Idee puhul võib tegu olla nii toote kui ka teenusega, mis aitab säästa ressursse või tõsta teadlikkust. Seda nii kodus, koolis, linnakeskkonnas või kogu maailmas.

KIKi juhataja Veiko Kaufmanni sõnul õpetab Negavatt professionaalide juhendamisel paberil olevast ideest välja kasvatama reaalse toote, teenuse või kampaania. „Negavati konkursi kaasabil on mitmed julged ja nutikad lahendused meie elukeskkonda paremaks muutnud. Suurelt mõtlemine on see, mis Negavatil edu toob," ütles ta.

Viiendal juubelihooajal ootab Negavatt ressursisäästlikke ideid kõikidelt 18-30-aastastelt noortelt. 

„Varasema nelja aasta praktika põhjal näeme, et praeguses avatud ja muutuvas maailmas mõtlevad noored laiemalt kui igapäevane koolielu. Samuti suheldakse erinevas vanuses ja valdkondades tegutsevate inimestega. Seepärast ootamegi sellel aastal konkursile ideid kõikidelt 18-30aastastelt. Ka ei pea esitatav idee enam olema seotud konkreetse kõrgkooliga," selgitab muutusi Negavati projektijuht Kadi Mitt.

Laekunud projektide hulgast välja viisteist parimat, mis saavad edasi konkursi järgmisesse etappi. Edasipääsenuid ootab 17.-18. märtsil ees seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja mentorite käe all ideed juba reaalsemaks vormitakse. Seitse nutikamat ja läbimõeldumat ideed pääsevad aga Negavati superfinaali 31. mail, kus selgitatakse välja parimatest parimad. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Eelmise hooaja Negavati projektid on tänaseks oma ideede realiseerimisega lõpusirgel. Näiteks on võtmehoidjaks kokkuvolditavaid ja korduvkasutatavaid poekotte tegev Poko oma toodet edasi disaininud ja müüb neid oma kodulehel. Taaskasutatud materjalidest biolagunevat toidupakendit arendav Boxit on valmis saanud prototüübi ning loonud esimesed kontaktid toidukohtadega pakendite kasutamiseks. Mõlemad projektid pääsesid ka üleeuroopalise konkursi ClimateLauncpad Eesti finaali ning Poko Ajujahi saja parema hulka.

Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt ja Facebooki lehelt. Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.

Allikas: KIKi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Parim Negavati meeskond teeb põhust nõusid
• Homme selguvad Negavati neljanda hooaja võitjad

Viktoriin viiakse läbi kahes etapis. Esmalt toimub igas riigis rahvuslik finaal, kus klassid võistlevad üksteisega samaaegselt interneti õpikeskkonnas Kahoot!. Rahvusliku finaali võitnud klass saab saata kaks esindajat Euroopa rahatarkuse viktoriini finaali. Eesti finaali korraldab Eesti Pangaliit, kes tasub ka võitja klassi kahe esindaja ja nendega kaasa reisiva täiskasvanu (õpetaja või lapsevanema) reisi- ja majutuskulud, mis on seotud osalemisega Brüsselis toimuvas finaalis.

Eesti finaal toimub 15. märtsil kell 9.00. Klassid saavad ennast interneti teel Kahoot! keskkonnas läbiviidavale viktoriinile kirja panna kuni 16. veebruarini. Kõige nupukam ja nobedam klass, kes annab parimad ja kiireimad vastused 10 kuni 15 küsimusele, kuulutatakse Eesti finaali võitjaks. Kaks õpilast sellest klassist saavad osaleda Brüsselis toimuvas Euroopa finaalis. 

Euroopa finaal toimub Brüsselis 8. mail. 

Rahvuslikud finaalid toimuvad 30 riigis: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Montenegro, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari ja Ühendkuningriik.

Kõik rahvuslike finaalide võitjad võistlevad omavahel Euroopa rahanädala finaalis 8.mail Brüsselis. 

Võitjad toovad koju auhinna kogu klassile ja saavad European Money Quiz   2018 võitja au ja kuulsuse!

