Nõuetele vastavaks loetakse nüüd ka 2014. ja 2015. aastal ülikooli õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanud.

Ministri Mailis Repsi sõnul kvalifikatsiooninõuded aitavad tagada, et vastutusrikkas õpetajaametis töötavad need inimesed, kellel on vastav haridus ja vajalikud oskused. “Kuid kvalifikatsiooninõuded peavad olema ka õiglased. Saime kogenud õpetajatelt signaale, et vaja on muudatusi. Olen kindel, et määruse muudatused aitavad kaasa sellele, et nõuded ei takistaks suurepärastel õpetajatel igapäevaselt meie laste heaks töötada,” ütles Reps.

Määruse „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded” uued sätted puudutavad kaht sihtgruppi – kõigepealt õpetajaid, kes ajavahemikus 7. september 2002 kuni 1. septembrini 2013 töötasid üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õpetajana ning vastasid siis kehtinud nõuetele. Kui varem võis kahetsusväärsel kombel juhtuda, et õpetaja kvalifikatsiooni vastavus nõuetele sõltus sellest, kas tema tööleping oli sõlmitud määruses nimetatud kuupäeval, siis nüüd see probleem on lahendatud. Teine sihtgrupp on aastatel 2014 ja 2015 õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanud,kes ei saanud ülikoolist õpetaja kutset, kuna ülikoolidel puudus veel kutse andmise õigus. Ka nemad loetakse nüüd õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks.

 Määruse muudatus jõustub 25. jaanuaril.

Allikas: HTMi pressiteade

"KüberNaaskli" võistlus on 14–24aastaste küberkaitsjate tippvõistlus Eestis, kus saavad kokku parimatest parimad. Võistluse läbiviimist toetab Kaitseministeerium ja viivad ellu TalTech ning Eesti Kaitseväe Küberharjutusväljak.

Veebipõhine eelvõistlus toimub 4.-10. märtsini, millest kutsutakse edasi 50 parimat nooremas ja vanemas vanuseklassis. Põhivõistlus toimub 12.06 TalTechi IT Kolledžis, millele järgnevad toetajate olemasolul laagrid ning osalemine välisvõistlustel. Vajalikud oskused enne võistlust on tavateadmine arvuti ja interneti kasutusest, inglise keele oskus, järjepidevus probleemide lahendamisel ja internetist abi otsimisel.

Osalemine "KüberNaaskli" tegevuses, võistlustel ja laagrites on kiireim viis omandada küberkaitse pädevus nii kaitse kui ka ründe alal rakendustes, operatsioonisüsteemides, võrgus ja riistvaras ning krüptograafias. Lisaks saab teadmisi juhtimisest, eetikast, tehnosahkerdamisest ja suulisest eneseväljendusest.

Tutvustav video: https://youtu.be/8LOjDBvLmwQ

Veebiplakat: https://tinyurl.com/ycj9643c

Harjutamiseks soovitame:

·         Ülesannete portaal algajatele https://ylesanded.targaltinternetis.ee/

·         3.02 toimub ONLINE Hacksomnia, CTF Pärnu https://www.facebook.com/events/342159509951373/

·         6.04 toimub CTF Pärnu Easter https://www.facebook.com/events/745411892493789/

Kohtumiseni võistlusel!

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• "KüberNaaskli" parimad on selgunud
• "KüberNaaskli" võistluse eelvooru tulemused on avalikud

22. jaanuaril toimunud HITSA veebiseminaril tutvustati õpetajate veebipõhiseid lemmiktöövahendeid. Sarnast küsitlust tegi HITSA kolmandat korda, lemmikuid selgitati välja ka 2016 ja 2017.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse haidustehnoloogi Ingrid Maadvere sõnul on lemmikud ikka need, mida haridustehnoloogid õpetajatele õpetavad ja tutvustavad, seega üllatustega nimekirjas on nii ja naa. „Loodan, et täna veebiseminaril osalejad leiavad endale igaüks mõne uue töövahendi nende seast, mida küsitluses välja toodi ja millest täna räägime.“

Eelmisel aastal oli lemmiktöövahendite küsitluses vastajaid 210, seekord 208. Vastajate seas on kõige rohkem haridustehnolooge ja õpetajaid, aga tänavu oli isegi üks tervishoiutöötaja. „Need 208 on Eesti mõistes aktiivsed veebipõhiste töövahendite kasutajad. Mitu korda mainiti sedagi, et juba ankeeti oli põnev täita,“ ütles Ingrid Maadvere. 

