Veebiseminaril tutvustatakse uuenenud Twinspace'i, selle põhilisi funktsionaalsusi ja muudatusi. 

Oodatud kõik huvilised!

Veebiseminar toimub 9. jaanuaril 2019 kell 19.

Veebiseminari viib läbi eTwinningu ekspert ning Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson.

Registreeru täienduskoolituste keskkonnas Juhan.

Foto: Unsplash, Kari Shea

Samal teemal:

• Muljeid eTwinningu aastakonverentsilt Varssavist
• Eesti õpetajate muljed eTwinningu seminarilt "Digitaalsete mängude põhine õpe"

"Meie kutsekoolid on uuenduslikud ja teevad head tööd," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Usaldame neid ning uus seadus laiendab võimalusi veelgi. Koolid saavad koostöös kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega edaspidi tööturu vajadustele paremini reageerida, sest iga kooli õppekohtade ning tulevase tööjõuvajaduse otsustavad riik, kool ja ettevõtjad ühiselt. Lisaks tekib koolidel võimalus tulemusrahastuse saamiseks, mis annab neile suurema vabaduse oma sihtide seadmisel ja julgustab õppetulemusi parandama."

Tulevikus räägib riik koostöös partneritega läbi iga kooli koolitusmahud riiklikult olulistes valdkondades. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega.

Rahastuspõhimõtete muutmine suurendab koolide motivatsiooni ja autonoomiat. Kooli tegevuskulud kaetaks edaspidi riigieelarvest, kust vajadusel eraldatakse ka sihtotstarbelist toetust. Kuni 20 protsenti kooli tegevuskulude mahust hakkab aga moodustama tulemusrahastamine, mis sõltub kooli õppetöö tulemustest.

Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetust kõigile keskhariduseta õpilastele olenemata nende vanusest. Lisaks muudetakse kutsekoolide õpetajate lähtetoetuse saamise tingimused samasugusteks kui üldhariduskoolides: toetust saavad taotleda ka Tallinnas või Tartus õpetama asuvad õpetajad ja see nähakse ette ka tugispetsialistidele. Alustavate tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on ligikaudu 12 700 eurot, alates 1. septembrist 2020 hakatakse seda välja maksma ühes osas.

Samuti saavad kutseõppeasutused õiguse viia läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis nagu ka täiskasvanute gümnaasiumid. See omakorda võimaldab kutseõppe alustanul valida juurde suuremas mahus üldhariduslikke õpinguid ja vastupidi – üldharidusõppes alustanul tekib võimalus omandada valikõpingute käigus juurde ka kutseoskusi.

Seadus hakkab kehtima 2019. aastast, lähtetoetusega seotud osa 2020. aastast. Seaduse ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.

Allikas: HTMi pressiteade

Seminaril  saavad vastused Erasmus+ õpirändeprojekti kirjutamisega seotud küsimused. 

Korraldajate eesmärk on, et kõik, kes seminaril osalevad ja 5.02.2019 tähtajaks taotlused esitavad, saaksid oma projektidele rahastuse. Vaata lähemalt ja registreeru SA Archimedese kodulehel!

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kevade saabumisega sai alguse ka hariduse innovatsiooni maaletoojate õpiränne
• Tallinnas kohtuvad noorte e-demokraatia võimaluste eestvedajad kolmekümnest riigist
• Õpetajakoolituse peamised väljakutsed Euroopa riikides

Projekti eesmärk oli tõsta Ida-Virumaa, Peipsiääre ja  Mustvee valla eesti keelest erinevat keelt kõnelevate alushariduse valdkonnas töötavate inimeste eesti keeles suhtlemise enesekindlust. Huvilistele oli osalemine tasuta.

Projektiga liitus 34 inimest üheteistkümnest Ida-Virumaa lasteaiast. Mitteformaalse keeleõppe keskkonna loomiseks olid kaasatud eesti keelt emakeelena kõnelevad alushariduse valdkonnas töötavad inimesed Ida-Virumaalt, Harju- ja Järvamaalt. Osalejaid julgustati kahepäevastes laagrites kolleegidega aktiivselt suhtlema. Kõnekeele paremaks omandamiseks mängiti keelemänge ja eesti vanemaid ning uuemaid laulumänge, viidi läbi õuesõppe tegevusi, loodi koos lavastusmänge, valmistati ühiselt süüa. 

