Loo ja fotod saatsid Koolielule Aimi Jõesalu ja Florika Kolbakova.

Seda võimalust kasutasime detsembri keskel, mil 24 Põlva Gümnaasiumi õpilast ja kaks õpetajat osalesid Strasbourgis toimunud Euroscolal. 

Euroscola päeva käigus said umbes 500 Euroopa riikidest pärit õpilast mängida läbi ühe päeva Euroopa Parlamendi istungitesaalis. Euroscola töökeeled olid inglise, saksa ja prantsuse keel. Euroscola päev algas koolide tutvustustega. Teiste hulgas sai üheks minutiks sõna meie kooli õpilane Lota Vana, kellel oli au tutvustada meie erilist ja innovaatilist gümnaasiumit. Seejärel võtsid sõna Euroopa Parlamendi ametnikud, kes rääkisid parlamendi tööst ning vastasid rohketele küsimustele. 

Pärastlõunal jagunesid õpilased eelnevalt kokku lepitud teemadega tegelevatesse töörühmadesse. Käsitletavad teemad olid keskkond ja taastuvenergia, julgeolek ja inimõigused, Euroopa tulevik, ränne ja integratsioon ning noorte tööhõive. Iga grupp (parlamendi komisjon) töötas välja seaduseelnõu ning tutvustas seda nn täiskogu istungil. Lisaks istungjärgu läbimängimisele toimus päeva jooksul ka Euroopa Liidu ajaloo ja Euroopa kultuuride teemaline mälumäng. Iga grupi seaduseelnõu kohta oli saalisolijatel võimalus esitada täiendavaid küsimusi. Meie õpilastest sai oma küsimusele ammendava vastuse Kristi Virks. Õpetajatele oli eraldi programm, mille käigus arutati aktuaalseid probleeme Euroopas ning vaadati panoraamfilmi.

Lisaks Euroscola istungile tutvusime ka Strasbourgi linna kui jõulupealinnaga. Sõitsime kanalitel, imetlesime muinasjutuliselt kaunist Strasbourgi kesklinna, külastasime jõuluturge, mida on selles linnas rohkesti, ning nautisime prantsuse kööki. Samuti sõitsime üle Reini jõe Kehli linna Saksamaal, mis asub vaid trammisõidu kaugusel Strasbourgist. Kehli linn jättis samuti sõbraliku ja hea mulje. Läbi mitmete seikluste tõdesime, et lisaks inglise keelele on kasulik osata ka teisi keeli, sest mitte iga prantslane või sakslane ei oska inglise keelt ning nii mõnigi õpilane tõdes, et Eestimaal on hea elada.

Kokkuvõttes võime öelda, et saime kõik kogemuste ja teadmiste võrra rikkamaks ja loodame, et meie gümnaasiumi õpilastel õnnestub ka tulevikus Euroscolale pääseda.

Samal teemal:

• Narva kooliõpilased proovisid Euroscolas saadikutööd
• Valga gümnasistid tegid Prantsusmaal uusi seadusi

Septembris 2017 osalesid Eesti õpetajad kontaktseminaril Norras, kus tutvustati virtuaalreaalsust ja sellega seotud rakendusi. Seminari käigus loodi õpiprojekte, kus kasutati ühe tehnoloogilise vahendina virtuaalreaalsust. 

12. jaanuaril toimuval seminaril tutvustame Norra seminaril kuuldud kogemusi ning loodud õpiprojekte ja arutame, kuidas selline tehnoloogia õppetöösse sobib. Millised on olnud edulood, õppetunnid ja takistused. Samuti uurime, kuidas kasutada 360-kraadist kaamerat ning kuidas sellega loodud videoid ja fotosid töödelda. 

Seminaril räägib virtuaalreaalsust ka MaruVR esindaja. 

Seminari viivad läbi Ingrid Maadvere ja Mari Tõnisson. 

Loe lähemalt ja registreeru seminarile. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Bratislavas toimusid eTwinningu töötoad kaasamisest
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga
• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis

AHHAA keskuse juhatuse esimees Andres Juur märkis, et selle numbriga edestatakse eelmist, 2014. aastast pärinevat rekordit ligi 8000 inimesega ning eelmise aastaga võrreldes on külastajaid enam kui 20 000 võrra rohkem. Kasv on tulnud peamiselt perede arvelt.