Kõik täpsed juhised võistlusel osalemiseks ja registreerumiseks leiab Eesti Pangaliidu kodulehelt. 

Allikas: Eesti Pangaliidu info. Foto: kuvatõmmis.

Artikli autor Raivo Juurak kirjutab, et Eesti hariduse praegune suur ülesanne on leida koolijuhid, kes tahavad ja ka suudavad uut õpikäsitust rakendada.

Rahvusvaheline uuring PIAAC näitab, et enamik Eesti koolijuhtidest tegeleb koolis põhiliselt majanduse ja administreerimise, mitte pedagoogiliste ja kooliuuenduse küsimustega. Mida teha, et koolijuhist saaks eelkõige uue õpikäsituse eestvedaja?

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest!

Samal teemal:

• Sirje Kautsaar rajab sel suvel uut kooli
• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku
• 16 alustavat koolijuhti said võimaluse osaleda aastases arenguprogrammis
• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg

Vastuvõtt kestab 5. veebruarini ning õppima asumiseks on vajalik vähemalt keskharidus.

Avatud õpe võimaldab juba kevadel alustada õpingutega või tutvuda huvipakkuva erialaga. Õppetöö toimub koos tudengitega, eraldi loenguid avatud ülikooli õppuritele ei ole. Õpe on tasuline ning heade õpitulemuste korral on võimalik kandideerida tasuta üliõpilaskohale. 

Valida saab tehnikaülikooli õppekavadest endale sobivaid aineid, viia lõpuni poolelijäänud õpingud ülikoolis või omandada uus eriala.

 "Avatud õpe on sobilik eelkõige töötavale inimesele, kes soovib õppida paindlikus tempos. Lisaks on avatud õpe hea võimalus ka neile, kes soovivad koguda täienduskoolituse arvestuspunkte kutsetunnistuse taotlemiseks,“ ütles TTÜ avatud ülikooli juhataja Mati Lukas.

 Nõustamine ja vastuvõtt toimub TTÜ avatud ülikoolis (U06 õppehoone, ruum 310), Ehitajate tee 5, Tallinn. 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tehnikaülikooli virtuaalseid õpiruume saavad kasutada ka teiste kõrg- ja kutsekoolide õppejõud
• Tallinna Tehnikaülikool käivitab mahuka digireformi

Konverentsi eelpäeval, 23. jaanuaril osalevad õppejõud töötubades, 24. ja 25. jaanuaril täidavad konverentsi 86 ettekannet Eesti ja välislektoritelt.

Õppimise ja õpetamise arendamisele pühendatud konverentsil on vaatluse all õppimiskesksus, tänapäevased õppimist toetavad õppe- ja hindamismeetodid, valdkondlikud eripärad õpetamises ja õppimises ning juhtimise roll õppekvaliteedi tagamisel. 

Konverentsi korralduskomitee juht, Tartu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm sõnas, et konverentsi üks keskseid teemasid on üliõpilaste kaasamine. „Lisaks  aktiivsele õppimisele ehk üliõpilaste sisukamale kaasamisele loengutes ja seminarides arutletakse ka selle üle, kuidas kaasata tudengeid projektidesse, uurimistöösse, otsustuskogudesse ja tööpraktikasse,“ lisas ta. Ettekannetes jagavad õppejõud kolleegidega oma kogemusi, milliseid võtteid nad on välja töötanud üliõpilaste õppimise toetamiseks ning kuidas need on praktikas toiminud.

Tänapäevases kõrghariduses on oluline väärtustada ülikoolide kui õppeasutuste missiooni, pöörata tähelepanu õpikeskkonna kujundamisele ülikoolis ning toetada õppejõudude õpetamisoskuste arendamist ja nende huvi õpetamise vastu. Seetõttu käsitletakse konverentsil olulise teemana õppejõudude õppimise erinevaid võimalusi. Üks õppejõudude õppimise viise on oma õpetamise sihipärane analüüs ja selle põhjal muutuse kavandamine. Konverentsi ettekannete hulgas on nii kõrgkoolipedagoogilisi uurimusi kui ka praktilisi kogemusi tutvustavaid küsitlusi ja analüüse.

