo kavandamisest ja selle valimisest hääletamise teel. „Projekti autorid esinesid väga emotsionaalselt, sealt oli õppida just esinemiskunsti!“ toob välja töötoas osalenud Vastseliina Gümnaasiumi õpetaja Terje Mägi. „Projektis on väga palju põnevaid, õpetlikke tegevusi, kust oleks häid ideid noppida kõigil. Näiteks vahakujude muuseum, kus õpilased olid eelnevalt ehitanud maketid Euroopa tähtsamatest vaatamisväärsustest, Euroopa lippudest maskid, kalender, raamat (nii mõlema partneri emakeeles kui inglise keeles), potitaimede ümber lamineeritud kultuurimonumentide joonised jm.“ Vaata projekti kohta valminud videoklippi siit:

Konverentsi avaesineja Emma Mulqueeny rääkis tänapäeva noorte mentaliteedist ja suhtest sotsiaalmeediasse, ettekandest saab lähemalt lugeda SIIT.

Tänapäeva lapsed sünnivad sotsiaalmeedia keskele. Nad orienteeruvad digitaalmaailmas hästi, tunnevad uusi meediume ja teevad nende kasutamisel sageli täiskasvanutele silmad ette. Young Rewired State juht Emma Mulqueeny sõnul selgub aga lähemal uurimisel tõsiasi, et tegelikult on noorte teadmised pinnapealsed ning nn sotsiaalsed digitaalsed pärismaalased (social digital natives) vajavad füüsilise ja virtuaalse maailma tasakaalustamiseks abi täiskasvanutelt.

Mida uue põlvkonna noored teisiti teevad?

Mulqueeny sõnul saab välja tuua teatavad omadused, mis iseloomustavad 97ndaid (97ers – ingl.k) ehk 1997. aastal sündinud noori ja aitavad paremini aru saada, kuidas nad oma eelkäijatest erinevad. Järgmise viie aasta jooksul saab see põlvkond täiskasvanuks – need noored lähevad ülikooli, alustavad iseseisvat elu, neist saavad tarbijad ja hääleõiguslikud liikmed ning nad hakkavad üha enam ühiskonda mõjutama.

Esiteks toob Mulqueeny välja selle, et tänapäeva noori kannustab ego rohkem kui kunagi varem. Ja neil on ka märkimisväärselt rohkem võimalusi laiema auditooriumi tähelepanu saada. Mida põnevamat infot, pilte, videoid noored sotsiaalmeediasse paiskavad, seda rohkem tähelepanu ja tunnustust nad saavad. Uued meediumid panevad noori õigeid momente tabama, mida teistega jagada (Instagram, Snapchat jne). Just seepärast iseloomustab uut põlvkonda lühiajaline keskendumisvõime ning n-ö halastamatud keskendumisemomendid (ruthless moments of concentration).

Sotsiaalmeedia on muutnud noored omamoodi vandenõuteoreetikuteks. Noortele meeldib vigade leidmine ja väidete ümberlükkamine, sest kui sa tõestad, et midagi on valesti, saad sa kohe vaatajaid ja like’e juurde, toob Mulqueeny välja. Ja see on asi, mis kannustab noori – tohutu vajadus silma paista.

Sotsiaalmeedia ajastul üles kasvanud noored on andmete müüjad (natural data-traders). Noored saavad aru, et kõik on müüdav ja ostetav - nemad müüvad Snapchatile oma pildi ja saavad vastu õiguse seda keskkonda kasutada. Sageli on nad aga naiivsed jagajad ning vajavad täiskasvanu juhendamist – mida ikkagi info jagamine tähendab, millist infot jagada ja mis võivad olla selle tagajärjed pikas perspektiivis.

Sotsiaalmeedia loob uusi kogukondi – korraga kuulutakse mitmesse erinevasse rühma, üheaegselt ollakse mingi rühma liidrid ja mingi rühma jälgijad. Juba 12-aastased peavad õppima pidevalt infot filtreerima, jagama end mitme erineva rühma vahel ning vajadusel sõnumeid muutma, et rohkem tähelepanu saada. Seega on noored õppinud ka kogukondi mõjutama, saades like’ide ja jagamiste näol vahetut tagasisidet oma mõjukusele, toob Mulqueeny välja.

