Koolielu: Uudised

IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias

Madli Leikop — Thu, 18 May 2017 14:25:16 +0300

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse tellitud ja Praxise läbi viidud uuringu „IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias“ tulemuste põhjal võib öelda, et digikasutus õppetöös lapsekingades enam ei ole, aga õppida on palju nii õpilastel kui õpetajatel.

HITSA tellitud ja Praxise läbi viidud uuringus analüüsiti üldhariduskooli õppe- ja ainekavasid, küsitleti koole ja lasteaedu ning viidi läbi esinduslik veebiküsitlus õpetajate ja õpilaste seas, kus osales 1549 õpetajat ja 11 224 õpilast üle Eesti. Uuring viidi läbi kolmes etapis augustist 2016 kuni jaanuarini 2017. Uuringu ülesandeks oli välja selgitada, millised on üldhariduskoolides pakutavad eraldiseisvad ained digioskuste õpetamiseks, mil määral on digioskuste õpetamine lõimitud erinevatesse ainevaldkondadesse, millised on õpetajate ja õpilaste oskused ja hoiakud digioskuste õpetamisel, missuguseid IKT-huviringe üldhariduskoolides ja lasteaedades pakutakse ning missugust tuge vajavad õpetajad, üldhariduskoolid ja lasteaiad digioskuste õpetamisel.

Uuringutulemusi tutvustati huvilistele 16. mail Tallinnas IT Kolledžis. HITSA ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets ütles sissejuhatuseks, et uuringutulemusi saab kasutada õpetajakoolituse planeerimiseks, riiklike õppekavade ja juhendmaterjalide arendamiseks, riiklike õppekavade rakendatavuse hindamiseks, IKT-haridusega seotud hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks, ProgeTiigri programmi tegevuste hindamiseks ja planeerimiseks. „Digioskuste kasutamist ei nõua ainult igapäevane haridus- ja elukeskkond, vaid ka kiiresti arenev tööturg. Tuleviku töökohad eeldavad tänastelt õpilastelt üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogilist pädevust. On oluline, et tööturu vajadused ja haridussüsteemi pakutavad oskused oleksid omavahel kooskõlas,“ põhjendas Mari-Liis Peets õpilaste digioskuste kaardistamise vajalikkust.

Uuringututlemusi tutvustas üksikasjalikumalt Praxise hariduspoliitika analüütik Eve Mägi. Siinkohal mõned järeldused.

Kuidas on digioskuste õpetamine koolides korraldatud

Digioskuste õpetamise korraldus Eesti üldhariduskoolides on ebaühtlane: viiendik koolidest
alustab digioskuste õpetamist eraldiseisva ainena juba I kooliastmes, umbes pooltes koolides
õpetatakse digioskusi eraldi ainena ka II ja III kooliastmes. Sarnaselt on ebaühtlane erinevate
digioskuste roll ja osakaal ainekavades: kõige rohkem on ainekavades kirjeldatud infootsinguga seotud digioskuste õpetamist ja seda läbivalt kõigis kooliastmetes, kuigi info kriitilise hindamise osatähtsus kerkib tugevamalt esile alles III kooliastme ainekavades.

Näiteks ainevaldkondade võrdluses on info otsimine internetist kõige enam levinud loodusainete (49% koolidest) ja keelte valdkonna ainekavades (39%). Info otsimine internetis on märgatavalt enam lõimitud erinevatesse ainevaldkondadesse just alates II kooliastmest: 94% keelte valdkonna, 65% sotsiaalainete, 78% matemaatika, 52% loodusainete puhul ning mõnevõrra vähem kunsti- ja tehnoloogiaainete valdkonnas. III kooliastme ainekavade analüüsist ilmneb lisaks, et loodus-, sotsiaal- ja tehnoloogiaainete puhul on info otsimine internetis veelgi enam esile tõstetud, vastavalt 96%, 80% ja 85% analüüsitud koolidest. Gümnaasiumiastmes on samuti info haldusega seotud tegevustest kõige enam õppeainetesse integreeritud infootsimine internetis: sotsiaalainetes 85%, loodusainetes 96%, keelte valdkonnas 98% ning mõnevõrra vähem matemaatikas ja kunstiainetes.