„2017. aastal kasvas perede osakaal ja see tähendab, et pered väärtustavad üha rohkem koos veedetud aega ning leiavad seeläbi tee ka meie juurde,“ sõnas Juur. „Pered veedavad siin aega kahest tunnist kuni terve päevani. AHHAA külastus annab võimaluse tegeleda millegagi, mis on huvitav igale vanusegrupile. Ei laps ega täiskasvanu ei pea siin igavust tundma, vaid kõigil on midagi teha.“

Juur lisas, et 2017. aastal on Tartu muutunud atraktiivseks sihtkohaks. AHHAA külastajatest moodustavad 36 protsenti mitte-eestlased, neist suurima osakaaluga on lätlased. Lõunanaabrite juurest tuli külastajaid eelmisel aastal üle 44 500 inimese.

„Tihti on küsitud, et kas Eesti Rahva Muuseum on AHHAA konkurent, aga mina ütlen, et me oleme koostööpartnerid. ERM-il on positiivne mõju sellele, et inimesed leiaksid tee Tartusse ja AHHAA keskusesse. On palju neid olukordi, kus meie linna tulijad külastavad sama päeva sees mõlemat asutust. Sattusin ise peale ühele lätlaste kooliekskursioonile, kus lapsed jäid AHHAAsse, aga õpetajad ise läksid ERM-i. Mõlemad asutused täiendavad üksteist ja annavad väga hea põhjuse Tartusse tulemiseks,“ ütles ta.

Juhatuse liikme Pilvi Kolgi sõnul on suur ka korduvkülastajate number. Nimelt tervelt 40 protsenti AHHAA külastajate hulgast moodustavad inimesed, kes on varem juba AHHAA näituseid näinud.

„Ma julgen soovitada, et need lapsevanemad, kes tahavad oma lapsega mõtestatult aega veeta, jätku nutiseadmed koju ja tulgu siia. Meie majas ei istu lapsed ekraani taga, vaid iga eksponaadi juures leiab lapsevanem võimaluse lapsega suhelda ning teda õpetada. Muidugi on ka vastupidiseid olukordi, kus laps saab lapsevanemat juhendada,“ rääkis juhatuse liige. 

AHHAA rekordi sünni taga näeb Kolk mitmeid põhjuseid. Üks neist on see, et keskuses korraldati eelmisel aastal kokku üle 40 erineva teemapäeva ja sündmuse. 

„Teine põhjus on meie kaks korda aastas vahetuvad suured näitused. Sellel suvel majas olnud „Ahhaa, inimkehad!“, osutus tõeliseks külastajahitiks, tuues meie majja meditsiinihuvilisi ja neid külastajaid, kellel lapsed on juba suureks kasvanud,“ möönis Kolk.

Teaduskeskuses AHHAA saab kuni 15. aprillini tutvuda näitusega „Ahhaa, talisport!“, kus külastajaid ootavad armastatud talialad. Maikuus avab AHHAA juba põneva näituse merekoletistest. 

Allikas ja foto:  AHHAA keskuse pressiteade.  

Samal teemal:

• AHHAA avas interaktiivse spordinäituse
• AHHAA avas näituse matemaatika ilust

Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuhi Katrin Pärgmäe sõnul muutuvad iga aastaga järjest olulisemaks konkreetsed oskused. “Varasematel aastatel oli ka projekte, kus vabatahtlik pani õla alla seal, kus vajadust nägi ja aidata sai. Sel aastal on aga näha, et vajatakse konkreetsete oskustega noori spetsialiste, näiteks infotehnoloogia, veebidisaini või ettevõtluse alal. Loomulikult tuleb arvestada, et ainult pool tööst tehakse lähetuses olles, teine ja võib-olla isegi olulisem pool on tagasi Eestisse tulles enda kogemustest rääkida.”

Myanmari otsitakse vabatahtlikku, kes aitaks läbi viia kursuseid inglise keele, sotsiaalteaduste ja infotehnoloogia vallas. Akadeemia eesmärk on anda noortele alates 16. eluaastast oskuseid, mis aitavad neil kogukondade töös osaleda ja neid arendada. Olenevalt vabatahtliku taustast saab ta ka ise koolitusprogrammi luua.  Indiasse oodatakse fotograafia, videotöötluse või veebidisaini taustaga noort. India kohaliku organisatsooni eesmärk on luua digitaalseid materjale, mis aitavad tõsta teadlikkust kutsehariduse olulisusest India noorte seas. Ugandasse oodatakse inimõiguste ja naisettevõtluse huviga vabatahtlikku. Kohaliku vabaühenduse eesmärk on saavutada raskes olukorras naiste majanduslik sõltumatus. Selleks aidatakse neil enda väikeste äridega alustada, olgu see seakasvatus või käsitöö.

Foto: AKÜ, Kaidi Kori

Kandideerimine on avatud 21–30-aastastele maailmaharidusest huvituvatele noortele, kes räägivad inglise keelt. Arengukoostöö Ümarlaud ootab avaldusi 2.-26. jaanuarini 2018.