Peale 1997. aastat sündinud lapsed on maailmakodanikud. Nende jaoks ei oma vahemaad enam sama tähendust, mis varasematele põlvkondadele, sest piltlikult öeldes on maailm vaid ühe hiirekliki kaugusel. „Põnev on näha, kas ja kuidas hakkavad need noored piiranguid maha võtma ja mida nemad üldse piirideks peavad,“ ütleb Mulqueeny.

Viimaks toob Mulqueeny välja selle, et praeguseid noori ei saa suruda ühiskonda, mis pole ehitatud digitaalseks.

Mida selle teadmisega ette võtta?

Kõige olulisem on õpetada noortele tasakaalu füüsilise ja virtuaalse maailma vahel, leida võimalusi nende ühildamiseks ning tuua tehnoloogiakesksesse maailma empaatiat ja inimlikkust.

Tänapäeva lapsed viibivad virtuaalmaailmas üha suurema osa oma ajast – seal saavad nad sõpru, suhtlevad omavahel, lähevad lahku, lahendavad tülisid, ostavad ja õpivad. Seepärast on oluline jälgida, et füüsilises maailmas säilitaksid noored tervisliku eluviisi, mis aitab luua eluterve tasakaalu kahe maailma vahel. Mulqueeny toob selleks välja nn tervise kaheksa sammast (8 pillars of optimal health), mida igaüks peaks järgima – piisavas koguses värsket õhku, päikesevalgust, tervislikku toitumist, aga ka näiteks oskus stressi leevendada, võimalused loovaks eneseväljenduseks jne.

Pidevalt võrgus olevas maailmas, kus erinevate meediumite kasutamises orienteerutakse ning kogukondi osatakse seeläbi mõjutada, jääb Mulqueeny sõnul tegelikult puudu inimlikkusest ja empaatiast ning just seda peaks kool, õpetaja ja lapsevanem tänapäeva noortele õpetama. Oluline on selgitada, et virtuaalmaailmas kehtivad samad reeglid, mis füüsilises maailmas ning tegelikkuses ei peaks need piirid kahe maailma vahel nii jäigad olema. „Ja seeläbi kasvatamegi uuest põlvkonnast tõeliselt võimekad inimesed.“

Emma Mulquueny esines 27. oktoobril Ateenas toimunud eTwinningu aastakonverentsil „Digital citizenship“. Foto: eTwinning Europe

Samal teemal:

• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama
• Milleks gümnasistile küberkaitse?

Tegu on  tutvumisringiga eTwinningu portaalis, kaaslasteks sellel teel on eTwinningu eksperdid Mari Tõnisson ja Varje Tipp. Toimumiskohaks eTwinning Live grupp eTwinningu veebikursus.  

eTwinning Live’is saavad õpetajad reaalajas suhelda ja oma professionaalset võrgustikku arendada. Õpetajate käsutuses on videokonverentsi töövahend (Adobe Connect 9) veebiürituste korraldamiseks, olgu selleks arutelu väiksemas grupis või hoopis videokonverents kuni 100 osalejale. Samuti on õpetajatel võimalus osaleda teemapõhiste võrgustike ehk gruppide töös. Kasutajate omavahelisse suhtlemisse on lisandunud sotsiaalvõrgustiku elemente, mis aitab kolleegide tegemistega kursis olla.

Uuenenud on ka projektitöökeskkond Twinspace, projektitöö läbiviimisel saab videokonverentsi kaudu õpilastele veebikohtumisi korraldada ja reaalajas näiteks kaks Euroopa eri riikides asuvat klassiruumi ühendada. Olgu öeldud, et eTwinningu kaudu on  nüüd võimalik ka ainult Eesti koolide vaheline koostöö.

eTwinningu võrgustikus ringlevad ideed innustavad õpetajaid katsetama uusi õpetamismetoodikaid ja arendama rahvusvahelist koostööd oma koolis. Lisaks veebipõhistele projektidele toetab eTwinning ka teisi Erasmus+ programmi tegevusi.