Internetist leitud info kriitiline hindamine kerkib esile rohkem alates III kooliastmest. Selle digioskuse õpetamine kajastus 44% sotsiaalainete, 59% loodusainete ja 79% keelte valdkonna ainekavades analüüsitud koolidest. Gümnaasiumiastmes on selle tegevuse osatähtsus keelte ja sotsiaalainete valdkonnas mõnevõrra vähenenud ning selle digioskuse õpetamist käsitletakse kõige enam loodusainete valdkonnas. Õpilaste hinnangul on samuti info haldusega seotud tegevustest kõige enam levinud info otsimine internetis.

Sisuloomega seotud digioskuste õpetamist on ainekavades märksa vähem esile toodud.

Näiteks koolide võrdluses on loovtöö, uurimistöö ja referaadi loomine kui tegevus esindatud 99% koolide ainekavades, digitaalsete materjalide kasutamine teadmise loomiseks 97%, esitluste koostamine ja ettekandmine 96% ning fotode, videote ja helisalvestiste loomine 92% üldhariduskoolide ainekavades. Graafika loomise, joonestamise ja mustrite loomisega tegeletakse rohkem maakoolides, kuid enamasti pole ainekavades täpsustatud, kas seda tehakse digivahendite abil või mitte. Linnakoolide seas on aga ainekavades rohkem esile toodud andmeanalüüsi ja -töötlust. Veebliehe loomine on esindatud oluliselt rohkem suurema õpilaste arvuga (üle 200) koolides (20% versus 7% väiksemates koolides), samuti andmeanalüüs ja -töötlus (89% versus 62% väiksemates koolides).

Missugune on digivahendite kättesaadavus

Digivahendite (seadmed, keskkonnad ja tarkvara) ning digitaalsete õppematerjalide
kättesaadavus ja kvaliteet on üks keskne takistus digioskuste õpetamisel nii õppetöös kui ka
huvihariduse pakkumisel. Õpetajad kasutavad olemasolevat digiõppevara vähesel määral,
hinnates kvaliteetse digiõppevara kättesaadavust ja digivahendite vähesust peamisteks
takistusteks digioskuste õpetamisel. IKT-huviringide pakkumisel koolides ja lasteaedades
tuuakse ühe peamise kitsaskohana esile vajadust uute ja lisaseadmete, samuti õppe- ja juhendmaterjalide järele.

Näiteks õpetajate hinnangul on kõige sagedamini kasutatavad digiseadmed nende õppetöös arvutid ja esitlusvahendid, mida iga päev või kord nädalas kasutab umbes kolmveerand küsitluses osalenud õpetajatest (arvutit kasutab iga päev 65% ja kord nädalas 13% õpetajatest, esitlusvahendeid iga päev 48% ja kord nädalas 22% õpetajatest). Kolmandik õpetajatest (36%) kasutab iga päev või kord nädalas õppetöös ka tahvelarvuteid või nutitelefone, kuid samal ajal ütles 14% õpetajatest, et nad ei kasuta tahvelarvuteid või nutitelefone õppetöös üldse ning 9% õpetajatest mainis lisaks, et neil puudub üldse võimalus neid vahendeid kasutada.

Õpilased seevastu kasutavad enda hinnangul koolis (tundides) õppimiseks kõige sagedamini nutitelefoni ja arvutit. Nutitelefoni kasutab koolitundides õppimiseks iga päev 32% ja mõni kord nädalas 25% õpilastest, laua- või sülearvutit iga päev 12% ja mõnel korral nädalas 38% õpilastest. Märksa vähem on õpilased koolitundides õppimiseks kasutanud tahvelarvutit. Sarnaselt õpetajatega on ka õpilased õppetöös kõige vähem kokku puutunud tehnoloogiaharidusega seotud digiseadmetega: koolitundides oli õppetööks 3D-printereid kasutanud 12%, mõõtmisandureid/sensoreid 13% ja robootikaseadmeid 17% küsitluses osalenud õpilastest.