Esimene projektikohtumine toimus 21.-22.septembril Nelijärve Puhkekeskuses. Ida -Viirumaalt kohaletulnutele oli see paljude jaoks esimene kord avastada Kõrvemaa kaunist loodust. Ilmataat kinkis ümbruse avastamiseks soojad sügispäevad. Esimene kohtumine algas tutvumis-ja meekonnamängudega. 

Päeva teine pool möödus sügiseses metsas. Õuesõppe  programm „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“ viis osalejad Nelijärve matkarajale, kus tuli vastavalt viitadele metsas orienteeruda, leida üles kontrollpunktid ning seal koos meeskonnaga lahendada eesti keelega seotud ülesandeid ja läbi viia lõbus fotojaht.

Esimese päeva lõpetas jutuõhtu „Lugudega sügisesse“. Jutuvestja ja Rahvakultuuri Keskuse suulise pärimuse spetsialist Piret Päär jutustas lihtsas eesti keeles, valides kuulajatele kergesti mõistetavaid eesti rahvajutte. Lugude vahele musitseeris Mall Ney harmooniumil.

Teisel päeval vaadati kõigepealt tagasi eelmisele päevale. Kõik osalejad said suure ekraani vahendusel teada, mis toimus salapärasel fotojahil ning kuidas meeskonnad oma ülesanded lahendanud olid. Fotojahil toimunut tuli meeskondadel eesti keeles kaaslastele selgitada ning see osutus väga lõbusaks.

Päeva kulminatsiooniks oli töötuba „Keeletoidud - midagi hõrgutavat nii keelele kui meelele“. Sissejuhatuseks mängiti koos lõbus sõnamäng „Supp, moos või kook?“, mis õpetas tundma toiduainete nimetusi. Seejärel asuti erinevate retseptide põhjal oma meeskonnaga koos toitu valmistama. Kui toit oli valmis, tuli teistele eesti keeles rääkida mida valmistati, mis toiduaineid  ja maitseaineid selleks kasutati. Lõpetuseks sooviti „Jätku leiba!“ ja kõik said maitsta, mida üks või teine meeskond oli valmistanud. 

Projekti teine kahepäevane kohtumine toimus 19.-20.oktoobril samuti Nelijärve Puhkekeskuses. Esimesel päeval oli kaks töötuba. Esimeses uuriti, milliseid erinevaid võimalusi, nagu joonistamine ja voltimine, saab lugude jutustamisel kasutada. Kuulati mitmesuguseid lugusid ning püüti juhendaja jutu järgi paberit voltida ja joonistada. Osalejad tegid tutvust lugude ülesehituse ehk lugude selgrooga.

Teises töötoas mängiti uuemaid ja vanemaid laulumänge.  Lisaks tantsimisele tuli osalejatel  püüda ka eesti keeles kaasa laulda. Kõne paremaks arendamiseks loeti liisusalme ja lasteriime. 

Päeva teises pooles  meisterdati rätinukke ja valmis seitse vahvat lavastusmängu. Koos oma grupiga tuli koostada stsenaarium, teha olemasolevatest vahenditest lavakujundus ja valmistada kostüümid. Kõik töögrupid asusid kohe õhinal asja kallale ning koordinaatoritel jäi üle vaid rõõmu tunda, et omavahel suheldi eesti keeles ning kogu esitamisele tulev tekst kirjutati eesti keeles. 

Teisel päeval toimusid lavastuste esiettekanded. Nalja, esinemislusti, näitlejameisterlikkust ning pealtvaatajate kaasaelamist jagus kõigile asjaosalistele. Töörühmad olid oma etteasteteks tõsiselt valmistunud ning said oma julguse ja nutikuse eest nii kaasosaliste kui ka projekti koordinaatorite poolt suure heakskiidu ning tänusõnade osalisteks. 

Kolmas ja ühtlasi viimane kohtumine toimus 16.novembri Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi Setu talu laudas. Eesmärgiks oli tutvustada osalejatele eestlaste taluarhitektuuri, elulaadi ja rahvakombeid ning õdusas õhkkonnas projektile ilus punkt panna.