Palume kõigil, kes soovivad kursuse läbida täies mahus, registreeruda tunnistuse saamiseks HITSA koolitusveebis. Tunnistuse saamiseks on vajalik ära teha koolituse käigus antud praktilised ülesanded. Kes soovib kaasa lüüa vaid osaliselt, neil palume eTwinningu portaali kaudu ühendust võtta Varje Tipi või Mari Tõnissoniga, kes teid gruppi liidavad.

HITSA koolitusveebis registreerumine

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Bratislavas õppimas ja ajalugu nautimas
• Kohtumispaik Firenze
• Projektõpe aitab lõimida erialaõpingud nii keeleõppe kui ka infotehnoloogiaga

Loo ja fotod saatisd Koolielule Kerli Perend, Margit Rüsse ja Ivika Jegis.

Neljapäeva, 6. oktoobri eriti varajasel hommikul võtsid kolm eestlannat suuna Tallinna lennujaama poole. Kaks põhjast ja üks lõunast. Keegi kedagi varasemast elust ja ajast ei tundnud, aga luurava silmavaate järgi tuvastasime teineteist ja nii see reis Slovakkiasse Bratislavasse võis alata.

Bratislava on uhke Doonau kaldal asuv linnake, kus on Wikipedia 2015.a andmetel 422 938 elanikku. Viini ja Bratislava vahe on 60 km, mis on ühtlasi väikseim vahe kahe pealinna vahel Euroopas.

Varem polnud meist keegi Slovakkia pealinnas käinud. Koht uus, inimesed uued. Reisisime Helsingi kaudu Viini, seal istusime bussi peale ja 45 minuti pärast olimegi Bratislavas. Kui kohalik hommikueine söödud, oli julgem tunne minna hotelli otsima. Tänapäeval pole inimesele eksimisvõimalust jäetud, sest tehnilised vahendid teevad töö ära sinu eest. Paistsime ka vist suhteliselt kohalikena välja, sest meie käest tuldi teed küsima.

Vihma tibas, aga nii me siis astusime, kõhus kohalike tehtud omlett ja suurepärane kohv. Kaugele ei olnud vaja sammuda, nii umbes kilomeetri jagu, ja oligi hotell ka leitud. Kuna tubadesse meid veel ei lastud, siis kaks meist otsustasid kompsud maha jätta ja linna uudistama minna. Üks oli siiski esimestel minutitel Bratislava vanalinna munakiviteega lähemalt tutvuse sobitamisest väsinud ja jäi hotelli tuba ootama. Põhi ja Lõuna asusid aga innukalt Bratislavaga tutvust tegema.

Millegipärast sattusime taas ja taas keraamikapoodidesse. Neid on seal tosinate kaupa. Ilmselt on slovakid käsitöörahvas. Olime loomulikult ka kultuursed ja imetlesime kohaliku kiriku auväärsust ja ilu. Vanalinn on kogu ulatuses väga armas. Seda muljet ei suutnud rikkuda ei tibav vihm ega lirtsuvad jalad! Arhitektuur vaheldub gootist renessansini, on barokki ja rokokood. Peaaegu sama kodune kui Tallinna vanalinn. Samas sai ära patsutatud ka üks rinnuni ulatuv koer ja tehtud temast fototõestus.

Loomulikult vaatasime ära Bratislava kindluse, St Martini gooti stiilis katedraali, suures koguses kirikuid ja palju kauneid vaatamisväärsusi, mida üks turist ikka vaatama peab. Kõige selle kõrvale lisandub reisi teine teema ehk põhiline põhjus, miks kolm eestlannat Bratislavasse jõudsid - eTwinning.

Juba seminaril olles öeldi, et osalevaid riike on 11, meile saadetud kirjast lugesime välja 12. Esindatud olid Austria, Serbia, Ungari, Ukraina, Armeenia, Tšehhi, Läti, Leedu, Poola, Türgi, Slovakkia ja meie, Eesti.

Sissejuhatavate kõnedega esinesid Carmen Rodrigues Fernandes ja Lubica Sokolikova. Murdsime kohe jää ja saime grupitööna kirja panna, milliseid projekte võiks lähiajal teha. Gruppidesse jaotati šokolaadi liikide järele, mis oli iseenesest väga lõbus algus. Magus pealekauba!

Projektiideid ja iseendid tutvustades jäi kõrvu, et üks hea projekt on selline, milles lapsed saavad olla piirideta, loomingulised ja suures annuses huumorit ei tee kunagi paha.

