Keeletoimetamistalgud, mis toimuvad 14. märtsini 2018, on mõeldud kõigile, kes tahaksid end keeletoimetajana proovile panna. Erialaliitu kuulumine või varasem töökogemus pole seejuures oluline. Osalemiseks on vaja registreeruda Vikipeedia kasutajaks, leida esitatud loendist sobiv artikkel ja asuda seda toimetama.

Talgute eesmärk on muuta Vikipeedia keeletoimetamist ootavad artiklid keeleliselt korrektsemaks ja sõnastuselt ladusamaks ning väärtustada keeletoimetaja tööd. Talguid korraldavad Tartu ülikool, Eesti keeletoimetajate liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

„Vikipeedias on praeguse seisuga üle 4200 artikli, mis ootavad keeletoimetamist. Kutsume kõiki innukaid talgutel osalema, sest sel viisil saame vikiartiklite keelekasutuse parandamisele üheskoos kaasa aidata,“ sõnas Riina Reinsalu keeletoimetajate liidust.

Žürii selgitab välja kõige paremini keeletoimetatud vikiartiklid ja parimaid talgulisi premeeritakse rahalise auhinnaga. Arvesse võetakse nii keeletoimetatud artiklite arvu kui ka paranduste kvaliteeti. Auhinnafond on 2000 eurot ja selle paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, et tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ja anda oma panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse.

„Vanasti panid inimesed on teadmised laulu sisse, üksteisele laulmisest kasvasid välja laulupeod, milleta me Eestit ette ei kujutaks. Tänapäeval pannakse teadmised Vikipeediasse. Vikipeedia on nagu digitaalne laulupidu, kus loojaks võib olla iga keeleoskaja,“ kommenteeris Vikipeedia täiendamise ideed Aune Past Tartu Hansa Rotary klubist.

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuuluvad Maarja Valk (Eesti keeletoimetajate liit), Marju Randlane (Eesti keeletoimetajate liit), Ann Siiman (žürii esimees, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Annika Hussar (Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut), Sirli Zupping (Miljon+ projektijuht) ja Sven-Erik Soosaar (MTÜ Wikimedia Eesti).

Täpsem info keeletoimetamistalgutel osalemise kohta Vikipeedia kodulehelt.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Konverentsil räägitakse eestikeelse teadusterminoloogia olevikust ja tulevikust
• Ülikooli ja notarite koostöö täiendab Vikipeediat

Kaks suurimat 4800-eurost stipendiumit on välja pannud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). „Stipendiumi saajad valime eelkõige õppurite uurimisteemade olulisuse järgi, et neil oleks praktiline rakendus igapäevases metsamajanduses,“ rääkis RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

RMK Endel Laasi nimeline stipendium määrati sel aastal maaülikooli kolmanda õppeaasta doktorandile Vivika Kängsepale töö eest „Puude juurdekasvu modelleerimine looduslikult kujunenud lehtpuuenamusega segametsades“, mille juhendaja oli Ahto Kangur. Samuti esimese õppeaasta doktorandile Marili Laasile töö eest „Invasiivsete metsapatogeenide monitooring, diagnostika ja nende populatsioonide struktuur Põhja-Euroopas“, mille juhendaja oli Rein Drenkhan. RMK Heino Tederi nimelise stipendiumi pälvisid metsamajanduse eriala magistrandid Marek Uri ja Sandra Sarapuu.

Lisaks annab Tartu linnapea Urmas Klaas üle Raefondi stipendiumid. Omapoolsed õpirahad annavad laureaatidele üle Baltic Agro, Veski Mati, maaülikooli vilistlaskogu. Parimaid sportlasi pärgab maaülikooli spordiklubi.

Esmakordselt tunnustab Eesti Maaülikool praktika- ja koostööpartnereid, kes on aidanud kaasa ülikooli ja selle tudengite arengule mitmekesiste praktikavõimaluste ja stipendiumitega. „Ettevõtete poolt on see oluline panus ühiskonda ja inimestesse, kes seda tulevikus kujundavad,“ rääkis Eesti Maaülikooli praktika koordinaator Kairit Prits.

Pidulikul tänuüritusel tunnustatakse järgmisi praktika- ja koostööpartnereid: OÜ Voore Farm, Jardin OÜ, AS Tartu Agro, AB Artes Terrae, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus (Tartu Loodusmaja), RMK Põlula kalakasvatuskeskus, Baltic Agro, AS Kobras, Tajuruum OÜ, Nopri Talumeierei AS, Väätsa Agro AS, Kehtna Mõisa OÜ, Eesti Ehitusinseneride Liit, Riigimetsa Majandamise Keskus, AS Ehitustrust, Tornator Eesti OÜ, Tatoil AS, Hanza Mechanics Tartu AS, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, AS Tartu Agro, AS HKScan Estonia (Rakvere Lihakombinaat), Kalatalu Härjanurmes, Teie Loomakliinikud, AS E-Piim Tootmine (Põltsamaa meierei) ja Västriku Loomakliinik.

Allikas: Eesti Maaülikool

Samal teemal:

• Eesti Maaülikool tähistab akadeemilise aktusega 66. aastapäeva
• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmijuhi Kristi Ploomi sõnul on  toetuse andmise eesmärk tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd „Tegemist on teise taotlusvooruga, esimesest voorust sai toetust palju põnevaid projekte, mille raames kutsuti kooli noori juhendama ettevõtjaid, tehti õpitubasid ja laagreid. Hea meel oli näha, et paljud ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused soovisid koolidega koostööd teha, loodetavasti on see nii ka selle vooru puhul. Erinevad uuringud on näidanud, et noorte paremaks kohanemiseks tööeluga tuleb koolis lisaks faktiteadmistele enam arendada õppurite loovust, algatusvõimet ja ettevõtlikkust. Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet elulisemaks, näiteks viia õpet läbi väljaspool kooli, ettevõtte probleemidele lahendusi otsides jms,“ nendib Ploom.

Taotlusvoorust on toetust oodatud taotlema koolid ja era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Taotlejal tuleb projekti kaasata ka vähemalt üks partner. Juhul kui taotleja ei ole kool, peab vähemalt üks projekti partneritest olema kool. Koolide all peetakse silmas üldhariduskoole ning kutse- ja rakenduskõrgkoole.

Ettevõtlikkuse taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 250 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust. 

Taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks" projektitaotluste esitamise tähtaeg on 7. veebruar 2018 kl 17.00 ning taotlused tuleb esitada e-keskkonnas.

Taotlejad on oodatud ka infopäevadele, mis toimuvad 10. jaanuaril Tartus ja 11. jaanuaril Tallinnas. 

Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Täpsem teave ja infopäevadele registreerimine: 
www.innove.ee/ettevotlusoppevoor

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Tunnustati ettevõtlusõppe edendajaid
• Silmapaistev ettevõtlusõpe tõi Tallinna 21. Koolile Euroopa tunnustuse

sTARTUp Day 2017 toimub teist aastat ning ka sel korral on pääsmed juba enne festivali algust läbi müüdud. Tänavune festival keskendub teemale “From Zero to Hero” ehk kuidas end nullist kangelaseks töötada. Avapäeval toimub hulgaliselt eelüritusi üle terve Tartu: koolitused ja seminarid tootmise, hariduse, biotehnoloogia, äri ja ekspordi teemadel. 

Reedel, 8. detsembril toimub teaduskeskuses AHHAA põhiosa festivali sündmustest. Päeva jooksul astub külastajate ette üle 100 inspireeriva rahvusvahelise esineja. Neljal laval toimub lisaks hulgaliselt seminare, koolitusi ja võistlusi, lisaks selgub Eesti parim algfaasi idufirma, kes teenib koos tiitliga ka kuni 200 000€ investeeringu.

Tartu linnapea Urmas Klaas tunneb heameelt, et teist korda toimuv sTARTUp Day on lühikese ajaga kujunenud oluliseks visiitkaardiks siinsele ettevõtluskeskkonnale. „Kõik arendusorganistasioonid töötavad Tartus aktiivselt selle nimel, et linna ettevõtluskeskkond oleks atraktiivne ja head ideed areneksid edukateks ärimudeliteks. Seda kinnitab kõnekalt kasvõi tänavuse Ajujahi TOP30 - parimate hulgas on koguni 13 Tartu ja Tartumaa ettevõtet," lisab Klaas.

“Suurüritus sTARTUp Day sai alguse ülikooli ideest koondada hulk väiksemaid üritusi ühte suurde rahvusvaheliselt nähtavasse üritusformaati ja see on selgelt õnnestunud,” ütleb ülikooli arendusprorektor Erik Puura. “Koostööst võidavad kõik osapooled, saame väärtuslikke rahvusvahelisi kogemusi ning tõuke nii alustavate ettevõtete arvu suurendamiseks kui kaasaaitamiseks arendusfaasis.”

Festivali korraldavad Tartu ülikool, Tartu linn ning kohalik start-up kogukond. sTARTUp Day 2017 kuldsponsor on Swedbank, hõbesponsorid Pipedrive ja Elisa ning pronkssponsor Contriber. sTARTUp Day partnerid on Startup Estonia, Tartu teaduspark, Tartu ärinõuandla, Tartu loomemajanduskeskus, Tartu biotehnoloogia park, Tartu ülikooli ideelabor, Ole Rohkem, sTARTUp HUB, SPARK HUB, Mooncascade ja Nevercode. Projekti toetab Euroopa regionaalarengu fond.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Ettevõtliku õppe juhendmaterjal õpetajatele
• Tunnustati ettevõtlusõppe edendajaid

Arutame, kuidas rakendada nutikoolimaja õppeprotsessi ja tänapäevase õpikäsituse teenistusse. Tutvume nutikate lahendustega lasteaiast kutsekoolini, samuti asjade interneti võimalustega. Uurime ka ühe kooli lugu õppehoone renoveerimisel - millisest tegevusest algab koolipere jaoks õppehoone renoveerimine ja kes on sellesse kaasatud. Seminari teises pooles toimub paneeldiskussioon, kus koolijuht, IT-juht, haridustehnoloog ja vallavanem arutavad nutikoolimaja praktiliste kogemuste üle. Päeva modereerib tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas.

Vaata kava siit >>>

Vaata otseülekannet, mis algab kell 10.00 HITSA kodulehelt >>>

Soovitame otseülekannet jälgida Mozilla või Google Chrome'i veebibrauserit kasutades.

Eesti osaleb KoodiTunni tegemistes juba neljandat korda ning koodi kirjutamist on selle läbi proovinud juba tuhanded õpilased. Sel aastal on Eesti ettevõtlikud koolid registreerinud juba 307 kooditundi ja nendes teeb programmeerimisega tutvust pea 5000 last. KoodiTunni tegemistes on võimalik kaasa lüüa ka täiskasvanutel. Tagasi Kooli külalisõpetajana saab mängulisi programmeerimise tunde kasvõi ise juhendada või viia kooditunde läbi kolleegidele oma ettevõttes. Organisatsioonide hulgast, kes oma töötajatega koodi kirjutama õpivad, võib sel aastal leida teiste hulgas Telia, Tallinna Keskraamatukogu, EV100 meeskonna ja ministeeriumite ühishoone töötajad.

Microsoft Baltikumi turunduskommunikatsiooni juht Heli Sepping märgib, et KoodiTunni tegevustes kaasalöömiseks ei ole vaja IT-alaseid süvateadmisi ja soovitab kõikidel KoodiTunni tegemistest osa võtta. “KoodiTunnis osalemine ei eelda IT-teadmiste olemasolu vaid tahtmist veeta paar tundi külalisõpetajana, proovida midagi uut ja aidata ümber lükata müüti, et koodi kirjutamine on midagi võimatult rasket. Olles olnud mitmel korral külalisõpetaja, julgen väita, et kooditunni juhendamine on hea võimalus tulla igapäeva rutiinist välja, panna ennast proovile ja teha tutvust mängulise koodi kirjutamisega, mis on jõukohane kõigile. See on vahva südantsoojendav kogemus, mida soovitan kõigile!” 

Doris Põld Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust kõneleb, miks nad on julgustanud ettevõtteid KoodiTunde läbi viima: “ITL on aastaid läbi erinevate ürituste tegelenud IKT-valdkonna populariseerimisega noorte seas. KoodiTund on üks nendest headest algatustest, millega oleme kaasas olnud. Meie eesmärk on julgustada IKT-ettevõtteid kooditundi andma ja seeläbi jagama entusiasmi ning kirge oma valdkonna osas.”

Eelmisel aastal tegi KoodiTunni nädala jooksul koodi kirjutamisega tutvust 3348 noort üle kogu Eesti. Sel aastal on kohalikud KoodiTunni ettevõtmised pühendatud Eesti 100. aastapäevale ning kohalikud eestvedajad soovivad kinkida Eestile IT-teadlikke inimesi.

KoodiTund on rahvusvaheline algatus, mille eesmärk on IT-hariduse populariseerimine. KoodiTundidest on osa võtnud nii Barack Obama kui Kanada peaminister Justin Trudeau. Eestis veavad KoodiTunni tegemisi Vaata Maailma SA, Tagasi Kooli, Microsoft Eesti, ITL ja MTÜ Robootika.

Allikas: SA Vaata Maailma pressiteade. 

Minister Mailis Reps tänas preemiate üleandmisel kõiki õpetajaid ja koole, kes lastes leidlikkust arendavad ning eluliste probleemide lahendamist õppeprogrammiga siduda oskavad. „Lapsed on meid ümbritseva suhtes tähelepanelikud, nad märkavad seda, mida tuleks muuta ja mõtlevad sellele, kuidas seda teha. Leiutajate konkurss toetab noorte loovust, aga juhib neid ka rakendama seda, mida nad koolis on õppinud,“ ütles minister Reps.  

1.-4. klassi õpilaste hulgas anti välja neli esimest preemiat. 

Ruudi Seppel (Pärnu Tammsaare Lasteaed) mõtles välja „Kruvikraani “: paki külge kergelt kruvitava tihendiga kraani, mille abil saab pakist mahla või piima kergemini kätte. 

Berta Tsirk (Parksepa Keskkooli 3. klass) pälvis I preemia töö „Nutipeegel“ eest. Berta ideeks on kaamera ja puldiga varustatud nutipeegli, mille abil näeb oma soengut ja riietust selja tagant.

Kert Vahtre (Rapla Ühisgümnaasiumi 4. klass)  pälvis I preemia töö „Lükandukse kiibiga lukk“ eest. Kert ehitas oma toa lükanduksele elektroonilise võtmekiibiga luku, kus õige kiibiga viibates servomootor tõmbab riivi konksu tagant lahti.

Richard Johannes  Wassenaar (Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1. klass) sai I preemia  „Üle tee minemise mütsi“ eest. Üle tee minemise mütsi küljes põlevad punased tuled, mis aitavad lastel pimedas liigeldes paremini silma paista ja turvaliselt teed ületada mütsi.  

Richard Johannes  Wassenaar auhinda vastu võtmas

5.-9. klassi õpilastele anti välja kaks esimest preemiat.

Maria-Helena Lüüs (Tõrva Gümnaasiumi 8. klass) pälvis I preemia töö „Geniaalne tordiplaat“ eest. Maria-Helena mõtles välja tordialuse, millele märgitud erivärviliste joonte abil saab tordi jaotada võrdseteks osadeks vastavalt sellele, mitu sööjat on – 5 või 8 või 13 jne. Joonte otsad ulatuvad tordi serva alt välja ja eri värvi otste juurde kirjutatud number näitab, mitmeks tükiks tort jaguneb, kui selle joone järgi lõigata.

Maria-Helena Lüüs auhinda vastu võtmas

Päär Suursild (Pärnu Vabakooli 8. klass) sai I preemia töö „Jalalingid mootorrulale“ eest. Jalalingid on tugevast parajalt elastsest plastikust painutatud jalakuju järgivad jala-aasad rulalaual. Leiutis on mõeldud eelkõige mootorrulale, et muuta sellega sõit tehniliselt huvitavamaks ja kiiremaks, aga ka turvalisemaks.

Päär Suursild auhinda vastu võtmas

Gümnaasiumiastmes oli parim Kevin Reisenbuki, Kris-Robin Sirge ja Joonatan Orase (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass) töö „Festera biokast“. Festera biokast on biojäätmeid lagundav prügikast – biokast, mis on loodussõbralik, funktsionaalne ja mugav. Väljatöötatud lahenduse toimimise põhiosadeks on kaks mikroobset looduslikku ainet – bakterivedelik ning kompostipulber, mis protsessi käivitavad ja töös hoiavad.

Lisaks riiklikele rahalistele preemiatele andsid eriauhindu Eesti Rahvusringhääling, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Patendiamet koos Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga (WIPO), Kuninglik Taani Saatkond, TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory, SA Teaduskeskus Ahhaa, Energia Avastuskeskus, laste teadusajakiri „Minu Maailm“, Lottemaa teemapark ning Eesti Leivatööstus.

Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. 

Kõik õpilasleiutajate konkursi preemia tulemused 

Allikas ja fotod: Eesti Teadusagentuur. 

Samal teemal:

• Noored leiutajad ragistasid suvekoolis ajusid
• Selgusid õpilasleiutajate riiklike preemiate saajad

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis auhindade üleandmisel, et tunnustuse pälvinud üliõpilased on avaldanud artikleid mainekates rahvusvahelistes teadusajakirjades, mis näitab konkursi väga kõrget taset. „Hea meel on näha laureaatide seas nii Eestis õppivaid välisüliõpilasi kui ka välisülikoolides õppivaid Eesti tudengeid, sest rahvusvahelistumine on teaduses ja kõrghariduses üha olulisem,“ ütles Varrak. „Loodan, et tunnustus innustab tänaseid laureaate nii nüüd kui edaspidi tutvustama rohkem oma teadustöö tulemusi ka avalikkusele.“ 

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas, lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade-ülest peapreemiat. 

Kirsti Jõesalu (Tartu Ülikool) pälvis peapreemia doktoritöö „Mäletamise dünaamika ja pinged nõukogudejärgses mälukultuuris: hilise nõukogude aja tähenduse loomine Eestis” eest. Kirsti Jõesalu analüüsib oma doktoritöös hilise sotsialismi tähenduse kujunemist ja dünaamikat Eestis 1990. aastatest kuni 2000. aastate esimese kümnendi lõpuni. Töö tulemuseks on detailirikas ja kriitiline sissevaade hilise nõukogude perioodi mäletamisprotsessi. Töö moodustavad artiklid on juba andnud olulise panuse nii rahvusvahelises sotsialismi ja postsotsialismi uuringutes kui eluloo- ja mälu-uuringutes.

Indrek Kalvet (RWTH Aacheni Ülikool) pälvis peapreemia doktoritöö „Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kombineerimine siirdemetallkatalüüsi uurimisel” eest. Indrek Kalveti doktoritöö uuris siirdemetallkatalüüsi ning kombineeris oma töös eksperimentaalseid ja arvutuslikke meetodeid. Töös keskenduti peamiselt palladiumi ja nikli poolt katalüüsitud reaktsioonidele homogeense katalüüsi tingimustes. Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kooskasutus siirdemetallkatalüüsis on olnud vägagi edukas ning on võimaldanud teha avastusi, mis ühepoolse lähenemise korral ei oleks võimalikud olnud. 

Žürii esinaine Riina Aav ütles peapreemiaid kommenteerides: "Kristi Jõesalu sotsiaalselt tundlikul teemal tehtud töö aitab lahti mõtestada meie ühiskonnas toimuvaid arenguid ja ühiskonna muutumist ajas. Indrek  Kalveti töö seevastu on maailmatasemel teostatud keemiavaldkonna alusteaduslik uuring, tema artiklid on ka rahvusvaheliselt olulisel määral tähelepanu pälvinud. Töö moodustavaid artikleid on lühikese aja jooksul juba üle 200 korra viidatud."

Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad lootustandvate sähvatuste eest, elegantseima üliõpilastöö eest  ja ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest andis üle Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere. Sotsiaalministeeriumi eripreemiad sotsiaalvaldkonnas ning tervise- ja töövaldkonnas andis üle sotsiaalministeeriumi nõunik Nele Gerberson.

Tänavu esitati konkursile 521 tööd 34 ülikoolist, sealhulgas 17 välisülikoolist. Konkursil pälvisid rahalise preemia 65 tööd. Kõige enam rahalisi preemiaid pälvisid Tartu Ülikoolis valminud teadustööd (51%), Tallinna Ülikooli läks15% preemiatest, Tallinna Tehnikaülikooli 12% ning Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Maaülikooli tudengite teadustöödele igale 3%. Välisülikoolide tudengid pälvisid kokku samuti 12% rahalistest preemiatest. 

Kõigi preemiasaajate nimekiri 

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss tunnustab silmapaistvaid teadustöid kõigis valdkondades

Üheks tulisemaks teemaks kujunes see, kas noor peab valima eriala ja töökoha ühiskonna vajadustest lähtudes või oma huvi ja hingerahu silmas pidades. Teise teemana kõlas sõnavõttudes kutsehariduse roll ja see, et kõrgharidus ei ole ainus võimalus tööturul hästi hakkama saada. 

Kutsekoja OSKA programmi uuringud analüüsivad Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul. Praeguseks on analüüsitud näiteks IKT-valdkonna, metsanduse- ja puidutööstuse, metalli- ja masinatööstuse, sotsiaaltöö jpt tööjõuvajadust. OSKA uuringute järgi napib tööjõudu eriti tehnilistel erialadel. 

Muutuste tuules

OSKA arendusjuht Tiia Randma käsitles avaettekandes peamisi pudelikaelasid tööturu ja haridussüsteemi vahel. „Pidevate muutuste sees elades me lõpuks enam muutuseid ei märka, aga me oleme uue tööstusrevolutsiooni lävel,“ sõnas Randma, pidades silmas tehnoloogia kiiret arengut, ajalukku kaduvaid ameteid ning töökohti, mille olemasolust täna veel aimugi ei ole. Ta tõi näiteks Uberi rakenduse, mis algul oli lihtsalt üks äpp, aga mis täna annab 633 linnas üle maailma tööd inimestele, kes igapäevaselt autojuhid ei ole. Või siis pilvetehnoloogiate insenerid, sotsiaalmeediaga seotud ametikohad, youtuberid – aastat kümme tagasi tundus see kõik ulmena. Noorte eriala- ja töökohavalikuid mõjutab nende nutikesksus; teadmine, et info on alati ühe kliki kaugusel; õpingute katkestamine; soov proovida paljusid asju; nn tööampsude võimalus ehk mitu rauda on korraga tules. Mida peab sellises olukorras tegema tööandja? „Seda ei ole võimalik lahendada käskude ja keeldudega ega kiiresti. Töötegijate vähesuse leevendus on tehnoloogia areng, samas vastandub tehnoloogiliselt keerukamaks muutuv maailm noorte valikute ja võimetega. Mida me muutma peaksime, kas rööpalaiust (tööandjaid) või ronge (noori)?“ küsis esineja, inspireerituna konverentsi toimumiskohast, Balti jaama renoveeritud hoonest.

Prognoosida tuleb

Miks on vaja tööjõudu ja oskusi prognoosida – sellest arutelust võtsid osa Yngve Rosenblad OSKA programmi juurest, Reelika Leetma Töötukassast ja Merit Luik Tartu Tamme Gümnaasiumist. 

Yngve Rosenblad sõnas, et ehkki tööjõuprognoosid 100% ei täitu, saab nende abil jälgida trende ja tulevikuks paremini valmistuda. Ta tõi näiteid Soome, Rootsi, Iirimaa, Taani põhimõtetest tööjõuprognooside tegemisel ja tulemuste kasutamisest.  Näiteks Iirimaal tugineb prognoos tugevalt statistikale (töötuse määr, koolilõpetajate arv, palgad jms). Andmebaasi kasutatakse immigratsiooniotsuste tegemiseks: millise haridustasemega ja ametiga inimesi võiks riiki kergemini sisse lasta. Teiseks kus suunas muuta inimeste õppimisvalikuid, aga see suunamine on väga pehme. 

Reelika Leetma tutvustas Töötukassa koolituste ja OSKA uuringu seoseid, täiendus- ja ümberõppeprogrammi „Tööta ja õpi“.

Karjääriõpetaja vaatenurk

Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja ja karjäärinõustamise spetsialist Merit Luik tõi kuulajateni õpetaja mured ja rõõmud karjääriõppe planeerimisel. Kõlasid konverentsilgi ju mõtted, et karjääriõpetus peaks olema üldhariduskoolis süsteemne ja algama palju varem kui põhikooli lõpus või gümnaasiumis. „Info töömaailma kohta on õpetaja kirstunael – seda on raske leida, see on kiiresti muutuv ja raske õppetöösse rakendada. Tervikpildi saamine tööturul toimuvast nõuab aega ja eelteadmisi, aga karjääriõpetaja teeb reeglina tööd põhiaine kõrvalt,“ sõnas Merit Luik. Ta kiitis OSKA materjale, just valdkondlikke raamatuid, kus on erineva ülevaatlikkusastmega analüüsid. Neid saab kasutada näitliku materjalina tunnis, rühmatööks, individuaalse ülesande andmiseks. Veel rõhutas ta, et õpilane valib selle eriala, millest ta midagi teab, tundmatu on hirmutav. Ka selles suhtes on karjääriõpetus koolis väga oluline.

Tuline paneeldiskussioon

Paneeldiskussioonis arutlesid ettevõtja Jaak Nigul, Eesti Õpilasliidu esindaja Marcus Ehasoo, Rajaleidja karjäärinõustaja Anna Gramberg  ja TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll selle üle, kas tahame sihtjaama jõuda või teeme lihtsalt lõbusõitu ehk ühiskonna vajadus versus noorte karjäärivalikud. 

„Noored arvavad, et neil on ainult õigused, õigus valida huvitav töö ja hea palk, aga kuhu jäävad kohustused? Kes need õigused kinni maksab?“ küsis Jaak Nigul ning leidis, et sellest olukorrast päästab sund – kohustus töötada õpitud erialal. Ja ülikoolid peaksid üle vaatama erialade vastuvõtunumbrid, seda koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Hendrik Voll sõnas, et me peame tutvustama neid erialasid, mis on teenimatult ebapopulaarsed, näitama nende erialade võluvamaid külgi. IT-erialad ei olnud veel mõni aasta tagasi samuti nii popid kui praegu, see on süsteemse ja teadliku tegutsemise tagajärg: räägi, propageeri, tutvusta ja räägi veelkord. „Küte on kütkestav, jahutus on jalustrabav,“ tõi ta piltliku näite, kuidas võiks insenerivaldkonnast rääkida ja suhtuda. 

Õpilaste esindaja juhtis Marcus Ehasoo tähelepanu sellele, et ei peaks noori suunama ainult kõrgkooliõppesse, kutseharidus on ka valik, ja hea valik. 

Karjäärinõustaja Anna Gramberg pani kuulajatele samuti südamele, et noore inimese maailmapilt on alles kujunemas, ta võibki valesid valikuid teha. „Ei ole õige öelda, et noored ei taha tööd teha. Tahavad küll, aga miks ta läheb seda tööd tegema Austraaliasse, seda peame endalt küsima,“ sõnas Gramberg. 

Päeva teises pooles arutleti selle üle, kaua veel saab tööandja töötajat valida; mõtiskleti, kuidas viia paremini kokku noorte karjäärivalikud ja ühiskonna vajadused; kuidas sobitada töötajate ootusi ja tööandjate võimalusi. Päeva juhtinud Indrek Maripuu tegi lõpus kõigile ettepaneku, et häid ideid kogunes palju, aga ellu viia ei saa neid ei kohe ega kiiresti. Küll saab igaüks alustada väikesest muutusest iseendas.

Foto: Ian Baldwin, Unsplash.

Samal teemal:

• Täna toimub Ida-Virumaa noorte karjäärikonverents "Julgelt tulevikku"
• Uuring: keemia- ja plastitööstuses jääb puudu nii inseneridest kui oskustöötajatest
• Kooliuksed lõplikult enam ei sulgu

Eraldi tunnustuse pälvivad meeskondliku pronksmedali võitnud maastikuehituse võistlejad Mairold Mänd ja Erik Rüütel. 

„Eesti kutseharidusele on esimene WorldSkillsi medal märgilise tähtsusega sündmus ja ülimalt suur tunnustus. Olen uhke nende noorte üle, kes on pühendanud end sellele, et olla oma erialal maailma parimate seas,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Tänuüritusega avaldatakse tunnustust seitsme noore kutseõppuri sihikindlale tööle ning tänatakse Eesti kutsemeistrivõistluste pere liikmeid, kes panustasid võistlejate ettevalmistamisse.

Pidulik tänuüritus algusega kl 16.30 toimub hotellis Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn.

44. kutseoskuste maailmameistrivõistlused WorldSkills toimusid 15.-18. oktoobril Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis. Eestit esindas võistlustel seitse noort meistrit viiel võistlusalal: maastikuehituses, restoraniteeninduses, ehitusviimistluses, plaatimises ja mehhatroonikas. 

Kokku osales võistlustel 1251 noort 58 riigist ning maailma parimad noored meistrid selgitati välja 51 alal. WorldSkillsi külastas 125 000 pealtvaatajat. Järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 2019. aastal Kaasanis Venemaal.

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis SA Innove, valmistades ühtlasi noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Samal teemal:

• Uuring: kutsehariduse vilistlased on õpingutega rahul
• Uue hoo saab kutseõppe kaasaegse ja kvaliteetse digitaalse õppevara väljatöötamine