Käsitletavate teemade olulisust ja arutelu vajalikkust näitab registreerunute suur arv: konverentsist võtab osa 350 õppejõudu. Konverentsi peakorraldaja on Tartu Ülikool, selle toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondist. Konverents jätkab rahvusvaheliste õppejõudude õpetamisteemaliste konverentside traditsiooni, mis sai alguse 2011. aastal.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool soovib õpetamise hea tava sõnastamisega tõsta õppekvaliteeti
• Tartu Ülikooli talvekool ootab osalejaid
• TÜ ajalootudengid tegid 100-aastasest Eestist 52 videot

Tunnustust jagatakse 11 kategoorias: aasta noorsootöötaja, huvikool, noortekeskus, noorteühing või -organisatsioon, osaluskogu ja õpilasesindus, noortemalev, noortelaager, kohalik omavalitsus, noorsootööühing, toetaja noorsootöös, tegu noorsootöös ning pikaajaline panus noortevaldkonda.

• Nominentide tutvustus kategooriate kaupa

Noortevaldkonna tunnustussündmus toimub juba 12. korda. Tunnustuskonkursi eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest
• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati 146 kandidaati

Kõrghariduses kasvas doktoriõppe lõpetajate arv.

Tõhusus gümnaasiumi tasemel haridust korraldada on paranenud: pinnakasutus õpilase kohta on muutunud väiksemaks ning õpilaste arv õpetaja kohta suuremaks. Ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul annab tõhusam hariduskorraldus võimaluse õpetajate palgatõusuks.

Kasvanud on haridusnõuetele vastavate õpetajate osakaal: 86% lasteaiaõpetajatest, 88% põhikooliõpetajatest ja 90% gümnaasiumiõpetajatest vastavad nõuetele.

Üldkeskhariduse lõpetanute hulgas on kasvanud õpilaste võõrkeeleoskus: enam on nii neid, kes saavutavad B1 kui ka neid, kes saavutavad B2 taseme.

Kutsekoolide lõpetajate arv on aastaga enim kasvanud IKT ja tervise ning heaolu valdkondades. Aune Valgu sõnul on töökohapõhise õppe populaarsuse kasv väga rõõmustav: „Kutsekoolide lõpetajatest juba 9,5% ehk peaaegu iga kümnes on õppinud õppevormis, kus 2/3 õppest toimub ettevõttes.“

Kõrghariduses on kasvanud lõpetajate arv doktoriõppes, samuti on lõpetajaid rohkem IKT valdkonnas. Jätkuvalt kahaneb üliõpilaste arv, samas suureneb välisüliõpilaste hulk, kes moodustavad meie kõrgkoolide õppijatest 9,5% ja eelmisel aastal vastuvõetutest juba 12%.

„Edukus tööturul ehk lõpetajate hõive- ja palgastatistika näitab samuti positiivset trendi, sest palgad kasvavad,“ ütles Aune Valk ja lisas, et kutsehariduses on palgakasv olnud kiirem kui kõrghariduses. Kõrgeimat palka saavad kutsehariduses IKT, turvateenuste ja tehnikaalade lõpetajad, kõrghariduses lisanduvad neile transporditeenused, õigus, arhitektuur ja ehitus.

Haridus- ja Teadusministeerium on tulemusnäitajaid avaldatud kolm aastat. Näitajaid saavad kasutada haridusasutused, koolide pidajad, lastevanemad, õppijad ja kõik huvilised, kes soovivad tutvuda, kuidas koolid tegutsevad.

Tulemusnäitajate abil saab selgeks, kui edukalt omandatakse haridus – kui palju on katkestamisi või milline on nominaalajaga lõpetajate osakaal. Samuti saab vaadata koolide õpitulemusi ja ka seda, kui paljud õpivad edasi ning kui edukad ollakse järgmise haridustaseme omandamisel. Kutse- ja erialase õppe puhul leiab andmeid näiteks lõpetajate palga kohta. Lisaks iseloomustatakse õppeasutuste tegutsemise tõhusust ja eeldusi.