Teine päev tõi kaasa paralleeltöötoad. Kõnelesid Marie Stracenska ja Zuzana Meczarosova. Teemad olid konfliktid ja erinevused ning ülevaade eTwinningust üldiselt. Konfliktide õpitoas sulandusime mängides, mille eesmärk oli panna mõistma, kui erinevalt ja valesti võivad teineteisest aru saada erinevad kultuurid. Mängu käigus pidid "insenerid" planeerima antud vahenditest silla ja seletama seda rahvale, kes ei mõista kultuuri- ning keeleerinevuste tõttu inseneride soove ja kellel on hoopis teised eesmärgid. Kuidas siis ennast maksma panna ja kuuldavaks teha!? Võib öelda, et üheks olulisemaks tõdemuseks sellest ülesandest oli, et avatud meel ning valmisolek uuteks väljakutseteks võib liigutada mägesid ja ühendada rahvaid.

Teise ülesandena anti meile kokku sobitada erinevate rahvaste kombed. Meie rühmal õnnestus neljateistkümnest vaid kaks tabada. Näiteks arvasime ära, et sakslased ja šveitslased on vaieldamatult need sekundi murdosa pealt väga täpsed inimesed, samas kui itaallaste ja
portugallaste täpselt jõudmise mõiste tähendab pigem jõudmist vähemalt viisteist minutit hiljem.

Meil ei olnud aga aimugi meie läänenaabrite, rootslaste eriti riskialtist loomusest ja ei aimanud me
ka seda, et skandinaavlastel, iirlastel ja austerlastel pole positsioon see kõige tähtsam, või et
tolerantsuse poolest teiste kultuuride suhtes on esirinnas inglased ja hollandlased. Huvitav, kuivõrd
usutav see üldsusele peale Brexitit nüüd veel tundub?

Teises õpitoas anti praktilisi näpunäiteid ja tutvustati eTwinningu keskkonda, kuna koolitus oligi mõeldud algajatele. Tõepoolest, koolitusel oli hulk inimesi, kes ei teadnud eTwinnigust midagi ja kellele eTwinningu portaali keskkond oli täiesti uus nähtus. Meist kolmest oli eTwinninguga kõige vähem kokku puutunud lõunast tulnud Kerli, aga kordamine on tarkuse ema. Pealegi, koos huvitavate ja lõbusate ülesannetega jääb kõik palju paremini meelde.

Projektitöö olulisteks komponentideks on erinevate digilahenduste kasutamisoskus ning ettevõtlik meel. Zuzana Kurillova ja Kornelia Lohynova rääkisidki näiteks teemadel “Ole loov, lase oma mõttel lennata, et sul oleks lõbus” ja “Kuidas toetada ettevõtlusalaseid oskusi koolis”. Esimeses töötoas tutvustati meile veebikeskkondades kättesaadavaid töövahendeid, nagu näiteks Kahoot, Animoto, Vocaroo, AnswerGarden, TodaysMeet, Wordle, Blabberizer, Moovly jt. Nendest mitmed olid meile juba tuttavad, kuid oli ka uusi tegijaid.

Teises töötoas saime ise arutleda ettevõtluse aluste rakendamisvõimaluste ja vajaduste üle üldhariduses. Olulise mõtlemapaneva sõnumina jäi kõlama fakt, et Euroopas ei leia tööandjad 40% noorte tööotsijate hulgas neile vajalikke omadusi: ettevõtlikkus, eesmärkide seadmise oskus, avatud ja paindlik, samas konstruktiivselt kriitiline ning piirideta mõtlemine, uute lahenduste otsimine, meeskonnatöövalmidus. Jaapanis ei ole nimetatud oskusi suisa 90% noortel tööturule siseneda soovijatel. Järelikult traditsiooniline õppimine, mis piirdub õpiku, vihiku, tahvli, kriidi ja õpetaja vastuse ainuõigsusega, on ennast juba ammu ammendanud. Tundub aga, et paljudel õpetajatel on siiski raske lahti lasai mõttemallist, et alternatiivsed vastused tuleb igal juhul maha suruda, õpilased peavad tegema kõike nii, nagu õpetaja ette seab ning et igasugune nurin pärsib töövõimet. eTwinningu projektid tõestavad aga pidevalt vastupidist. Kui vaid anda iseendale ja oma õpilastele võimalus, siis ütlus "Sky is the limit" võib oma paikapidavust tõestada kiiremini kui ka kõige skeptilisem õpetaja või õpilane võib arvata.

