Teemaveerandid

Kas arvutimängud on tõhus vahend käitumisharjumuste muutmiseks? Seda uuris Euroopa Liidu programmist Horisont 2020 rahastatud projekt eConfidence ühe õppeaasta jooksul 12-14-aastaste õpilaste seas kokku kümnes koolis.

Lähemalt võib selle kohta lugeda European Schoolneti kodulehelt, siinkohal refereering artiklist. 

eConfidence oli 24-kuuline projekt, mis algas novembris 2016, uuringud koolides toimusid 2017/18. õppeaastal. Projekt oli mitme Euroopa ülikooli, haridusekspertide, tehnoloogiafirmade ühine ettevõtmine ja seda koordineeris ITCLi tehnoloogiainstituut Hispaaniast. European Schoolnet oli üks koostööpartneritest. European Schoolnet on 34 Euroopa haridusministeeriumi võrgustik keskusega Belgias, Brüsselis. Võrgustiku tegevuste peamine eesmärk on haridusinnovatsiooni viimine koolideni.

Pilootuuringus osales viis kooli Hispaaniast ja viis kooli inglise keelt kõnelevatest riikidest (Malta, Iirimaa ja Suurbritannia). Koolid katsetasid kahte spetsiaalselt selle projekti tarvis loodud veebipõhist arvutimängu eesmärgiga välja selgitada, kas mängud toovad kaasa õpilaste käitumises positiivseid muutusi ja kas nende teadmised mängus kajastatud teemadel paranevad. Projekti käigus töötati välja ka nn tõsiste mängude arendamise metoodika, mida testiti mõlema mängu kujundamisel ja rakendamisel. Mängud olid turvalisest internetikasutusest ja kiusamisest. 

Tõsine mäng on mäng, mille eesmärk on muu kui lihtsalt meelelahutus. Tõsine viitab lisatud komponendile, mis võimaldab mängijatel mängukogemusest õppida.  Projektis katsetati mängu "School of Empathy "  – mäng, mis on loodud positiivse käitumise soodustamiseks kiusamisolukorraga silmitsi seistes ja "Go Online" - mäng, mis julgustab turvalist internetikasutust. Esimese mängu keskkond meenutab reaalset kooliolukorda. Mängijal on valida kolme rolli vahel: kiusatav, kiusaja ja vaatleja. Dialoogide ja dünaamiliste minimängude kaudu õpib mängija kiusamist ära tundma, sellele reageerima ja olukorda lahendama. "Go online“ koosneb viiest mini-mängust. Mängija valmistab ette teismelise sünnipäevapidu ja läbib ettevalmistuste käigus eri tasemel internetiturvalisuse probleeme. 

Mõned eesmärgid, mida mängudega võib saavutada: paraneb õpilaste võime tunda ära kiusamissituatsiooni, sh suulist kiusamist; oskab olukorrale sobivalt reageerida; oskab valida eakaaslastega suhtlemiseks parimaid viise; oskab määrata riske, millega võib veebisuhtluses kokku puutuda; mõistab oma käitumise ja tegevuste (näit sotsiaalmeedia postituste) tagajärgi; paranevad õpilaste digitaalsed oskused ja nende käitumine veebikeskkondades. 

Brošüür mängudest ja uuringu tulemustest: 

Pärast tulemuste analüüsi nentisid projekti läbiviijad, et teadlikult hariduslike eesmärkidega valitud arvutimängude kasutamine õppetöös võib positiivselt mõjuda õpilaste teadmistele ja käitumisele. eConfidence uuringu tulemused rõhutavad mängukogemuse olulisust. Mängu käigus läbielatavad tunded, olukorrad, lahenduste otsimine, oma tugevuste ja nõrkuste mõistmine võib kaasa tuua positiivseid psühholoogilisi tulemusi. eConfidendce uuringu peamine järeldus on see, et vajalike muutuste toimumiseks tuleb valida sellised hariduslikud mängud või siis kohandada mängu selliselt, et mängijad saaksid kasutada olemasolevaid teadmisi ja kogemust, ehk siis nad saaksid oma võimeid ja oskusi hästi rakendada. 

Õpilased andsid tagasisidet, et nad õppisid mängudest paroolide ja sotsiaalmeedia turvalist kasutamist, milline on kiusamine ja kuidas seda vältida ning missuguseid olukordi kogevad kiusatav, kiusaja ja pealtvaataja. 

