AHHAA keskuse juhatuse liige Pilvi Kolk sõnas, et näitusel pööratakse erilist rõhku sellele, kui palju ja millisel kujul matemaatika meid igapäevaselt ümbritseb.
 
„Tegemist on ideaalse näitusega peredele, kelle pisikesed matemaatikahuvilised on numbrite maailmas oma esimesi samme astumas. Näitus ilmestab väga hästi seda, miks peab koolis matemaatikat õppima. Külastajad saavad näha palju praktilist ja igapäevaelus äratuntavat,“ ütles Kolk.
 
„Näiteks on näitusel vahekauguste mõõtmise eksponaat, kus kaardil tuleb panna nöör erinevate linnade vahele nii, et välja tuleb nendevaheline kaugus. Nii saab hinnata, milline oleks kõige lühem tee ühest kohast teise või õppida, kuidas planeerida marsruuti. Igapäevaselt Google Mapsi kasutades ei taipa me, et kaartide taga on tegelikult palju matemaatikat,“ lisas ta.
 
Näitus, mis on Eestis esmakordselt, saabus siia Poolast Gdanski teaduskeskusest  Hewelianum ja jääb AHHAA keskuses avatuks kuni 3. detsembrini 2017.
 
Teaduskeskus AHHAA näituste eesmärk on luua ahhaa-efekte. Kõikide keskuse eksponaatide ehitamisel on lähtutud põhimõttest, et külastaja peab saama kõike ise katsetada ning seeläbi elamusi ja teadmisi koguda.
 
Alates 1. detsembrist saavad Teaduskeskus AHHAA külastajad kohtuda oma lemmikspordialadega, sest uksed avab uhiuus koguperenäitus „Ahhaa, talisport!“. Näitusel on võimalus näha ja proovida spordiatraktsioone, millest paljusid on seni vaid televiisori vahendusel nähtud.

Allikas: AHHAA Teaduskeskus

Foto: AHHAA Teaduskeskus

Samal teemal:

• 29 034 inimest on uus AHHAA külastajarekord
• AHHAA avas näituse inimkehade läbilõigetest

Kui käesoleva aasta alguses olid lasteaiaõpetajate sissetulekud piirkonniti väga erinevad, alates umbes 500 eurost kuni 1100 euroni, siis septembrist on kõik Eesti omavalitsused tõstnud lasteaiaõpetaja palga vähemalt 840 euroni.

Palgatõus tuleneb täiendavast toetusest, mida riik lasteaednike palkade tõstmiseks omavalitsustele maksab.

Loe edasi ERR Novaatorist.

Allikas: ERR Novaator

„See hõlmab digitaalsete kaksikute arendamist. Protsessid modelleeritakse digitaalselt ja seadmete tööd kaugjuhitakse telemeetriliselt, kaasnev tavaarvutitele üle jõu käiv mahukas andmetöötlus viiakse superarvutusklastri abil teaduspilve. Maaülikooli uus 3D kompuutertomograaf võimaldab metallidest valmistatud tooteid mittepurustavalt mõõta ja kihthaaval punktiparvena kuvada. TTÜ-sse on soetatud sellega koostööks mõeldud uudne metalli 3D printimissüsteem, mis võimaldab 3D printida küllaltki suuri prototüüpe ja katsekehasid näiteks roostevabast terasest, alumiiniumist või titaanist. Samas saab ülitäpselt monitoorida kogu laserpaagutusprotsessi,“ tõi TTÜ tootmistehnika professor Tauno Otto näite.