Veebiseminar tervikuna on järelvaadatav siin, lemmikute täielik nimekiri läheb üles ka Eesti Haridustehnoloogide Liidu veebilehele. Varasemate aastate lemmikuid näeb siit. Siinkohal põgus ülevaade nendest töövahenditest, mida õpetajad tundides enim kasutavad.

Alustuseks kolm valdkonda, kus lemmikuid küsiti esmakordselt: 3D-modelleerimine, programmeerimiskeskkonnad ja robootika. Lemmikud on vastavalt SketchUp, programmeerimises Scratch ja robootikas Bee-Bot haridusrobotid. Bee-Bottide kohta arvasid veebiseminaril osalejad, et need universaalsed robotid sobivad kasutada igas vanuseastmes, lasteaiast gümnaasiumini välja. Lisaks on robotid juba välimuselt nii mõnusad, et kui tuju on paha, võtad Bee-Boti välja ja juba lähebki meel rõõmsamaks. 

Animatsioon on jätkuvalt väga populaarne meie õpilaste ja õpetajate seas, õppetöös tehakse animatsioone palju. Lemmiktöövahend liikuvate piltide valmistamiseks on Movie Maker, teisel kohal Go Animate ja kolmandal iMovie. Ka eelmisel aastal oli populaarseim Movie Maker. Keskkonnaga on küll probleeme, nimelt seda enam ei arendata, mis tähendab, et seda ei saa varsti enam kasutada. Õnneks on animatsioonide tegemiseks mõeldud keskkondi palju. Samas tuleb haridustehnoloogidele südamele panna, et iga uue asja kasutuselevõtt tähendab väikest koolitust õpetajatele, siis töötavad kõik asjad paremini. 

Ja muidugi teevad nii õpetajad kui õpilased palju esitlusi. Esikolmik on Google Drive Slides, MS PowerPoint, Prezi. Eelmisel aastal oli järjestus täpselt sama. 

Küsitluses tuli välja tuua ka, mida meeldib veebipõhistest töövahenditest kõige rohkem joonistamisel kasutada, ja siin ei saa üle ega ümber vist juba klassikaks kujunenud Paintist. Kolm aastat järjest on esikohal Paint. “Oleme haridustehnoloogidega mõelnud, kuidas saab olla nii, et Paint on kogu aeg esikohal ja selle populaarsus meie õpetajate seas muudkui kasvab. Paintiga annab palju teha, see on väga turvaline keskkond, aga on palju põnevamaid ja rohkem võimalusi pakkuvaid keskkondi. Koolide arvutites ongi Paint, see ka kindlasti mõjutab. Võib mõelda, kas seda olukorda on vaja muuta või ei ole, klassikat on ju alati hinnatud,“ sõnas Maadvere. Veel oli joonistamise puhul rohkem mainitud Gimpi, Paint.NETti, Inkscape´i, TuxPainti.

Et klassis kiiresti küsitlust läbi viia, teadmisi testida või arvamust küsida, siis selleks on ka palju lihtsaid võimalusi. Veebipõhised lemmikud on Google Form, Doodle ja Mentimeter, järgnevad AnswerGarden, Tricider ja SurveyMonky.

Ja muidugi mängud, mängud, mängud. „Mäng on see, mis paneb laste silmad särama. Ehkki vahepeal oli kuulda, et Kahootist on õpilased tüdinenud, on Kahoot! jätkuvalt suur lemmik õpetajate ja õpilaste seas, kolmandat aastat järjest. Seal on juba päris korralik õppematerjalide kogu tekkinud, ei pea alati ise küsimusi välja mõtlema, saab kasutada olemasolevat,“ sõnas Ingrid Maadvere. Palju kasutatakse ka LearningAppsi, Quizizzit, Quizletti, Socrative´i. 

Samal teemal:

• Pärnu Toimetulekukooli õpilastele meeldivad BeeBotid
• Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017
• GAGis saadi koos digipädevamaks

Kursuse jooksul toimub kaks kahetunnist veebiseminari, mille käigus analüüsitakse häid projekte ja kasutatud pedagoogilisi meetodeid ning luuakse ja vormistatakse ka oma projektiidee. Kursus toimub inglise keeles. 
Lühikursusele on oodatud eTwinningus kogenud õpetajad, kes õpetavad algklasside, põhikooli või gümnaasiumi õpilasi vanuses 10-16.

Kursusel osalemiseks tuleb täita osalussoov hiljemalt 10. veebruariks 2018: http://bit.ly/2FmaFRO

Kursuse ajakava:

- 18.02.2019 kell 17-17.30. Tutvumine ja tehniline testimine Adobe Connect veebikeskkonnas, mida kasutatakse veebikursuse läbiviimiseks.

- 19.02.2019 kell 17-19. Esimene veebiseminar, kus meeskondadena tutvutakse heade projektinäidetega ning sobilike pedagoogiliste meetodite ja IKT-vahenditega, mida saab veebipõhise õppimise puhul kasutada. 

- 20.-25.02.2018 on iseseisva töö nädal, mille jooksul suhtlevad osalejad oma õpilastega ning leiavad projektiks sobiva teema. Selle põhjal valitakse endale kursusel osalejate seast projektipartner.  

-26.02.2019 kell 17-19. Teisel veebipõhisel seminaril alustavad projektipartnerid oma projekti vormistamist ning esitlevad projekti ka teistele. 

NB! Osalemine on vajalik kõikidel veebiseminaridel. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• eTwinningu projektivõistlus 2019
• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele

Kuna Eesti õppeasutused on oma valikutes informaatika/arvutiõpetuse õpetamisel väga iseseisvad, siis toimubki see erinevates kohtades väga erinevalt. Võivad olla eraldi õppeained/kursused või huviringid või on õpe teiste ainete/kursuste sees. Erinevad õpetajad toimetavad erinevalt ning nüüd võikski kokku saada ja kogemusi jagada. Ühtlasi arutada, kuidas veel paremini edasi minna. 

Konverentsile on oodatud erinevate kooliastmete (sh koolieelsete õppeasutuste ja kõrgkoolide) õpetajad. Oodatud on nii suuremate kui väiksemate kogemustega kolleegid. Samuti ka need, kes alles informaatika õpetamisega alustavad või sellele alles mõtlevad. Oodatud on ka koolijuhid, kes tunnevad huvi, mis mujal sel teemal juhtub ja võiks temagi koolis juhtuda. 

Konverentsil on kavas töötoad, IT-firmade külastus, arutelud ning ettekanded.

 Plenaarettekannetes vaadeldakse
 * kooliinformaatika õppekavade arengut meil ja mujal,
 * Progetiigri programmi minevikku, olevikku ja tulevikku,
 * informaatika õpetajaks õppimise võimalusi Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis,
 * programmeerimise vaba juurdepääsuga e-kursuseid (MOOC) ja nende võrdlust gümnaasiumi uute valikkursustega.

Paralleelsessioonides on kümneid ettekandeid väga erinevatest informaatika õpetamise ja õppimise aspektidest erinevates kooliastmetes.

Konverentsile registreerumine on jätkuvalt avatud. Samuti saab veel pakkuda oma ettekannet ja töötuba. Nüüd saab eelregistreeruda ka konkreetsetesse töötubadesse.

Info ja registreerumine didaktika.cs.ut.ee.

Peakorraldaja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetooli informaatika didaktika töörühm. Konverentsi toimub HITSA koordineeritud IT Akadeemia programmi toel.

Allikas: korraldajate info. Foto: Unsplash, Markus Spiske

Samal teemal:

• IT Akadeemia toetab uuenduslikke IT-hariduse projekte
• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?

Me kasutame palju paberit ning tihtipeale viskame selle lihtsalt prügikasti. Tegelikult on võimalik vanapaberist teha palju uut ning anda sellele paberile uus elu.

eTwinningu projekti "Vanapaberi uuskasutus" eesmärgiks oli noorte seas keskkonnateadlikkuse teadvustamine läbi teoreetiliste materjalide uurimise ja praktilise vanapaberi uuskasutuse. Projekt toimus toimus oktoobrist 2018 kuni detsembrini 2018. 

Projekti planeerimisel pandi paika tegevused ning jagati ära vastutusalad koolide vahel. Räpina Aianduskooli keskkonnakaitse eriala õpilased said rakendada oma teadmisi koostades Pärnu Rääma Põhikooli õpilastele lühikonspekte, töölehti, kuldvillaku, Kahooti ja Quizizze mänge ning veebinäitusele kutsuvaid postreid. Materjalid koostati loodushariduses kasutatavate veebirakenduste ja programmide tunni raames. 

Pärnu Rääma Põhikooli õpilased lugesid aianduskooli õpilaste koostatud konspekte, esitasid küsimusi nende kohta ning andsid tagasisidet. Lisaks mängiti loodud mänge. Needki said tagasisidet, mille üle olid väga tänulikud aianduskooli õpilased. Ainult nii said nad teada, kas loodud materjalid olid eakohased ja arusaadavad. Lisaks uurisid Pärnu Rääma Põhikooli õpilased, kuidas ise vanapaberist uut paberit teha. 

Pärast teoreetiliste materjalidega tegelemist asuti praktiliste tegevuste juurde. Nii Räpina Aianduskooli kui ka Pärnu Rääma Põhikooli õpilased kogusid kokku suure hulga ajalehti ning asusid tegema uusi tooteid. 

 
Aianduskooli aedniku eriala õpilased valmistasid katmikala lillekasvatuse tunni raames erinevaid taimede kasvatamiseks sobilikke tooteid. Voltimise tund möödus lõbusalt ja asjalikult. Õpetusi otsiti Youtube'ist, mille järgi püüti valmistada mitmesuguseid anumaid, mille sisse saaks taimi istutada. Praktilise töö teise etapina võeti valmistatud tooted ka kohe kasutusse. Volditud “pottidesse” istutati ajatussibulaid ja toataimede pistikuid. Pärnu Rääma Põhikooli õpilased valmistasid samuti ajalehtedest tooteid - karpe, jõuluehteid, ümbrikke, nimesilte jms. 

Valmistatud toodetest tehti Padleti tahvlile veebinäitus. Nii jõudsid Räpina tooted Pärnusse ja Pärnu tooted Räpinasse. 

Projekti käigus kasvas õpilaste keskkonnateadlikkus, oskus koostada lastele eakohaseid veebipõhiseid õppematerjale ning praktiline oskus ise vanapaberist midagi toredat valmis teha. Õpilased said koostada ühise veebinäituse ja tutvuda kaaslaste töödega, mis füüsiliselt paiknesid sadade kilomeetrite kaugusel. Suurenesid kohusetunne ja enam mõeldi ajakasutusele, sest ülesandeid ei tehtud õpetajale vaid projektikaaslastele teises Eesti piirkonnas. 

Ühiselt tõdeti, et koostöös peitub võlu ning projektitöö jätkub juba uutel teemadel nii omavahel kui ka rahvusvaheliselt. 

Loo autorid on Katrin Uurman, Räpina Aianduskooli kutseõpetaja ja haridustehnoloog ning Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli õpetaja ja haridustehnoloog

Samal teemal:

• eTwinningu projektivõistlus 2019
• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine

Veebruaris algab 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt „Elu(s) eeskuju“, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti  saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Teisipäeval, 12. veebruaril kell 15.30 kohtub Tallinna Keskraamatkogus (Estonia pst 8) noortega Ella Käi-Edo, eAgronomi kliendisuhete juht. Ta räägib teemal: mis saab siis, kui Sinu esimene valitud eriala ei vea välja? Ja kui ka teine valik ei ole see ala, kuhu lõpuks töötama satud? Räägime edasiõppimisega seotud hirmudest, müütidest ning reaalsusest. Firma tegevusega saab tutvuda siin: https://eagronom.com/et/.  

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

eTwinning projekt on vähemalt kahe kooli vaheline veebipõhine koostööprojekt, mis on registreeritud portaalis www.etwinning.net.  Projekti esitamiseks võistlusele tuleb oma eTwinning töölaua kaudu täita projekti kvaliteedimärgi taotlus.

Vaata lähemalt HITSA kodulehelt ja osale projektivõistlusel!

Samal teemal:

• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele
• Muljeid eTwinningu aastakonverentsilt Varssavist
• eTwinningu projekte tunnustati taas Euroopa kvaliteedimärgiga
• eTwinningu suvekoolis tehti meeme

Nii loodus- ja täppisteaduste kui klassiõpetajatele, koolijuhtidele jt haridusvaldkonna tegijatele suunatud konverents pakub võimalust õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks – teid ootavad erinevad ettekanded ja töötoad nii Eesti kui välisesinejatelt, samuti ettevõtete ja teadusasutuste külastused ning õpetajate stendiettekanded.

Konverentsi peamine töökeel on eesti keel, välisesinejate ettekanded ja töötoad on inglise keeles. Täpsem info, päevakava ja registreerumine Eesti Teadusagentuuri kodulehel. 

Allikas: ETAGi koduleht. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Scientixi konverents laiendas Euroopa LTT-alase hariduse võrgustikku
• Reaalkoolis räägiti loodusainete õpetamisest meil ja mujal