Allikas: European Schoolneti koduleht 

Loo autor on Epp Alatalu

Kristiina Saaroni sõnul sündis Kinoklassi idee ajalootunnis ajaloofilmi vaadates, kui koolipingis istudes oli huvitavat filmi ebamugav jälgida. Eeskujuks oli võtta ka 2017. aasta sügisel Valga Gümnaasiumis toimunud UNESCO ühendkoolide õpilaskonverentsi raames külalistele korraldatud filmiõhtu ja selleks loodud ajutine mugavate kott-toolide ja diivanitega ruum. Konverentsi raames loodud ruumist inspireerituna arenes mõte statsionaarsest kinoklassist, kus oleks mugav ja hubane vaadata filme, teha rühmatöid ning korraldada aruteluõhtuid. 

Kristiina võttis kinoruumi tegemise südameasjaks ning leidis, et selleks sobis kenasti tühi ruum kooli keldrikorrusel. Kinoklassi stiilivalikul lähtus Kristiina talle südamelähedasest Aafrika stiilist, mis aitaks ruumisolijatele lähemale tuua kaugeid kultuure. Kujunduse valikut määras lisaks asjaolu, et Valga Gümnaasium on UNESCO ühendkoolide võrgustiku liige ning neile on olulised maailmahariduse, mitmekultuurilisuse ja keskkonna jätkusuutliku arenguga seotud teemad. 

Kinoklassi loomisel lähtuti taaskasutuspõhimõtetest – rehvidest meisterdati tumbad, euroalustest diivan, õmmeldi patju, meisterdati diivani kaunistusi ja küünlaid. Kinoklass sai teoks toetajate abiga, kes jagasid nõu, annetasid taaskasutuseks esemeid ning panustasid projekti oma aega ja oskuseid. Ilma taaskasutuseta oleks olnud kinoklassi maksumus arvutuste kohaselt 897,27 eurot, taaskasutades oli klassi maksumus vaid 10,42 eurot. Kinoklassi valmimisega paralleelselt loodi kooli filmiklubi DFK VG AVASILM, mis kasutab MTÜ Mondo filmikogu, et laenutada tasuta õpetlikke ja silmaringi laiendavaid dokumentaalfilme.

Lisaks uhkele kinoklassile, mille pildid finaalesitlusel publikut eeskuju võtma innustasid, sai tähelepanu ka tõsiasi, et Eestis on UNESCO koolide võrgustik. UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni haridusprogrammide koordinaatori Madli Kumpase sõnul on UNESCO ühendkoolide näol tegemist võrgustikuga, mis sai UNESCOs alguse juba 1953. aastal. Tänaseks kuulub rahvusvahelisse võrgustikku üle 11 000 õppeasutuse 181 liikmesriigist, Eestis on võrgustikuliikmeid 45. Eesti võrgustiku tööd koordineerivad MTÜ Mondo ja Tartu Loodusmaja ning neid nõustab ja toetab UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning Välisministeerium. 

Võrgustiku tegevused on seotud 2015. aastal ÜROs vastu võetud kestliku arengu eesmärkidega ning toetavad koole kvaliteetse hariduse andmisel, kestliku arengu põhimõtete edendamisel ja avatud, keskkonnast ja inimestest hoolivate ja ühiskondlikult aktiivsete inimeste kujundamisel. Võrgustik pakub võimalusi riigisiseseks ja rahvusvaheliseks koostööks, oma tegevuste tutvustamiseks ja uute kontaktide loomiseks. Eestis korraldatakse võrgustiku liikmetega koos keskkonnaharidusalase Läänemere projekti tegevusi, kestliku arengu teemalist õpetajakoolitust, õpilaste ÜRO matke programmi, maailma filosoofiapäeva ja muid tegevusi. UNESCO ühendkoolide tegevustest huvitatud haridusasutused on oodatud ühendkoolide võrgustikuga liituma.

Tekst: Epp Alatalu. Fotod: Kalev Lilleorg

Samal teemal:

• „Edu ja Tegu“ ettevõtlikkuskonkursi võidutööd on Rakvere, Jõhvi, Võru, Valga ja Tallinna õpilastelt

Kandidaate saab esitada kuni 10. jaanuarini.

Riiklik F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.

Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, riiklikuks muutus auhind 2004. aastal.

Wiedemanni auhinnasaajate hulgas on ka president Lennart Meri, akadeemik Juhan Peegel ja kirjanik Leelo Tungal. Kõiki varasemaid Wiedemanni auhinnasaajaid näeb siit. 

F. J Wiedemann (sündis 1805. aastal Haapsalus – suri 1887. aastal Peterburis) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija, akadeemik, polüglott.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Reet Kasik
• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva

4. detsembril tähistati Tallinnas pidulikult programmi proovietapi edukat lõpetamist.

Vasalemma põhikool otsustas osaleda

Vasalemma põhikooli jaoks algas kõik Digipeegli küsimustikust, mis aitab koolil koostada digiinnovatsiooni enesehindamisraportit. Nii seistigi silmitsi teadmisega, et nüüdisaegse õpikäsituse ja kooli digitaristu arendamisel on üksjagu arenguruumi. HITSA koolituspakkumine tuli igati sobival hetkel, sõnab Vasalemma põhikooli direktor Siiri Kasemaa.

Koolil on14 töökohaga arvutiklass, kõigil õpetajatel sülearvutid. Õpilaste kasutada on 20 tahvelarvutit, 18 sülearvutit tundide tarvis, multimeediaarvuti ja projektorid, puutetahvel, viis robootikakomplekti, 3D-printer. Internetiühendus on hea. „Kui unistada, siis võiks puutetahvel ja dokumendiprojektor olla igas klassis,“ arvab koolijuht ja lisab, et koolil läks koolitusprogrammis hästi. Uut infot oli kohati ehk liiga palju, sest kohati jäi õpetajatel süvenemiseks ning katsetamiseks aega napiks.

Vasakult: Vasalemma Põhikooli direktor Siiri Kasemaa, õpetajad Marje Hiie ja Triin Põldsalu 

4. detsembril Järveküla Koolis

Loe artiklit täismahus 7. detsembri Õpetajate Lehest! 

Fotod: Argo Tornik

Samal teemal:

• Esimesed kuus koolimeeskonda said DigiKiirendis hoo sisse
• DigiKiirendi aitab luua ühtset arusaama digivahendite kasutamisest õppetöös
• Muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu tunnis on nii laulu, pillimängu kui QR-koode

Detsembri alguses Tallinnas toimunud eesti teaduskeele konverentsil kuulutati välja Vikipeedia keeletoimetamistalgud, mille eesmärk on parandada Vikipeedia artiklite kvaliteeti ja väärtustada keeletoimetaja ametit. Talgud kestavad emakeelepäevani, 14. märtsini 2019.

Keeletoimetajana võivad end proovile panna kõik. Selleks tuleb registreeruda Vikipeedia kasutajaks, panna end osalisena kirja, valida endale meeldivad ja toimetamist vajavad artiklid ning asuda toimetama. Hinnatakse mitmesuguste keeletoimetaja ametiülesannete täitmist ning arvesse võetakse toimetatud artiklite kvaliteeti ja mahtu.

„Olen üsna veendunud, et internet mängib tulevikus eesti keele arengus paberile trükitud tekstidest suuremat rolli. See tähendab, et meie suurimas eestikeelses entsüklopeedias, Vikipeedias, ei tohiks meie ilus emakeel olla kuidagi kehvem ei entsüklopeediaraamatutest ega ilukirjandusest,“ kommenteeris Vikipeedia toimetamist talgute idee algataja Mart Noorma.

Žürii selgitab välja parimad keeletoimetajad, keda premeeritakse rahalise auhinnaga. Auhinnafond on 2000 eurot ja selle paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, et tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ning anda oma panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse.

Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

Talgute žüriisse kuuluvad Ann Siiman (žürii esimees) ja Sirli Zupping Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist, Reet Hendrikson ja Katrin Naber Eesti Keeletoimetajate Liidust, Krista Kerge Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudist ning Teele Vaalma MTÜ-st Wikimedia Eesti.

Eelmistel, esimestel talgutel toimetasid 40 osalejat 735 Vikipeedia artiklit. Parimateks keeletoimetajateks valiti Merily Šmidt, Hanna Pook ja Mariin Pantelejev. Miljon+ eriauhinna sai Svea Tarkin. „Mul on võidu üle hea meel, aga väärtustan väga ka keeletoimetamise kogemust. Tulevastel osalejatel soovitan valida artikleid, mille sisu pakub huvi,“ sõnas eelmise aasta võitja, Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppe esimesel kursusel õppiv Šmidt.

Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal: Orienteerujad avavad vikipäevakute hooaja

Võistluse eesmärk oli meemide maailma kaudu kajastada nutisõltuvuse mõju inimkonnale. Meem on enamasti humoorikas pilt, millega kajastatakse lõbusas võtmes mõnda olukorda ühiskonnas.

Võistlusele esitatud tööde seast valiti välja meemid, mis kõige paremini kajastavad nutisõltuvuse olukorda. Parimad tööd on virtuaalnäitusel Facebooki meemigaleriis. Parimate tööde autoreid tunnustatakse koolisisesel õpilasüritusel. Pärnu Rääma Põhikool tänab kõiki õpilasi, kes koostasid meeme. Idee autor on haridustehnoloog Mart Kimmel ning õpilasi juhendas Eve Popp. Juba 2019. aastal korraldab Pärnu Rääma Põhikool koos heade koostööpartneritega üleriigilise meemivõistluse, mille teema ja tingimused avalikustatakse jaanuaris 2019.

Autor Marta Schönberg

Autor Keriti Jugala

Teksti autor on Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel 

Samal teemal:

• Koostööpäevad "Ettevõtlike noorte 3-võistlus ja õpetajate õpiüritus" kui näide koosõppimisest
• Kuidas sai ellu äratatud e-viktoriin “Nutt tuleb peale”?

Esimene kingitus on "Interneti turvalisuse jõulukalender" - http://bit.ly/jkalender. Kalender valmis õppeaine "Turvalisus ja privaatsus" kodutööna ning selle valmimisse andis oma panuse ka õppejõud Birgy Lorenz. Kalender on mõeldud eelkõige 1.-12. klassi õpilastele ja õpetajatele. Lisaks sobib see kasutamiseks ka teistele täiskasvanutele. Kalendri loomise eesmärk on tuletada meelde ja korrata üle interneti turvalisusega seonduvad ohud, pöörata neile rohkem tähelepanu ning koondada ühte kohta kokku väikesed kasulikud nipid. 

Teine kingitus on Bee-Boti haridusrobotitega "Jõulumäng" - http://bit.ly/j6ulum2ng. Õppematerjal sisaldab mängureeglite näiteid ja 24 väljaprinditavat mänguruutu. Mäng sobib igas vanuses inimestele ja Bee-Boti roboti olemasolu ei ole määrav, sest seda saab ka mängida ilma robotita. 

Teadmisterohket ja mängulist pühadeootust!

Foto: Unsplash, rawpixel

Samal teemal:

• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida
• Millest on tehtud hea (digitaalne) õppematerjal?

Raamat „Mina, Milda ja meister Michel“ ilmus seoses Kumu kunstimuuseumi näitusega „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ (08.06.–16.09.2018). Lugu viib lapsed seiklema nii tänasesse päeva kui ka 500 aasta tagusesse aega, mil maalikunstnik Michel Sittow elas, maalis ja rändas ringi mööda Euroopa kuningakodasid. Põneva loo ja mänguliste piltide abil tutvustatakse raamatus nii maalikunstis kasutusel olnud võtteid, vararenessansi ajastu eluolu ja kunstnikuks olemist kui ka laiemalt kunsti loomise ja uurimisega seotud teemasid.

Triin Soone: „Selle aasta võitja üllatab teemakäsitluse poolest, sest meil ei kirjutata kunstist lastele just palju. Omapärane on pildilahendus: pilt ja tekst kõnnivad väga tihedalt käsikäes, see on atraktiivne ja põnev ning kutsub süüvima-uurima. Üllatuseks on ka formaat, kuna nii suuri lasteraamatuid ilmub üliharva. See raamat on tõeline maiuspala neile, kel sügavam kunstihuvi juba olemas, ja hindamatu avastamisallikas neile, kes ses vallas alles esimesi samme teevad.“

Auhinna võitjaid tunnustati Eesti Lastekirjanduse Keskuse tänupeol kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskuse pressiteade 

Samal teemal:

• Ilmus "Eesti lastekirjanduse kuldvara"

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumit tunnustas TÜ eetikakeskus koolipere mitmekülgse toetamise, avatud ja sihikindla koolikultuuri arendamise ning teadliku ja eduka väärtusarenduse eest.