Viimasel projektikohtumisel esitlesid kõik osalenud lasteaiad fotoseeria või video vahendusel kodust ülesannet. Osalejatel tuli valida kohtumistel läbitehtud tegevuste hulgast kaks ja need koos oma lasteaia lastega läbi viia. Koolituse läbiviijad olid meeldivalt üllatunud, millise põhjalikkusega olid projektis osalejad täitnud oma koduse ülesande.

Peale ettekandeid suunduti õuesõppele, mis seekord nägi ette muuseumi eksponaatidega tutvumist. Kindlasti tuli külastada Sassi-Jaani talu, Köstriaseme talu, Kolu kõrtsi, Lau külapoodi ja Sepa talu. Osalejatel tuli lugeda nende eksponaatide kohta käivat informatsiooni ning leida vastused ristsõnas esitatud küsimustele.

Projektis osalejad jäid kogu koolitusprogrammiga väga rahule ning avaldasid soovi, et midagi sellist võiks ka edaspidi toimuda. Eriti märgiti ära saadud teadmiste praktilist poolt, mida oma igapäevatöös saab koheselt kasutada ning mida paljud juba ka kasutanud on. 

Läbiviijate poole pealt vaadates oli kõige raskem arvestada osalejate väga erineva keeletasemega. Oli neid, kelle keeletase oli A1 ja neid, kes valdasid keelt heal, C1 tasemel. Projektist osavõtnud kinnitasid, et tänu keelesilla projektile on nad edaspidi palju julgemad osalema eestikeelsetel alushariduse teemalistel koolitustel. 

Projekti „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“ lõpetas pidulik tordi söömine. 

Projekti viisid  läbi Huvi OÜ täienduskoolitusasutuse koolitajad Jelena Sepp, Piret Kukk, Külli  Mõtsla. Huvi OÜ Täienduskoolitusasutus www.koolitushuvi.ee.

Jelena Sepp, Piret Kukk, Külli Mõtsla 

Samal teemal:

• Projekt "Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri"

Valida oli kahe töötoa vahel: kas joonistada Scratchis lepatriinu ja programmeerida ta liikuma või programmeerida haridusrobot BeeBot labürinti läbima. 

Koolieelikud lustisid nii BeeBoti robotite juhtimisega läbi labürindi kui Scratchis lepatriinude  programmeerimisega. Kõik BeeBotid said läbürindi kenasti läbitud, kõik joonistatud lepatriinud tulid välja omanäolised ning ükski lepatriinu ei jäänud vigase programmi pärast liikumatuks.

Võru Kreutzwaldi Kooli ja Võru Kesklinna Kooli 1. ja 2. klasside õpilased valisid kõik Scratchis programmeerimise töötoa. Nii saigi neil kokku joonistatud rohkem kui 100 kahe kuni kahekümne täpiga lepatriinut ning need kõik ka jooksma programmeeritud. Kõigi noorprogrammeerijate töö lõppes ise sibavate lepatriinude vahel liikudes ning kaaslaste lepatriinusid imetledes. Aga omatehtud lepatriinu tundus ikka kõige ilusam!

Programmeerimisega said hakkama kõik – ka kõige pisemad, koolieelikud.

Ülemaailmne kooditund (Hour of Code) toimus ainult Kreutzwaldi kooli õpilastele. 1.-2. klassi õpilased korraldasid BeeBot robotite tantsupeo; robotid tantsisid nii rivi- kui ringtantse. Emotsiooni lisas tantsule saatemuusika, mida muusikaõpetajad võimalusel lahkelt pakkusid.

Alates 3. klassist lahendasid õpilased code.org veebiprogrammis tantsu programmeerimise ülesandeid. Lisaks tantsuliigutustele sai valida tantsule muusika, loodud tantsu jagada ning kõigi ülesannete lahendamise eest saada ka vastav tunnistus. 

Kõik huvilised saavad ise programmeerimises kätt proovida code.org veebilehel.

Code.org programmeerimisülesanded on avatud kõigile huvilistele.

Töötubade läbiviijad Ene Moppel ja Evi Tarro

Fotod: Evi Tarro ja Urmas Ott

Samal teemal:

• Nutilaboris valmisid prügiautod
• Projekt "Programmeeri oma tulevikku" tõi programmeerimise ainetundidesse

Millised on Eesti õpetajate lemmiktöövahendid? Tahame teada, millist tehnoloogiat sina kõige rohkem kasutad. 
Uuel aastal jagame tulemusi - siis saad teada, mida kasutavad teised. 

Hääleta ja vasta siin: bit.ly/lemmik2018

Foto: Unsplash, Rodion Kutsaev

Samal teemal:

• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• eConfidence uuring: haridusliku eesmärgiga arvutimängud võivad positiivselt mõjutada õpilaste käitumisharjumusi
• Teistmoodi jõulukalender ja robotitega jõulumäng
• Koolilapsed ehitavad virtuaalmaailmas Baltimaade kultuuripärandit

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud algatus „Pärandivaderid: koolinoored kultuuripärandit hoidmas“ suunab kooliõpilasi märkama ning väärtustama kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikkaid objekte.

„Kolm aastat tagasi osales projektis 450 kooliõpilast. Mul on väga uhke tunne, et juubeliaastal kasvas kaasalööjate arv rohkem kui kaks korda,“ ütles Pärandivaderite algatuse eestvedaja Elle Lepik. „Pärandivaderiks olemisega kasvab laste ja noorte teadlikkus, aga ka hoolivus ja vastutustunne oma kodukoha pärandväärtuste osas.”

EV100 ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 tähistamisel tuli algatusega kaasa 28 pärandivaderite meeskonda 14 maakonnast, sh 26 kooli ja kahe mittetulundusühingu eestvedamisel.

Eriti tähelepanuväärse panuse andsid pärandivaderid kogukonna ja kohalike vallavalitsuste abiga Saaremaal Valjala vana kalmistu ja Viljandimaal mõisnike von Siversite perekonnakalmistu päästmisel. „Need unustusse vajunud paigad oli juba võsa ja mets endasse haaranud, kuid kahe aastaga tehtud tööde tulemusel on mäletuspaigad nüüd äratuntavad ja kenasti hooldatud,” täpsustas Elle Lepik ning lisas: “Praegugi on õpilastel käsil ettevalmistustööd kalmuaedadesse infotahvli jaoks puidust aluse ja väikese sepistatud värava tegemiseks.“

Korrastustalgud toimusid mõisaparkides ja kalmistutel, lisaks muinasaegsel kalmeväljal, linnamäel ja hiiemäel, linnusevaremetel, kirikute ja pastoraadihoone ümbruses, kultuuriloolistelt oluliste isikute sünnikodude ja mälestuskivide juures, tuuleveskis, abiks on käidud ka muuseumides.

Pärandipaikade ajalugu tutvustasid õpilastele mälestiste omanikud, muinsuskaitseinspektorid, arheoloogid, restauraatorid, vaimulikud ja kalmistuvahid. Kultuuriloo tundmaõppimisel abistasid ka muuseumitöötajad, pärandiseltside liikmed ja koduloo-uurijad.

Lisainfo leiab Pärandivaderite koduleheküljelt http://ouesope.ee/parandivaderid/ ning Facebookist https://www.facebook.com/parandivaderid/.  

Algatust „Pärandivaderid“ toetavad Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond, koostööpartnerid on Muinsuskaitseamet, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ja Teeme Ära!.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Fotodel Tõstamaa Keskkooli ja Gaia Kooli pärandivaderid, autorid Toomas Mitt ja Marit Otsing.

Lisainfo:

Elle Lepik, projekti „Pärandivaderid“ koordinaator, tel 522 6456, e-post elle@estlander.org. 

Kas arvutimängud on tõhus vahend käitumisharjumuste muutmiseks? Seda uuris Euroopa Liidu programmist Horisont 2020 rahastatud projekt eConfidence ühe õppeaasta jooksul 12-14-aastaste õpilaste seas kokku kümnes koolis.

Lähemalt võib selle kohta lugeda European Schoolneti kodulehelt, siinkohal refereering artiklist. 

eConfidence oli 24-kuuline projekt, mis algas novembris 2016, uuringud koolides toimusid 2017/18. õppeaastal. Projekt oli mitme Euroopa ülikooli, haridusekspertide, tehnoloogiafirmade ühine ettevõtmine ja seda koordineeris ITCLi tehnoloogiainstituut Hispaaniast. European Schoolnet oli üks koostööpartneritest. European Schoolnet on 34 Euroopa haridusministeeriumi võrgustik keskusega Belgias, Brüsselis. Võrgustiku tegevuste peamine eesmärk on haridusinnovatsiooni viimine koolideni.

Pilootuuringus osales viis kooli Hispaaniast ja viis kooli inglise keelt kõnelevatest riikidest (Malta, Iirimaa ja Suurbritannia). Koolid katsetasid kahte spetsiaalselt selle projekti tarvis loodud veebipõhist arvutimängu eesmärgiga välja selgitada, kas mängud toovad kaasa õpilaste käitumises positiivseid muutusi ja kas nende teadmised mängus kajastatud teemadel paranevad. Projekti käigus töötati välja ka nn tõsiste mängude arendamise metoodika, mida testiti mõlema mängu kujundamisel ja rakendamisel. Mängud olid turvalisest internetikasutusest ja kiusamisest. 

Tõsine mäng on mäng, mille eesmärk on muu kui lihtsalt meelelahutus. Tõsine viitab lisatud komponendile, mis võimaldab mängijatel mängukogemusest õppida.  Projektis katsetati mängu "School of Empathy "  – mäng, mis on loodud positiivse käitumise soodustamiseks kiusamisolukorraga silmitsi seistes ja "Go Online" - mäng, mis julgustab turvalist internetikasutust. Esimese mängu keskkond meenutab reaalset kooliolukorda. Mängijal on valida kolme rolli vahel: kiusatav, kiusaja ja vaatleja. Dialoogide ja dünaamiliste minimängude kaudu õpib mängija kiusamist ära tundma, sellele reageerima ja olukorda lahendama. "Go online“ koosneb viiest mini-mängust. Mängija valmistab ette teismelise sünnipäevapidu ja läbib ettevalmistuste käigus eri tasemel internetiturvalisuse probleeme. 

Mõned eesmärgid, mida mängudega võib saavutada: paraneb õpilaste võime tunda ära kiusamissituatsiooni, sh suulist kiusamist; oskab olukorrale sobivalt reageerida; oskab valida eakaaslastega suhtlemiseks parimaid viise; oskab määrata riske, millega võib veebisuhtluses kokku puutuda; mõistab oma käitumise ja tegevuste (näit sotsiaalmeedia postituste) tagajärgi; paranevad õpilaste digitaalsed oskused ja nende käitumine veebikeskkondades. 

Brošüür mängudest ja uuringu tulemustest: 

Pärast tulemuste analüüsi nentisid projekti läbiviijad, et teadlikult hariduslike eesmärkidega valitud arvutimängude kasutamine õppetöös võib positiivselt mõjuda õpilaste teadmistele ja käitumisele. eConfidence uuringu tulemused rõhutavad mängukogemuse olulisust. Mängu käigus läbielatavad tunded, olukorrad, lahenduste otsimine, oma tugevuste ja nõrkuste mõistmine võib kaasa tuua positiivseid psühholoogilisi tulemusi. eConfidendce uuringu peamine järeldus on see, et vajalike muutuste toimumiseks tuleb valida sellised hariduslikud mängud või siis kohandada mängu selliselt, et mängijad saaksid kasutada olemasolevaid teadmisi ja kogemust, ehk siis nad saaksid oma võimeid ja oskusi hästi rakendada. 

Õpilased andsid tagasisidet, et nad õppisid mängudest paroolide ja sotsiaalmeedia turvalist kasutamist, milline on kiusamine ja kuidas seda vältida ning missuguseid olukordi kogevad kiusatav, kiusaja ja pealtvaataja. 

Allikas: European Schoolneti koduleht 

Loo autor on Epp Alatalu

Kristiina Saaroni sõnul sündis Kinoklassi idee ajalootunnis ajaloofilmi vaadates, kui koolipingis istudes oli huvitavat filmi ebamugav jälgida. Eeskujuks oli võtta ka 2017. aasta sügisel Valga Gümnaasiumis toimunud UNESCO ühendkoolide õpilaskonverentsi raames külalistele korraldatud filmiõhtu ja selleks loodud ajutine mugavate kott-toolide ja diivanitega ruum. Konverentsi raames loodud ruumist inspireerituna arenes mõte statsionaarsest kinoklassist, kus oleks mugav ja hubane vaadata filme, teha rühmatöid ning korraldada aruteluõhtuid. 

