Minister Mailis Repsi sõnul on seadustikus kavas keskenduda kõrgharidusõppe eesmärkidele ja vähem detailsetele tegevusjuhistele. „Plaanime selgemalt välja tuua nii riigi ja kõrgkoolide peamised ülesanded kui ka üliõpilaste õigused ja kohustused,“ märkis Reps. „Kavas on tugevdada ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning soodustada karjäärimudelite kaasajastamist ülikoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset.“

Kõrgharidusseadustiku uuendamisega ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat, kolmeastmelist kõrgharidusõpet, kvaliteedihindamise põhialuseid jne.

Senised regulatsioonid on pärit peamiselt 1990. aastatest ning keskenduvad õppija asemel institutsioonidele. Samas peab õiguslik raamistik käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad erinevate õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad kõrgharidusõppelt rohkem praktilisust.

Eelnõu väljatöötamiskavatsuses kirjeldatakse probleeme, mida seadustiku kaasajastamisel lahendama asutakse, pakutakse välja võimalikke lahendusi ja hinnatakse, millised mõjud ühe või teise lahendusega võivad kaasneda.

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas aasta tagasi, kui üliõpilastelt, kõrgkoolidelt, tööandjate ja töötajate organisatsioonidelt ning ministeeriumidelt koguti ettepanekuid, mida tuleks muuta. Ettepanekuid on arutatud töörühmades.

Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti arvamuse avaldamiseks kõrgkoolidele, üliõpilaste, tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidele ning ministeeriumitele. Ministeerium ootab tagasisidet oktoobri keskpaigaks.

Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest.

Kõrgharidusseadustiku sakk haridusseadustiku blogis

Väljatöötamiskavatsuse tervikdokument

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Noorte huvitegevuse riiklikku lisatoetust sätestav seadus sai valitsuse heakskiidu
• Ministeerium kavandab kõrgharidusseadustiku uuendamist

Tänapäeva koolid on endiselt modelleeritud 19. sajandi industriaalühiskonna järgi ning õpetavad tehasetöölistele omast „jälgi tulukest ja vajadusel vajuta nuppu“ distsipliini. Riik peaks sekkuma ja looma digipädevustega õpetajate ja kvaliteetse riistvaraga ühtse keskkonna, enne kui ka digivõimekuses tekib n-ö esimene ja teine Eesti, kirjutab Sebastian Pikand. Loe artiklit täismahus ERRi portaalist Novaator! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Töötuba "Kutseõppeasutuste digiplaanide kokkuvõte"
• Külalisõpetajad andsid digiteemalisi tunde rohkem kui poolesajas koolis
• Haridustehnoloogia konverentsil Edu EXEX 2016 tutvustati digitaalseid õppeplatvorme
• Eksperdid leppisid kokku, millised peavad olema õpilaste digioskused

Kantsler Tea Varraku sõnul hindab ministeerium kõrgelt pikaajalist strateegilise planeerimise kogemust, mille Ivar Sikk toob kaasa kaalukatest juhirollidest. „Tegemist on kahtlemata rahanduse ja planeerimise valdkonna tipptegijaga ning meil on väga hea meel, et just tema jätkab senise asekantsleri Kadri Maasiku suurepäraselt tehtud tööd,“ ütles Tea Varrak.

Ivar Sikk oli aastatel 2014–2016 Maailmapanga Balti- ja Põhjaregiooni direktori vanemnõunik, 2007–2014 Rahandusministeeriumi riigieelarve poliitika asekantsler ning 2000–2007 riigieelarve osakonna ja välisfinantseerimise osakonna juhataja. Varem töötas ta Põllumajandusministeeriumis ning erasektoris.

Ta on õppinud Tartu Ülikooli õigusinstituudis ning Eesti Maaülikoolis, samuti täiendanud ennast Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Kõrgemas Kommertskoolis.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Teist aastat toimuva Hakkatoni jooksul aitavad rahvusvahelise ärikogemusega mentorid ja koolides ettevõtlusõpet pakkuva programmi Junior Achievement (JA) Eesti vilistlasorganisatsioon JA Alumni leida noortel jätkusuutlikud äriideed, moodustada meeskonnad ja teha ka esimesed vajalikud sammud oma toote või teenusega turule jõudmiseks.

“Eelmisel sügisel toimund esimene Hakkaton oli vägagi edukas – välja tuldi hulgaliselt uute ja põnevate õpilasfirmade ideedega ning tervelt ligi 90 protsenti osalenutest tegelesid pärast Hakkatoni ka oma ideega intensiivselt edasi,” märkis Ja Alumni juhatuse esimees Maria Rahamägi. “Suurima kasuna tõid noored ise välja, et nad said võimaluse oma ala ekspertide abil firma loomise protsessi oluliselt kiirendada ja üleüldiselt palju uusi teadmisi ning kontakte.”

Eelmise aasta Hakkatonist kasvasid teiste hulgast välja näiteks õpilasfirma Cocopop, mis toodab Eesti esimest tervislikku popkorni, Laps Kooli, mis pakub laste kooli ja lasteaeda toimetamise jagamisteenust ning Woodsup, mis toodab personaliseeritud puidust akupanku.  

Noortele annavad intensiivse kahe ööpäeva jooksul juhiseid nimekad äri- ja turunduseksperdid nagu näiteks Yrjö Ojasaar, Ede Schank Tamkivi, Gleb Maltsev, Krister Haav ja Joao Rei. Teiste hulgas tuleb oma kogemustest rääkima suvel Euroopa parimaks õpilasfirmaks valitud biojäätmeid lagundavaid prügikaste tootev Festera. 

Hakkatoni korraldab endisi õpilasfirmade tegijaid koondav vilistlasorganisatsioon JA Alumni Estonia. 

Hakkatoni info ja ajakava

Allikas: JA Alumni info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa parim õpilasfirma tutvustas võidu toonud innovaatilist prügikasti
• Eesti õpilasfirma käekellad Euroopat vallutamas
• Student Network – õpilased õpetavad õpilasi

Õpilased on pärit Soomest, Saksamaalt, Šveitsist, Norrast, Venemaalt, Belgiast, Rootsist, Kanadast, Lätist, Prantsusmaalt, Ukrainast, USAst, Kreekast, Austriast, Suurbritanniast, Gruusiast, Itaaliast, Serbiast, Iirimaalt ja Filipiinidelt.

Kõige rohkem soovitakse õppida eesti keelt ja kirjandust. Mõned noored on end registreerinud mitmele kursusele, eriti just 9. klassi õpilased, kes plaanivad gümnaasiumihariduse omandada Eestis. Märkimisväärne hulk on ka neid, kes on osalenud kursustel juba mitu aastat.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et kursused on väga vajalikud väljaspool Eestit elavate laste eesti keele oskuse säilitamiseks, samuti on need toeks Eestisse tagasipöördumisel. „Hea emakeeleoskus annab välismaal üles kasvavale lapsele lisavõimalusi, toetades mingil eluetapil Eestisse tagasipöördumist või siis aidates tal välismaal elades oma tööelu Eestiga siduda,“ ütles Kärtner.

Kümme eelmise õppeaasta õpilast ongi tulnud Eestisse tagasi ja järkavad õppimist Eesti koolides.

Õppetöö Üleilmakoolis toimub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Moodle`i keskkonnas ning õpilastele pakutakse lisaks ka Skype’i tundide võimalust. Õpetajad on Kadi Kivilo, Lee Laurimäe, Tiina Maripuu, Helja Kirber, Piret Rannast, Riina Voltri, Sirje Sild ja Kaari Rodima.

Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Allikas: Eestikeelse Hariduse Seltsi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õhin eesti keelt säilitada hoiab Üleilmakooli õpilasi tegevuses
• Väliseesti e-põhikoolis alustab uut õppeaastat 115 õpilast

Ingliskeelse kursuse autorid, amerikanistika dotsent Raili Marling ning inglise keele ja lingvistika lektor Liina Tammekänd on eesmärgiks seadnud osalejate kultuuridevahelise suhtluse pädevuse arendamise, rääkides kursuse raames tekkida võivatest vääritimõistmistest keelelises suhtluses.

 Liina Tammekänd: „Maailma keelte ja kultuuride kolledž on ülikoolis üsna uus üksus ning meie juures saab õppida lisaks võõrfiloloogiatele palju sellist, millest inimestel aimugi ei ole. Kolledžis on suur rõhk eri kultuuride tutvustamisel. Selle teadvustamine oligi kursuse loomise ajendiks. Võõrkeelt ei saa kunagi õppida vaakumis. Võõrkeele valdamiseks on kindlasti vaja tunda ka vastavat kultuuri. Kursus demonstreerib mitmel 
korral, et kultuurilised omapärad peegelduvad ka suhtluskäitumises.“

Kursuse maht on 1 EAP ehk 26 tundi, mis on jaotatud 4 õppenädala peale. E-kursuse edukalt lõpetanutele väljastatakse digitaalne tunnistus ning läbitud kursust saab arvestada ka kõrgkoolide sobivates ainekavades. Registreerimine on avatud Tartu Ülikooli kodulehel kõigile huvilistele nii ülikoolist kui ka väljapoolt. 