GLEN Eesti on osa üle-euroopalisest GLEN võrgustikust. Projekti eesmärk on toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel. Maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprojekt hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist tööd sihtriigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. Projekti koordineerib Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab ASA programm.

Lisainfot kandideerimiseks leiab GLEN kodulehelt www.terveilm.ee/glen.

Samal teemal:

• GLEN kutsub vabatahtlikuks arenguriikidesse

Uuring viidi läbi veebikeskkonnas www.küberpähkel.ee. Kutse uuringus osalemiseks saadeti kõikidele koolidele, kus õpetatakse 4.-9. klassi õpilasi. Kutse saadeti kahel korral kahel korral (küsitluse 1. ja 3. nädalal). Samuti jagati uuringu kutset sotsiaalmeedia kanalite kaudu nagu „Eesti Informaatikaõpetajad”, „Nutitund igasse kooli!” jt.

Küberpähkli uuringu läbiviimist toetas Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus. Uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus.

Küberpähkli eesmärk on anda ühiskonnale soovitusi, kuidas küberhügieeni taset Eestis tõsta ja arendada. 

Uuringus oli 46 küsimust: 16 taustaküsimust ning 30 uuringu-testi küsimust. Uuritavad teemad olid privaatsus ja turvalisus, tehniline taiplikkus, küberkelmused ning tehnika ülekasutus.

Uuringus ja loosimises osales kokku 10 581 õpilast: neljandatest klassidest 1443, viiendatest klassidest 2385, kuuendatest klassidest 1849, seitsmendatest klassidest 2283, kaheksandatest klassidest 1715 ja üheksandatest klassidest  906. Kokku osales 200 kooli.

Uuringu sisuline aruanne ja soovitused koolidele ja kodule. 

Koolielu toob siinkohal ära uuringu kokkuvõtva osa.

Õpilaste vastused näitasid algtaseme oskusi enda digitaalse maine haldamisel (postita positiivset, ära jaga isiklikku infot), kui aga mainet hakkab kujundama keegi teine, siis satutakse kimbatusse. Tänases maailmas on olemas mõningad abivahendid, loodud keskkonna või teenusepakkuja poolt. Kui viiruste puhul osatakse enamjaolt kirjeldada, kuidas seade võiks hakata nakatumise järel käituma, siis viirust nime järgi kindlasti ära ei tunta, samas nutiseadme äpi soovitustele ollakse immuunsemad kui arvutisse programmide (mängude) laadimisel. Probleemi ilmnemisel pöördutakse kõrgema institutsiooni - Politsei- ja Piirivalveameti (veebikonstaabli) poole ka siis, kui selleks tegelikult mingit põhjust pole. See näitab, et teoorias võidakse küll pakkuda sobilikud vastused, kuidas käituda, kuid praktikasse need pigem ei jõua. Tooksime paralleeliks olukorra, kus on vaja ületada teed reguleerimata ristmikul. Tee ületamiseks helistab õpilane politseisse, saadab sõnumi emale-isale, kirjutab e-kirja liikluskorraldusse – ja alles seejärel teeb ise otsuse, kuidas oleks sobilik ohutult teed ületada. 

Tegelikus elus puutuvad õpilased pigem kokku kergete kelmustega – näiteks pettust sisaldav e-kiri, veebileht, äpp, WiFi võrk, mille kaudu infot kogutakse. Ei ole midagi uut selles, et nooremate klasside õpilased vajavad siin enam abi kui vanemate klasside omad. Väike vahe on suure ja väikese õpilaste arvuga koolidel, sest väike kogukond puutub statistiliselt pettuste ja kuritegudega vähem kokku. 

Koolid vajavad selgemaid juhiseid, kuidas õpetada lastele digikasutuse juures tervise hoidmist (kui kaua seadmeid kasutada, kui kaugelt peaks ekraani vaatama jne). Koolides tehtav toetab pigem digivahendite kasutuse positiivset poolt (pausid, sisuline tegevus, digitehnika ära keelamine vahetunnis), samas on õpilased üksi kontrollimatult digiseadmetega väljaspool kooli, kus neil peaks tekkima samamoodi eneseregulatsioon (kaua, kuidas, mida tarbida). Samamoodi ei saa vaikida, et ka küberkiusamine on pigem Eesti laste hulgas lahendamata probleem. Tuleks tegeleda õpilaste enesehinnangu ja enesemääratlusega (tugevusega) vastu seista sotsiaalsele survele, oskustega käituda kiusamise ja mõjutamise olukorras. On vaja suuremat lapsevanemate kaasamist ja tuge, et aidata lastel tehnoloogia suureneva kasutamisega ohutult hakkama saada. 

Arusaam turvalisusest ja turvalisest käitumisest kasvab vanusega (kogemus, kooliharidus). Üksnes teoreetilised teadmised sellest, mis on oluline ja kuidas peaks käituma, ei taga aga praktilisi oskusi ka vanemas astmes. Abi saamist eeldatakse õpetajatelt ja vanematelt, mitte nii väga klassikaaslaselt – see suurendab survet kõikide täiskasvanute poole, kes lastega kokku puutuvad, ning nad peaksid seetõttu olema ülesannete kõrgusel. 

Allikas:  www.kyperpahkel.ee.  Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Küberpähklit testima!
• Kampaania "Suurim julgus" astub vastu küberkiusamisele

„See idee lihtsalt tuli. Innustust andis mõte, et äkki saan rohkem õpetajaid tegema rahvusvahelist projekti, ehk see õnnestub. Täiskasvanud kipuvad unustama, mis mänge nad lapsepõlves mängisid, nii saab neid meelde tuletada. Ning noored omakorda õpivad, mida nende emad-isad, vanaemad-vanaisad lastena mängisid,“ ütles Eve Saare projekti idee kohta.

Mängud selgeks video abil

eTwinningu raames algatatud projektiga „100 rahvamängu Eesti lastele“ tuuakse esile ja jäädvustatakse digitaalselt paljud Eesti rahvamängud, erinevate Euroopa riikide rahvamängud ja õpetajate endi loodud mängud lastele. Mängudest saab kokku veebipõhine videokogumik. „Projekti tulemus on kogumik, vabalt kõikidele kasutatav, kust nad saavad näha erinevaid rahavamänge, neid õppetöös kasutada või minu poolest kasvõi peres sünnipäevapeol mängida. Osa mänge on juba praegu nähtavad-kättesaadavad projekti blogist ning Youtube´ist,“ selgitas Eve Saare. 

Ta ise alustas ettevalmistusega augustis, tuli ju mängud välja valida, materjalid ette valmistada, teavitustööd teha jpm. Õpetajad hakkasid mänge valima ja lastele õpetama oktoobris ning see tegevus kestab nii kaua, kuni 100 mängu täis saab, vajadusel ka kauem. Selleks, et mängud ei korduks, on loodud veebipõhine ühiskirjutamine Google Drive'i dokumendis „Mängude loetelu“. Mänge on valikus praegu 147 koos kirjeldustega. Õpetajad võivad sinna ka ise mänge lisada. Projektiga võib liituda igal ajal, tuleb soovist vaid teada anda: evesaare(at)gmail.com.

Projekt kasvas arvatust suuremaks

„Õpetaja ülesanne on mäng välja valida, see koos lastega lavastada ning videosse võtta, teised saavad hiljem videot vaadata ja selle järgi omakorda mängu selgeks õppida. Praegu on valitud 82 mängu. Väga ootan osalejaid Ida-Virumaalt. Ühtpidi paistab see projekt väga lihtne, aga ei saa öelda, et video tegemine nii lihtne oleks. Osalejaid oleks vast rohkem, kui ei peaks videot tegema, tehnika kasutamine võib raske olla,“ arvas Eve Saare. 

„Algul oli plaanis projekt teha ainult eTwinnngu raames ja Tallinnas, aga siis leidsin, et ikkagi tuleb teha üle-eestiline, nii palju on ju mänge. Ja siis läks mõte juba edasi, et tahaks kaasata neidki õpetajaid, kes pole mitte kunagi eTwinningus ega rahvusvahelises projektis osalenud. Lõpuks saigi kokku rahvusvaheline projekt „100 rahvamängu Eesti lastele“. Praeguseks on välisriikidest registreerunud 39 õpetajat, Tallinnast 56 ja mujalt Eestist 43 õpetajat. Põhiosa on eTwinningu kaudu registreerunud. Aga ühes infotunnis sain aru, et on õpetajaid, kes natuke kardavad eTwinningut. Siis andsin projekti vabaks, kes ei taha eTwinninguga liituda, nendega suhtlen eraldi meili teel.

Kes on väljastpoolt Eestit liitunud, saadavad oma riigi rahvamänge oma emakeeles. Video aitab mängust aru saada. Mõni tõlgib ka osaliselt inglise keelde, aga mina omalt poolt pole välja pakkunud, et kõik eesti mängud inglise keelde tõlgitakse, see poleks mõeldav,“ rääkis Eve Saare.  

EV 100

Kogu projekti tegevus on seotud Eesti Vabariigi 100. Sünnipäevaga ning projekt on üles laetud ka EV 100 kingituste lehele. 

Projekti "100 rahvamängu Eesti lastele" eesmärk on hoida ja väärtustada rahvuskultuuri; tutvustada ja õpetada lastele vanemate ja vanavanemate mängutraditsioone ning erinevaid mänge, samuti Euroopa rahvaste mänge; luua mängudest veebipõhine videokogumik, mis on kui õppematerjal; kaasata koostööle paljud Eesti lasteaia- ja algklasside õpetajad Euroopa õpetajate projektikeskkonnas e-Twinning. 

Liituge projektiga ja mängige!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kuidas koolis kõiki kaasata
• Kaasa kolleeg eTwinningusse!
• Veel parimatest eTwinningus

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel, e-posti aadressil keeletegu@hm.ee  või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu”).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
1) keeleteo nimetus,
2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed, töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500‒1000 tähemärki),
4) esitaja nimi, e-aadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse välja avaliku hääletusega veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna statuut ja senised laureaadid. 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

Aasta keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“

Teema-aasta tunnuslause „Mina ka!” ning märksõnad iseolemine ja koostegutsemine kutsusid ka täiskasvanuid laste ja noorte tegemisi märkama ning neile kultuuriteel suunajaks olema. Lastelt ja noortelt võtab kultuuriaasta traditsiooni 2018. aastal üle Euroopa kultuuripärandiaasta.
 
„Iga laps ja noor, kes osales suvisel laulu- ja tantsupeol või mõnes teises üleriigilises ja kogukondlikus ettevõtmises, saab öelda: „Mina ka aitasin kaasa, et laste ja noorte kultuuriaasta oleks just nii huvitav, mitmekesine ja suurepärane.“ Ma ei kahtle selles, et see ühine loomine andis meile kõigile julgust, indu ja vastutustunnet Eesti kultuuri arendamiseks veel pikkadeks aastakümneteks,“ ütles Filmimuuseumis toimunud laste ja noorte kultuuriaasta lõpupeol kultuuriminister Indrek Saar.
 
Laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask ütles, et laste ja noorte kultuuriaasta andis võimaluse mõtestada lastekultuuri olemust, samuti teadvustada kultuuritraditsioonide edasikandmise olulisust ja ka vastutust. „Oleme ehk senisest enam märganud ja väärtustanud meie kõigi ühist kultuuriruumi, mõelnud minevikule ja unistanud tulevikust, kuid ennekõike nautinud põnevat ja elamusterohket olevikku. Eesti lapsed ja noored on helged ja julged, loovad ja nutikad, täis tegutsemistahet, mängulusti ja kodumaa-armastust,“ rääkis Marju Kask.
 
Laste ja noorte kultuuriaasta tähtsündmuseks olnud XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään” pakatas laste ja noorte energiast, peol osales vabas Eestis sündinute põlvkond, kokku 40 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. See pidu puudutas inimeste hinge üle Eestimaa ning pani mõtlema väärtustele, nende kestmisele ja edasikandmisele.
 
Kultuuriaasta suvel sõitis mööda Eesti teid lustakas elamustuur Laste Vabariik, mis tähistas koos lastega Eesti Vabariigi peatset 100. sünnipäeva kõikides maakondades ning millest sai ühtekokku osa 30 000 inimest. Teema-aasta ideekonkursi toel toimus üle Eesti enam kui 60 lastele ja noortele mõeldud kultuurisündmust. Ülemaailmse Eesti laste kultuuriküsitluse tulemusel sündis koondportree Eesti lapsest, mille Eesti Instituut vormis trükiseks pealkirjaga „Krips-Kraps Eesti laps“. Lastekultuuri foorumil „Kultuuripaun“ jäi kõlama, et iga Eestimaa laps vajab oma kasvuteel kokkupuudet kvaliteetse kultuuriga.
 
Lastelt ja noortelt võtab kultuuriaasta järje 2018. aastal üle Euroopa kultuuripärandiaasta, mille tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga. Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul on teema-aasta mõte innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. „Aasta sündmused ja ettevõtmised on suunatud tänasesse päeva ja praegustele kultuurikandjatele, sest ainult nii saab minevik tähenduse ja uue kasutuse,“ ütles Raie. „Eesti ja Euroopa ajalugu on rikkalik, inspireeriv ja kaasahaarav alus meie tänastele tegevustele igas valdkonnas,“ rõhutas Raie.
 
Laste ja noorte kultuuriaasta lustakal lõpupeol lõid mõnusat meeleolu tantsuansambel Leesikad ja Kanutiaia huvikooli näitetrupp ning ukse Euroopa kultuuripärandiaastasse avas Trad Attack! Laste ja noorte kultuuriaasta kutsus ellu Kultuuriministeerium, selle läbiviimist koordineeris Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Samal teemal:

• Lapse kultuuripauna rikastavad mäng, kaunid kunstid ja põlvkondade side
• Lastekultuuri foorum „Kultuuripaun“ toob Eestisse Põhjamaade praktikud

See on ainult väga väike loetelu Pärnu Rääma Põhikooli nutitegevusest. Siia võiks veel lisada osavõtu Robotexist ja arhitektuurikonkursist „Kooliruum 2018“;  järjekindla külaliste võõrustamise, kes tahavad Rääma õpilastelt ja õpetajatelt uusi oskuseid õppida ja ühtlasi nutiteadmisi proovile panna; aktiivse osalemise Code Weekil; ettevõtlusnädala Rääma hackatoni; koostöö lastevanematega; koostöö kolleegidega Pärnumaa koolidest. Kõige kohta leiab rohkelt infot Facebooki lehelt Rääma Nutiajud. Nii FB-lehe kui Rääma Põhikooli nutitegevuse hing ja mootor on kooli haridustehnoloog Mart Kimmel. Nii saigi aasta lõpus temalt mõned küsimused küsitud. 

Kuidas sinust sai Rääma Põhikooli haridustehnoloog? Ja miks just töö koolis, IT-teadmistega inimesed kipuvad ikka mujale minema?

Algusajad ulatuvad ülikooli, kus kaks noort õppejõudu suutsid minu mõttemaailmas tugevalt siduda hariduse ja tehnoloogia. Mina suureks kutsumuseks on ka õpetajakutse. Tänu sellele kahele asjaolule tean, mida võiks üks õpetaja vajada tehnoloogiavaldkonnas tegutsemisel - seetõttu ka Pärnu Rääma Põhikoolis ja just haridustehnoloog, kes annab lisaks ka huvitunde ning ainetunde.

Haridustehnoloog üksinda digipööret koolis ellu ei vii. Kes sind enim toetavad, kas kohtad ka vastuseisu?

Meie kooli digipöörde elluviimisel on suureks abiks toredad kolleegid, kes mu hullused ära kuulavad. Ma ei kujuta ette elu ilma õpilasteta, sest nemad on samuti väga suureks abiks uuenduste elluviimisel! 

Jah, ikka kohtan vastuseisu. Vastuseis on kooli digipöörde loomulik osa ning õpetab mind ennast veelgi rohkem oma seisukohti argumenteerima, muutusi selgitama, teisisõnu oma mantrat korrutama. 

Mis on olnud ja on iseloomulik Rääma kooli digipöördele?

Julgen pakkuda, et Pärnu Rääma Põhikoolile on iseloomulik olnud julgus proovida uusi asju ning neid ka kooli õpilasüritustesse ja kolleegiüritustesse siduda - oluline on mõista, et nutt on vahend eesmärgi saavutamiseks.

Üle-eestiline nutiviktoriin „Nutt tuleb peale“ – kuidas sündis see idee, kuidas sünnivad viktoriiniküsimused?
 
Idee sündis „Kuldvillaku“ saate vaatamisel. Mõistsin, et võiks olla mingi äge nutiviktoriin. Alustasime kooli tasandil juba 2015/16. õppeaastal ning meie õpilaste osavõtt oli vägagi muljetavaldav. Seejärel sai suheldud mitmete toredate kolleegidega nii koolist kui ka väljastpoolt kooli ning leidsime, et teeme asju suurelt ehk teeme üleriigilise nutiviktoriini! 

Alguses tegin viktoriiniküsimused ise valmis, kuid tänaseks on head koostööpartnerid omalt poolt pakkunud välja ägedaid küsimusi, millele õpilased tänu oma laiale silmaringile või siis infootsingu abil leiavad sobivaid lahendusi. Kõige tähtsam ja kõige mahukam töö kogu ettevalmistuse juures on leida kontakt erinevate koolide inimestega. Tähtis on see, et igaühel oleks võimalus nutiviktoriinil osaleda. Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” toimub taas kevadel 2018.

Oled haridustehnoloog, vahel juba nagu huvijuht, mõningal määral aineõpetaja, siis veel ringijuht ka. Mis roll sul kõige rohkem kanda on? 

Ma usun, et sobiv roll on (hull)julge ambitsioonikas novaator, kes viib oma ideid ellu ainetundide, huvitundide, ülelinnaliste ja üleriigiliste ürituste kaudu. 

Kolleegid arvavad 

Missugune on haridustehnoloogi osa Rääma Põhikooli igapäevatöös? 

Käsitöö-  ja kodunduse õpetaja: Haridustehnoloog juhendab ja abistab õpetajaid infotehnoloogia kasutamisel tunnis ning loob uusi võimalusi IKT-vahendite kasutamiseks, vajadusel õpetab neid. 