Missugused on hoiakud digivahendite kasutamise suhtes

Õpetajate ja õpilaste hoiakud digivahendite kasutamise suhtes õppetöös on valdavalt positiivsed, aga nende tegelik rakendumine digioskuste omandamisel ja nüüdisaegse õpikäsituse rakendumist soodustava vahendina pole veel realiseerunud. Proovikiviks on õpetajate valmisolek kasutada olemasolevaid võimalusi digioskuste õpetamisel sihipäraselt ja süsteemselt. Õpilaste ja õpetajate koostöö ning teadmiste jagamine digioskuste kasutamisel õppeprotsessis on vähe levinud praktika.

Näiteks võrreldes õpetajate hoiakuid nende vanuse alusel, ei kerki vanuserühmades esile väga suuri erinevusi. Kõige suuremad erinevused on näiteks nõusolekus väitega, et digivahendite kasutamine annab õpilastele võimaluse võtta eestvedaja roll: sellega nõustus (täiesti või pigem nõus) 92% kuni 30-aastastest õpetajatest ja 79% 41–50-aastastest õpetajatest. Sarnaselt leidsid nooremad õpetajad rohkem, et digivahendite kasutamine aitab vähendada hariduskulusid. Töökogemuse kasvades kasvab õpetajate nõusolek sellega, et digivahendite kasutamine peaks olema loomulik osa kõikides tundides. Teisalt kahaneb nende nõusolek sellega, et see kasvatab õpilaste õpimotivatsiooni, aitab kaasa õpitulemuste parandamisele ja annab õpilasele võimaluse võtta eestvedaja rolli.

Kõige vähem on õpetajad nõus sellega, et digivahendite kasutamine soodustab distsipliini hoidmist, samuti leitakse vähem, et see suurendab tulevikus insenerikarjääri valivate koolilõpetajate osakaalu (39% ei ole (pigem) nõus). Peaaegu veerand õpetajatest ei ole ka nõus väitega, et digivahendite kasutamine peaks olema loomulik osa kõikides õppeainetes. Mõni õpetaja tunnistas oma pikemas kommentaaris, et pigem väldib digivahendite kasutamist, sest ei taha kedagi õpilastest ebamugavasse olukorda panna (kõigil pole võrdseid võimalusi isiklike digivahendite kasutamiseks).

Artiklis refereeritud uuringu täisteksti leiab siit.

Samal teemal:

Viljandi kultuuriakadeemia tähistab 65. sünnipäeva vilistlaspäevaga

Madli Leikop — Thu, 18 May 2017 13:15:41 +0300

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia asutamisest möödub tänavu 65 aastat ja ühtlasi täitub 25. aasta kultuurialast haridust andva kõrgkoolina.

Sünnipäeva tähistab akadeemia sel laupäeval, 20. mail vilistlaspäevaga Viljandis, kuhu on oodatud kõik kooli vilistlased ning endised ja praegused töötajad.

Päev algab piknikuga Jakobsoni tänava ühiselamu Tarekese hoovis, kust liigutakse ühise rongkäiguga läbi linna Ugala teatrisse. Peatuspunktiks sellel teel on endine kultuurikooli ja -kolledži maja Laidoneri platsil, kus meenutatakse kooli põnevaid algusaegu. Sellele järgneb juubeliaastale pühendatud esseekogumiku „Omakultuurist ja oma kultuurist“ esitlus Ugala fuajees. Kell 15 algab Ugala suures saalis teatrikunsti II kursuse tudengi Peep Maasiku lavastatud pidulik kontsert-lavastus „Südamerütm“, kus teevad kaasa kultuuriakadeemia tudengid.

Värvika programmiga peoõhtu toimub Viljandi kultuuriakadeemia peamajas, kus on avatud nostalgiatuba, astuvad üles erinevad vilistlaskollektiivid ja tantsu saab keerutada ansambli Nukker Kukeke muusika saatel.

Akadeemia ajalugu ulatub aastasse 1952, mil sai asutatud Tallinna Kultuurharidusala Kool. Hiljem on õppeasutus kandnud erinevaid märksõna "kultuur" sisaldanud nimetusi – Tallinna Kultuurharidustöö Kool, Viljandi Kultuurharidustöö Kool, Viljandi Kultuurikool, Viljandi Kultuurikolledž ja Viljandi Kultuuriakadeemia. 65 tegevusaasta jooksul on kooli lõpetanud rohkem kui 4500 inimest.

Aastate jooksul on Viljandis võrsunud palju erinevate elualade kultuuriinimesi. Nende hulgas on tuntud näitlejaid, näiteks Leila Säälik, Juhan Ulfsak, Marika Vaarik, Adeele Sepp, Saara Kadak, Tõnis Niinemets, teatrite Must Kast ja Cabaret Rhizome tegijad jpt. Samuti armastatud muusikuid: Eeva ja Villu Talsi, Jalmar ja Sandra Vabarna, Tanja Mihhailova, Sofia Rubina, Silver Sepp jt. Lisaks teisi erineva eluala inimesi, kelle seas EV Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein, rahvatantsujuht Ülo Luht, ajakirjanik ja saatejuht Maire Aunaste, koreograaf, tantsija ja tantsupedagoog Jüri Nael, ajakirjanik humorist, ajakirjanik ja muusik Gaute Kivistik jpt.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

Viljandi kultuuriakadeemia juubelikonverents keskendub regionaalsele kõrgharidusele

Rahvusraamatukogu pakub võimalust digiteerida raamat poole hinnaga

Madli Leikop — Thu, 18 May 2017 13:09:06 +0300

Rahvusraamatukogu pakub koos 10 Euroopa tippraamatukoguga võimalust digiteerida raamat kaanest kaaneni poole hinnaga.

Kampaania kestab 15.–28. maini. Pakkumine hõlmab 1,4 miljonit vabakasutuses olevat teavikut.
Eripakkumisega raamatud leiab EOD otsimootori lehelt. Tellimust saab esitada raamatu kirje juurest, klõpsates nupule “Digital on request” ehk “Telli digitaalkoopia”.

Tellimuse märkuste väljale tuleb kirjutada kampaaniakood “Spring2017”. Lõplik hind saadetakse teile kinnituseks enne tellimuse töösse võtmist.

Digiteerida on võimalik raamatuid eBooks on Demand (EOD) võrgustikust. Kevadkampaaniast võtavad osa Innsbrucki Ülikooli Raamatukogu, Viini Ülikooli Raamatukogu (Austria), Regensburgi Ülikooli Raamatukogu (Saksamaa), Bratislava Ülikooli Raamatukogu (Slovakkia), Tšehhi Tehnikaraamatukogu, Moraavia Raamatukogu, Olomouci Teadusraamatukogu ja Teaduste Akadeemia Raamatukogu (Tšehhi Vabariik), Šveitsi Rahvusraamatukogu (Šveits), Eesti Rahvusraamatukogu ning Taani Kuninglik Raamatukogu.

Vaata ka teenuse tingimusi pärast nupule "Telli digitaalkoopia" vajutamist. Kampaania korraldavad Innsbrucki Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Euroopa raamatukogudes on miljoneid 16.-20. sajandist pärinevaid väärtuslikke trükiseid, mida saab nende vanuse ja unikaalsuse tõttu kasutada vaid lugemissaalides.

EOD teenus teeb peidetud aarded kõigile kättesaadavaks – need on vaid hiireklõpsu kaugusel. E-raamatuid saab tellida raamatukogu kataloogist, raamatukogud digiteerivad tellitud teaviku ja saadavad selle lugejale EOD teenuse võrgustiku kaudu. Selliselt digiteeritud raamatud liidetakse teenust pakkuvate raamatukogude digitaalarhiividesse ning on seeläbi internetis kättesaadavad. 2009. aastast saab neid raamatuid lisaks digitaalsele versioonile tellida reprindina paberraamatu kujul. Pikemalt saab projekti kohta lugeda siit.

Juba digiteeritud raamatuid näeb digar.ee.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade.

Samal teemal:

Muljeid rahvusvaheliselt eTwinningu konverentsilt Münchenis

Madli Leikop — Thu, 18 May 2017 12:38:37 +0300

4.–6. maini toimus Münchenis eTwinningu rahvusvaheline konverents „Creative and Cultural Education – Inclusive Approaches“ (Loovus hariduses – kaasavad lähenemised). Kõiki õppeaineid saab õpetada läbi loovate tegevuste – ka matemaatikat, ajalugu ja füüsikat.

140 eTwinningus osalejat saabus 25 Euroopa riigist, Eestist osales konverentsil neli õpetajat.

Baierimaa pealinn München võttis meid vastu suvise soojuse ja rohelusega.

Avaüritusel tervitasid kohaletulnuid Martin Finkenberger, Rute Babtista ja dr Michael Wimmer ning kõlama jäi mõte, et eTwinning avab aknana meeled ja loovuse klassiruumis.

Rahvasteränne Euroopas on muutnud ka õpetamist. Paljude koolide õpilaskonda on lisandunud sisserännanud ja nende järeletulijad. Sellega peab õpetaja igapäevatöös üha enam arvestama.

Konverentsi võtmesõnadeks olid kultuur ja loovus. Kultuur hõlmab endas mitmed eluvaldkonnad ja see ühendab erinevad teemad. Kõiki õppeaineid saab õpetada läbi loovate tegevuste, ka matemaatikat, ajalugu ja füüsikat.

Konverentsi avamine iseenesest oli kui lavastatud teatrietendus. Sõnavõtjate kõned põimusid tõeliselt inspireerivate ja endas sügavamaid sõnumeid edastavate etteastetega, kandes ühist nimetajat –kommunikatsioon.

Näitleja ja õpetaja Mick Barnfatheri juhendamisel järgnesid n-ö “jäämurdmisharjutused”. Oma vaba ja energilise olekuga mõjus ta positiivselt ning suutis mõne minutiga panna mitmehäälselt laulma 150 eri rahvusest inimest. Ühislaul oli võimas ja tuletas meelde meie enda laulupidusid.

Koolituse teise päeva hommikul saime kuulda, kuidas suure kire ja tööga saab luua asju, mis algul võivad kõrvaltvaatajaile näida naeruväärsena. Marcus Kauer ja Loreen Fajigel tutvustasid kultuurikallakuga saksa kooli, kus lapsed on õnnelikud ja naeratavad, sest nad saavad õppida nii, et see on nende jaoks huvitav ja motiveeriv.

Edasi suundus igaüks enda valitud töötubadesse.

Dynamics of Comedy töötuba oli tõeliselt naerutav. Mängides erinevaid mänge, saime me Micki abiga aimu komöödia olemusest ja toimimisest. Hoolimata sellest, et me naersime seal nii, et kõhulihased krampis, oli selle taga tähtis sõnum - ära karda, kui sinu üle naerdakse, kui sa komistad, pillad klassis raamatu maha või ei saa millegagi hakkama. Mick õpetab kloune ja tema arvates on ka õpetajal tähtis kuulata, kas tema lavale (loe: klassi) tulles või mingi apsaka juhtudes õpilased naeravad või istuvad naeru kinni hoides vaikselt edasi. Naer vabastab ja naer ühendab. Meil õpetajatena on võimalus inspireerida oma õpilasi olema vabad hirmust rumalana näida. Õppisime uusi mänge, mida õpilastega koos mängida.

Eesti õpetajad eTwinningu konverentsil Münchenis

How to shoot photos ja How to shoot videos töötubades tutvustasid Wolfgang Sterkel ja Olaf Mänch põnevaid võtteid ja võimalusi, kuidas pildistada ja filmida loominguliselt. Omandasime praktilise tegevuse abil uusi oskusi.

StopMotion töötoas Sonja Di Vetta juhtimisel õppisime programmiga StopMotionStudio animatsioonitehnikat, millega saab luua videosid manipuleerides füüsiliselt veebitehnikaga objekti nii, et tunduks, nagu see liigub.

Nürbergi kunstide kooli õpetaja, näitleja ja kunstnik Johannes Volkman juhendas Paper Theatre töötuba. See oli inspireeriv kogemus, kuidas läbi mängulise tegevuse, kasutades materjalina vaid paberit, arendada õpilaste fantaasiat, kujutlusvõimet, väljendusoskust, loovust. Saime kogeda võimalust aktiivselt suhelda sõnadeta ja seda kõike tugevas huumorivõtmes.

Töötoad mõjusid inspireerivalt ja võtteid on võimalik kasutada igapäevatöös koolis.