Erinevad ajurünnakud toimusid kolme päeva jooksul paljudel teemadel kõikides seminari töötubades. Samas anti ka näiteks grupile ülesanne ehitada kahekümnest paberilehest nii kõrge torn, kui võimalik! Ei olegi nii lihtne, kui võiks arvata.

Kolmanda ehk viimase päeva hommikul tutvusime veel mõnede juba edukalt läbi viidud ja lõpetatud projektidega, mida nende administraatorid isiklikult tutvustasid. See aitas kaasa uute mõtete genereerimisele. Anti aega luua uusi kontakte, välja töötada projektialgeid, mida konkreetselt ka edasi arendama hakata. Meil hakkasid mõtted jooksma näiteks poolakate ning lätlastega. Detailid vajavad veel täpsustamist, kuid tõenäosus projektide valmiskirjutamiseks ja läbiviimiseks on väga suur.

Meie - Margit, Kerli ja Ivika - soovime igal juhul kõikidele korraldajatele nii meil kui mujal öelda vaid
suur tänu ja kummardus, sest kõik sujus kenasti. Õhkkond oli töine ja lõbus, võimalust osaleda hindame väga, ning soovitame eTwinningut nii suurtele ja julgetele mõtlejatele kui veidi tasakaalukamatele katsetajatele.

Samal teemal:

• Kohtumispaik Firenze
• eTwinningu nädalal räägime digitaalsest kodakondsusest

Artikli autorid on Merje Hendrikson, Iiri Saar, Tanel Kümnik, Viia Hang.

Konverentsil osalesid Iiri Saar Tartu Descartes'i Koolist, Merje Hendrikson Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist, Tanel Kümnik Kiltsi Põhikoolist ja Viia Hang Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist.

Konverentsi teema oli “Kodanikuks olemine - 21. sajandi eetiline väljakutse”.

Avapäeva juhatasid sisse Itaalia haridusminister Sophie Beernaerts ja eTwinningu pedagoogiline manager Anne Gilleran ajaloolises Palazzo Vecchios. Lynn Davies, rahvusvahelise hariduse emeriitprofessor Birminghami Ülikoolist, mainis oma ettekandes, et haridust ei saa enam käsitleda kui rahvuslikku ettevõtmist.

Koolides oleks väga vajalik muuta mõtlemise teooriaid:
•    suurendada mõtlemise keerukust, murda kahendfailid ja väärtust monismist arutelude, diskussioonide, narratiivide abil elust enesest;
•    suurendada usaldust ja võimet rääkida oma häälega rollimängude, mängude, meediakoolituste, sotsiaalmeedia abil;
•    laiendada võrgustikke koolide ja kogukondade vahel, kus probleemide lahendamisel osaleksid mõlemad osapooled.

Et kõike seda ellu viia, tuleb kaasata vabatahtlikke. Samuti tuleb tõsta kodanike teadlikkust, teha agitatsiooni, selgitada ja suhelda.

Kahel järgneval päeval toimusid Firenze Fiera Congress Centre`is töötoad, kus sõna said eTwinningu projektides osalenud õpetajad erinevatest Euroopa riikidest ja õppejõud European University Insitute’ist, Bolzano, Rooma, Firenze ja Cambridge ülikoolist.

European University Insitute’i professor Anna Triandafyllidou selgitas ja täpsustas  kultuuriliste erinevuste ja integratsiooni käsitluste seminaris ksenofoobia ja rassismi mõisted, andis ülevaate, kuidas Euroopa riigid sisserännet käsitlevad ning keskendus oma arutelus interkultuursusele.

See on:
•    protsess, mille aluseks on erinevast kultuurist pärist indiviidide omavaheline dialoog ja vahetu suhtlus      ühistegevuses.
•    Interkultuurne vaatenurk kinnitab, et kultuuride paljusus saab edukalt ühiskonnas koos esksisteerida.
•    Kultuuri kandajatena nähakse iga indiviidi eraldi ja seetõttu saab toimuda interkultuurne dialoog indiviidide  vahel, kes esindavad erinevat etnilist või religioosset gruppi.
•    Tegemist ei ole privaatse dialoogiga (nt eravestlusega pere keskel), vaid pigem avaliku institutsionaalse dialoogiga, mis leiab aset koolis või töökohal.

Need lähtekohad on väga heaks stardijooneks õpetajatele, kelle klassis õpivad pagulasõpilased.
Kõiki sõnavõtte, arutelusid ja mõtteavaldusi liitis mure tuleviku pärast. Meie poliitikud sõlmivad tähtsaid lepinguid sõjapõgenikest pagulaste abisatmiseks, aga koolid on jäetud riigipoolse toeta. Nii tulebki koolidel toimida loominguliselt, et integreerida pagulasperede lapsed ühiskonda. Õpetajad seisavad silmitsi õpilastega, kes ei oska selle riigi keelt, ei tunne selle maa tavasid ja kombeid, nende kultuuriline taust on väga erinev selle maa omast, kuhu nad on saadetud.

Kuidas hakkama saada?

eTwinning oma paljude koostöövormidega Euroopa riikide vahel on üks võimalus rajada sild erinevate kultuuride vahele. Noored teevad hea meelega koostööd, osalevad projektides (eTwinning, Erasmus+), mis arendavad nende silmaringi, tõstavad keeletaset, arendavad tolerantsust ja sallivust.

Mida teada saime?

Me ei ole üksi oma muredega, kuidas aidata pagualsi. Samad mured, samad probleemid on Itaalias, Iirimaal, Austrias, Saksamaal, igas Euroopa riigis. Info jagamine, kontaktide loomine, suhtlemine aitab. Koolidirektor Iirimaalt sedastas oma sõnavõtus valdava üle-euroopalise probleemi järgnevalt: riikide poliitikates sõlmitud kokkulepped, üldised hoovused ja majanduskriisid liigutavad inimeste masse. Tekivad põgenike kriisid, esile tulevad riiklike immigratsioonipoliitikate kitsaskohad ning kogu segaduse lõppjaamas ootab vintsutatud ja ärevil last kool ja õpetaja. Koolil on sageli vähe või täiesti puudu selleks vastav ressurss – olgu materiaalne, emotsionaalne või inimressurss. Vaatamata sellele on riiklike poliitikate lõpptulemuste lahendajad kooliõpetajad, kes kogu oma loovuse, avatuse ja hea tahtega püsivad lootuses, et asjad muutuvad paremuse poole. Ja nad muutuvadki.

Samal teemal:

• eTwinningu nädalal räägime digitaalsest kodakondsusest
• eTwinning Live – loo oma professionaalne võrgustik

Osalema on oodatud kõik tvinnijad üle kogu Euroopa!

Tänavune eesmärk on suunata õpetajad digitaalse kodakondsuse teemalisi projekte looma. eTwinningu nädala kulminatsiooniks on parima projektiidee välja kuulutamine. Projektiideede esitamiseks on aega kuni 27. oktoobrini, parimad kuulutatakse välja 17. novembril.

• 10. oktoobril kell 19 toimub veebiseminar “Digital Citizenship – developing active citizenship through eTwinning”, kus räägitakse lähemalt sellest, kuidas eTwinningu projektide abil saab arendada lastes arusaamist aktiivsest kodakondusest.
• 13. ja 19. oktoobril toimuvad veebipõhised projektiideede tutvustamised, kus saab uudistada teiste projektiideid aga ka esitleda oma ideid ning leida endale projektipartnereid.

Lisainfot eTwinningu nädala ja sellega seotud ürituste kohta leiab eTwinning Live’ist, kuhu pääseb ligi iga eTwinningu portaali registreerinud kasutaja.