Klassiõpetaja: Haridustehooloog Rääma Põhikoolis on ülivajalik. Oluline on just see õpetajate nõustamise osa. Ääretult armas on see, et ta teeb olulistest asjadest esitlused ja neid saab meeldetuletuseks uuesti lihtsal moel üle vaadata. Hea on, et Stuudiumiga asjad sujuvad ja tehnoloog panustab aega. Hea on seegi, et probleemid lahendab haridustehnoloog kiiresti. Ma ei tahaks kooli ilma selle ametita enam ette kujutada. 

Inglise keele õpetaja: Haridustehnoloogi roll igapäevases Rääma koolitöös on mitmekesine. Eelkõige on ta õpetaja, kes on kursis pidevalt muutuva tehnoloogia valdkonnaga, arendab ja koolitab end vastavalt vajadustele. Lisaks robootikaringi, nuti-kabeturniiri ja nutiviktoriinide eestvedamisele on ta abiks ja nõuandjaks ka teistele õpetajatele, kes vajavad näpunäiteid, et samuti tehnoloogiat või põnevaid rakendusi enda õppetöö mitmekesistamiseks kasutada. Ka Stuudiumit puudutavate küsimuste puhul pöördutakse esmalt just tema poole.

Lapsevanem: Haridustehnoloogil on väga suur roll kooli kaasajastamises, kaasaegsena hoidmises, uuenduste sisseviimises ja personali juhendamises.

Mida olete Mart Kimmelilt õppinud?

Käsitöö- ja kodunduse õpetaja: Mart Kimmelit olen õppinud lihtsustama ja organiseerima oma tööd internetimaailmas ning ta alati julgustab ja utsitab tagant, et muudaksime oma tunnid IKT-vahendite abil mitmekesisemaks.

Klassiõpetaja: Ülipalju. Kõigepealt saanud kindluse, et saan selles IT-maailmas hakkama. Kui Mart poleks tulles agaralt toetanud, siis poleks ma praegusest omandatust vist kümnendikkugi mõistnud. Olen õppinud ka ajakasutust nutimaailmas toimetamiseks. Olen saanud julguse e-õppes osaleda, HITSA koolitustel oma teadmisi täiendada ja nii olen saanud ka veebiseminaridel osaleda, ise õppematerjale teinud jms. Mart tutvustas Plickersit, mis on üheks lemmikuks saanud. 

Inglise keele õpetaja: Mart Kimmel on alati erinevates küsimustes abistanud ja nõu andnud. Eelkõige aga olen õppinud seda, et tuleb olla julge katsetaja, ajaga kaasas käia ning uuendustega kursis olla. See ei kõla ainult tema sõnades, vaid on näha ka tema igapäevases töös ja tegemistes. Usun ja loodan, et see innustab kõrvalt ka teisi õpetajaid. 

Lapsevanem: Paremaid arvutioskuseid, robotiga ümberkäimist.

Õpilased arvavad

Missugust nutiüritust sa oma koolis igal aastal kõige rohkem ootad?

5. klassi õpilane: Mõttespordi olümpiaad.
7. klassi õpilane: Mulle meeldivad kabe, male, sudoku ja gomoku vint.ee-s; meeldis mulle ka Rääma Hackathon!
8. klassi õpilane: Kabeturniire ootan enim. Need on mõnusad ja heaks ajaviiteks.

Mida sa oled nutiseadmete kasutamise kohta õppinud, mida haridustehnoloog õpilastele meelde tuletab ja südamele paneb? 

7. klassi õpilane: Suvalistele linkidele ei tohi klikkida, robotit ei tohi kukutada.
8. klassi õpilane: Otsi ise rohkemat informatsiooni kasutades Google´it, siis jääb paremini meelde ja oled vaeva näinud. Hoia silma peal, kui palju mõnda äppi kasutad. Pea meeles, et nutimaailm pole reaalelu. Leia probleeme nutimaailmas ja anna neist märku.

Foto: erakogu. 

Samal teemal:

• Nutiviktoriini “Nutt tuleb peale" tulemused on selgunud
• Perekondlik nutiõhtu "Ettevõtlikud nutimunad 2017"
• Ruby harib progejaid Pärnu Rääma Põhikoolis

Uusi õppe- ja juhendmaterjale piloteeritakse järgmisel aastal pea kolmekümnes koolis, eelkõige on fookuses ettevõtlusõppe rakendamine kutsekoolides ja rakenduskõrgkoolides.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis, et haridus peab tööturu ootustega sammu pidama. „Aina olulisemad on ülekantavad pädevused nagu ettevõtlikkus, loovus ja probleemide lahendamise oskus,“ sõnas Varrak. „Ettevõtluse alased teadmised ja oskused koos ettevõtliku hoiakuga aitavad igaühte elus edasi – kas ettevõtja või töötajana. Ettevõtlikele inimestele toetub kogu Eesti edu. Kutsun kõiki õppeasutusi osalema ettevõtlusõppe programmi tegevustes, et ettevõtlusõpe oleks kättesaadav igale noorele.“

Programmi Edu ja Tegu erinevates tegevustes on kahe aasta jooksul kaasa löönud pea kolmsada üldharidus-, kutse- ja kõrgkooli ehk ligikaudu 40% Eesti koolidest. Ettevõtlusõpet pakub ligikaudu kakssada kooli ehk umbes kolmandik kõigist Eesti koolidest.

2016. aastal käivitatud programmi Edu ja Tegu raames on praeguseks loodud ettevõtlusõppe moodulid kõigile haridustasemetele. Moodulist saavad õpetajad ja õppejõud tuge ja kindlust ettevõtluse õpetamiseks, samuti ideid, mida õpetada, kuidas õpet kavandada ja läbi viia. Moodulid hõlmavad õpieesmärke, õpiväljundeid, õppemeetodeid, hindamiskriteeriume, õppematerjale, lähteülesandeid jne. Need lähtuvad ettevõtluspädevuse mudelist, mille töötasid välja Eesti ülikoolide teadlased, võttes aluseks on Euroopa Komisjoni ettevõtluspädevuste raamistiku EntreComp.

Järgmisel aastal jätkub ettevõtlusõppe moodulite ulatuslik piloteerimine koolides, kes selleks soovi on avaldanud. Piloteerimist toetab igas koolis tugiisik, kes on ise osalenud mooduli väljatöötamisel ning saadavat infot kasutatakse moodulite täiendamiseks. „Piloteerima on oodatud kõik koolid,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi programmijuht Kristi Ploom, kelle poole tuleks vastava sooviga pöörduda.

Õpetajate täienduskoolitusi on korraldatud kahe aasta jooksul ligikaudu tuhandele osalejale. Järgmisel aastal on põhirõhk ettevõtlusõppe moodulite rakendamist toetavatel ja ettevõtlusõpetaja baasoskusi arendavatel koolitustel.

Edu ja Tegu programmiga seotud tegevustest on enim avalikkuse tähelepanu pälvinud Ettevõtliku Kooli algatus, Junior Achievementi õpilasfirmade programm ning STARTERi äriideede arendusprogramm. Kõigi kolme eesmärk on kaasata uuel aastal veelgi rohkem õppeasutusi ja õppureid.

Taustainfo

Junior Achievement (JA) Eesti koolitab õpilasfirmade juhendajaid, et pakkuda intensiivset ja praktilist ettevõtlusõpet, mille käigus omandavad õpilased kogemusi õpilasfirma loomise käigus. JA õpilasfirmade programmis osaleb praegu kokku 183 kooli, sh 164 üldhariduskooli ja 19 kutseõppeasutust. 

Ettevõtlusõppe programm on aidanud kaasa õpilasfirmade arvu kiirele kasvule. 2017. aastal oli Eestis rekordiliselt 337 õpilasfirmat, 2016. aastal 299, enne ettevõtlusõppe programmi käivitumist aga 200 ja alla selle. 

Ettevõtliku kooli haridusprogramm, mida juhib Ida-Viru Ettevõtluskeskus, on suunatud tervele koolile ning toetab ettevõtlusõppe integreerimist kooli õppekavasse ja organisatsioonikultuuri. Kui seni tegutseti üldhariduskoolides ja lasteaedades, siis tänavu laiendati programmi põhimõtteid ka kutsekoolidele. 

Äriideede arenguprogrammi STARTER abil on ettevõtlikel noortel võimalus genereerida uusi ideid, omandada ettevõtluses läbilöömiseks vajalikke teadmisi ning arendada meeskondlikult äriideid mentorite nõustamise toel. STARTERis saavad kokku erinevad erialad ja haridustasemed – tegemist on justkui ettevõtte minimudeliga, kus idee arendamisel turul toimivaks tooteks või teenuseks on vajalik kaasata meeskond erinevate teadmiste ja oskustega. STARTERit rakendatakse kolmes juhtkeskuses – Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis, kuid osalema on oodatud õppurid kõigist ülikoolidest, rakenduskõrgkoolidest, kutsekoolidest ja ka üldhariduskoolidest. Regionaalsed programmid toimuvad Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Kahe aastaga on STARTERi programmides osalenud üle kahesaja meeskonna rohkem kui 30 õppeasutusest. 

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Toetust saab taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks
• Tunnustati ettevõtlusõppe edendajaid