Maaülikooli labori ainulaadse röntgenkompuutertomograafia skanneriga saab analüüsida mistahes metallidest objekte. Kasutusvõimalusi on seadmel palju: näiteks saab uurida materjalide sisestruktuuri ning kontrollida detailide valmistamistäpsust. Röntgenkiirgusega läbivalgustamisel saadakse kahemõõtmelised kujutised, millest luuakse skaneeritud objektist kolmemõõtmeline mudel. Selline objekti mitte-purustav uurimine ja mõõtmine leiab üha enam rakendust näiteks elektroonikatööstuses ning erinevais masinaehitusvaldkondades.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Maaülikooli uus "Rohelise ülikooli strateegia" puudutab ühiskonda laiemalt
• TTÜ 99: ülikool kavandas digitaalse kiirtee TTÜ 100. aastapäevani

See võimaldab sihtasutusel pürgida ambitsioonika eesmärgini, haaramaks teadus- ja tõenduspõhisesse KiVa-nimelisse kiusuennetusprogrammi 20 uuest koolist umbes 4000 õpilast, ning samal ajal toetada ja hoida neid vapraid koole, kus programmi juba rakendatakse.

SA Kiusamisvaba Kool missioon on muuta Eesti koolid kiusuvabaks ning sellel teekonnal pakub sihtasutus Eesti koolidele Turu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud tõenduspõhist ja kooliterviklikku kiusamisvastast programmi KiVa, mis sisaldab nii universaalseid kui ka juhtumipõhiseid tegevusi koolikiusamise ennetamiseks ja märgatud juhtumite lahendamiseks. 2017/2018. õppeaastal rakendab programmi ligi 50 kooli üle Eesti.

Kuigi programm on kooliterviklik, arvestab sihtasutus kulusid 1.-6. klasside õpilaste põhjal, kuna ennetustöö raskuskese jääb just I ja II kooliastmesse. “Oleme arvutanud, et kooli liitumisel KiVa programmiga on kulu ühe 1.-6. klassi õpilase kohta umbes 10 eurot. Sellest 2-3 eurot tasub kool ja/või kogukond ise ning ülejäänud kulud katab sihtasutus,” märgib SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Kui ühe kooli liitumine programmiga tähendab keskmiselt 200 last esimeses ja teises kooliastmes, siis lihtne matemaatika näitab, et programmi 20 uue kooli juurde toomine hõlmab umbes 4000 õpilast, mille jaoks on tarvis 40 000 eurot. Programmiga juba liitunud kooli(pere)de hoidmine ja pidev täiendkoolitamine tähendab praeguse 50 kooli puhul täiendavat 40 000 eurot aastas.”

Nende summade katmiseks ongi sihtasutusele appi tulnud sotsiaalselt tundlikud ettevõtted ja eraisikud. Nimelt toetub sihtasutus kolmanda sektori organisatsioonile omaselt KiVa programmi Eesti koolidele võimaldamiseks erinevatele projektivahenditele, sh koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga, ning eraisikute ja ettevõtjate annetustele. Sihtasutuse suurimad ja püsivamad toetajad läbi aegade on lisaks haridusministeeriumile olnud ERGO kindlustus, Uuskasutuskeskus ja Tasku keskus Tartus, kes on Eesti koolikeskkonna turvalisemaks muutmisele õla anna pannud ka alanud õppeaastal.

ERGO kindlustus on KiVa programmi levitamist Eestis toetanud alates 2015. aastast ning tänavu on kindlustusfirma toetussumma 10 000 eurot. Ettevõtte toetus on suunatud just laienemisele, võimaldades ettevalmistusaastat alustada kuni 5 uuel koolil.

“Panustame Kiusamisvaba Kooli programmi, sest usume, et kiusamisjuhtumite ennetamiseks, märkamiseks ja lahendamiseks juba koolieas antud õpetus aitab vähendada riskikäitumist kogu ühiskonnas. Soovime, et Kiusamisvaba Kooli programm jõuaks järjest enamate koolide, laste ning lastevanemateni,” kommenteerib ERGO kommunikatsioonijuht Annika Loigu.

MTÜ Uuskasutus otsustas sel õppeaastal toetada aga sihtasutuse jätkusuutlikkust, et organisatsioonil oleks olemasolevaid ja liituvaid koole võimalik toetada ka järgnevatel aastatel ning seda sealjuures ühtlase kvaliteediga. Ka Uuskasutuskeskus toetab sihtasutust Kiusamisvaba Kool kokku 10 000 euroga.

Uuskasutuskeskuse turundusjuht Annika Altmäe tõdeb, et nende jaoks on Kiusamisvaba Kooli toetamine omamoodi tänuavaldus MTÜ enda annetajaile, kellest suur osa on just kooliealiste laste vanemad. “Seda võib vaadelda justkui ühe viisina, kuidas iga uuskasutusse suunatud ese toob neile endile kasu tagasi – soovib ju iga lapsevanem, et nende lapse koolis oleks turvaline ja pingevaba õhkkond. Loodetavasti on tänu meie iga-aastasele toetusele ühel päeval kõigi meie annetajate laste koolides KiVa-programm,” sõnab Altmäe.

Tasku keskus toetab juba kolmandat õppeaastat Tartu linna koolide osalemist KiVa programmis ning teeb seda tänavu tulenevalt KiVaga liitunud Tartu linna koolide õpilaste arvust umbes 2100 euroga. See summa hõlmab nii keskuse enda panust kui ka sihtasutuse toetamise eesmärgil korraldatud kampaaniatega kogutut.

„Meid ühendab sihtasutusega Kiusamisvaba Kool soov tagada lastele rõõmus lapsepõlv. Leiame, et igal lapsel on õigus kasvada turvalises keskkonnas ning peame väga oluliseks seda, et KiVa-programmis osalemise kaudu saavad lapsed kaasa oskused ja väärtushinnangud kogu eluks,” kommenteerib koostööd Tasku keskuse turundusjuht Liiu Matikainen. “Siirast heameelt pakuvad uuringute tulemused, mis kinnitavad, et KiVa-koolides on järjepidevalt vähenenud nii kiusajate kui ohvrite osakaal,” lisab ta.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks levitatakse Eestis teadus- ja tõenduspõhist kiusuennetusprogrammi KiVa, aidatakse koole koolikiusamise vastaste meetmete kasutuselevõtul ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta. SA missiooni aitavad ellu viia Haridus- ja Teadusministeerium ning suurtoetajad Uuskasutuskeskus, ERGO kindlustus ja Tasku keskus.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool

Samal teemal:

• Õppefilm KIUSAMINE
• Riigikoolide õpilaskodude kasvatajad õppisid kiusamisolukordadega toimetulekut

Kampaania käigus kogutud tulu jagatakse Tallinnas, Jõhvis, Pärnus ja Tartus tegutsevatele mittetulundusühingutele, kes pakuvad nõustamist ja varjupaika koos lastega vägivaldsest suhtest väljuvatele naistele.

Naiste Tugi- ja Teabekeskuse juhi Pille Tsopp-Pagani sõnul on erinevates Eesti linnades neid keskusi külastavate naiste ja laste vajadused väga erinevad. Heategevusaktsiooni raames kogutav annetus pakub perevägivalla tunnistajateks olnud lastele abi, millest neile kõige rohkem tuge on.

“Hirm ja jõuetuse tunne, mida kogevad perevägivalla tunnistajaks olnud lapsed, jätab hinge paranematu armi. Me teeme endast parima, et need lapsed saaksid end taas tunda turvaliselt ning veelgi enam – kogeda rõõmu. Pakume nii psühholoogilist nõustamist kui ka kõige lihtsamaid elurõõme, mis on lapsele ülivajalikud ajal, mil nende vanemate elus valitseb kaos,” lisas keskuse juht. 

Igaüks saab anda omapoolse panuse, soetades novembrikuu jooksul Tallinna, Tartu, Narva või Pärnu McDonald’s restoranidest 1,50 eurot maksva käepaela, mille müügist teenitud tulu läheb jagamisele tugikeskuste vahel. 

McDonald’s Baltikumi tegevdirektori Vladimir Janevski sõnul on McHappy Day kampaaniast kujunenud üks restoraniketi südamelähedasemaid traditsioone ning kogu meeskond on tõeliselt tänulik võimaluse eest aidata neid, kes seda kõige rohkem vajavad – lapsi. 

“Laste heaolu ja õnn on alati olnud meie prioriteet, millesse me soovime nii ise kui ka oma külastajate abiga panustada. Oleme õnnelikud selle koostöövõimaluse üle, mis meil tänavu Eesti erinevates linnades paiknevate naiste tugikeskustega on avanenud. Tunneme, et see teema ei puuduta ainult kannatajaid endid, vaid ka laiemalt kogu ühiskonda. Kutsuda üles kõiki mitte ainult annetama, vaid ka olema tähelepanelik ja märkama abivajavaid perekondi ning seal kasvavaid lapsi enda ümber. Iga laps väärib õnnelikku ja murevaba lapsepõlve ja me saame selle heaks üheskoos palju ära teha,“ lausus Janevski. 

Heategevuskampaania McHappy Day kestab novembri lõpuni ja kogutud annetused kantakse aasta lõpus üle neljale piirkondlikule  tugikeskusele: Nõmme Ema ja Lapse Varjupaigale Tallinnas, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskusele-Varjupaigale Jõhvis, Naiste Tugi- ja Teabekeskusele Tartus ja Pärnu Naiste Tugikeskusele. 

McDonald’s korraldab McHappy Day kampaaniat kõikjal maailmas ning Eestis leiab kampaania aset juba üheteistkümnendat korda. Möödunud aastal annetasid McDonald’s ja restoranikülastajad 20 034 eurot Heategevusfondile Minu Unistuste Päev, mille eest kingiti krooniliselt haigetele lastele nende unistuste päeva jagu elamusi ja rõõmu oma pere seltsis. Ühtekokku on McDonald’s annetanud kümne aasta jooksul McHappy Day kampaaniate raames üle 170 000 euro.

Allikas: korraldajate info. 

Interaktiivsel konverentsil seotakse kümne piloteeriva põhikooli praktilised kogemused ideetubade, liikumisvahendeid tutvustava messi ning teadusuuringute tulemustega, et pakkuda lahendusi ja võrgustikuvõimalust ligi sajale haridusjuhile Eesti koolidest ja kohalikest omavalitsustest.

TÜ Liikumislabori korraldatav liikumisfoorum toimub juba viiendat korda, sel korral konverentsina, mis keskendub 2016. aastal 10 põhikooliga piloteerinud programmile "Liikuma kutsuv kool." Eesti koolide ja KOVide haridusjuhte, samuti riigiasutuste ja vabaühenduste esindajaid koondava konverentsi kava keskendub õpilaste liikumist soodustavate praktiliste lahenduste leidmisele.

Päeva esimeses, ettekannete pooles tutvustatakse laste liikumise suurendamise hüvesid ning võimalusi seda ainetundidesse, vahetundidesse ja kooliteele lisada. Päeva teises, käed-külge pooles toimuvad liikuma kutsuvate koolide esitlus-, kogemus- ja ideetoad liikumise ja õppimise ühendamiseks. Praktilisi kogemusi ja soovitusi tantsu- ja õuevahetundide kasutuselevõtmisel, koolipäeva struktuuri muutmisel jm jagavad nii eksperdid kui pilootkoolide esindajad, kes on kaheaastase perioodiga taganud oma õpilastele paremad liikumisvõimalused, vähesema istumisaja ja õppimist soodustava koolikeskkonna. Koostöö aspekti koolikultuuri muutustes tutvustab koolijuht Pekka Paappanen Soomest. Lõunapausi ajal toimub mess „Liikuv koolipäev“.

Programmi eestvedaja ja liikumislabori juhataja Merike Kull: „Tahaksime, et Eesti koolid õpiksid väärtustama liikumisaktiivsuse rolli hariduslike eesmärkide saavutamisel ning rakendama liikuma kutsuvate koolide põhimõtteid. Konverentsiga näitame, et igast koolist võib saada liikuma kutsuv kool.“

Liikumislabor on Tartu Ülikooli füsioteraapia ja sporditeaduste instituudi üksus, mis tegeleb teaduspõhiste sekkumisprogrammide väljatöötamise ja rakendamisega, millega suurendada Eesti elanike liikumisaktiivsust.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti õpilased liiguvad murettekitavalt vähe
• Põhikooli uuendatav ujumisõpetus aitab veeõnnetusi vältida

Koolituse lõputööna valmib igal meeskonnal oma asutuse digitaristu arengukava. Koolitusele ootame juhti koos kahe kolleegiga.

Koolitus algab kahepäevase auditoorse kohtumisega 14.-15. novembril Tallinnas Euroopa Hotellis. Koolitus on tasuta (tingimusel, et see lõpetatakse), sh majutus.

Täpsem info ja registreerumine: http://koolitus.hitsa.ee/training/1221.

Samal teemal:

• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku
• Digiarengust kutsehariduses kolme kooli näitel
• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg
• Uuendused hariduses – kõige olulisem küsimus on "miks?"

13. novembril algab rahvusvaheline avatud veebikursus ehk MOOC "Progressive Technology-Enhanced Teaching" (vabas tõlkes „Edasiarendus tehnoloogiast toetatud õpetamisele“), kus saab TET-SATi testida, antakse konkreetsed juhised veebipõhise tööriista kasutamiseks ning saab vahetada õpetamise ideid ja näiteid õpetajatega kogu Euroopast. Veebikursus kestab 13. detsembrini, töökeel on inglise keel. TET-SATi abil saab õpetaja tagasisidet, mis aitab otsustada, missuguseid digipädevusi tuleks arendada, et tehnoloogiat õpetamises paremini kasutada. Osalejad saavad jagada oma kogemusi viiel tasemel, algajast eksperdini. Kursusele oodatakse ennekõike põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajaid, aga ka teisi teemast huvitatuid. 

Registreerimine: https://goo.gl/weCdwJ 
Facebooki grupp: Progressing Technology-Enhanced Teaching

Lähemalt MOOCist

MENTEPi raames on projekti koordinaator European Schoolnet korraldanud juba ühe MOOCi (rahvusvahelise veebipõhise masskursuse) 2015 kevadel. Plaanis on kokku teha neli rahvusvahelist MOOCi, mis kõik aitavad digipädevuste hindamismudelit edasi arendada. 

Enesehindamismudel TET-SAT on küll üleeuroopaline, kuid kättesaadav kõikides projektiga liitunud riikide keeltes – ühise eesmärgi nimel töötavad kolmeteistkümne riigi haridusministeeriumide esindajad ja erialaeksperdid. Mudeli loomisel on eeskuju võetud Norras, Kreekas ja Eestis loodud õpetajate digipädevuste enesehindamisvahenditest, samuti arvestatakse Euroopa Komisjoni teadusuuringute keskuse DIGCOMP raamistiku ja ISTE-standardites esile toodud soovitustega.

MENTEPi projekt viiakse ellu Euroopa Komisjoni Erasmus+ programmi raames. Eestis koordineerib projekti tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Rohkem infot projekti kohta leiab aadressil http://mentep.eun.org.

Allikas: MENTEPi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• MENTEP loob veebipõhise tööriista digipädevuste hindamiseks
• Uuendatud on rahvusvahelist digipädevuse raamistikku DigComp
• Osale rahvusvahelisel veebikursusel ja õpi oma digipädevusi hindama!

Abiotsimise julgus, olgu siis abi küsitud õpetajalt, arstilt, võõralt või politseilt, avaldub paljudel eri viisidel olles kõik ühtviisi õiged ja tunnustamist väärt. Sümboolne aumärk on suunatud kõigile julgetele lastele, kes vägivalla vastu on abi otsinud. 

Riigi peaprokurör Lavly Perlingu sõnul on Eestis on sadu lapsi, kes kannatavad vägivalla all lähisuhtes või mujal, kuid vaid väike osa neist julgeb sellest rääkida. „Paljud neist lastest kardavad abi otsida ning reageerida, eriti kui vägivallatsejaks on nende lähedased. Seda enam on oluline tuua esile nende laste julgust, kes seda on teinud. Usume, et sellel teemal avalikult rääkimine julgustab ka teisi lapsi abi otsima,“ selgitas Perling. 

Peres toimuval vägivallal võivad olla rasked ja pikaajalised tagajärjed olenemata sellest, kas laps on ise vägivalla ohver või pealtnägija. „Kodu peab olema lapse jaoks kõige turvalisem paik, kus lapsel pole põhjust tunda hirmu enda ning oma pereliikmete elu ja tervise pärast,“ ütles Perling. „Prokuratuuris puutume iga päev kokku kriminaalasjadega, mille puhul näeme, et varasem sekkumine oleks lapsi säästnud paljude kahjulike tagajärgede eest. Kriminaalmenetlus ja karistus on küll olulised meetmed vägivalla lõpetamisel ja sellele riigipoolsel reageerimisel, kuid laste eludele on sageli tekitatud kahju, mida ei ole võimalik olematuks teha,“ rääkis Perling. 

„Tahame ühelt poolt julgustada lapsi abi otsima neist hirmsates olukordades ning teiselt poolt soovime, et laste ümber olevad inimesed oskaks mures lapsi märgata ning toeks olla, kui abi saamiseks nende juurde pöördutakse. Lastega seotud perevägivalla probleem Eestis on nii suur, et ka õiguskaitseasutused nagu prokuratuur peavad leidma võimaluse ennetusse panustamiseks,“ selgitas peaprokurör.

Toetav materjal õpetajatele

Selleks, et julgustada lapsi ja õpetajaid perevägivalla teemadel kõnelema ja arutama, on prokuratuur valmistanud ette abimaterjali, mis on vabalt kättesaadav kasutamiseks kõigile. Veebilehel www.prokuratuur.ee/julgelaps on juba praegu kättesaadavad slaidid teema tunnis käsitlemiseks, samuti leiab sealt 4. oktoobri Pealtnägija loo „Üha enam perevägivalla juhtumeid tuvastatakse tänu julgetele lastele“, mis aitab teema mõistetavaks tegemisele kaasa erinevates vanusegruppides. 

„Oleme avatud tagasisideks ja ettepanekuteks antud teemal ning soovime lehte kindlasti järgnevatel kuudel täiendada. Samuti jõuavad selle õppeaasta sees antud teemal koolidesse rääkima ka perevägivalla kriminaalasjadele spetsialiseerunud prokurörid, et teemat läbi oma professionaalse kogemuse avada,“ lisas Perling prokuratuuri ennetuslike plaanide kohta.  

Allikas: Riigiprokuratuuri pressiteade. 

Samal teemal:

• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati 146 kandidaati
• Minister Mailis Reps: küberkiusamise ennetamine on turvalise koolitee osa
• Lastekaitse Liidu üldkogu: riik ei tohi olla projektorganisatsioon!

10. aastapäeva tähistaval "Võrgustik võrgutab" seminaril lahkame nutikoolimaja anatoomiat - mis teeb targast majast või tänapäevasest koolimajast nutikoolimaja. Arutame, kuidas rakendada nutikoolimaja õppeprotsessi ja tänapäevase õpikäsituse teenistusse. Tutvume nutikate lahendustega lasteaiast kutsekoolini, samuti asjade interneti võimalustega. Uurime ka ühe kooli lugu õppehoone renoveerimisel - millisest tegevusest algab koolipere jaoks õppehoone renoveerimine ja kes on sellesse kaasatud. Seminari paneeldiskussioonis arutavad koolijuht, õppejuht, IT-juht, haridustehnoloog, õpetaja ja vallavanem nutikoolimaja praktiliste kogemuste üle. Päeva modereerib tehnoloogia-ajakirjanik Hans Lõugas.

Seminarile ootame õpetajaid, haridustehnolooge, haridusasutuste juhte jt haridustöötajad kõikidelt haridusastmetelt. Seminari alguses ja lõpus on huvilistel võimalik tutvuda TTÜ Mektory nutikate võimalustega.

Seminar on osalejatele tasuta!

Vaata kava ja registreeru siin!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides
• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis
• Kuidas luua digitaalset õppematerjali