Kursuse tutvustus ja registreerimine on avatud kolledži koduleheküljel. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Foto: TÜ.

Samal teemal:

• Teatriteaduse sünnipäeva tähistatakse konverentsi ja kultuuriajakirja erinumbriga
• Lipud lehvivad: keeleteadlased üle maailma on Tartusse kogunenud
• Kultuurikorralduse magistrikonverents keskendub kultuuri korraldamise väljakutsetele ja võimalustele

Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul arutatakse kohtumisel kahte suurt teemat - Euroopa Liidu kõrgharidusstrateegia tulevikku ning võrgustikku kuuluvate ülikoolide koostöövõimalusi Euroopa teaduspoliitika kujundamisel. Nii näiteks sõnastatakse võrgustiku soovitused ja tagasiside akadeemilise mobiilsuse programmile Erasmus Plus ja juulikuus avaldatud Lamy raportile, mis sedastab, et investeeringutel teadusesse ja innovatsiooni on keskne roll Euroopa tuleviku kujundamisel.

„Eelmisel nädalal arutasime Brüsselis juhatuse liikmetega Guildi tegevusstrateegiat ja leppisime kokku nii Guildi lähiaja ühistes koostööinitsiatiivides kui ka liikmesülikoolide võimalustes meie ühise Brüsseli esindushoone ja sealse tugimeeskonna kasutamisel,” kirjeldas Kalm. Tartu Ülikool on võrgustiku liikmena muutunud hinnatud kaasarääkijaks nii Euroopa teadusülikoolide kui ka EL-i institutsioonide poliitikakujundamise protsessis.

The Guild on 2016 suvel loodud uus Euroopa teadusülikoolide organisatsioon. Vaatamata oma lühikesele tegutsemisajale on The Guild end juba tõestanud aktiivse ja tõsiselt võetava kaasarääkijana Euroopa kõrgharidus- ja teadusringkondades. Liikmesülikoolid on ühiselt esitanud ettepanekud 9. raamprogrammi avamiseks, Horisont 2020 ning Erasmus+ vahehindamisteks.

Allikas: TÜ pressiteade. 

SA Innove kutsehariduse maine valdkonnajuhi Kristel Mõistuse sõnul on virtuaaltuuride projekti eesmärk tõsta esile kutsekoolide tänapäevast õpikeskkonda ja kõrgel tasemel masinaparki. 

„Tahame virtuaaltuuridega näidata, et üle Eesti on väga palju ilusaid, eriilmelisi ja ajakohaste õppevahenditega kutsekoole, kust saab tugeva ja konkurentsivõimelise hariduse. Näiteks maalilise Võhandu jõe kaldal asuvas Räpina Aianduskoolis on kaasaegsed tingimused õppimiseks ka õppekasvuhoonetes ja -põldudel. Tallinna vanalinnas tegutseva Balletikooli treeningsaalid võimaldavad pakkuda kõrgtasemel klassikalise ja kaasaegse tantsu haridust,“ kirjeldas Mõistus üksikuid koole. 

Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli helistuudio

Kõik 31 virtuaaltuuri võimaldavad huvilisel kooliruume avastada 360-kraadise vaate abil, lisaks toetavad orienteerumist vaatepunktide menüü ning ruumide ja õppeprotsesside kirjeldused. 

„Igasse virtuaaltuuri on valitud vähemalt kümme vaatepunkti, mis iseloomustavad iga kutsekooli õpetatavaid erialasid ja tugevusi kõige paremini,“ ütles Mõistus. Vastvalminud virtuaaltuurid on Mõistuse sõnul ka tunnustuseks kutseõppeasutuste, Eesti riigi ja Euroopa Liidu koostööle õpilastele tänapäevase ja tööturu ootustega kooskõlas oleva õpikeskkonna tagamisel.

Virtuaaltuuridega saab tutvuda kutsehariduse infoportaalis kutseharidus.ee: www.kutseharidus.ee/virtuaaltuurid. 

Kutseõppeasutuste virtuaaltuurid teostas Procontent OÜ, projekti viis ellu SA Innove ning rahastasid Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium. 

Aastat 2017 tähistatakse oskuste aastana. Mitmeid üritusi ja tegevusi koondava teema-aasta eesmärgiks on tõmmata noorte tähelepanu kutseharidusele ja väärtustada Eesti ühiskonnas oskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium ning teema-aastat juhib Sihtasutus Innove. Lisainfo: www.oskusteaasta.ee. 

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse elektroonikaseadmete õppeklass

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Rakveres toimub kutsehariduse seminar "Digimeister 2017: kätelkõnd"
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse suvine vastuvõtt toob uuendusi
• Oskuste aasta Viljandi inspiratsiooniüritusel esineb taimekasvataja diplomiga näitleja Tiina Tauraite

Sügisel jätkuvad koolinoortele mõeldud sarja „Looduse ja teaduse muusika“ kohtumised. Külla on oodata nelja oma ala asjatundjat, kes räägivad enda elukutsest ning annavad noortele vihjeid edasiõppimiseks ja karjäärivalikuteks.

Neljapäeval, 12. oktoobril kell 12.00 kohtub noortega Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskuse kliiniline psühholoog Tiina Kalda. Juttu tuleb neuropsühholoogiast ja käitumismustritest, protsessidest, mis mõjutavad meie reageerimisvõimet erinevates olukordades ning sellest, kuidas toime tulla vaimselt raskes olukorras.

Kohtumine toimub Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) suures saalis. 

Osalema ootame 7.–11. klassi õpilasi.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Eelregistreerimine ja lisainfo: laste@tln.lib.ee ja 683 0914

Samal teemal:

• Lugemisväljakutse noortele
• Tallinna Keskraamatukogu avas inglis- ja venekeelseid audio- ning e‑raamatuid sisaldava e-raamatukogu

Kirjastuselt Springer ilmuv Language Policy beyond the State seab küsimuse alla riigi keskse rolli keelepoliitikas ja kutsub lugejaid ümber hindama Eesti riigi ees seisvaid keelepoliitilisi väljakutseid. Vanemteadur Kadri Koreinik, kollektiivse monograafia üks toimetajaist, märkis, et üleilmastumine ja geopoliitika mõjutavad keelepoliitikat riigist sõltumatult, samuti ajavad oma, mõnikord vastuolulist keelepoliitikat perekonnad, ettevõtted ja teised organisatsioonid. „Eesti on suurepärane näide, kuidas riigivõimu kõrval tehakse keelepoliitikat ka rohujuure tasandil ja üle riigi pea,“ rääkis Koreinik.

Signs of Identity. The Anatomy of Belonging kirjastuselt Routledge esitab uudse teooria, mille kohaselt ei ole identiteedid inimese võõrandamatu osa, vaid eksisteerivad ühiskonnas valmis kujul olevate märkidena. Monograafia autor professor Martin Ehala selgitas, et inimesed omandavad erinevaid identiteete sotsialiseerumise käigus, mille tulemusena nad oma käitumisega hakkavad väljendama ühe või teise identiteedimärgi sisu. „Identiteedi märgiteooria võimaldab senisest paremini seletada, kuidas rahvused, subkultuurid ja muud identiteedirühmad tekivad ja hääbuvad,” rääkis Ehala. 

Tutvustatakse ka vastvalminud trükisooje eriotstarbelisi riigikeele õpikuid tasemele A1, A2 ja B1, mille on koostanud rakenduslingvistika õppejõudude töörühm.

Eesti keele ökoloogia uurimisrühm (www.ekkam.ut.ee) keskendub eesti keele seisundi uuringutele TÜ institutsionaalse uurimisteema „Eesti keele kestlikkus avatud maailmas” raames. Rakenduslingvistika osakond loodi TÜ eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudis 1. septembril ja see ühendab endas eesti keele õppe rahvusprofessuuri emakeele ja teise keele didaktikaga, eesti keele võõrkeelena osakonda ning keeleökoloogia töörühma. Raamatuesitlus on ühtlasi rakenduslingvistika osakonna avaüritus.

Esitlus ja osakonna avamine toimub reedel, 15. septembril kell 16.00 TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi raamatukogus, Jakobi 2 ruumis 423.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti keele päevade projekt toob eesti keeleteaduse koolidesse
• IV eesti teaduskeele konverents Tallinna Ülikoolis 2.–3. detsembril