Samal teemal:

• eTwinning Live – loo oma professionaalne võrgustik
• Martna Põhikool osaleb koolide koostööprojektis „Programmeeri oma tulevikku“
• eTwinningu võluv lihtsus

Käime külas Haapsalu Innovatsioonikeskuses Innokas, kus räägime juttu selle juhataja Angela Leppiku ning noorte robootikahuvilistega. Sõna saavad ka IT Kolledži tudengid, kes käisid suvel õppereisil Hiinas maailmafirmas Huawei.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson kirjutab, miks on hakatud gümnasistidele küberkaitset õpetama. Dateli esitlustehnika osakonna tootejuht Priit Grünberg tutvustab, kuidas valida klassiruumi esitlustehnikat. Vormsi lasteaed-põhikooli õpetaja Maibritt Kuuskmäe räägib aga lähemalt, mida kujutab endast distantsõpe ning kuidas aitavad sellele kaasa tänapäevased digiõppe võimalused.

Värskest uudiskirjast leiab ka mitmeid töölehti – tutvustame Moodle’i uusi võimalusi, märkmemajanduse kontrolli alla hoidmiseks mõeldud Google Keep’i ning veebis navigeerimist lihtsustavat Symbaloo’d.

Loe edasi siit: https://koolielu.ee/uudiskiri

Kontaktseminaril osalevad õpetajad Eestist, Taanist, Saksamaalt, Rootsi Lätist ja Leedust. Sobib ka algajatele.
Sihtrühm:  kõikide ainete õpetajad, kes õpetavad õpilasi vanuses 10 eluaastat ja vanemad. 
Osalustaotlus (vt taotluse vorm allpool) tuleb saata 10. oktoobriks. Eestist saab osaleda 4 õpetajat.

OSALUSTAOTLUS

SEMINARI KAVA

Lisainfo: Elo Allemann, eTwinningu projektijuht, elo.allemann(ät)hitsa.ee 

Samal teemal: 

• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte
• eTwinninguga Vilniuses
• Tänavusel eTwinningu päeval tunnustame mitmekesisust
• Alasniidu Lasteaias õpivad ja mängivad väiksed leiutajad!

Projekti autorid Maie Jesjutina ja Ruth Leping Pärnumaa Kutsehariduskeskusest räägivad lähemalt oma kogemustest:

Meie projektist said kasu õpilased ja ka õpetajad. Saime teada, mis on äpid ja kust neid leida. Ning mis kõige olulisem, kuidas neid õppetöös, täpsemalt küpsetamises kasutada. Õpilased ise leidsid huvitavaid rakendusi, küpsetasid koogi ning toimus ühine koogi söömine. Ka teiste partnerkoolide õpilased tutvustasid äppide kasutamist reaalses erialatunnis.

Teema aitas välja mõelda meie kooli haridustehnoloog Varje Tipp ning see oli väga populaarne ka teiste Euroopa koolide seas. Suureks väljakutseks oligi see, et esimest korda ühines meie projektiga koguni kümme partnerkooli! Ka meie pikaaegne partnerkool Eestist, Vana-Vigala Tehnika- ja Majanduskool oli aktiivne osaleja. Arvan, et saime hakkama ja leidsime uusi kolleege! Tore oli see, et koolid, kus eraldi kokkade ja pagarite eriala polnud, proovisid samuti äpi järgi mõnda toitu valmistada, näiteks Ungari Tehnikakool.  

Partnerkoolide otsimisel oli abiks eTwinningu keskkond, kuhu oma projekti kirjelduse üles panime. Partneritele meeldis meie teema ja nad liitusid julgelt. Välisriikide partnerite kaasamine projekti annab palju juurde – nii inglise keele kasutamise praktikat, koostöö oskust, uusi teadmisi teistest Euroopa kutsekoolidest, uusi IT-oskusi kui ka uusi võimalusi oma erialal (nagu näiteks äppide kasutamine küpsetamisel).

Soovitame eTwinningu projekti ka teistele kutsekoolidele, sest see teeb õppimise huvitavamaks. See on hea võimalus erialaõpetajal teha oma tunnid tänapäevasteks ja loomingulisteks. Õpilased saavad ise teha palju põnevaid asju, saavad suhelda oma eakaaslastega teistest Euroopa ja ka Eesti kutsekoolidest, saavad praktiseerida inglise keelt ja täiendada oma IT-oskusi. Esialgu tundub see raske ja võtab palju aega, aga hiljem saad aru, kui huvitav ja põnev see oli. Olge julged ja võtke väljakutse vastu!

Autorid: Maie Jesjutina ja Ruth Leping Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetajad