Konverentsi peaesineja dr Liz Gulliford keskendub oma ettekandes sellele, kuidas luua koolis avatud ja arukat tagasisidet toetav õhustik. „Inimesed teevad paremat tööd, kui nad ei karda eksimusi ja teiste negatiivseid hinnanguid,“ selgitab dr Gulliford. “Kui õpilased tunnevad, et tagasiside on üksnes nende arvustamiseks, võib see õppurid sundida kaitsepositsioonile, tekitada võõrandumist ja rikkuda suhtlust – vaevalt, et see on parim keskkond õppimiseks. Väljakutsed ja tagasilöögid tuleb omaks võtta, mitte käsitleda neid kui ületamatuid probleeme või õppuri puudujääke.”

Konverentsil esinevad loengutega poetess Doris Kareva, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar, Birminghami ülikooli teadud dr Liz Gulliford, Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, haridusnõustaja Anu Parts ja inglise keele õpetaja Agne Kosk. Nõuandeid jagatakse ka praktilistes töötubades, mida juhatavad väärtusarenduse koolitajad ning õpetajad Eesti koolidest ja lasteaedadest.

„Tänavuse konverentsi kõnelejad aitavad mõtestada dialoogi kasulikkust koolis ja lasteaias,“ sõnas konverentsi peakorraldaja Mari-Liis Nummert. „Põnevate ettekannete kõrval pakume ka häid praktilisi nippe, kuidas küsida, anda ja vastu võtta tagasisidet sellisel moel, et see oleks kõigile osapooltele tulutoov,“ lisas Nummert.

Konverentsil esitleb eetikakeskus kaht uut teemakohast trükist: „Hea kooli käsiraamat“ ja „Väärtusarenduse võimalusi. Kogemused ja praktilised vahendid“. Lisaks tunnustab Tartu Ülikooli eetikakeskus 21. novembri õhtul konkursside „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ osalejaid. Samuti antakse üle „Väärtuskasvatuse kool 2017“ ja „Väärtuskasvatuse lasteaed 2017“ tiitlid, tunnustamaks silmapaistva ja järjepideva väärtuskasvatuse eest koolis ning lasteaias.

10. väärtuskasvatuse konverentsi „Kuulata ja kõnelda ehk Dialoogilisest kommunikatsioonist koolis“ kavaga saab tutvuda eetikaveebis.

Konverents ja konkursid toimuvad Haridus ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames. Konverentsi korraldamist toetab Briti nõukogu Eestis.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Naerul näoga Nõlvakule
• TÜ eetikakeskus tunnustas parimaid väärtuskasvatuse koole ja lasteaedu

Vabatahtikud on oodatud juhendama KoodiTunni külalistunde nii koolides, lasteaedades kui asutustes üle Eesti. Sobiva kooli tunni läbiviimise jaoks aitab leida Tagasi Kooli algatus. Juhendamisel saab toetuda spetsiaalsele tunnikavale, mis on kättesaadav NutiLabori veebilehelt nii eesti kui vene keeles. Kava abil on kooditunni läbiviimine imelihtne ning sellega saavad muretult hakkama ka need, kel varasem kokkupuude programmeerimisega puudub. Tunni võib julgelt ka ise kokku panna, kasutades toredaid programmeerimise mänge lehelt www.code.org.

“Koodi kirjutamine on tulevikuoskus, mis on oluline meile kõigile. Kooditunni juhendamine on imelihtne ja lõbus võimalus programmeerimise maailmaga tutvust teha. Tunde on edukalt läbi viinud nii IT-st kaugemal kui sellele lähemal seisvad huvilised. Kõige tähtsam on julge pealehakkamine ja huvi ettevõtmise vastu,” ütles KoodiTunni tegevusi vedava Vaata Maailma sihtasutuse juhataja Kristi Kivilo. 

Vabatahtlikuks juhendajaks on võimalik registreeruda kuni 24. novembrini NutiLabori veebilehel www.nutilabor.ee/kooditund2017.

KoodiTund (Hour of Code) on rahvusvaheline IT-hariduse nädal, mis julgustab inimesi üle kogu maailma koodi kirjutamist proovima. Sel aastal on KoodiTunni tegemised Eestis pühendatud Eesti 100. sünnipäevale. Kingime üheskoos Eestile IT-teadlikke inimesi, et siin jätkuks ka tulevikus särasilmseid programmeerijaid ja insenere.

Allikas: Vaata Maailma SA pressiteade. Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Code Weeki töötoas ehitati valgusfoor
• Strawbees ja Quirkbot – kõrred ja väike robot

Veebiseminar "Autoriõigus ja eTwinning", 29.11.2017 kell 19.00

ETwinningu projektides puututakse väga tihedalt kokku autoriõigusega ning õpetajatel on tihti küsimusi. Milliseid pilte tohib kasutada, kuidas toimida laste töödega jne. Veebiseminaril tuleb juttu sellest, mis on autoriõigus ja kuidas see on seotud projektitööga. Koolitaja Ingrid Maadvere. Registreerumine. 
 
Veebiseminar "Pildistamine eTwinningu projektides", 6.12.2017 kell 19.00

Ei ole vist ühtegi eTwinningu projekti, kus ei tehtaks vähemalt ühte pilti. Tänapäeval on pildistamine ju nii lihtne ja iga nutiseadegi võimaldab teha väga kvaliteetseid fotosid. Veebiseminaril analüüsitakse erinevaid fotosid ja räägitakse pildistamise põhitõdedest. Samuti tutvustatakse erinevaid keskkondi pilditöötluseks. Koolitajad Siret Lahemaa, Ingrid Maadvere. Registreerumine.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu rahvusvahelised veebikoolitused novembris
• eTwinningu kontaktseminaril Austrias algatati 10 uut projekti

Konverentsile on kaasa mõtlema ja rääkima tulemas üle  250 hariduse asjatundja üle Eesti.  

Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse juhi Urve Sellenbergi sõnul on konverentsi eesmärk teadvustada, et haridusuuendust ei ole võimalik asetada vanasse vormi: „ Paljuräägitud haridusmuutus sõltub eelkõige koolijuhist ning õpetajast - sellest, kuidas nemad mõtlevad ja koolis tegutsevad. Tähelepanu keskmes peaks olema laps, kelle heaolu ja toimetulekut toetab teda ümbritsevate lähedaste ja spetsialistide võrgustik.“ 

Konverentsil tuleb juttu sellest, mis takistab soovitud muutuste realiseerumist; milline on õpetaja roll käitumiskeskkonna kujundajana; mil viisil jõuavad hariduslikud probleemid Rajaleidja keskustesse;  kuidas peab toimima koostöö erinevate kooli toetavate organisatsioonide vahel ning milliste probleemidega pöördutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poole siis kui koolist tuge ei saada. 

Konverentsil astuvad ettekannetega üles Katri Targama Sihtasutusest Innove, Jaan Aru Tartu Ülikoolist, Andres Pajula Tallinna Haridusametist, Grete Arro Tallinna Ülikoolist, Urve Sellenberg Põhja-Eesti Rajaleidja keskusest, Piret Hiisjärv Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kristi Vinter-Nemvalts Tallinna Ülikoolist ning koolipsühholoog Karmen Maikalu ja psühhiaater Anne Kleinberg. 

Konverents toimub 21. novembril kell 10.00–17.00, Tallinna Ülikoolis (Tallinna saal, Mare maja, Uus-Sadama 5). Konverentsist teeb veebiülekande www.postimees.ee. 

Konverentsi korraldab Põhja-Eesti Rajaleidja keskus koos Tallinna Ülikooliga. Põhja-Eesti Rajaleidja keskus kuulub SA Innove Rajaleidja võrgustikku, mis pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele noortele ning on partneriks lastevanematele ja haridustöötajatele.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Mõttevahetust sai jälgida veebiülekande vahendusel ning kaasa rääkida Twitteris, kasutades teemaviidet #youthministers.

Teemaviite kasutamine Twitteris oli väga aktiivne ning ministrid kasutasid väga hea meelega võimalust vastata noorte arvamustele. Mõttevahetuse olulisemaks teemaks kujunes noorte senisest parem kaasamine ning paljud osalejad tunnustasid Eestit sellise kaasamisviisi kasutamise eest, mis võimaldab noortel osaleda poliitika kujundamises. Eesti on eesistujana pidanud oluliseks luua enam võimalusi noortele poliitikakujundamises kaasa rääkida. Valitud sotsiaalmeedia lahendus on inspireeritud Eestist alguse saanud nutikast noorsootööst.

„Noored, me soovime rohkem kuulda teie arvamusi ja mõtteid Euroopa tuleviku kohta! Rääkige kaasa, mõelge suurelt ja andke teada, kuidas saame koos ehitada tugeva, uuendusmeelse ja tulevikku vaatava Euroopa!“ julgustas kohtumist juhtinud minister Mailis Reps noori olema aktiivsemad poliitikakujundamise protsessis. Samuti tunnustas ta teisi liikmesriike, kes on ühiselt rõhutanud noortega dialoogi pidamise olulisust ja kellega koostöös võeti täna vastu ka nõukogu järeldused nutika noorsootöö teemal.

Järeldustes tõdetakse, et online-meedia ja digitehnoloogia moodustavad järjest suurema osa igapäevaelust. Noored on vastuvõtlikud uuendustele ja innovatsioonile ning seetõttu on neil oluline roll digipädevuste levitamises. Liikmesriike kutsuti  looma nutika noorsootöö arendamiseks vajalikke tingimusi, toetades nii digipädevuste ja taristu arendamist kui kaasama rohkem noori ning soodustama võrdsemat ligipääsu tehnoloogiale.

Minister Reps tutvustas teiste riikide ministritele nutika noorsootöö näiteid, kasutades selleks koostöös Eesti noortega loodud virtuaalreaalsuse lahendust. Eestis programmeeritud ja Brüsselisse kohale toodud vahendite abil oli ministritel võimalus heita pilk Eestisse, teha tiir hiljuti Tallinnas toimunud Euroopa Liidu noortekonverentsil ja saada ülevaade nutika noorsootöö sisust.
  
Lisaks jõudsid noortevaldkonna ministrid kokkuleppele ka Euroopa Solidaarsuskorpuse osas. See on Euroopa Komisjoni algatus, millega soovitakse luua noortele täiendavaid võimalusi vabatahtlikus tegevuses osalemiseks, noorte omaalgatuslikeks projektideks ning solidaarsuse suunitlusega praktikaks ja tööks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa Liidu programmi Erasmus+ konverentsil keskendutakse haridusuuendustele
• Pariisis valmistati ette 2018. aastal Eestis toimuvat OECD haridusinnovatsiooni tippkohtumist

Eestist on edetabelisse jõudnud seitse teadlast – kuus neist Tartu Ülikoolist ning üks Eesti Maaülikoolist. 

Mahukas edetabel, mille andmed varasemalt ilmunud Thomson Reutersi nime all, hindab teadlase mõjukust selle järgi, kui palju kasutavad tema teadustööd enda omas teised, st viitamiste määra järgi. Mida enam teadlase tööd enda oma toetuseks kasutatakse, vaidlustatakse või aluseks võetakse, seda mõjukam ta Clarivate’i analüüsi hinnangul on. 

Tabelisse on tänavu jõudnud üle 3300 teadlase 900 institutsioonist. Eestist ainsa esindatud Balti riigina on Tartu Ülikooli teadlastest tabel esile tõstnud geneetikateadlased Andres Metspalu (Eesti geenivaramu direktor), Tõnu Esko (populatsiooni- ja funktsionaalse genoomika vanemteadur) ja Markus Perola (külalisprofessor), seeneteadlased Urmas Kõljala (mükoloogiaprofessor, akadeemik) ja Leho Tedersoo (mükoloogia vanemteadur) ning taimeteadlase Martin Zobeli (taimeökoloogia professor, akadeemik). Eesti Maaülikooli lippu hoiab kõrgel taimeteadlane Ülo Niinemets (taimekasvatuse ja taimebioloogia professor, akadeemik). Võrreldes möödunud aastaga on eesti teadlaste arv tabelis kahekordistunud, TÜ esindatus tõusnud lausa kolmekordselt.

„Mul on hea meel tõdeda, et Eesti tippteadlaste töö tulemused on leidnud tunnustamist ülemaailmses võrdluses. Edetabel ei hõlma paljusid ühiskonna ja majanduse jaoks olulisi teadusvaldkondi, samas on inimese genoomis sisalduva info alusel uute rakenduste välja töötamine meditsiinis ja elustiku muutusi mõjutavate mehhanismide uurimine kindlasti ühiskonna heaolu silmas pidades olulised teadusvaldkonnad,“ avaldab heameelt Kristjan Vassil, Tartu Ülikooli teadusprorektor.

Täpsemalt Clarivate Analyticsi metodoloogiast ning tänavusest edetabelist leiab tutvustavast videost. Edetabel on täismahus samuti üleval nende kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Kõik külastajad, kes registreeruvad enne 24. novembrit Robotexi üritusele Eventbrite´i keskkonnas ning näitavad kohapeal kassas ette sealt saadud PDF-pileti (kas paberil või nutitelefonis), saavad tasuta ligipääsu! Pilet tuleb kohapeal osta nendel külalistel, kes varasemalt Eventbrite’ist tasuta piletit ei ole lunastanud. Piletihind kohapeal on 2€ laps (0-2 aastased lapsed tasuta) ning 5€ täiskasvanu.

Robotex on ainulaadne tehnoloogiaüritus kogu perele, kus toimub üle 20 erineva robootikavõistluse, üle 40 erineva töötoa, tehnoloogiakonverents ning suurim tehnoloogianäitus Robotexi ajaloos. Euroopa suurim robootikaüritus Robotex 2017 toimub 24.-26. novembril 2017 Eesti Näituste Messikeskuses, Pirita tee 28, Tallinn.

Allikas: Robotexi uudiskiri. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Uued haridusrobotid InO-Bot ja SPRK+
• Robotexi infopäevad 26. ja 27. oktoobril
• Robotexi kodulehel on väljas mitme võistluse uuendatud reeglid

Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul oodatakse taotlusvooru projekte, mis mitmekesistaksid õpetajatele pakutavaid täiendusõppe võimalusi. "Varasemates voorudes läbi viidud koolitustel osalenud õpetajad on hinnanud neid oma töö jaoks väga kasulikeks ning loodame, et ka selles voorus on täienduskoolitusasutused valmis pakkuma eripalgelisi õpetaja professionaalset arengut tõhusalt toetavaid koolitusi," usub Parve.

Voorust „Õpetajate täiendusõpe“ on oodatud toetust taotlema kõrgkoolid ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle õppekavad vastavad täienduskoolituse standardi nõuetele. Kavandatavad projektid peavad olema teemadel „Kaasava hariduse rakendamine", „Ohutus“ või „Tervis, rõhuasetusega vaimsele tervisele“. Õpetajatele pakutav täiendusõpe peab toetama läbivalt ka IKT-oskuste tõusu, eneseanalüüsioskuse ning õpilaste üld(võtme)pädevuste kujundamise kasvu. 

Voorust „Õpetajate baaskoolitused ja baaskoolitustega seotud arendustegevused" saavad toetust taotleda Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Plaanitavad tegevused peavad olema seotud ainedidaktika või kutsestandardite valdkonnaga ning toetama läbivalt IKT-oskuste tõusu, eneseanalüüsioskuse ja uurimispädevuse ning õpilaste üldpädevuste kujundamise kasvu. 

Projektide raames toimuvatel koolitustel osalemine on õpetajatele tasuta, koolitusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Taotlusvoore viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, mõlemad taotlusvoorud on avatud 20. novembrist kuni 8. jaanuarini 2018 kl 17. Taotlused tuleb Innovesse esitada elektroonilises keskkonnas E-toetus.

Taotlejad on oodatud Innovesse ka nõustamisele 11. detsembril või 18. detsembril. Registreerumine ja täpsem info taotluste esitamise kohta on Innove kodulehel.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kuidas koolis kõiki kaasata
• Alustas neljas lend ennetusprogrammi VEPA õpetajaid
• TET-SAT – kui digipädev oled, õpetaja?

„Ventspilsi IT-väljakutsel“ osales kokku 1848 last, neist 316 Eestist. Konkursi esimeses ehk kaugvoorus pidid 3-liikmelised meeskonnad täitma erinevaid digiteemalisi ülesandeid ning nendest valiti 18 parimat meeskonda igast riigist, kes pääsesid konkursi finaali Ventspilsis. Kolme riigi noored võistlesid kolmes vanusekategoorias, vanimas vanuserühmas saavutasid esikoha Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi noored Karl-Enrik Kriis, Erik Vipre ja Tom Suiste õpetaja Väino Tuisu juhendamisel. 

„Otsustasime võistlusel osaleda, kuna meile meeldib teha videoid ja tegeleda IT-ga üldiselt. Nähes Ventspilsi võistluse uute kogemuste võimalust ning ka auhinnafondi suurust, oli osalemine lihtne otsus,“ ütles juhendaja Väino Tuisk võidumeeskonna nimel. „Võistlus oli väga huvitav ja lõbus. Ülesanded ei olnud kindlasti liiga lihtsad ja nõudsid siiski kõigilt maksimaalset pingutust.“ Finaalis pidid noored lahendama infootsinguga seotud ülesandeid. Seejärel anti 3,5 tundi aega mõelda, kuidas taaselustada mõnda 1988.-1998. aasta videomängu tänapäeva tehnoloogiaid kasutades. Oma ideest tuli teha 5-minutiline presentatsioon ning seda siis žüriile esitada.

Võistlustöid hindas rahvusvaheline žürii. Eestist kuulusid žüriisse Riin Saadjärv Puhja koolist, Jaana Kõvatu Varstu koolist ning Triinu Grossmann Haanja koolist. 

„Võistlustöid hinnates tuli tõdeda, et tehniliste oskuste poolest ei jää meie õpilased Läti ja Leedu õpilastele alla, küll aga peaksime mõtlema, kuidas arendada nende loovust, sest originaalne lähenemine erinevate ülesannete lahendamisel on aspektiks, mis võimaldab silma paista ja töö vastu huvi äratada,“ ütles võistluse üks kohtunikke Riin Saadjärv. „Selle tõestuseks on ka Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi õpilaste võit vanimas vanusegrupis. Võistkond paistis silma originaalse lähenemisega ülesande lahendamisel ja suurepärase lahenduse esitlemisega.“ Saadjärv nentis, et töid hinnates kerkisid läbivalt kõigi riikide meeskondade seas esile ka mõningad nõrgad kohad, näiteks viitamisoskus, info süstematiseerimise oskus ja oskus valida ülesande lahendamiseks sobivaim vahend või keskkond.  

Eestist osales võistluse finaalis 18 meeskonda: Päru Sütevaka Gümnaasiumist kaks meeskonda, Pärnu Koidula Gümnaasiumist kaks meeskonda, lisaks õpilased Virtsu Koolist, Surju Põhikoolist, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist, Tallinna Õismäe Vene Lütseumist, Tallinna Rahumäe Põhikoolist, Järveküla Koolist, Kuressaare Gümnaasiumist, Narva Kreenholmi Gümnaasiumist, Sillaotsa Koolist ning Koonga Kooli kaks meeskonda.

IT-teadmisi edendav konkurss “Ventspilsi IT-väljakutse” toimus esimest korda 2016. aastal Lätis, kaasates 1100 Läti õpilast. Sel aastal oli konkursi haare veelgi laiem, kaasatud olid kõik kolm Baltiriiki. Konkurssi korraldas Ventspilsi Digikeskus, koostööpartneriks Eestist oli Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ning Leedust Network of Innovative Informal Education for Youth (INPUT).

Fotol Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi meeskond - Karl-Enrik Kriis, Erik Vipre, Tom Suiste – ning kolm Eesti kohtunikku, samuti võistluse peakorraldaja Inguss Blaudums Ventspilsi Digikeskusest. Foto erakogust.

Samal teemal:

• Eesti õpilased on oodatud Baltimaade digitehnoloogiate konkursile „Ventspilsi IT-väljakutse 2017”
• Võta kätte ja loo konkursi “Ventspilsi IT-väljakutse” logo!

Minister Mailis Reps ütles, et uue nõuandva kogu loomise taga on soov pöörata veelgi rohkem tähelepanu noorte soovidele ja muredele ning kaasata noori senisest enam neile suunatud tegevuste kavandamisse. „Täna tõstatasid noored vajaduse alustada järgmisel aastal noortevaldkonna uue arengukava väljatöötamisega,“ sõnas minister Reps. „Vajadus jätkata noortevaldkonna arengukavaga ka aastast 2021 on ilmselge ning ajastus selleks on uue Euroopa Liidu noortestrateegia koostamise valguses hea. Nii otsustasimegi 2018. aastal protsessi käivitada ning jõuda noortevaldkonna uue arengukava väljatöötamise ettepanekuni.“

Euroopa Liidu noortestrateegia lõpeb 2018. aastal ja Euroopa Komisjon on alustanud uue koostamisega. Ka oktoobris Tallinnas toimunud Euroopa Liidu noortekonverentsil koguti noorte käest teemasid, mis neid praegu ja ka tulevikus kõige enam mõjutada võivad. Selle põhjal koostasid noorsoouurijad konsultatsiooniküsimused, otsimaks vastuseid küsimusele: „Noored Euroopas – kuidas edasi?“ Avalik konsultatsioon viiakse läbi kõikides liikmesriikides. Konsultatsiooni tulemused selguvad järgmise aasta kevadel ning annavad sisendit uude Euroopa Liidu noortestrateegiasse, mille ettepanek ilmub järgmise aasta suvel ning see saab aluseks liikmesriikide tegevustele noortevaldkonnas.

Noorte Nõukogu esimesel kohtumisel räägiti ka noorteühingute aastatoetuste tulevikust ja Hasartmängumaksu Nõukogu reformist, üliõpilaste kaasamisest Euroopa tasandi üritustele ning Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest noortevaldkonnas.

Noorte Nõukogusse kuuluvad Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonide esindajad. Nõukogu tuleb kokku kuni kolm korda aastas.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds toob ettevõtluse noortele lähemale
• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati 146 kandidaati