Näitajatega saab tutvuda: www.haridussilm.ee

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Üldhariduskoolide rahuloluküsitlustes osales pea 20 000 vastajat
• Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot

Viimati koguti koolipärimust 2007. aastal, enne seda 1992. aastal. Selle ajaga võrreldes on paljugi uut, samas on mõni asi, mis püsib ajas muutumatuna, vahendas "Aktuaalne kaamera", kes käis koolipärimusi uurimas Rõngu keskkooli õpilastelt.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.

Allikas: ERR.ee

Samal teemal:

• Hea teadustava kokkuleppega ühines 21 teadus- ja arendusasutust
• Miljon andmekirjet kirjandusest ja kultuuriloost veebis kättesaadavad

Päeva üleskutsega „Loo, suhtle ja jaga hoolivalt – parem internet algab sinust“ soovime tõstatada interneti suhtluskultuuri valukohti ja leida võimalikke lahendusi, et internet oleks kriitika, kiusamise ja hukkamõistu asemel üksteise toetamiseks.

Kutsume ka Teie kooli, lasteaeda ning huviringi turvalise interneti päeva tähistama! Soovime, et Eesti erinevates kohtades saaksid nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad Teie abiga osa turvalise interneti päevast ning oleksid nutivahendite kasutamisel veelgi nutikamad.

Palume Teil Targalt internetis veebilehel teada anda, mida vahvat teie koolis, lasteaias või huviringis selle päeva või nädala raames teha plaanitakse! Kõik üritused kantakse interaktiivsele Eesti kaardile, mille leiab Targalt internetis veebilehelt. Oleme koostanud ka Turvalise interneti päeva 2018 kogumiku, kust leiate temaatilisi teavitusmaterjale ja soovitusi turvalise interneti päeva tähistamiseks.

2017. aastal korraldati turvalise interneti päeva puhul 185 teavitusüritust, kus osales 28 700 inimest. Näiteks viidi läbi temaatilisi ainetunde ja arutelusid, korraldati kampaaniaid, konkursse ja näitusi, loodi plakateid, videoid ning temaatilisi koomikseid, kirjutati esseesid, loodi infostende jne. Kõikide eelmise aasta üritustega on võimalik tutvuda siin>>

Samal teemal:

• Turvalise interneti teema on noortele oluline
• Üks päev mängude maratonil

Ootame suuri ja väikeseid huvilisi filmimuuseumi ekskursioonidele. Eestikeelne ringkäik algab kell 12.00 ja venekeelne kell 16.00.  Mugavas kinosaalis saab vaadata Eesti filmiklassikat.
 
Lapsi ootame kell 14.00 algavale seansile, kus näidatakse 1961. aastal Elbert Tuganovi käe all valminud ning 2009. aastal digitaalselt taastatud animafilmi „Ott kosmoses“. Filmi kangelane on üleannetu poiss Ott, kes veedab oma koolitunde laiseldes ja sodides. Juhuse tahtel satub ta startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Algavad põnevad ja isegi hädaohtlikud seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammu tuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa. Film kestab 21 minutit.
 
Kell 14.30 näitame täiskasvanutele Kaljo Kiisa kultusfilmi „Keskpäevane praam“ (1967), kus peaosades säravad Enn Kraam ja Ada Lundver. Juhan Smuuli stsenaariumis on katastroofifilmi ainest ja vaimukat dialoogi. Filmi läbimõeldud ja oskusliku pildikeele taga on operaator Jüri Garšnek ning helilooja on filmis kaasa lööv Eino Tamberg. Filmi kestab 75 minutit.
 
Filmid on eesti keeles, venekeelsete subtiitritega.

Ekskursioonidel ja filmiseanssidel osalemine muuseumipiletiga.

Allikas: Eesti Filmimuuseum

Samal teemal:

• Eesti Filmimuuseum kogub infot/infomaterjali põnevate filmimeenete kohta
• BFMi „Säde“ ja „Pobeda“ Poola filmifestivali võistlustules