„Aasta e-kursuse valik oli ütlemata raske, kuna tänavune konkurss oli tõesti tihe,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. Aasta e-kursuse nominendid valiti välja „E-kursuse kvaliteedimärk 2018“ taotlusvooru esitatud kursuste seast. 

Aasta e-kursuse stipendiumi pälvis kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“, mille autoriks on Eesti Maaülikooli õppejõud Kadrin Meremäe. 

Hindamismeeskonna sõnul on tegemist suurepärase kursusega, mida võib eeskujuks tuua teistelegi. See on visuaalselt meeldiv ning selle keelekasutus on hea ja sõbralik - ehkki terminoloogiat on palju, on kursus ka tavalugejale arusaadav. See on loogilise ülesehitusega ning asjakohaste illustratsioonidega ning arusaadavas teaduskeeles loodud. Kursusel on õppijate motiveerimiseks ja toetamiseks kasutatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Ka õppijad tõstsid esile õppejõu aktiivsust ja põhjalikkust individuaalse tagasiside andmisel foorumites. 

„Aasta e-kursus 2018“ tiitlile kandideeris veel 13 kursust: Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „Andme- ja tekstitöötlus“, Eesti Maaülikooli kursus „Ehitusgeodeesia alused“ (MI.0122), Tartu Ülikooli kursus „Elektroonikast puust ja punaseks“, Eesti Maaülikooli kursus „Geodeesia I“ (MI.1880), Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledži kursus „Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid“, Eesti Maaülikooli kursus „Inimese hügieen ja tervis“, Tartu Ülikooli kursus „Kuidas võõras kultuuris ellu jääda“, Tartu Ülikooli kursus „Nüüdisaegne õpikäsitus“, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kursus „Õiguse alused“, Tartu Ülikooli kursus „Programmeerimise alused II“, Tartu Ülikooli kursus „Robootikast puust ja punaseks“, Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „Täiendav inglise keele õpe“. 

Ühtekokku esitati tänavu e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru 45 taotlust kutse- ja kõrgkoolidest. 
Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 37 kursust. Kvaliteedimärke jagus üheksasse kooli. Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli tunnustati mõlemat 10 kvaliteedimärgiga. 

„Selle aasta taotlusvooru tulemustest saab öelda, et konkursil osalenud õppejõud ja õpetajad on e-õppe põhimõtted omaks võtnud,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. „Aasta-aastalt on kvaliteedimärgi saanute protsent taotlejate hulgas kasvanud.“

Tänavused kvaliteedimärgi saajad leiab siit. 

Foto: HITSA ja Unsplash, Katrin Leinfeller.

Samal teemal:

• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad

 Teadus ei ole ega hakkagi kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi. (Albert Einstein)

Paikuse Põhikool esitas 2016. aasta novembris SA Archimedes tegevuse „Teaduse populariseerimine” alategevuse „Teeme+” taotlusvoorus taotluse projekti „LTT-valdkonna huviringide käivitamine Paikuse Põhikoolis 01.05.2017-31.08.2020“ rahastamiseks.

Projekt sai positiivse vastuse ning nii saime avada sellest õppeaastast koolis 8 loodus- ja täppisteaduste (LTT) huviringi: Heureka, Avastusõpe, Inimene, Robootika, Esimesed katsetused keemias, Sissejuhatus füüsikasse, Tee oma esimesed äpid ja Esimesed avastused geograafias. Paikuse kooli 530 õpilasest osaleb nendes huviringides 140. Ise peame saavutatud tulemust väga heaks, sest osaleb ju ringitöös tervelt väikese põhikooli jagu õpilasi. Kuna koolis on aastaid pakutud õpilastele võimalust õppida süvendatult inglise keelt, siis huviringides osalemise võimalus oli seekord nendel õpilastel, kes erikeelerühmades ei õpi.

Huviringide õppeaasta lõpetasime 23. mail toimunud konverentsiga, kus õpilased esinesid ettekannetega selle kohta, mida nad olid terve õppeaasta jooksul ringitöös õppinud, mida põnevat teinud. Ettekanded olid vormistatud põnevate esitlustena, millest õhkus omajagu tähtsustki saavutatu ja avastatu üle.

