“Täna on täiskasvanuna õppimine paljude inimeste töö- ja eraelu lahutamatu osa,” ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. “Täiskasvanuna õppides täiustavad õppijad oma seniseid teadmisi ja oskusi ning parandavad seeläbi oma elukvaliteeti.”

Täiskasvanud õppija nädalal toimub üle Eesti arvukaid täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi tutvustavaid üritusi, kus erinevate põlvkondade esindajad saavad üksteiselt õppida ning erinevates tegemistes kaasa lüüa.

Täiskasvanud õppija nädalal on fookuses elukestev õppimine ja enesetäiendamine.

Nädala lõpetab 26. oktoobril toimuv Euroopa täiskasvanuhariduse foorum, mille teema on erinevate põlvkondade õpetamine ja õppimine. 

Täiskasvanud õppija nädalat korraldavad Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Möödunud aastal võttis täiskasvanud õppija nädala sündmustest osa üle 9000 inimese.

Teave maakondlike ürituste kohta siin.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Kuidas teha nõustamine täiskasvanutele kättesaadavaks?
• Kutsume tunnustama õpihimulisi täiskasvanuid

Kõik materjalid on koostatud Cedefopi ja HTMi koostöös ja need on kindlasti abiks, kui on vaja rahvusvaheliselt tutvustada Eesti kutseharidust ja selle viimaseid arenguid. 

• Vocational education and training in Estonia. Short description 
• Põhjalik ingliskeelne ülevaade (60 lk) Eesti kutseharidussüsteemist. 
• Spotlight on VET Estonia 
• Ingliskeelne voldik (6 lk) Eesti kutseharidussüsteemi lühikirjelduse ja peamiste poliitiliste väljakutsete kohta. 
• Valgusvihus kutseharidus. Eesti. Eestikeelne versioon „Spotlight on VET Estonia“ voldikust (6 lk).

Huvilistel tuleks ühendust võtta HTMi kutsehariduse osakonnaga. 

Allikas: HTMi info. 

Samal teemal:

• EL-i kutsehariduse juhid Tallinnas: kutsehariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb toetada õpetajaid ja praktikajuhendajaid
• Viimased 10 aastat on Eesti aidanud arendada Gruusia kutseharidust
• Ülemaailmsetel noorte kutsemeistrivõistlustel Abu Dhabis esindab Eestit seitse võistlejat

Vaheajanädalasse mahub veel ka tublisti õpitubasid, kolmepäevane laager ja palju head eesti lasteteatrit. 

Teatri Kodu programmijuhi Annika Haga sõnutsi on väga oluline, et Teatri Kodu mängukava oleks võimalikult mitmekesine ja samas seotud ka mänguasjamuuseumiga. „Teater Hevosenkenkä „Sünnipäevapidu kummitusele“ mängitakse maha küll soome keeles, kuid lustakas tükk on kindlasti jälgitav ka keelt oskamata. Lisaks annab ehk just selle etenduse vaatamine impulsi minna muuseumisse soome mänguasjade näitust uudistama,“ selgitab Haga. 

Laupäevase etenduse järel toimub traditsiooniline pannkoogihommik Teatri Kodu lastestuudios, osaleda saab eelnenud etenduse piletiga. Tartu Mänguasjamuuseumi põhimajas on võimalik näha näitust mänguasjadest, millega Eestis ja Soomes on mängitud viimase saja aasta jooksul. Üritused  toimuvad Eesti-Soome koostööprojekti raames, millega Tartu Mänguasjamuuseum, teater Hevosenkenkä ja mänguasjamuuseum Hevosenkenkä tähistavad Eesti Vabariigi 100. ja Soome Vabariigi 100. sünnipäeva. 

Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu asuvad Tartu vanalinnas Lutsu tänaval ja on aastaringselt avatud kolmapäevast pühapäevani kella 11-18. Lisainfot leiab aadressilt www.mm.ee, pileteid etendustele ja üritustele saab osta veebipoest pood.mm.ee.

Allikas ja foto: Tartu Mänguasjamuuseumi pressiteade. 

“Eestis räägitakse üha rohkem sellest, et kiusamine ei ole normaalne osa kooliteest ning see mõjutab ühtmoodi negatiivselt nii ohvreid, kiusajaid kui ka kõrvaltvaatajaid,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. “Digiinnovatsiooni osas oleme teenäitajad, kuid samas peame küberkiusu ennetamisele rohkem tähelepanu pöörama. Küberkiusamise ennetamine peab olema osa turvalisest kooliteest. Mitme lapse emana toetan algatust "Suurim julgus" ja selle eesmärki muuta kõikide õpilaste koolitee turvalisemaks ja sõbralikumaks, ka siis kui lapsed kooliruumides parasjagu ei viibi,“ lisas Reps.

Kiusamisvaba haridustee eest seisvate organisatsioonide esindajate sõnul tuletab peagi algav koolivaheaeg meelde, et digitaalne innovatsioon ja tehnoloogilised lahendused ei tähenda ainult käegakatsutavat mugavust, vaid peegeldavad ka uut reaalsust – osa koolikiusamisest on kolinud kübermaailma ja korduvast kiusamisest ei pruugi pääseda ka väljaspool koolimaja. Ehkki küberkiusamisega puutuvad kokku ka täiskasvanud inimesed, on kõnekas fakt, et Eestis on iga neljas kooliõpilane kogenud küberkiusamist ja kuuendik õpilastest tunnistab, et on ise internetis kedagi kiusanud. “Kiusamise ennetus peab olema süsteemne, järjepidev ja sihikindel ning toetuma end tõestanud programmidele ja tegevustele juba lasteaiast alates,” kinnitas Lastekaitse Liidu projekti "Targalt internetis" koordinaator Malle Hallimäe. “Kui tahame midagi paremuse poole muuta, siis on avatud arutelu küberkiusamisest ja selle kasvavast trendist Eestis möödapääsmatu ning see saab suurepäraselt toimida avaliku- ja erasektori koostöös,” lisas ta.

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub oktoobrikuus üles kõiki koole küberkiusamise ennetusele senisest veelgi rohkem tähelepanu pöörama.

Eesti elukestva õppe strateegiat ja ühes sellega ka kiusamise ennetust koolides aitavad ellu viia kiusamisvaba haridustee liikumisega liitunud kiusamisvastased organisatsioonid nagu Tartu Ülikooli eetikakeskus, MTÜ Lastekaitse Liit, SA Kiusamisvaba Kool, MTÜ Noorteühing TORE, Vaikuseminutid, Tervise Arengu Instituut, Eesti Õpilasesinduste Liidu projekt “Salliv kool“ ja Lastekaitse Liidu projekt „Targalt internetis“.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Küberpähklit testima!
• eSafety Label – e-ohutuse tunnusmärk koolile
• IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias

Oodatud on kõik kirjutamishuvilised ja sahtlisse kirjutajad. 

1. novembril algab juba 19 aastat kestnud rahvusvaheline romaanikirjutamise kuu (NaNoWriMo - National Novel Writing Month), kus osalejatele on esitatud väljakutse kirjutada ühe kuu jooksul romaan: 30 päeva, 50 000 sõna ehk 1667 sõna päevas. 

NaNoWriMo ei ole romaanivõistlus. Puuduvad nii žürii kui ka auhinnad. Võitja on osaleja, kes suudabki 30 päeva jooksul kirjutada 50 000 sõna ja on seeläbi astunud esimese sammu oma romaani avaldamisel.

Väljakutse on mõeldud kõigile, sh kirjutamishuvilistele õpetajatele ja õpilastele. Kui klassis on õpilane, kes on andekas loovkirjutamises, siis võib NaNoWriMo olla tema jaoks just see õige hüppelaud kirjanikuellu. Samuti on see noortele hea võimalus istuda ühe laua taga juba avaldatud kirjanikega ning saada ainulaadne kogemus. 

Eestis osaleb rahvusvahelisel romaani kirjutamiskuul igal aastal paarkümmend inimest. Arvuliselt on kõige rohkem osavõitjaid Tallinnas, kuid kõige rohkem NaNoWriMoga seotud üritusi toimub Tartus. 

Täiendav info: https://nanowrimo.org/

Küsimuste korral võib ühendust võtta Lõuna-Eesti NaNoWriMo piirkonnaesindajaga tolmov0@gmail.com.

Allikas: Tartu Linnaraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kirjutamise klubi
• Eesti keelega ballil ja spordisaalis

Möödunud nädalal trükivalgust näinud miniõpik on üks osa sihtasutuse poolt koolidele pakutavast kiusamisvastasest KiVa programmist, mis põhineb põhjalikul teadustööl ja uuringutel, aidates kooliperedel kiusamist ennetada ja juhtumeid peatada. Trükise eesmärk on anda lapsevanematele olulist taustateavet kiusamise kohta: mida teadus kiusamise kohta ütleb ning mida kiusamise vastu kodus ja koolis ette võtta. Miniõpiku on koostanud Turu Ülikooli teadlased, võttes arvesse ka lapsevanemate ja õpilaste seisukohti.

SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar rõhutab, et kooli ja kodu koostöö on kiusamisega tegelemisel väga oluline: „KiVa programmi üks sõnumeid ongi: teeme seda koos! Kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks on vaja toetavat keskkonda, kus lisaks õpetajatele ka lapsevanemad annavad selgelt mõista, et nad ei õigusta kiusamist ning on valmis oma last aitama, kui ta kiusamisega kokku puutub.”

Ta lisab, et sageli on kiusamise peatamise suurim takistus see, et täiskasvanud ei oska lapse kiusamist märgata, ei ole teadlikud kiusamise kahjulikust mõjust kõigile osapooltele või lihtsalt ei tea, kuidas kiusujuhtumite korral toimida.

„Nende kõikide punktide osas annabki miniõpik vajalikke teadmisi: praktilisi näpunäiteid, kuidas oma last toetada, kui teda kiusatakse; suuniseid, kuidas leida püsiv lahendus olukorrale, kui su laps ise kedagi kiusab, ning juhiseid, kuidas lapsel kõrvalseisjana kiusamise ohvreid toetada.”

Õpik on nii eesti kui vene keeles lugemiseks kättesaadav ka virtuaalsel kujul Kiusamisvaba Kooli veebilehel http://www.kivaprogram.net/ee_lapsevanematele/ ja http://www.kivaprogram.net/ru_dlya_roditelei/. Soovi korral on huvilistel võimalik endale annetuse eest soetada ka paberkandjal eksemplar, milleks tuleks sihtasutusega ühendust võtta aadressil info@kiusamisvaba.ee.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks kasutatakse ja parendatakse tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole kiusuvastaste tegevuste järjepideval ja süsteemsel rakendamisel ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning selle vähendamise ja peatamise viiside kohta.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. 

Samal teemal:

• Pirita Majandusgümnaasiumis oli programmi "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" infopäev
• “Kiusamisest vabaks!” metoodika on tõhus

Eesmärk on tõsta teadlikkust digitaalsete oskuste tähtsusest ning näidata, kuivõrd kaasahaarav on digitaalse sisu loomine. Üritus on seotud käimasoleva programmeerimisnädalaga Code Week.

Sel aastal on häkatonil kolm teemat, mille vahel valida:
➡️Digitaalne loovus. Disaini oma mäng või animatsioon, arenda tarkvara või rakendust, ehita robot või loo digitaalne muusikapala jne.
➡️Vastutustundlik kogukond. Otsi lahendus mõnele koolis või kogukonnas ette tulnud probleemile, kasutades selleks tehnoloogia abi. 
➡️Tuleviku õppimine. Kuidas peaks õpetamine ja õppimine tulevikus välja nägema?

Tutvu lähemalt tingimustega ning tule löö kaasa!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Häkaton kutsub alustama oma kosmoseäriga
• Häkaton otsib lahendusi neljanda võimu väljakutsetele

Loo autorid on HITSA koolitaja Villu Varblane ja Raplamaa ProgeTiigri nõustaja Ly Torn.

Kuue Euroopa riigi (Eesti, Soome, Belgia, Suurbritannia, Saksamaa ja Hispaania) partnerorganisatsioone ühendava projekti peamine eesmärk oli koolides programmeerimist populariseerida. Projekti rahastas Erasmus+ programm. Kahe aasta jooksul koolitati õpetajaid, korraldati väikeses mahus koolitusi ning analüüsiti olemasolevate õppematerjalide mõju ja efektiivsust.

Samast vaimust oli kantud ka Flaami parlamendihoones toimunud konverents, kuhu paarsada õpetajat oli kogunenud kuulama, kuidas koodi kirjutamine lastele köitvaks muuta.

Me elame maailmas, kus enamik eluvaldkondi on seotud arvutitega. Seetõttu on ka lastele kodeerimise, analüütilise mõtlemise, matemaatiliste probleemide lahendamise oskuse (inglise keeles computational thinking) õpetamine äärmiselt oluline.  See mõte jäi kõlama nii Ida-Soome Ülikooli (UEF) professor Matti Tedre kui 15 aastat programmeerimise õpetamisega tegelenud Pauline Maasi ettekannetest. Mõlemad pöörasid tähelepanu sellele, et arvuti on ainult abivahend probleemide lahendamiseks, mitte ei lahenda neid ise. 

Töötubades said õpetajad tutvust teha mitmete võimalustega, kuidas 4- kuni 14-aastastele lastele programmeerimist õpetada - alustades lihtsatest mõttemängudest, lõpetades Lego Mindstorm robotite ja droonide juhtimisega. Vaheaegadel oli võimalus tutvuda õpilaste töödega, kus kasutati Micro:bit miniarvutite programmeerimisvõimalusi. 

Õpilased oma programmeerimisalaseid töid tutvustamas

Üritus oli ladusalt korraldatud. Ettekanded huvitavad ja töötoad inspireerivad. 

Projekti kaheaastast kulgu kajastav veebileht http://www.taccle3.eu/ pakub õpetajatele erinevaid tegevusi, õpistsenaariume ja ressursse ning kajastab toimunud ühisüritusi. Sealt on leitavad ka Brüsselis toimunud konverentsi materjalid. 

Eestit esindasid TACCLE3 projektis Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ja Tallinna Ülikool.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Strawbees ja Quirkbot – kõrred ja väike robot
• Ettevalmistus robotijalgpalliks on omaette teadus
• Südamelähedane bioloogia ja IKT

Konverentsil AoIR2017: Networked Publics arutletakse võrgustunud avalikkuste rolli üle kaasaegses ühiskonnas ja digitaalsete tehnoloogiate arenguga kaasnevaid muutusi.

Konverentsil on kaks peaesinejat, esimene neist on Loughborough Ülikooli poliitilise kommunikatsiooni professor Andrew Chadwick. Oma raamatute eest presitiižseid auhindu pälvinud Chadwick lahkab ettekandes hübriidmeedia süsteemi vaatevinklist Ameerika Ühendriikide 2016. aasta presidendivalimisi ja Donald Trumpi valimiskampaaniat. Teine peaesineja on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin, kes analüüsib enda ettekandes algoritmide mõju demokraatiale. 

Konverentsi plenaarpaneelis arutlevad Adi Kuntsman (Machester Metropolitan University), Kaarina Nikunen (Tampere University), Eugenia Siapera (Dublin City University) ja Cindy Tekkobe (University of Alabama) sotsiaalmeedia ja digiaktivismi teemadel. Arutelu juhib professor Jennifer Stromer-Galley (Syracuse University). 

Konverentsi programm võimaldab valida endale huvipakkuvat kuulamist kaheksa paralleelsessiooni hulgast. Teemade valik on äärmiselt mitmekesine. Konverentsil räägitakse võltsuudistest ja algoritmidest, privaatsusest ja ohtudest; ühtlasi lahatakse poliitilise osaluse ja kaasatuse võimalusi veebikeskkondades, aga näiteks ka sotsiaalmeedia mikrokuulsuste või e-tervise teemasid. 

Konverentsi eelüritusena toimub 17. oktoobril Tartu Ülikooli peahoones (aud. 128) kõigile huvilistele mõeldud rahvusvaheline seminar „Interneti(uurijate) eetilised dilemmad“. Seminarist osavõtt on tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist instituudi kodulehel.

Aastakonverentsi toimumist toetavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, TÜ infoühiskonna keskus, sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut, Tartu linn ja Eesti Teadusagentuur.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Rahvusvaheline küberkaitse suvekool keskendub sotsiaalsele manipulatsioonile
• Digiturvalisus: paroolid ja andmed
• Salasuhtlus veebis ehk mis on asjade internet

„Tänavu esitas avalduse 19 meeskonda, kelle ideede hulgas oli huvitavaid ja kõrgetasemelisi projekte alates IT-valdkonnast ja lõpetades metsandusega. Konkurents oli tihe, žürii valis lõpuks välja 11 meeskonda, kes saavad alustada oma digiseiklust ja töötada reaalsete probleemide lahendamisel,“ ütles programmi Samsung Digipass koordinaator Pirje Jürgens.

Jürgensi sõnul valiti tänavu 10 meeskonna asemel 11, kuna meeskondade ideed olid väga tugevad. Peamine kriteerium valiku tegemisel oli projektiidee asjakohasus kutsekooli eriala suhtes ja idee unikaalsus.

Līga Bite, korporatiivse ühiskondliku vastutuse valdkonna juht ettevõttes Samsung Electronics Baltics: „Meil on hea meel, et selle aasta programmis on esindatud suurepärased ja innovaatilised ideed. Samsung Electronicsi Baltimaade üksus tänab kõiki, kes avaldasid soovi programmis osaleda, samuti kutsekoolide õpetajaid – ilma teieta ei oleks projektiideed nii vaimustavad, nagu need on praegu. Soovime kõikidele osalejatele edu koolitusel!“

Programm Samsung Digipass toob kokku noored seitsmest Eesti kutsekoolist: Tallinna Tööstushariduskeskusest, Tallinna Kopli Ametikoolist, Rakvere Ametikoolist, Võrumaa Kutsehariduskeskusest, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest.

Esimene koolitusmoodul toimus 13. ja 14. oktoobril Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vastvalminud tarkvaralaboris.

Koolitus kestab viis kuud. Samsungi digitaalsed passid on tõenduseks osalenute uutest oskustest ja kogemustest.

Allikas: programmi info. 

Samal teemal:

• EL-i kutsehariduse juhid Tallinnas: kutsehariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb toetada õpetajaid ja praktikajuhendajaid
• Samsung Digipass annab 30 kutsekooliõpilasele võimaluse oma projekti-ideed ellu viia