Lapsed loovad ühistööna muinasjutte


Avaldaja:Anu Peri28. Veebruar 2014

"Elas kord dinosaurus Angela. Tema kodu asus vulkaanimaal nimega Tšapetš. Angela oli väga üksik ja kurb ning soovis endale sõpru, kellega mängida." Nii algab muinasjutt, mille autoriteks on Tallinna Tuule lasteaia Tuulelipu rühma poisid.

Idee luua lasteaias ühistööna muinasjutt tuli rühma õpetajal Anu Peril, kes osales Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammis „Õppimine digiajastul“ ning tulemust saab näha siin.

Kursuse läbimiseks oli vaja iseseisva tööna planeerida ning läbi viia õppetegevus, kus saab rakendada õppijate loovust ja kasutada innovatsiooni toetavaid meetodeid ning digitaalseid vahendeid. Plaan lastega muinasjuttu luua oli juba pikalt pead „vaevanud“, kuid osalemine koolitusel andis tõuke ideede elluviimiseks. Oli selge, et loo vormistamisel ning jagamisel kasutatakse digivahendeid, kuid tegevuse uudsus peitus antud rühmas siiski ühistööna muinasjutu loomisel. Uudne oli see nii õpetajatele kui ka lastele. Alguse sai põnev, kolme nädala jooksul erinevaid õppevaldkondi hõlmav koostööprojekt.

Esialgu oli plaanis luua üks muinasjutt, kuid üsna pea oli selge, et väiksemas ja privaatsemas grupis on meeskonnatöö efektiivsem ja fantaseerimine aktiivsem. Rühm jagati kaheks: poisid ja tüdrukud. Üks rühm kogunes õpetajaga tagumisse tuppa vaibale ja teine grupp jäi tegutsema abiõpetajaga. Pärast toimus vahetus. Kui poisid eelistasid ideede genereerimiseks mõnuleda kõhuli ringis põrandal, siis tüdrukud valisid istumise. Ajurünnaku tulemusena nuputati välja muinasjutule tegelased ja tegevused. Ühiselt otsustati, mida võtta ja jätta. Pandi paika loo käik ning lõpplahendus. Väikese üllatusena tuli poiste võime tüdrukutest kiiremini  „raamist“ välja mõelda. Fantaseeriti hoogsamalt. Tüdrukud olid kinni õigetes teadmistes, kuid suunavate küsimuste abil läksid üsna pea ka nende mõtted lendlema. Laste ideede ülesmärkimisel oli parimaks abivahendiks suur paber ning marker, mis oli kõigile hästi nähtav ja jälgitav. Võimaldas luua kiirelt seoseid ja järk järgult täiendada. Mustandi valmimisel oli suureks abiks rühmas praktikal olnud TLÜ Pedagoogilise Seminari üliõpilane, kes aitas laste lood kokku kirjutada.

Suur oli laste üllatus, kui peale lõunaund voodis pikutades tulid lood ettelugemisele. Tüdrukud kuulsid esmakordselt poiste loomingut ning poisid tüdrukute oma. Toetav ning positiivne suhtumine kaaslaste tööle oli silmaga nähtav ja hingega tuntav. Lood kuulatud, mõtlesid lapsed oma paladele pealkirjad. Tüdrukute muinasjutt sai pealkirjaks „Kurja haldja õpetlik lugu“ ning poiste pala „Kuninganna metallist (kullast) kodu“.
Tuule lasteaed.jpg

Uued ametid

Tegevuse käigus tutvusid lapsed põnevate ametitega. Lisaks kirjanikutööle saadi selgeks ka illustraatori tööülesanded. Lapsed joonistasid vastavalt jutu tegevustele pildid ning fotografeerisid neid, et illustreerida veebipõhiselt valmivat raamatut. Lapsed andsid omapoolse panuse ka trükikoja töös, aidates sõnu ja lihtsamaid lauseid trükkida (eelnev sõnade häälimine). Üheskoos õpetajaga lisati fotod ja tekstid veebipõhise audioraamatu loomise keskkonda https://littlebirdtales.com/. Kuna rühmas ei olnud veel soravaid lugejaid, siis tehti koostööd lasteaia vanema rühma lastega, kes aitasid muinasjuttude sisse lugemisel. Rühma laste lugemisoskuse arendamiseks kasutati paralleelselt veebikirjastuse (calameo) abi, milles loodud raamatu lehekülg püsib just nii kaua, kui vaja.  

Kui raamatud said valmis, tehti tutvust reklaamindusega. Mis on reklaam ning miks seda kasutatakse? Kuidas reklaamida raamatut? Laste sooviks oli võimalikult paljudele inimestele näidata tehtud töid. Kavandeid valmis nii reklaamiks trükimeediasse kui ka telereklaamide loomiseks. Sihtgrupiks said siiski lapsevanemad ja lasteaia teiste rühmade lapsed ning õpetajad, kellega jagati veebiflaierit, kus kõik soovijad said tutvuda tehtud töödega ning loodetavasti ammutada inspiratsiooni lastega oma lugude loomiseks.

Samal teemal:

 

 

Haridus- ja Noorteamet