Kui kuulamise ja vaatamise osa läbi sai, jätkus üritus teaduspesadega. Kõik õpilased jagati meeskondadesse, kes liikusid koos tegevuspesades. Huviringide juhendajad olid ette valmistanud praktilised ülesanded, mis õpetasid õpilastele meeskonnatööd, panid nuputama, pakkusid põnevust ja arendasid loovust. Nii pandi liikuma roboteid, ehitati konstruktorite abil Archimedese kehasid, tehti keemiakatseid reaktsiooni tunnuste kohta, uuriti värvisegude eraldamist, tehti illusiooni vee ja peeglitega, mängiti geograafia-alast nutimängu, kus korraga toimetati nutiseadmete ja atlastega. Samuti tutvuti mikroskoobi ehitusega, valmistati ise preparaati hambakatust ja uuriti seda. Lisaks said õpilased vaadata valmispreparaate nahast, silma võrkkestast, kõõlusest, spermisest, munarakkudest ja närvisüsteemist. Oli võimalus olla ka ürituse reporter ning teha nutiseadme rakenduse abil klippe ning laadida üles nad vastavasse keskkonda.

Vaata Õpilaste video üritusest

Suurt elevust tekitas ürituse lõpuosa, kui  arvuti abil loositi välja need õnnelikud, kes said Lego või nutiseadme akupanga omanikeks.

Päeva lõpus olid kõik rahul – oli ju üritus suurepärane näide meeskonnatööst, kaasavast haridusest ja uuenevast õpikäsitlusest.

Järgmisel õppeaastal projekt jätkub ning ees ootamas on uued üritused, katsetused ja tõdemused. Kui tänasel päeval avastavad põhikoolilapsed alles juba avastatud asju, siis pole teaduse vastu huvi tekkides võimatu, et tulevikus avastatakse ka juba midagi päris uut.

Paikuse Põhikooli arendusjuht Anne Kalmus

Gümnaasiumisse astumise katsed toimuvad märtsis ja ka osa kutsekoole võtab põhikoolilõpetajaid vastu juba kevadel. Olulisteks valikukriteeriumideks on sealjuures vestlused ja noore inimese valikule vastavad testid. Põhikooli lõpueksameid aga tehakse juunis, kusjuures ligi kolmandik Eesti õpilastest ei soorita erinevatel põhjustel standardeksameid ja nii ei anna eksamite tulemused enam riigile ka ühest tagasisidet õppe taseme kohta.

Loe artiklit täismahus siit! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eksamite infosüsteemi EIS lisanduvad kvaliteetsed e-ülesannete kogud
• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest 

Arengukoostöö projekti raames valmis mudel, millele toetudes saab viia läbi uuendused Ukraina kutseharidussüsteemis.

Kahe aasta jooksul töötasid tihedalt koos Innove, kuus Volõõnia oblasti ja viis Eesti kutsekooli. Kaasatud olid nii Ukraina kui ka Eesti haridusministeerium ning  Euroopa Koolitusfond (ETF). Projekti vältel toimusid mitmeid õppereisid Eestisse ja Ukrainasse, kus Eesti koolid jagasid oma kogemusi Ukraina kolleegidele nii kooli juhtimise, õppekavade uuendamise kui ka õpetajate koolituse osas. Eesmärk oli luua õpikeskkond kutsehariduse uuendamiseks nii kooli kui ka oblasti tasandil, kaasates tööandjaid ja ministeeriumi. Lõpptulemusena valmis terviklik  lähenemine, mida saab kasutada kogu riigi kutsehariduse reformimiseks. Kavandamisel on ka jätkuprojekt, mis toetab Ukraina  kutsehariduse reformimise järgmisi samme.  

„Me ei kopeeri Eesti kogemust, me otsime oma arenguteed. Tänu Eesti kolleegidele saime endale motiveerituid juhte ja õpetajaid, kes on valmis muutusteks ja uuteks väljakutseteks. Oleme tänulikud vahetu kogemuse eest valdkondades nagu kvaliteedi tagamine, elukestev- ja töökohapõhine õpe. Mõistame nüüd paremini, milline peaks olema kaasaegne õpikeskkond, mis vastab nii üksikisiku kui ka ühiskonna nõuetele, “ lausub  Zoja Parfenjuk, Volõõnia oblasti kutseõppekeskuse direktor.

Innove rahvusvahelise koostöö keskuse juht Lea Orro võtab saadud kogemuse kokku järgmiselt: „Projekti käigus toimus palju koolitusi ja  arutelusid ning rõõm on tõdeda, et oleme suutnud esile kutsuda mõtteviisi muudatuse volõõnialaste suhtumises õpetamisse, tööturu osapooltega koostöösse ja kooli juhtimisse. Oleme ka ise õppinud, eelkõige seda, kuidas on  võimalik õpetada, kui sul on minimaalsed ressursid,“ tõdeb Orro. 

Sihtasutuse Innove eestvedamisel sai kaks aastat tagasi alguse arengukoostöö projekt „Eesti kogemuse jagamine Ukraina kutsehariduse reformide toetuseks Volõõnia oblastis“, mida rahastas Eesti Vabariigi Välisministeerium. Projekti partneriks valiti Lääne-Ukrainas asuv Eesti suurune Volõõnia oblast, kellega koos töötati välja kutsehariduse reformimise mudel. Ukraina Haridus- ja Teadusministeeriumis esitleti loodud mudelit, kirjeldades ettevõetud samme ja ka perspektiive, mis võiksid olla aluseks edasiseks kutsehariduse arengu toetamiseks ja planeerimiseks. 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Oskuste festival “Noor meister 2018“ inspireeris tuhandeid kooliõpilasi ja kinkis Eestile 100 noort meistrit

EBSi bakalaureuseõppe juht Anto Liivat ütles, et vahetusüliõpilasena välismaal õppimise kogemus on hindamatu nii tudengite kui ka tööandjate jaoks. “Iga üliõpilane peaks kasutama võimalust õppida vähemalt ühe semestri jooksul teises riigis. Kui varasemalt andis välismaal õppimine tööturul konkurentsieelise, siis nüüdseks on sellest saanud loomulik osa õppeprotsessist,” lausus Liivat.

Seetõttu on alates uuest õppeaastast EBSi õppekavadesse loodud mobiilsusaken välisülikoolis õppimiseks – selleks on ette nähtud kolmas semester, mille tudeng saab sisustada endale meelepäraste õppeainetega 60s tunnustatud ülikoolis üle maailma. „Oluline on rõhutada, et EBSi partnerülikoolides õppimine ei suurenda tudengi õpingute maksumust,“ lisas Liivat.

EBSi vilistlane ja erinevate riikide töötajaid ning ettevõtjaid ühendava ettevõtte Jobbatical asutaja ja tegevjuht Karoli Hindriks lausus, et teises riigis õppimine annab eelise nii õppijale kui ka tööandjale. “Elada teises kultuuriruumis tähendab õppida nägema asju uue nurga alt. Meie meeskonnas on inimesi kahekümnest riigist ja nende taust ning kogemused aitavad esitada organisatsioonile küsimusi ja väljakutseid, mida ühtemoodi mõtlevad sarnase taustaga inimesed teha ei saaks. Näeme oma platvormil, et ka värbajad kogu maailmas hindavad aina enam töötaja rahvusvahelist kogemust ning see loob kandidaatidele eelise,” sõnas Hindriks.

Mobiilsusaken on välismaal õppimiseks mõeldud valikõppe semester bakalaureuse taseme tudengitele, kelle partnerülikoolis omandatud ainepunktid kantakse täies mahus koduülikooli üle. EBSi üliõpilaste seas on kõige populaarsemad Bocconi ülikool Itaalias, Copenhagen Business School Taanis ja Monashi ülikool Austraalias. Eelistatud õpingute sihtriigid on ka Hispaania, Saksamaa ja Suurbritannia.

Magistritaseme tudengitel on lisaks vahetusõpingutele võimalik täiendada oma kogemusi, õppides ühe valikaine moodulina Hiinas e-kaubanduse praktikaid või Saksamaal tööstusettevõtete digitaliseerimist. Partnerülikoolis omandatud kogemustest võidavad ka tööandjad, kes võimaldavad töövõtjatel teha vahetussemestri jooksul kaugtööd ning saavad ettevõttesse seeläbi rahvusvahelise kogemusega töötajad.

Estonian Business School (EBS) on Eesti vanim eraülikool, kus õpib bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel kokku 1500 üliõpilast, kellest kolmandik on välistudengid. Viiendik EBSis töötavatest õppejõududest on pärit teistest riikidest ja EBSi üliõpilased saavad oma teadmisi täiendamas käia 60 partnerülikoolis üle maailma.

Allikas: EBSi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Parima õpilasfirma loojad saavad EBSis tasuta õppida
• EBS ja Ternopili ülikool allkirjastasid koostöömemorandumi

„Meie jaoks on oluline, et Euroopa Kõrgharidusruumiga ühinenud riikide omavaheline koostöö oleks tugevam ja et seni veel saavutamata kokkulepped saaksid ellu viidud. Näiteks tahame, et noortel oleks lihtne asuda ühes riigis omandatud lõpudiplomiga edasi õppima või tööle mõnes teises Euroopa riigis,“ sõnas minister Reps. „Kohtumisel arutame Euroopa Kõrgharidusruumi hetkeseisu ja tulevikku ning mõtleme, kuidas muuta ühiste jõupingutuste tulemusel Euroopa tasandil hariduspoliitilised kokkulepped reaalsuseks ning tugevdada kõrgkoolide rolli ja mõju ühiskonnas,“ sõnas minister Reps.

Allkirjastatava ühisavalduse Pariisi kommünikee eesmärgiks on panna paika järgnevate aastate fookusteemad ja tegevused kõrgharidusmaastikul. Eriti pööratakse tähelepanu nn Bologna protsessi elluviimisele: kolmeastmelise kõrgharidussüsteemi, ühtsete kvaliteedipõhimõtete ja kvalifikatsioonide tunnustamise rakendamisele. Euroopa Kõrgharidusruumi ministrite konverentsil arutatakse ka Euroopa ülikoolide võrgustiku loomist ning diskuteeritakse kõrghariduse rolli ja põhiväärtuste üle.

Viiendat korda toimuval Bologna hariduspoliitika foorumil on arutluse all juurdepääsu laiendamine kõrgharidusele ning kõrgkoolide mõju ühiskonnas.

Ministrite kohtumisel ja foorumil osalevad 48 Euroopa Kõrgharidusruumi kuuluva liikmesriigi delegatsioonid. Kohtumine toimub kord kolme aasta jooksul.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Kõrgharidusseaduse eelnõu toetab õppijakesksust
• Euroopa Komisjon soovib suurendada noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika rolli

24. mail kell 17 leiab Rahvusraamatukogu Milleri salongis aset viimane kultuurikava üritus suurnäituse „100 aastat kirjandust“ raames. Kirjandusest vabas Eestis arutlevad kirjandusteadlane Piret Viires ja eesti kirjanduse uurija ja kirjandusõpetaja Priit Kruus.

Rahvusraamatukogu ja Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistav suurnäitus „100 aastat kirjandust“ annab ülevaate eesti kirjandusest aastatel 1918–2018. Raamatud pärinevad Eesti Rahvusraamatukogu ja kunstiteosed Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest. Näitus on avatud 22. juunini Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis, 3. korruse trepigaleriis ja 6. korruse galeriis. Kõik on oodatud vestlusõhtust osa saama ja näitust uudistama!
 
Sõnameistrid seitsmendal: Jan Kaus ja Igor Kotjuh

Selle aastal alguses sündis Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl-Martin Sinijärve eestvedamisel uus kirjanike kohtumiste sari „Sõnameistrid seitsmendal“. Kohtumisõhtutel on alati kaks külalist, üks neist küsija ja teine küsitletava rollis.

Maikuu kohtumisõhtul vestlevad publiku ees luuletaja ning ajakirjanik Igor Kotjuh ja kirjanik Jan Kaus. Sõnameistritega saab liituda esmaspäeval, 28. mail kell 17. Üritus toimunb Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis (7. korrusel). Kõik on oodatud!

Allikas: RRi pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorina jätkab Janne Andresoo
• Mõttevahetus raamatute teemal

14.–16. mail toimus Roomas rahvusvaheline eTwinningu konverents “Empowering eTwinning Schools: Leading, Learning, Sharing”, millest oli meil võimalik osa saada. 

Konverentsist võttis osa 250 osalejat 35 riigist, kaasa arvatud ka nendest riikidest, mis ei kuulu veel Euroopa Liitu, näiteks Armeenia, Gruusia, Ukraina, Moldaavia ning Aserbaidžaan. 

Konverentsi avasõnad öeldi Itaalia haridusministeeriumi osakonnajuhataja Carmela Palumbo ja Erasmus+ riikliku büroo koordinaatori Sara Pagliai poolt, kes rõhutas, et konverents toimub hetkel, kui järgmiseks seitsmeks aastaks on esitamisel kaks korda suurem eelarve eTwinningu tegevuste rahastamiseks. 

Konverentsi eesmärgiks oli tunnustada koolide tööd eTwinningu alal ning innustada neid jagama oma kogemusi teiste koolidega nii oma piirkonnas kui ka kaugemal. 

Cecile Le Clercq Euroopa Komisjonist rääkis eTwinningu tähtsusest kooli poliitika kujundamisel Euroopa tasemel ning muutustest õpikäsitustes. Ta rõhutas, et eTwinning on tõhusaks vahendiks õpetajate professionaalsuse tõstmisel, sest see arendab erinevaid kompetentse  ning jätkuvalt otsitakse  edasisi võimalusi õpiränneteks eTwinningu projektide raames. 

Patricia Wastiau Euroopa koolivõrgustiku uurimiskeskusest rääkis, kuidas tugevdada eTwinningu koole läbi jagatud juhtimisvõtete ning rõhutas, et jagatud juhtimisse on kaasatud nii õpilased, õpetajad kui ka kooli kogukond. Me elame ajastul, kus edu võti ei ole enam ühe inimese käes, vaid sõltub kogukonnast ning see muudab tegutsemise palju komplitseeritumaks. Me peame ellu rakendama muutuva dünaamikaga uusi õpipraktikaid. Me õpetame õpilasi, kes tahavad aktiivselt tegutseda ja ka vastutust võtta, saada osa tõelisest elust ning meie ülesanne on neile vajadustele vastata. Samas on oluline ka jagada juhtimist koolis. eTwinningu tegevuste juhtimiseks peaks olema koolis moodustatud meeskond, kes hoolitseb selle eest, et kogemus saaks jagatud ka teiste õpetajatega koolis. Kooli juhtkonna roll on toetada omakorda seda meeskonda ja võimaldada head tingimused eTwinningu tööks. 

Psühholoogiaprofessor Paul Downs Dublini Ülikoolist arutles selle üle, kuidas eTwinning saaks abiks olla kaasavas hariduses. eTwinning on vahend, millega saab lahendada erinevaid suhtlemisprobleeme – näiteks üksindus või suhtlemisfoobia. eTwinningu tegevused aitavad õpilastel arendada koostöövõimet ja suhtlemist. Ka koolikiusamine on ju tegelikult suhtlemisprobleem. Kui õpetaja loob koostööd toetava atmosfääri klassis, siis ei toimu kiusamist. Lisaks saab veel algatada erinevaid vajalikke temaatilisi projekte, näiteks “Uni ja magamine”. eTwinning võimaldab õpilastel olla ka aktiivne õppimisprotsessis. 

Paul Downs esitas kõigile mõtlemiseks küsimuse, kuidas me saaksime lapsevanemaid eTwinningu tegevustesse kaasata. Kindlasti saavad vanemad aidata oma lapsi eTwinningu tegevuste sooritamisel, aga miks mitte kutsuda nad ka projektitulemuste esitlemisele. Võib-olla saab teha projekti, kus ka vanematel on oma kindel  ülesanne? 
Teisipäev oli erinevate paralleelsete töötubade päev, kus pidime eelnevalt valikud tegema. Päev lõppes kõikide jaoks töötoaga, kus pidime koostama plaani, kuidas edasi tegutseda. Mis on edasise tegevuse eesmärgid ja millised tegevused aitavad neid täide viia. 

Ühe veendumuse saime küll kindlalt: eTwinning on suurepärane vahend koostöö, innovatsiooni ja õppijakeskse õpikäsituse juurutamiseks oma koolis ja vajalik on projektitulemusi jagada kolleegide ning kogukonnaga. 

Marju Purge 
Kaider Vardja 
Võru Kreutzwaldi Kool 

Foto: Unsplash, Aaron Burden

Samal teemal:

• Schoolovision 10!
• Lissabonis toimus eTwinningu kontaktseminar “Coding and Robotics”
• Märgis "eTwinningu kool" on tunnustus tehtud töö eest

Põhjuseid on mitu – alates riigitöö stabiilsusest ning lõpetades meie ühiskonnas toimuvate arengutega, mille tulemusel otsustatakse ning korraldatakse üha rohkem ära riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil ning nii väheneb inimeste endi otsene vajadus otsustada ja vastutada. Loodan, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtluskonkurss „Edu ja Tegu“ ärgitab 7- 26 aastaseid lapsi ja noori olema ettevõtlikud ning andma Eestile edasiliikumiseks uut energiat ja hoogu.

Kooli õppekava järgi saadavate teadmisi, ettevõtlikkusjulgust ja -oskusi saab kinnistada ka koolivälisel ajal ning eelmise aasta kogemuse põhjal kinnitan, et väga sobiv vorm on suvelaager. Nii nagu „Edu ja tegu“ konkursi üks juhtmõtteid on – veeda suvi ettevõtlikult! 2017. aastal korraldasid Ettevõtluslaager MTÜ noored laagrijuhid kuuepäevase laste- ja noorte pilootlaagri Põlvamaal Rasina vanas koolimajas, kus oli 42 9-16-aastast osalejat. Tuldi kõikjalt Eestis – Pärnust, Saaremaalt, Tallinnast ja mujalt. Laagri läbiv teema oli „supervõimed“, ehk need tugevad küljed, mida edasi arendades ning millele toetudes saab igaüks meist elus edu saavutada.  Laste ja nende vanemate tagasiside laagrile oli suurepärane, oma ettevõtmiste tarvis saadi nii ideid kui ka otsest abi.

Tänavu on ettevõtluslaagris juba kolm vahetust, ning vahetused on jagunenud kas 9-12- või 13-16-aastastele. Ettevõtluslaagri juhendajate meeskond on otsustanud oma töö panna välja ka „Edu ja Tegu“ konkursile ehk on oodata iseäranis läbimõeldud ning huvitavat laagriprogrammi.
Seekordse laagri läbiv teema on „maailmamuutjad“ ehk iga tegu, mis me teeme, muudab maailma, ning et mistahes otsuseid tuleb teha vastutustundlikult. Vanemas vanuserühmas tegeletakse äriideedega, mis võiks olla õpilasfirma loomise alus. Igal laagripäeval on oma peateema – koostöö, äriidee, raha ja väärtus, klient, turundus ning esitlus. 

Laagrisse on tagasi oodatud nii kõik pilootlaagris osalenud kui ka kõik uued huvilised. Kohtumiseni juulis-augustis Rasinal! Täpsem info: http://ettevotluskyla.ee.

Kalle Pilt, ettevõtluslaagri mentor. Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" tutvustavas erilehes 4. mail 2018. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Aita valida aasta ettevõtlusõpetaja!
• Ettevõtlusõppega toetavad kõrgkoolid ühiselt noorte konkurentsivõime kasvu

Algatustega soovitakse hoogustada õpirännet ja luua uusi võimalusi hariduse omandamiseks, anda noortele rohkem mõjuvõimu ja eelkõige julgustada neid ühiskonnaelus ja demokraatias osalema, samuti soovitakse algatustega kasutada paremini ära kultuuri võimalusi sotsiaalse progressi ja majanduskasvu edendamiseks Euroopas.

„Haridus-, kultuuri- ja noortepoliitika on olulisel kohal vastupidava, konkurentsivõimelise ja ühtse Euroopa tuleviku ehitamisel. Koos jaanuaris vastuvõetud esimese meetmepaketiga näitavad täna esitatud ettepanekud, et komisjon teeb tõsist tööd saavutamaks koos liikmesriikidega püstitatud eesmärke. Need meetmed aitavad sillutada teed Euroopa haridusruumi loomise suunas, tugevdades seejuures Euroopa identiteeti ja luues inimestele, eriti noortele uusi võimalusi," märkis hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

Noortestrateegiaga aastateks 2019–2027 luuakse Euroopa noortele rohkem võimalusi ELi poliitika kujundamisel kaasa rääkimiseks ning selles kajastatakse seda, kui tähtsaks peab komisjon noortesse ja nende tulevikku investeerimist.

Teatises „Luues tugevamat Euroopat: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“ kirjeldatakse muu hulgas Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõtu plaane. See üliõpilaspilet on mõeldud õpirände soodustamiseks, sest seeläbi vähendatakse halduskoormust ja kulusid nii tudengite kui ka haridus- ja koolitusasutuste seisukohast. Komisjon plaanib Euroopa üliõpilaspileti kasutusele võtta 2021. aastaks ning see saab olema Euroopa üliõpilasidentiteedi selge ja nähtav sümbol.

Samuti rõhutatakse teatises juba koos liikmesriikide ja haridussektoriga tehtud tööd Euroopa ülikoolide kontseptsiooni väljatöötamisel. Euroopa ülikoolid moodustavad olemasolevate ülikoolide põhjal loodud võrgustiku ja soodustavad piiriülest koostööd pikaajaliste institutsioonidevaheliste strateegiate kaudu. Selle kontseptsiooniga edendatakse innovatsiooni ja tipptasemel teadust, suurendatakse üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust ning hõlbustatakse keeleõpet. 

Tänane pakett hõlmab ka ettepanekuid võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetse alusharidus- ja lapsehoiusüsteemi kohta, et suurendada toimetulekuoskusi edasiseks eluks, nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpitulemuste automaatse vastastikuse tunnustamise kohta, et lihtsustada õpirännet Euroopas, ja nõukogu soovitus keelte õpetamise ja õppimise kohta, et muuta hea tasemega võõrkeeleoskuse omandamine kättesaadavaks rohkematele noortele.

Kultuurivaldkonna uue tegevuskava eesmärk on suurendada teadlikkust Euroopa jagatud ning mitmekesisest kultuuripärandist ning kasutada täiel määral ära kultuuri pakutavaid võimalusi kaasavama ja õiglasema liidu loomisel, innovatsiooni toetamisel, loovuse arendamisel, jätkusuutlike töökohtade ja kestliku majanduskasvu tagamisel ning ELi välissuhete tugevdamisel.

Täna avaldatakse ka Eurobaromeetri uuring, millega selgitati välja eurooplaste arvamused Euroopa haridusruumi loomiseks mõeldud peamiste algatuste kohta. See näitab, et igas riigis on üle üheksa vastanu kümnest arvamusel, et Euroopa haridusruum oleks üliõpilastele kasulik ja annaks neile võimaluse töötada innovatsiooniprojektidega koos muudest riikidest pärit inimestega ja kasutada selleks Euroopa ülikoolide võrgustiku pakutavaid võimalusi. Uuring näitab veel, et 84% küsitletud noortest sooviksid juba õpitud keelt rohkem kasutada ja et 77% küsitletutest sooviks õppida mõnda uut keelt.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.