Erli Aasamets, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor sõnas rändkarikat vastu võttes, et kahtlemata on see kooliperele, õpetajatele, lastele, tervele kogukonnale väga suur tunnustus. Kooli eneseanalüüsimine oli neil pikalt plaanis, rändkarika võit sealjuures on kahtlemata äge tunne. „Meie õpetajate hulgas on kutsestandard rakendunud, nii et eneseanalüüs ei ole meile võõras protsess,“ selgitas Aasamets. „Koolipere on terve kooli analüüsi üle viimas refleksioonipõhiseks,“ lisas ta.

Nissi Põhikool vääris tunnustust koolimeeskonna mitmekülgse ja professionaalse arendamise, avatud ja kaasava koolikultuuri väärtustamise ning järjepideva ja eesmärgistatud väärtuspõhise juhtimise eest.

Nissi Põhikooli direktriss Annely Ajaots tõdes, et tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2018“ saamine oli neile väga meeldiv üllatus. „Ma olen väga uhke meie kooli üle, aga üksinda ei tee midagi. Mul on selline meeskond, kes tahab areneda ja on valmis koos edasi minema,“ jagus Ajaotsal kooliperele vaid kiidusõnu. Ta lisas, et eneseanalüüsi kirjutamine oli hea väljakutse ning pakkus neile uue kogemuse.

Võsukese Lasteaed sai väärtuskasvatuse karika süsteemse ja mitmekülgse lapse arengu toetamise, projektõppe ja õuesõppe arendamise, koostöise ja õnneliku lasteaiapere väärtustamise ning teadliku väärtuskasvatuse eest.

„Ma ei julgenud nii kõrget tunnustust loota!“ rõõmustas Margery Lilienthal, Võsukese Lasteaia direktriss. Tema sõnul on lasteaia meeskond ise kõige suurem motivatsioon: „Ma tahan näha nende silmis sära. Minul oleks üksi raske endas motivatsiooni leida, et näidata, kui tubli on meie lasteaed. Mul oli vaja oma meeskonna tuge.“ Lilienthal lubas oma lasteaiaperele öelda, et nad on maailma kõige ägedamad.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli projektijuht Nele Punnar sõnas, et tänavu on väärtuskasvatuse koolide ja lasteaia võrgustikega liitunud ohtralt uusi tegijaid. „On eriliselt suur rõõm, et on nii palju koole ja lasteaedu, kes on valmis kriitilise sõbra toel oma igapäevaseid tegevusi analüüsima ja mõtestama ning leidma oma tugevused ja arengukohad,“ selgitas Punnar.

Konkursside „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ tiitlid anti üle 11. väärtuskasvatuse konverentsil „Eesti 2035: väärtuspõhine vaade haridusele“. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Eneseanalüüsi konkursid toimusid tänavu kuuendat korda. Hea kooli ja hea lasteaia nimelistele konkurssidele on aastatel 2009-2018 oma tööd saatnud 80 kooli ja 89 lasteaeda.

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid Emmaste Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Kaarli Kool, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Loo Keskkool, Nissi Põhikool, Tartu Descartes’i Kool, Võru Kesklinna Kool.

Tiitliga „Hea kooli teerajaja“ tunnustati J. V. Veski nim Maarja Põhikooli, Simuna Kooli, Tartu Aleksander Puškini Kooli ja Väätsa Põhikooli.

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid Haapsalu Lasteaed Päikesejänku, Luunja Lasteaed Midrimaa, MLA Viimsi Lasteaiad, Tabasalu Lasteaed Tibutare, Võsukese Lasteaed.

Tiitliga „Hea lasteaia teerajaja“ tunnustati Rakke Lasteaeda Leevike, Saku Lasteaeda Päikesekild, Sillamäe Lasteaeda Jaaniussike, Tallinna Kopli Lasteaeda, Tartu Lasteaeda Midrimaa ja Võru Lasteaeda Päkapikk.

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega saab tutvuda eetikaveebis. 

Konkurssi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Naerul näoga Nõlvakule
• 9. väärtuskasvatuse konverents analüüsib koolielu igapäevaseid valikuid

• Märgis "eTwinningu kool" on tunnustus tehtud töö eest
• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine