Miks tasub konkursist osa võtta? 1. kuni 12. klassi õpilaste jaoks on tegemist suurepärase võimalusega oma teadmiste kontrollimiseks, uute omandamiseks ning tutvumaks ühtaegu Läti, Leedu ja Eesti eakaaslastega. Ning muidugi väärtuslikud auhinnad, sest sel aastal on auhinnafondi suurs 10 000 eurot. 

Finaali pääsenud õpilasi ootab eest kolm huvitavat päeva Ventspilsis, mil lahendatakse mitmesuguseid ülesandeid, külastatakse tehnoloogiaettevõtteid, samuti jagub meelelahutust. Konkursi finalistidele hüvitatakse konkursi ajal majutus-ja toitluskulud ning osaliselt transpordikulud (vt täpseid reegleid siit, lehekülge allapoole kerides leiab PDF-dokumendi "Eeskiri"), lisaks ootavad ees kohtumised tuntud bändidega nagu näiteks Carnival Youth.

Täpsema informatsiooni, osavõtuankeedi, konkursi eeskirja leiab  konkursi koduleheküljel www.itchallenge.eu. Konkursil osalejad võivad konkursi „Ventspilsi IT-väljakutse” käiku jälgida 2017 Facebookis: www.facebook.com/ventspilsitchallenge.

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Konkursi “Ventspils IT challenge” finaalis esineb superbänd Carnival Youth
• Eesti õpilased on oodatud Baltimaade digitehnoloogiate konkursile „Ventspilsi IT-väljakutse 2017”

„See on suur au ja tunnustus kõigile, kes on Eesti WorldSkills liikumises osalenud ja seda vedanud. Võime olla uhked, et Eesti panust on märgatud ka rahvusvahelise organisatsiooni tasandil. Usun, et see rõhutab kutsemeisterlikkuse väärtust kogu Eesti ühiskonnas tänavusel oskuste aastal,“ ütles SA Innove hariduse agentuuri juhataja ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste tehniline delegaat Tanel Oppi.

Koos Tammelehega andsid vande ka Namiibia ja Macao Hiina noored, kes kinnitasid kõikide võistlejate nimel, et võistlevad ausalt, eetikakoodeksi ja WorldSkills’i väärtusi järgides. Õiglaste hindamispõhimõtete järgimist kinnitasid kõikide kohtunike nimel ka Araabia Ühendemiraatide, Costa Rica ja Austraalia rahvusvaheliste võistluste eksperdid. 

Erik Tammeleht 

„Kui vande andmise ettepanek mulle tehti, olin väga üllatunud. Võimalus nii väikest riiki nagu Eesti kogu maailmale tutvustada on suur au. Minu nõusolek tuli pikemalt järele mõtlemata ning olen valmis lavale minema,“ ütles Tammeleht, kes andis vande eesti keeles.

Kokku esindab Eestit 15.-18. oktoobrini toimuvatel võistlustel seitse noort meistrit viiel võistlusalal: mehhatroonikas Jürgen Alekand ja Arnold Kuusklaid (Tallinna Tööstushariduskeskus), ehitusviimistluses Alisa Larina (Tallinna Ehituskool), maastikuehituses Mairold Mänd ja Erik Rüütel (Räpina Aianduskool), plaatimises Jaanus Steinfeldt (Tallinna Ehituskool) ja restoraniteeninduses Erik Tammeleht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus).

Esmakordselt toimub WorldSkills’il 14.-15. oktoobril ka rahvusvaheline tehnilise ja kutsehariduse ning väljaõppe (TVET) noortefoorum, kus Eestit esindab Tallinna Teeninduskooli kokaeriala õpilane Märten Kadu.

44. WorldSkills’i võistlused toimuvad 15.-18. oktoobrini Abu Dhabi riiklikus messikeskuses (ADNEC), kus 51 võistlusalal osaleb 1256 noort ligi 60 riigist üle maailma. WorldSkills 2017 võitjaid autasustatakse võistluste lõputseremoonial neljapäeval, 19. oktoobril.

Eesti võistlejad osalevad ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills kuuendat korda ning on seni koju toonud kuus kutsemeisterlikkuse medalit (Medallion of Excellence). 

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Ülemaailmsetel noorte kutsemeistrivõistlustel Abu Dhabis esindab Eestit seitse võistlejat

Päeva alustas Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz, arutledes selle üle, miks ja kus näevad õpetajad digi kasutuselvõtuks õppetöös takistusi. „Kus me siis näeme, et digi tegelikult ka koolis aitab? Kui keskendume ainult probleemidele, saamegi ainult probleemid. Keskenduda tuleb lahendustele.“ Ta meenutas aastal 2014 tehtud küsitlust, kus selgus, et kõige suurem mure oli (ja on) vahendite puudumine. „Ei piisa, et lastel on nutiseadmed, kool peab enda omad muretsema. Aga isegi kui kool muretseb tahvel- või sülearvuteid sületäite kaupa, on tulevik ikkagi VOSK – võta oma seade kaasa,“ sõnas Birgy Lorenz. Kasvõi juba sellepärast, et kool ei saa igal aastal arvuteid välja vahetada, laste nutiseadmed vahetuvad aga küll, ja nii on võimalik tunnis kasutada uusimat tehnoloogiat. „Õppimise eesmärgil suunab nutiseadet kasutama ikkagi õpetaja, õpilased ise seda nii ei kasuta,“ ütles Lorenz. 

Probleem võib olla ebausaldusväärne tehnika – WiFi ei tööta, aku saab tühjaks, krediit on otsas. „Ega pabereid ei maksa lauasahtlisse peita, need peavad ka olema. Õpetajad kipuvad unustama, et igas tunnis peab olema plaan a, b ja c. Kui üks ei tööta, läheb käiku teine. Ei ole nii, et plaanisin digivahendeid kasutada ja kui seda ei saa, siis jääb tund ära,“ tuletas Birgy Lorenz meelde vanu häid õpetamise nippe. 

Veel nentis ta, et õpetajad ei ole alati ühes paadis: koolis on erinevas vanuses ja erineva töökogemusega töötajad. „Õpetaja tahab nutiseadmete kasutamisel abi, aga vahel ei juleta seda küsida. Haridustehnoloog koolis on hädavajalik, aga ka naaberklassi õpetaja saab aidata. See, et oma kooli õpetajad on digioskuste poolest kuulsad hoopis teistes koolides, ei olegi nii haruldane.“

Murekohaks pidas Birgy Lorenz ka seda, et tulemusi, kuidas digi on õppimist ja õpetamist muutnud, ei mõõdeta, ja see jätab mulje, et ega sellest digist kasu ei ole. 

Konguta Kooli lasteaiaõpetaja Liisi Kitsnik rääkis digipöörde kogemusest oma esimesel praktikakohal ja Konguta Koolis. Tallinna Ülikool andis hea ettevalmistuse, kuidas kasutada IKT-vahendeid lasteaia õppeprotsessis. „Miks peaks väikeste lastega meedia sisu analüüsima? Seda tuleks õpetada kõigile, kes puutuvad kokku laste õpetamisega ükskõik kus,“ ütles Liisi Kitsnik. Ta planeeris oma esimesele praktikale väikeses maa-lasteaias ka meediakasvatust, aga eakas õpetaja kohapeal pahandas, et milleks lapsi lasteaias arvuti taha sundida, nad on kodus kogu aeg arvutis. „Praktika juhendajalt sain siiski positiivse tagasiside, muidu oleks julgus IKT-d õppetöös kasutada kaduma läinud,“ nentis Kitsnik. 

Konguta Kooli tööle minnes ootas ees hoopis teine õhkkond, seal julgeb noor õpetaja katsetada kõike uut. „Direktor oli väga poolt, et õpetaksin lastele erinevate vahenditega meedia sisu analüüsimist. Tehniliste vahendite rohkus koolis tuli mulle üllatusena. Konguta Koolis on kokkupuude IKT-vahenditega igapäevane. Tegutseda ja õpetada tuleb nii, et lapsed juhiksid nutiseadet, mitte nutiseade neid. Minu rühmas on 5–7-aastastel umbes pooltel nutitelefon olemas, tuleb õpetada, kuidas seda kasutada,“ tegi Liisi Kitsnik kokkuvõte.

Järveküla Kooli direktor Mare Räis andis ülevaate, kuidas planeerida IKT-vahendeid kooli, mis pole tegevust veel alustanudki ja mis pärast alustamist igal aastal õpilaste arvu poolest muudkui kasvab. Järveküla Kool täiesti uue koolina ja uue hoonega just nii alustaski. „300 last eelmisel aastal, tänavu 500 last,“ tõi Mare Räis näiteks. „Paika tuleb panna baasväärtused, sest otsuseid tuleb teha kiiresti. Üks arusaam enne alustamist oli, et õpetajatele tuleb anda kätte võrdsed võimalused ehk klassides võrdne baasvarustus – projektor, tahvel, dokumendikaamera. Baasi oleme loonud kolme erineva riigihankega erinevates etappides. Summad on suured, mida oleme saanud uue koolina kasutada, aga raha peab minema õigesse kohta.“ 

Mare Räis rõhutas, et enne kui digividinaid ostma hakata, tuleb kollektiivis kokku leppida, mis see digiõpe on. „Infotehnoloogia tuleb kooliellu lõimida selliselt, et see muutuks märkamatult õppetöö osaks. Ja tegja peab olema laps, laps peab digivahenditega müttama, mitte õpetaja. Luua, mitte tarbida,“ sõnas Mare Räis. 

Seminaril räägiti veel virtuaalreaalsuse kasutamisest hariduses, muutuste juhtimisest, kuidas õpilased vastutama ja tööle panna, kas ja kuidas digipöörasus nakkab. Kõimettekanded on mõne aja pärast kättesaadavad HITSA kodulehelt. 

Fotod: HITSA, kuvatõmmis. 

Samal teemal:

• Töötuba "Kutseõppeasutuste digiplaanide kokkuvõte"
• Pärnu linna eÕppe päev
• Haridustehnoloogia konverentsil Edu EXEX 2016 tutvustati digitaalseid õppeplatvorme
• Võimalusterohke fiiberoptiline haridustee

Tunnustamise eesmärk on väärtustada ning tõsta esile üksikisikuid ja organisatsioone ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkuse edendamise ning silmapaistvate algatuste ja saavutuste eest valdkonnas, et seeläbi julgustada, inspireerida ja innustada kõiki teisi. 

Palun esita oma kandidaadid hiljemalt 20. oktoobriks ettevõtlusõppe programmi veebilehel www.ettevõtlusõpe.ee/tunnustus. Vaata täpsemalt siit. 

Allikas: programmi Edu ja Tegu info. 

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama ettevõtlikke õppureid ja õpetajaid
• Ideed kasvama! STARTER pakub ettevõtlusõppe praktilist tuge erinevatel haridustasemetel
• Algavad ettevõtlusõppe koolitused õpetajatele, õppejõududele ja mentoritele

Võistluse patroon õiguskantsler Ülle Madise annab võitjatele auhinnad üle 13. oktoobril, rahvusvahelisel selge keele päeval õiguskantsleri majas toimuval galal.

Ülle Madise sõnul on selge väljendumine raske, sest eeldab asjadest sisulist arusaamist, oma sõnade eest vastutuse võtmist ja pingutust. Teabe saajasse peaks suhtuma austusega ning ütlema peenutseva keerutamiseta otse, kes, kus ja mida peab tegema.

Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvib Juhani Püttsepa raamat „Mina olen enda oma“. Lastekaitse Liidu välja antud raamat räägib lastega nende enda keeles sellest, kuidas saab keerulisi ja ebamugavaid olukordi koos vanematega lahendada.

Tarbeteksti kategoorias märkis žürii ära tõlk Ülle Leisi arvamusartiklid Postimehes ja diplomaat Matti Maasika ajaveebi „Gondori kroonika“. 

Parima selge sõnumiga tarbepildi auhind antakse Tervise Arengu Instituudi tegelikule toidupüramiidile. Rahvastiku toitumise uuringu põhjal koostatud toitumispüramiidil on selgelt näha, mida me võrreldes toitumissoovitustega tegelikult sööme. 

Tarbepildi kategoorias märgiti ära Urmas Nemvaltsi karikatuurid Postimehes ja kaart Eesti autonoomia sündimise kohta Peterburis.

Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga on Eesti ELi Nõukogu eesistumise videod. Selge graafikaga konkreetsed ja asjalikud videod muudavad keerulise eesistumise teema arusaadavaks, annavad teavet eesistumisega seotud liikluspiirangute kohta jms.

Kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga leidsid äramärkimist Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse teenuseid tutvustavad skeemid, ETV saatesari „Meie Eestid“, OSKA tööjõu- ja oskuste tuleviku-uuringute lühiaruanded ning Tartu Ülikooli e-kursus „Õiguse alused”.

2017. aasta selge sõnumi edendaja on Päästeamet, kes on aastaid teinud sisukaid ja aktiivseid ühiskondlikke teavituskampaaniaid, mis on läinud aina täpsemaks, selgemaks ja hoolivamaks.

Edendaja kategoorias märgiti ära SEB Pank, ETV2 vestlussaade „Plekktrumm“ ja ERRi raadioajakirjanik Kaja Kärner.

2017. aasta selge sõnumi auhinna võistlustöid hindas Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja E-riigi Akadeemia esindajatest koosnev žürii.

Allikas: Euroopa Komisjoni Eesti esinduse pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Algas selge sõnumi võistlus

Kui seni on Jordaania ja Eesti vaheline koostöö olnud Eesti Energia eestvedamisel peamiselt põlevkivitööstuses ja energeetikavaldkonnas, siis haridusvaldkonnas siseneb Eesti riiklikul tasandil Jordaania turule esmakordselt. Archimedese peamised eesmärgid on aidata kaasa Euroopa haridust tutvustava haridusmessi korraldustöödele ning tutvustada Eesti ülikoolide Erasmus+ mobiilsusskeeme ning vahetus- ja kraadiõpingute võimalusi.

Euroopa Komisjoni algatuse "Study in Europe" raames osaleb Archimedes Euroopas õppimisvõimalusi tutvustaval haridusmessil ning viib läbi kaks infoseminari Eesti hariduse tutvustamiseks.

Jordaania on Maailmapanga 2016. aasta andmete järgi üle keskmise sissetulega riik ning oma kaasaegse haridussüsteemi tõttu on neil piirkonna kõrgeim määr IKT-sektoris ja tööstusvaldkonnas. “Haridussektor Jordaanias muutub aina rahvusvahelisemaks,” kommenteeris Euroopa Komisjoni esindaja Adrian Veale. “Erasmus+ programm aitab kindlasti kaasa piiriülesele koostööle Jordaania ja Euroopa ülikoolide vahel. Kindlasti on märksõnaks ka kvaliteet, sest Jordaania kõrgharidus on kõrgel tasemel.”

Eesti ülikoolidest on alustanud Erasmus+ valdkonnas koostööd Eesti Maaülikool, kes sõlmis leppe Jordaania Ülikooliga.

“Eesti Maaülikool alustas koostööd Jordaania Ülikooliga Erasmus+ üleilmse õpirände programmi raames 2017. aastal keskkonnateaduse, põllumajanduse ja loomakasvatuse valdkonnas,” rääkis Eesti Maaülikooli välissuhete peaspetsialist Eda Tursk. “Kahe aasta jooksul toetatakse nii üliõpilaste kui õppejõudude mobiilsust mõlemal suunal. Õppealane koostöö sai alguse varasematest teaduskoostöö kontaktidest keskkonnateaduse ja maastikuplaneerimise valdkonnas ning partnerite eesmärk on seda Erasmus+ raames edendada ka teistes valdkondades.”

Järgmisel nädalal lähevad Jordaaniasse Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp ning välissuhete spetsialist Anastassia Safonova, kes tutvustavad õppimisvõimalusi Eesti Maaülikoolis ning annavad loengud sealsetele üliõpilastele. 2018. aasta kevadsemestril läheb esimene Eesti Maaülikooli üliõpilane Jordaaniasse.

“Erasmus+ on kõige kindlam ja lihtsam võimalus alustada koostööd eri ülikoolidega üle terve maailma,” kommenteeris Sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere. “Erasmus+ põhialusteks on ka hariduse akadeemiline tunnustamine ja kvaliteet, mis tähendab, et ülikoolidel on antud kindel võimalus oma strateegiliste rahvusvaheliste eesmärkide saavutamiseks.”

Sihtasutus Archimedes osaleb Jordaania tegevustes Euroopa Komisjoni initsiatiivi "Study in Europe" ühe eestvedajana. 10. oktoobril toimunud haridusseminari ja 11. oktoobril toimuval haridusmessil võtab osa üle 30 eksponendi 14-st Erasmus+ riigist. Eile alanud haridusmessile oodatakse üle 1500 külastaja.

Allikas ja fotod: SA Archimedese pressiteade. 

Samal teemal:

• SA Archimedes tutvustab esmakordselt Eesti kõrgharidust Usbekistanis

Erialakeele-alane koostöö on osa Tartu Ülikooli projektist Miljon+, millega on tehtud üleskutse jagada Vikipeediasse erialast entsüklopeedilist teadmust. Ülikooli ja Notarite Koja koostöö sisuks on artiklikonkursid õigusteaduslikel ja notarite ametitegevusega seotud teemadel. Konkurssidele oodatakse osalema TÜ üliõpilasi ning õppejõude. 

„Tartu Ülikooli algatus on  kiiduväärt ja notarid on rõõmuga valmis andma projekti oma panust,” märkis Notarite Koja esimees Tarvo Puri. „Peame projektis osalemist oluliseks, et võimaldada Vikipeedia artiklite kaudu notarite tegevusega seotud valdkondades õigusteadmiste levitamist ja terminoloogia arendamist,“ lisas Puri.

TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks toob esile eestikeelse õigushariduse ja -teaduse olulisust ülikoolis: „Tartu Ülikool vastutab kõrgetasemelise ja ühiskonna vajadustele vastava õppe läbiviimise, kvaliteedi ja arendamise eest õiguse õppekavagrupis. Jutt on eelkõige järelkasvust klassikalistele juristi ametikohtadele – kohtunik, advokaat, prokurör, notar. Eesti õigusametites töötamise eeltingimuseks on väga head teadmised Eesti õiguses, Eesti kohtu- ja halduspraktika tundmine ja muidugi omamaise õigusterminoloogia valdamine. Tartu Ülikooli õigusteaduskonnal on väga hea meel, et notarid panustavad õigusterminoloogia arendamisse emakeelsete õigusteaduslike vikiartiklite kaudu.“

Koostöölepingu allkirjastasid Tartu Ülikooli õppeprorektor Anneli Saro, TÜ sihtasutuse juhatuse liige Triin Vakker ja Notarite Koja eestseisuse liige Edgar Grünberg.  Järgneva kahe aasta jooksul hõlmab koostöö kolme konkurssi: 2018. a veebruaris Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, 2018. a novembris Eesti notariaadi 25. aastapäeva ning 2019. aasta lõpus eestikeelse õigusteaduskonna 100. aastapäeva puhul. Notarite Koda paneb välja rahalised preemiad iga konkursi parimatele artiklikirjutajatele ning selleks on kokku eraldatud 3000 eurot.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Vikipeedia e-kursus aitab valmis teha uurimustöö
• Miljon+ artiklit Vikipeediasse! Digihariduse konkursi võitjad on selgunud

Oktoobri filmiks on dokumentaalfilm „Sonita“, mis jutustab südamliku loo 18-aastasest Afganistani neiust, kelle unistuse elluviimisel on elus mitmeid takistusi. 

Filmi tutvustus:

Kui 18-aastane Sonita saaks ise valida, siis oleks Michael Jackson tema isa ja Rihanna tema ema. Ta jäädvustab scrapbook’i lõikeid oma suurest unistusest – saada kuulsaks räppariks. Hetkel on küll tema ainsateks fännideks teised teismelised tüdrukud, kellega koos Sonita Teherani varjupaigas elab.

Seal saab Sonita, kes on pagulane Afganistanist, nõustamist kogetud traumade järel, mille all ta on kannatanud, ning abi tuleviku välja kujundamisel. Aga tema perekonnal on muud plaanid – Sonita on pruut, kelle väärtus on 9000 dollarit. Kõigele lisaks ei ole naistel lubatud Iraanis laulda. Kuidas õnnestub Sonital ikkagi oma unistused täide viia?

Režissöör Rokhsareh Ghaemmaghami on isiklikult seotud sellele küsimusele vastamisega, tõstatades arutelu teemal, kuidas dokumentaalfilmide tegijad peaksid oma objektidesse suhtuma. See on vaid üks mitmetest üllatavatest keerdkäikudest noore naise põneval eneseotsingu teekonnal. Filmi tuumaks on Sonita vastuhakk sundabielu vastu läbi kunsti meediumi – luues muljetavaldava ja dramaatilise räpivideo.

Lisainfo ning filmi treileri leiate meie kodulehelt -  http://kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-sonita.

Dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele.

Film linastub eestikeelsete subtiitritega 18. ja 19. oktoobril kell 15.00. Õpetajatele valmistame taas ette õppematerjalid, mis aitavad filmi analüüsida.

Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee. Pilet õpilastele 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Kinos Sõprus toimuv "Klassiga kinno" programm on  spetsiaalselt koolinoorte jaoks kureeritud programm, mille raames toome igal kuul noorteni ühe dokumentaalfilmi, mis muidu kinolevis kättesaadav ei ole. Programmi toetab Kultuurkapital. Väga hea meel on teatada, et aasta lõpuni on filmid välja valitud. Täpsem info filmide ja linastusaegade kohta meie kodulehel:

novembri film „Plastist ookean“ - http://kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-plastist-ookean

detsembri film „Audrie ja Daisy“ - http://kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-audrie-ja-daisy

Allikas: kino Sõprus info.

Samal teemal:

• Vanemale kooliastmele mõeldud tõsielufilmide seansid kinos Sõprus

23. novembril Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuva rahvusvahelise konverentsi (www.nooruse.ee/HOH) eesmärgiks on ühendada erinevate tervishoiu valdkonna erialade üliõpilased, õppejõud, teadlased ja tervishoiu valdkonna spetsialistid, et tõhustada koostööd, jagada teadmisi ja aidata kaasa elukestvale õppele. „Viie riigi ja üheteistkümne kõrgkooli üliõpilased ja vilistlased konkureerivad konverentsil parima suulise ja stendiettekande auhinnale ning neid hindab kõrgetasemeline rahvusvaheline teaduskolleegium,“ selgitas konverentsi peakorraldaja, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja Anna-Liisa Tamm. „Konverentsi vastu on meie kolleegidel nii Eestist kui välismaalt suur huvi -- lisaks ligi neljakümnele ettekandele on oodata kuulajaid vähemalt kümnest välisriigist.“

Tamm lisas, et kuna kõrgkooli üks ülesanne on leida motiveeritud ja kutsekindlad üliõpilased, on konverentsile oodatud ka gümnasistid üle Eesti, kes saavad muuhulgas osaleda just neile suunatud töötubades. Samuti saavad konverentsil osalevad üliõpilased ja külalised osaleda mitmetes töötubades. Konverentsile ja töötubadesse saab registreeruda selle nädala lõpuni, 15. oktoobrini leheküljel: http://www.nooruse.ee/eng/collaboration/student-conference/registration/.

Konverentsi toimumist toetab projekt “Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele” (ASTRA), samuti on toetajate hulgas Tartu linn, The Health Clinic, Synlab, Elite Kliinik, Tartu Tervisekliinik, Re/Max Aaba Kinnisvara, Click and Grow, ajakiri Imeline Teadus, Teaduskeskus AHHAA, Maanteeamet, Maitseelamused ja Cartoon.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli info. 

Samal teemal:

• Ligi 400 tulevast tervishoiutöötajat alustavad õpinguid
• Esimene tervishoiukõrgkooli magistriõppekava sai heakskiidu

„Kooliraamat“ on kümnes Tallinna Keskraamatukogu välja antud kinkeraamat. Tallinna Keskraamatukogu direktori Kaie Holmi sõnul on keskraamatukogu 2007. aastal algatatud raamatute kinkimise projekti eesmärgiks tagada, et Tallinna koolide I klasside lapsed on koos õpetajatega läbi käinud tee koolist lähimasse raamatukokku ning koos on õpitud tundma raamatukogu teenuseid. Üheksa aasta jooksul on raamatukogu külastanud ja raamatu kingiks saanud üle 38 000 esimese klassi õpilase.   

Eelnevatel aastatel on välja antud järgmised kinkeraamatud: Kairi Looki „Härra Klaasi pöörane muuseum“, Elina ja Joonas Sildre „Kuukassi koerused kosmoses“, Contra „Kõik on kõige targemad“, Mika Keräneni „Armando“, Kätlin Vainola „Suvevaheaeg koolis",  Jaanus Vaiksoo „Onu Heino väike pere", Ülle Kütseni „Väike puu ja rändur kuu" ning kaks raamatukogu jutuvõistluste parimate tööde kogumikku „Omad jutud“. 

„Kooliraamatus“ kohtuvad lugejad Madise ja Fridaga, kes on lasteaiaga hüvasti jätmas ja keda ootab ees esimene koolipäev. Kõik see uus, mis kooliminekuga kaasneb, võib lapsele alguses üsna hirmutav olla. „Kooliraamat“ räägibki sellest, mis võib koolis juhtuda ja kuidas kooliga sõbraks saada. 

Mitmeid lastekirjanduse auhindu pälvinud Indrek Koff on peale lasteraamatute kirjutamise ka mitmeid lasteraamatuid eesti keelde tõlkinud. Marja-Liisa Plats on illustreerinud üle 40 lasteraamatu ning tema töid iseloomustab uute tehnikate ja väljendusvahendite katsetamine. Indrek Koffi ja Marja-Liisa Platsi koostöös on varem ilmunud lasteraamat „Koju“ (2014), kus seigelnud Madisest ongi nüüd „Kooliraamatus“ sirgunud koolilaps.

 Kinkeraamatu „Kooliraamat“ väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. 

Tallinna koolide esimesi klasse oodatakse alates novembrist  raamatu „Kooliraamat“ üleandmiseks koolile lähimasse Tallinna Keskraamatukogu teenindusosakonda või haruraamatukokku. Eelnevalt lepivad raamatukoguhoidjad koolidega kokku raamatukogu külastamise ajad.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu info. 

Samal teemal:

• Jätkub kohtumissari „Looduse ja teaduse muusika“
• Järje Hoidja auhinna saab kirjanik Reeli Reinaus