Mitmetes muusika ja rütmidega seotud töötubades muudeti osalejad lihtsate vahenditega suurepärasteks heliloojateks, rütmiekspertideks või professionaalseteks kehapillimängijateks ning vabanes suur hulk loomingulist energiat. Luues rahvusvahelises rühmas helidest ja rütmidest uusi kompositsioone, leiti kiiresti ühiseid teemasid ka edasiseks koostööks. Omandati teadmine,et õpetajad peaksid oma tundides rohkem kasutama rütmi, et arendada võrdselt õpilase mõlemat ajupoolkera ning muuta õppimist atraktiivsemaks.

Õhtul peale töötubasid toimus partneriotsingu laat. Igaüks täitis enda ja oma projektiidee kohta profiililehe ning need riputati konverentsisaali tahvlitele teemade kaupa üles. Sellega loodi võimalus kiiresti leida huvitav partner ja temaga silmast-silma kohtuda.

Päev jätkus väljasõiduga Buchheimi muuseumisse (Museum of Imagination), mis asub Austria piiri ääres, hingematvalt kaunis kohas, Starnbergi järve kaldal. Sõitsime bussiga ja meile avanesid imelised postkaardivaated Baierimaa loodusest. Muuseumis külastasime näitust saksa ekspressionistide loomingust. Eksponeeritud oli akvarelle, joonistusi, maale, modernset skulptuuri.

Eesti ja Läti eTwinnigu-õpetajad koostööpartneritena

Konverentsi kolmandal hommikul tervitas meid taas eTwinningu eestvedaja Rute Babtista Brüsselist, võttes kokku kõik, mis edukaks projektitööks vajalik on ja rõhutas veelkord loovuse, koostöö ja avatuse tähtsust.

Lahkudes Münchenist võtsime lisaks olemasolevale pagasile kaasa uue, teadmiste, oskuste, tutvuste ja inspiratsiooni pagasi. Saime kinnitust, et oleme õigel teel ja teeme õiget asja.

Konverentsil osalenud Eesti eTwinningu meeskond toimis suurepärase tiimina, näidates ärksat huvi programmis pakutava vastu, vahetades teadmisi ja suheldes erinevate riikide õpetajatega.

Oleme väga tänulikud Eesti eTwinningu eestvedajatele, kes võimaldasid meil kõigest eelpool kirjutatust osa võtta.

Münchenis käisid ja muljeid jagasid: Kristel Sepp Pärnu Kutsehariduskeskusest, Ave Kartau Surju Põhikoolist, Ingrid Puis Tartu Hiie Koolist, Tiina Larionov Simuna Koolist.

Samal teemal:

Gümnaasiumitele ja kutsekoolidele tutvustatakse plagiaadituvastussüsteemi KRATT

Madli Leikop — Thu, 18 May 2017 07:49:39 +0300

30. mail kell 12.30 toimub Eesti Infotehnoloogia Kolledžis plagiaadituvastuse infosüsteemi KRATT tutvustus gümnaasiumitele ja kutsekoolidele, osalema on oodatud ka kõik teised huvilised.

Tutvustuse viivad läbi KRATTi arendaja, OÜ Ideelabor esindaja Mart Randala ning HITSA projektijuht Kati Liik. Palume oma osalusest teada anda hiljemalt 24. maiks siin.

HITSA-s välja töötatud, haridusasutustele kasutamiseks loodud plagiaadituvastussüsteem KRATT kasutab dokumentidest korduste leidmiseks digitaalsetes arhiivides olevaid töid, eestikeelset Vikipeediat ning eestikeelset internetti ning kontrollib sarnaselt ka kõiki süsteemi käsitsi lisatud töid. Kahtluste ilmnemisel genereerib KRATT raporti, kus probleemsed kohad on võrdlusmaterjaliga kõrvuti ära toodud, võimaldades asjaosalistel anda hinnang lõpliku otsuse tegemiseks.

Loe Õpetajate Lehest põhjalikumat artiklit KRATTi sünniloost ja sellest, kuidas kõrgkoolid seda süsteemi kasutavad!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Tallinnas arutatakse Euroopa teaduse, tehnoloogia ja inseneeria tuleviku üle

Madli Leikop — Wed, 17 May 2017 14:27:17 +0300

Täna algas Tallinnas Euroopa STEM Koalitsiooni üldkogu, mis toob kokku 14 riigi ja mitme üleeuroopalise organisatsiooni esindajad. STEM Koalitsiooni võrgustiku eesmärk on tõsta Euroopa riikide ettevõtjate ja haridussektori teadlikkust teaduse, tehnoloogia, inseneeria (STEM) rollist ühiskonnas.

Üldkogu keskseks teemaks on valdkonna populariseerimise mõju hindamise võimalused, kuna tegevusi on tavaliselt palju erinevaid ja üksikute tegevuste osa tulemustes on keeruline analüüsida. Osalejad tutvustavad mõju hindamise praktikaid oma organisatsioonides. Selle tulemusena koostatakse ülevaade, mis on mõeldud kasutatamiseks kõikides Euroopa riikides.

Eesti esindajad tutvustavad külalistele PISA uuringu loodus- ja täppsteaduste valdkonna heade tulemuste tausta ning telesaadet „Rakett 69“, mis 2012. aastal valiti Euroopa Ringhäälingute Liidu poolt parimaks haridussaateks Euroopas ja mis lõpetas äsja oma 7. hooaja.

STEM valdkonna ülikoolikoolilõpetajate vähesus ning nende oskuste mittevastavus ettevõtete vajadustele on üleeuroopaliselt majandusarengut takistav probleem. Jeroen van der Veer, energiaettevõtte Shell endine president ja praegune Hollandi riikliku STEM platvormi Beta Techniek nõukogu esimees kommenteeris haridussüsteemide arengu vajadust: “Ei ole kahtlust, et tehnoloogia areneb tulevikus praegusest veelgi kiiremini ja seetõttu on äärmiselt oluline süsteemne koostöö hariduse pakkujate ja ettevõtete vahel. See on lähitulevikus riiklike haridussüsteemide arengu võtmekomponendiks”.

Koostöö vajadust rõhutab ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps: “Vaatamata sellele, et Eesti õpilastest üle 20% tahab edasi õppida teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonnas ning selle näitajaga oleme Euroopas heal positsioonil, ei piisa kasvuks enam üksiku riigi praktikatest – uute toimivate lahenduste loomiseks on rahvusvaheline koostöö ülimalt oluline.“

EU STEM Koalitsioon (EU STEM Coalition) teeb koostööd selle nimel, et riigid looksid ja rakendaksid oma STEM valdkonna arengustrateegiad ja saaksid kogemusi jagada nii omavahel kui ka uutele kaasatavatele riikidele. Oluline on, et lähenemine sobiks just konkreetse riigi haridus- ja majanduskeskkonnaga ning tööturuvajadustega.

Eesti esindaja koalitsiooni töös on Eesti Teadusagentuur, kes koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatusel ellu kutsutud teadus- ja tehnoloogiapakti. Pakti eesmärgiks on STEM valdkonna populariseerimine noorte seas ja ühiskonnas laiemalt, valdkonna hariduse kvaliteedi tõstmine ning selles töötamise väärtustamine. Võrgustikku kaasatakse haridusasutused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja riigisektor.

Täiendavat info teadus- ja tehnoloogiapakti kohta saab veebilehelt http://www.etag.ee/koostoo/tehnoloogiapakt/

STEM Koalitsiooni, selle liikmete ja tegevuste kohta leiab infot www.stemcoalition.eu.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Teadusajaloo ja teadusfilosoofia aastakonverents on Parrot’ panusest kõrghariduse arengusse Eestis

Madli Leikop — Wed, 17 May 2017 14:05:07 +0300

18.–20. maini toimuva teadusajaloo ja teadusfilosoofia rahvusvahelise konverentsi teemaks on Eestis inseneriteadusele aluse pannud Georges Frederic Parrot’ panusest siinsesse teadusesse ja kõrgharidusse.

Konverentsi korraldab Teadusaajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus.