Kristiina võttis kinoruumi tegemise südameasjaks ning leidis, et selleks sobis kenasti tühi ruum kooli keldrikorrusel. Kinoklassi stiilivalikul lähtus Kristiina talle südamelähedasest Aafrika stiilist, mis aitaks ruumisolijatele lähemale tuua kaugeid kultuure. Kujunduse valikut määras lisaks asjaolu, et Valga Gümnaasium on UNESCO ühendkoolide võrgustiku liige ning neile on olulised maailmahariduse, mitmekultuurilisuse ja keskkonna jätkusuutliku arenguga seotud teemad. 

Kinoklassi loomisel lähtuti taaskasutuspõhimõtetest – rehvidest meisterdati tumbad, euroalustest diivan, õmmeldi patju, meisterdati diivani kaunistusi ja küünlaid. Kinoklass sai teoks toetajate abiga, kes jagasid nõu, annetasid taaskasutuseks esemeid ning panustasid projekti oma aega ja oskuseid. Ilma taaskasutuseta oleks olnud kinoklassi maksumus arvutuste kohaselt 897,27 eurot, taaskasutades oli klassi maksumus vaid 10,42 eurot. Kinoklassi valmimisega paralleelselt loodi kooli filmiklubi DFK VG AVASILM, mis kasutab MTÜ Mondo filmikogu, et laenutada tasuta õpetlikke ja silmaringi laiendavaid dokumentaalfilme.

Lisaks uhkele kinoklassile, mille pildid finaalesitlusel publikut eeskuju võtma innustasid, sai tähelepanu ka tõsiasi, et Eestis on UNESCO koolide võrgustik. UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni haridusprogrammide koordinaatori Madli Kumpase sõnul on UNESCO ühendkoolide näol tegemist võrgustikuga, mis sai UNESCOs alguse juba 1953. aastal. Tänaseks kuulub rahvusvahelisse võrgustikku üle 11 000 õppeasutuse 181 liikmesriigist, Eestis on võrgustikuliikmeid 45. Eesti võrgustiku tööd koordineerivad MTÜ Mondo ja Tartu Loodusmaja ning neid nõustab ja toetab UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning Välisministeerium. 

Võrgustiku tegevused on seotud 2015. aastal ÜROs vastu võetud kestliku arengu eesmärkidega ning toetavad koole kvaliteetse hariduse andmisel, kestliku arengu põhimõtete edendamisel ja avatud, keskkonnast ja inimestest hoolivate ja ühiskondlikult aktiivsete inimeste kujundamisel. Võrgustik pakub võimalusi riigisiseseks ja rahvusvaheliseks koostööks, oma tegevuste tutvustamiseks ja uute kontaktide loomiseks. Eestis korraldatakse võrgustiku liikmetega koos keskkonnaharidusalase Läänemere projekti tegevusi, kestliku arengu teemalist õpetajakoolitust, õpilaste ÜRO matke programmi, maailma filosoofiapäeva ja muid tegevusi. UNESCO ühendkoolide tegevustest huvitatud haridusasutused on oodatud ühendkoolide võrgustikuga liituma.

Tekst: Epp Alatalu. Fotod: Kalev Lilleorg

Samal teemal:

• „Edu ja Tegu“ ettevõtlikkuskonkursi võidutööd on Rakvere, Jõhvi, Võru, Valga ja Tallinna õpilastelt

Kolmepäevasel võistlusel tuleb noortel müürseppadel 14 tunniga laduda välisseinafragment koos soojustusega.

Parimaid võistkondi autasustatakse neljapäeval, 13. detsembril kell 14.

Kõik huvilised on oodatud võistlusele kaasa elama! Lisainfo ja võistluse ajakava leiab SA Innove kodulehelt: https://www.innove.ee/haridusprojektid/kutsemeistrivoistlused/voistluskalender/joulukellu-2018/ 

Tänavusel Jõulukellul osaleb üheksa kaheliikmelist võistkonda järgmistest koolidest: Haapsalu Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Ehituskool, Tartu Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskus.

Müürseppade kutsemeistrivõistluse üks tulihingeline algataja oli kooli kutseõpetaja Jüri Sammul. Aastast 2008 kannab võistlus tema nime.

Võistlust korraldavad SA Innove ja Viljandi Kutseõppekeskus ning võistluse läbiviimist toetavad Wienerberger AS, Saint-Gobain Ehitustooted AS (Weber), Kingspan Insulation OÜ, Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: SA Innove pressiteade

Samal teemal:

• Noored müürsepad võtavad mõõtu võistlusel „Jõulukellu 2015“