Sel kuupäeval korraldatakse radioloogiat tutvustavaid üritusi kogu maailmas ning üks üritustest toimub ka Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis räägitakse homsel tähtpäeval magnetresonantstomograafia (MRT) ajaloost. MRT on tänapäeval saanud valikmeetodiks paljude erinevate haiguste diagnoosimiseks. Selle abil saab uurida aju, seljaaju, luu- ja lihaskonda, südant, loodet, rindasid, soolestikku, kõhukoopa ja väikese vaagna organeid, kuvada artereid ja veene. Antud uuringul ei kasutata ioniseerivat kiirgust, vaid tugevat magnetvälja ja raadiolaineid. Seega on uuring ohutu lastele ja rasedatele alates raseduse 2. trimestrist.

Avalikul loengul tutvustatakse MRT ajalugu läbi humoorika etteaste, sest lisaks kostümeeritud tudengitele võib näha ka lõbusat videot, mis on filmitud Tartu Ülikooli Kliinikumis. Lisaks jagatakse ka sõõrikuid, sest MRT ja sõõrikud on omavahel mingil viisil seotud. Kuidas, sellest juba lähemalt homsel avalikul loengul.

Üritus toimub 8. novembril Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis (Nooruse 5, ruum 011) algusega kell 11.45.

Allikas: Tartu Tervishoiukõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ligi 400 tulevast tervishoiutöötajat alustavad õpinguid
• Esimene tervishoiukõrgkooli magistriõppekava sai heakskiidu

Hea teadustava kokkuleppega liitudes kinnitas teadusasutus, et ta austab teaduse alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Hea teadustava“ tekstis.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop sõnas, et tegelikult oleme veel pika tee alguses. Teadusasutuste otsustada jääb, kuidas neid põhimõtteid oma töötajateni viia, kuidas tagada, et neid ka järgitaks ning mismoodi korraldada väärkäitumise juhtude menetlemine. „Nüüd, peale allkirjastamist tulebki mõelda, kuidas saaks asutused üksi või koos aidata kaasa sellele, et teadlased saaksid oma tööd teha eetiliselt korrektselt. Samas peavad asutused olema valmis väärkäitumise juhtumeid menetlema nii, et erinevate teadusasutuste töötajatele oleks tagatud võrdne kohtlemine,“ lisas prof Sutrop.

Tänaseks on nii digi- kui ka käsikirjaliselt antud allkirjadega nõustunud head teadustava järgima 21 teadus- ja arendusasutust, lisaks allkirjastasid dokumendi Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Hea teadustava kokkuleppe allkirjastasid:

• Cybernetica AS
• Eesti Biokeskus
• Eesti Keele Instituut
• Eesti Kirjandusmuuseum
• Eesti Kunstiakadeemia
• Eesti Maaülikool
• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
• Eesti Rahva Muuseum
• Eesti Taimekasvatuse Instituut
• Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskus
• Estonian Business School
• Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
• OÜ Tervisliku Piima biotehnoloogiate arenduskeskus
• Tallinna Tehnikaülikool
• Tallinna Ülikool
• Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
• Tartu Ülikool, sh Tartu observatoorium
• Tervise Arengu Instituut
• Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS
• Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
• Eesti Teadusagentuur
• Haridus- ja Teadusministeerium

Ettepanek hea teadustava kokkuleppe allkirjastamiseks esitati kõigile 22 Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusele. Kõikide allakirjutanute nimed avaldatakse koos hea teadustava dokumendi ja hea teadustava kokkuleppega Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti mäluasutused allkirjastavad Rahvusraamatukogus avaliku omandi manifesti
• Euroopa noorte teadlaste tippkonkurss toimub esmakordselt Eestis
• Euroopa teadusministrid Tallinnas: Euroopa Liidu teaduse rahastusmaastik vajab korrastamist (COMPET)

Urmo Reitav on haridusteaduste magister. Ta on teinud noorsootööd ja tegutsenud koolitajana, ta on töötanud nii üldharidus-, kõrgharidus- kui ka täiskasvanuhariduse valdkonnas, tal on ka väljaspool Eestit töötamise kogemus. 

Urmo Reitavi sõnul on ta inimene, kes usub visioonidesse ja armastab unistada – vastasel juhul pole võimalik saavutada soovitut. „Riigigümnaasium on teadmuskeskus, kus noor saab hariduse, mis annab head eeldused edasisteks õpinguteks ja elus toimetulekuks. Mõlema saavutamine ja nende koostoime ongi koolijuhi peamine väljakutse kooli arendamise ja kestlikkuse tagamise kõrval,“ lisas ta.

Koolijuhi valimiskomisjoni esimehe, ministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul eristus Urmo Reitav rikkalike kogemuste ja noorsootöö tundmise poolest. „Urmol on selge visioon, kuidas luua riigigümnaasiumi kogukonda kaasates ja õppijakeskseks kujundades. See annab kindluse, et õppeasutusest kujuneb maakonna gümnaasiumihariduse lipulaev,“ ütles Trummal.

 Paide riigigümnaasiumi direktori konkursil osales 8 kandidaati.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Sirje Kautsaar rajab sel suvel uut kooli
• Paide riigigümnaasium rajatakse kohaliku kogukonna tahtel ajaloolisse koolihoonesse
• Tabasallu rajatakse riigigümnaasium

Seejärel jagab lapsevanematele väärt tarkust ja õpetust lastele lugude vestmise kohta.
Samal ajal saavad lapsed muuseumi ülakorrusel juhendajatega meisterdada, mängida ja muinasjutu-vanaema tuba avastada. Tulge kuulama, ehk läheb mõnda neist lugudest oma eluteel tarvis.

Ajakava:
12.00 Jutuvestmine peredele.
13.00–13.45 Loeng jutuvestmisest lapsevanematele, samal ajal saavad lapsed ülakorrusel juhendajate abiga meisterdada, mängida ja muinasjutu-vanaema Leelo tuba avastada.

Sissepääs 3 eurot/6 eurot (perepilet).

Üritus kuulub Kalamaja lastemuuseumi muinasjutu-teemaliste ürituste sarja. Toetab Kultuurkapital.

Piret Päär on Eesti üks tuntumaid ja armastatumaid jutuvestjaid. Ta on juba 25 aastat olnud lugude jutustamise liikumise eestvedajaks Eestis. Tema algatusel tegutseb Rahvakultuurikeskuse juures ka Jutukool.
Vaata http://www.rahvakultuur.ee/Jutukool
http://piretpaar.com/jutumaja

Allikas: lastemuuseumi info. 

Samal teemal:

• Lapsed loovad ühistööna muinasjutte
• Eesti vanim muuseum jutustab aastapäeva puhul värvikaid lugusid

Temaatiliselt jagunevad artiklid tinglikult kolmeks. Esiteks räägivad õpetajad artiklites eesmärkide seadmisest ja kolleegide vahelisest koostööst. Teiseks käsitletakse haridusvaldkonna murekohti, mis on olnud tähelepanu all pikemat aega: eri osapoolte kiusamist koolis, haridussüsteemist lahkumise põhjusi ja õppijate erivajaduste märkamist. olnud. Kolmandas osa tõstavad autorid fookusesse väljundipõhise õppe eesmärgipärase rakendumise ning õpianalüütika võimalused kõrgkoolis. Loe lähemalt TÜ kodulehelt!

Samal teemal:

• Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber keskendub loodusteadusliku hariduse ja haridustehnoloogia teemadele
• Tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid
• TÜ haridusteaduste instituut kutsub uurimusliku õppe koolitusele

Teist aastat toimuva võistluse eesmärgiks oli jäädvustada nii viimaste aastate muutusi haridusmaastikul kui ka varasemat kooliajalugu. Kirjalike tööde temaatikale EPAM rangeid piire ei seadnud, pidades oluliseks, et õpilastöö tugineb originaalmaterjalile ning jäädvustab midagi olulist meie haridusloo tarbeks.

Kokku laekus EPAM-i 21 tööd 19 koolist, sh 2 videot. Osales 36 õpilast 19 koolist üle Eesti, valdavalt Põhja- ja Kesk-Eestist. Esineti nii individuaalselt kui ka grupitöödega. Õpilasi juhendas 22 pedagoogi. Konkursitöid hindasid haridusloolane Lemmi Karmin, kauaaegne ajalooõpetaja Luise Õuna ning haridusloo spetsialist Ene Luka. 

Laekunud tööd olid eriilmelised, alustades originaalsetest oma kooli aabitsatest (nooremas astmes) ja lõpetades rahvusvahelise õpilasvahetuse temaatikaga (gümnaasiumiastmes). Mitmed autorid kõrvutasid enda, oma vanemate ja vanavanemate kooliaega. Käsitleti ka koolitraditsioone, kooliaeda, kaasalöömist olümpiaadidel ja seltsitegevuses ning õpilaste-õpetajate hüüdnimesid koolis jm. Videote vahendusel sai kaasa teha ajarännaku Tallinna Kuristiku gümnaasiumi minevikus ning jälgida õpetajate tundeid Lehtse kooli viimasel õppeaastal Pruuna mõisas enne uude õppehoonesse kolimist.

Noorte sõnul ei olnud raske mitte uurimistööks materjali kogumine, vaid selle süsteemne esitamine ja nõuetekohane vormistamine. Protsessi käigus said nad mitme olulise kogemuse võrra rikkamaks. Tänapäeva kirjalike testide ajastul on oluline elav sõna, loov- või uurimistöö esitlus. Sellise väljundi pakkumine on oluline just väikeste maakoolide õpilastele, et toetada nende uurimishuvi ja eneseusku.

Pärast õpilaste ja nende juhedajate pärjamist oli võimalik osa saada nii tsaari- kui ka nõukogudeaegsest koolitunnist. Tsaariaegseks koolipreiliks kehastus EPAM-i direktriss Veronika Varik. Nõukogudeaegse koolitunni viisid EPAM-i poolt kureeritava ELU projekti “Ajalugu elavaks” raames läbi 1. ja 2. kursuse üliõpilased.

Allikas: TLÜ koduleht. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kooliajalugu uurima!
• Tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid

Lapse kultuuripaunas peaks oluline koht olema mängul, kaunitel kunstidel, spordil, uudishimul ja põlvkondade vahelistel sidemetel.

 Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul joonistus ettekannete põhjal portree Eesti lapsest. „Eesti laps on krips-kraps laps, kes iga päev meie ümber tegutseb. Teiselt poolt on meil olemas nii head teatrit, kunsti, muusikat kui kirjandust. Et iga Eestimaa nurgas elav laps saaks kogeda kvaliteetseid kultuurielamusi, on meie, see tähendab täiskasvanute ülesanne ehitada sildu nii laste ja kultuuri kui ka eri kultuurivaldkondade vahel,“ rääkis Triin Soone.

Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur Marju Kõivupuu tõi oma ettekandes välja põlvkondade vahelise sideme tähtsuse lapse kujunemisloos. „Põlvkondade side kannab edasi kõige olulisemat ehk eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkust, sedakaudu salvestatakse varasemate põlvede kogemus ning kujunevad väärtushinnangud,“ ütles Kõivupuu. Samuti peaks lapse kultuuripaunas olema paras annus mängu, uudishimu, kauneid kunste ja sporti. Vähem tähtis pole ka hoituse tunne ning lapse õigused ja kohustused oma kogukonnas ja riigis, leiab Kõivupuu.

Last publikuna iseloomustanud näitleja ja ettevõtja Toomas Tross märkis, et lapsest tuleb vaatajana lugu pidada. „Meeldejääv elamus sünnib mitme kõrgendatud energia koostöös. Kui publikuks on lapsed, siis toimub lisaks sellele, mida laval näeme, ka teistmoodi energiavahetus näitlejate ja publiku vahel. Alati ei sünni teatriimet. Suhtumine ja austus väikese vaataja vastu eristab üht teisest,“ märkis Tross, kelle sõnul on oluline, et ka lasteaedades ja koolides oleks lastel võimalus kogeda kvaliteetset kultuuri.

Laste ja noorte kultuuriaasta suvisel elamustuuril Laste Vabariik näitlejana kaasa löönud Kristo Veinberg pani tähele, et mitte igal pool ei ole lastel kultuuritarbimise oskust. „Mida väiksem ja kaugem paik mõnest suuremast keskusest või linnast, seda kehvem oli laste püsivus ning kultuuritarbimise harjumus ja oskus.“ Üks põhjus võib Veinbergi arvates olla selles, et maapiirkondades on kultuurile ligipääs raskendatud.

Põhjamaade kogemusi lastekultuuri strateegiate rakendamisel jagasid Stale Stenslie Norrast, Jenny Löfström Ellverson Rootsist ja Jaana Kokkonen Soomest. Kõik tõid välja, et parim viis laste ja noorteni jõudmiseks on haridusasutused. Nii Norras kui Rootsis toetavad lastekultuuri riiklikud programmid, mis viivad loomeinimesi lasteaedadesse ja koolidesse oma kogemusi jagama ning lastega koos tegutsema, inspireerides nii uut põlvkonda kultuuriloojaid ja -tarbijaid.

Norra kultuuriministeeriumi agentuuri Kulturtanken esindaja Stale Stenslie: „Suur osa kultuurikompetentsist asub suurtes keskustes nagu Oslo. „Kultuuriranitsa“ programmi eesmärk on viia see kogemus läbi professionaalide kõikide Norra lasteni ning arendada nende kultuurist arusaamist. Teisalt motiveerib see ka kunstiinimesi oma oskusi ja teadmisi noore publikuga jagama.“ Stenslie sõnul on kultuuri ja hariduse vaheliste sildade ehitamine Norras poliitiline valik, sest selles nähakse üht viisi heade kodanike kujundamisel.

Vanaisa rollist lapse kujunemisloos rääkis lastekultuuri foorumil filmirežissöör Janno Põldma, lapse mõtlemisest Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia professor Eve Kikas. Eesti Instituudi tegevjuht Katrin Maiste tutvustas Eesti laste kultuuriküsitluse tulemusi ning heategevusfondi Aitan Lapsi juhatuse liige Eve Männik rääkis fondi kogemustest vähekindlustatud perede laste kultuuri juurde aitamisel.

Lastekultuuri foorumi „Kultuuripaun“ korraldasid laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!”, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Rootsi Suursaatkond, Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuuriministeerium. 2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta, teema-aasta on ellu kutsunud Kultuuriministeerium ning selle elluviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Allikas: laste ja noorte kultuuriaasta pressiteade. 

Samal teemal:

• Lastekultuuri foorum „Kultuuripaun“ toob Eestisse Põhjamaade praktikud

Õppimisüritustel on asünkroonseid ja mõnikord ka sünkroonseid tegevusi ning neid viiakse läbi mõnes laia levikuga Euroopa keeles. Üritusel osalemise eest on võimalik saada tunnistus.

Kes neid korraldab? eTwinningu keskne kasutajatugi.

Kes saavad osaleda? Kõik registreerunud eTwinningu õpetajad. Osalejate valimisel võib rolli mängida ürituse teema. Õppimisüritustel on keskmiselt 200 osalejat.

Kestus? Õppimisüritused toimuvad 10–15 päeva vältel.

Kus? Üritused toimuvad veebis, eTwinningu õppelaboris.

Kuidas saan kandideerida? https://live.etwinning.net/professionaldevelopment.

Täpsem info teemade ja osalemisvõimaluste kohta HITSA kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu kontaktseminaril Austrias algatati 10 uut projekti
• Bratislavas toimusid eTwinningu töötoad kaasamisest
• Veel parimatest eTwinningus

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased, maksimaalne võistkond on 4-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka Playtech, Tieto, COOP, Insplay, Tactic ja Swedbank.

Kõige ajakohasem info nutiviktoriinist on leitav siit: http://nutiraama.weebly.com/nutiviki.html.

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud (otsi meid Facebook’ist) 

Info saatis Koolielule Mart Kimmel. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Nutikabega sügisesse
• Perekondlik nutiõhtu "Ettevõtlikud nutimunad 2017"

Triennaalil osalevad Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani raamatukunstnikud. Sellest aastast alates osalevad kuraatori valikul samuti raamatukunstnikud väljaspoolt Läänemeremaid. Esmakordselt on eksponeeritud nii Hispaania, Itaalia, Iraani kui ka Valgevene illustraatorite tööd.
 
Rahvusvaheline žürii valib peapreemia laureaadi ja kümme võrdset diplomisaajat, lisaks antakse välja lisadiplomeid. 2017. aasta žürii tööst võtavad osa: Jüri Mildeberg ja Juss Piho Eestist, Gundega Muzikante ja Anita Paegle Lätist ning Piotr Socha Poolast.
 
Lisaks avatakse samal päeval kell 15.30 Eesti Lastekirjanduse Keskuses kahe žüriiliikme Gundega Muzikante ja Anita Paegle isikunäitused. Avatud on samuti kolmanda žüriiliikme Piotr Socha isikunäitus.
 
Näituse kuraator ja kujundaja on Viive Noor. Näituse kataloogiga saab tutvuda veebis.
 
Kõik eelpool nimetatud näitused jäävad avatuks kuni 30. novembrini.

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Illustratsioon: Eesti Rahvusraamatukogu

Samal teemal:

• Avatakse Eesti Rahvusraamatukogu humanitaarsaal
• Eesti mäluasutused allkirjastavad Rahvusraamatukogus avaliku omandi manifesti