Ühenduse esimehe ning Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi professori Peeter Müürsepa sõnul oli füüsik Parrot’ üks olulisemaid ja jõulisemaid valgustusfilosoofia kandjad 19. sajandi alguse Eesti akadeemilises ruumis. „Näiteks 1802. aastal kirjutas Georges Frederic Parrot tsaar Aleksandr I-le: „Professorid peavad olema teaduse sõbrad, kes vahendavad uusi ideid Londonist ja Pariisist. Toovad siinse publiku ette Herscheli ja Fourcroy, Marumi ja Humboldti avastused.“ Parrot oskus näha akadeemiliste distsipliinide vahelisi seoseid ning siduda teadusuuringud ühiskonna teenimisega kõige laiemas mõttes on oluline ka tänastele teadlastele.“

Kolmepäevase konverentsi peaesinejate hulgas on TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, kes räägib 21. sajandi ülikoolist ja selle väljakutsetest ning käesoleva konverentsi idee autor, TTÜ Tartu kolledži dotsent Epi Tohvri, kes analüüsib Parrot loodud ülikooli kontseptsiooni. Lisaks esinevad peaettekannetega silmapaistvad Parrot uurijad ja valgustusajastu spetsialistid Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Venemaalt. Esindatud on Prantsuse Teaduste Akadeemia ning Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia.

Allikas: TTÜ pressiteade.

Samal teemal:

9. saksakeelse e-konkursi „Deutsch in unseren Schulen“ tulemused on selgunud

Aimi Jõesalu — Wed, 17 May 2017 11:43:38 +0300

ESÕS-i IT-grupi korraldatav traditsiooniline saksakeelne e-konkurss toimus sel õppeaastal üheksandat korda. Teema oli „Saksa keel meie koolides/ Deutsch in unseren Schulen“.

Osalejatel tuli anda ülevaade oma koolis saksa keele õppimisest kasutades selleks vabalt valitud veebikeskkonda.

Sel korral olid esindatud järgmised koolid: Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Põlva Gümnaasium, Tallinna Ühisgümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Luunja Keskkool, Kauksi Põhikool. Konkursile laekus kokku 22 võistlustööd. Kõige enam võistlustöösid esitas Tartu Jaan Poska Gümnaasium, kus õpilaste juhendajaks-õpetajaks tubli ja entusiastlik saksa keele õpetaja Taimi Oidjärv. Kiitus! Palju osalejaid oli ka Luunja Keskkoolist, kus õpilaste juhendajaks aktiivne Margit Laidvee. Südamlikud tänud lähevad juhendamise eest veel ka Julia Popovale, Irina Ševtšenkole, Küllike Kütile, Kalle Linale, Piret Steinbergile, Aimi Jõesalule.

Võistlustöödes tuli anda veebipõhine ülevaade saksa keele õpetamisest ja seonduvast oma koolis.
Väga tore oli tõdeda, mida kõike saksa keele tundides ja saksa keelt kasutades väljaspool koolitunde tehakse. Võistlustöösid saab vaadata e-seinal/ https://padlet.com/aimi58/DeutschinunserenSchulen

Oli sisukamaid ja ülevaatlikumaid töösid, aga ka ühekülgsemaid. Žürii paneb järgmiseks korraks südamele, et võistlustingimuste täitmine on hindamisel väga oluline.

Tulemused gümnaasiumiastmes:
1. koht – Stella Luisa Oetjen / Tartu Jaan Poska Gümnaasium / Taimi Oidjärv
2. koht – Erik Tomson/ Tartu Jaan Poska Gümnaasium/ Taimi Oidjärv
Raito Piirisild/ Põlva Gümnaasium/ Aimi Jõesalu
3. koht – Kelli Riim/ Tartu Jaan Poska Gümnaasium/ Taimi Oidjärv
Matilda Vilgas/ Tartu Jaan Poska Gümnaasium/ Taimi Oidjärv

Eripreemia humoorika töö eest– Andi Poolak/ Tartu Jaan Poska Gümnaasium/ Taimi Oidjärv
Eripreemia sisuka ülevaate eest – Anni Aru/ Tartu Jaan Poska Gümnaasium/ Taimi Oidjärv

Tulemused põhikooliastmes:
1.–2.kohta jagavad Ann Kaarde/ Tallinna Saksa Gümnaasium/ Küllike Kütt
Aia Rikka/ Kauksi Põhikool/ Irina Ševtšenko
3. koht – Kristjan Kivisild / Rakvere Gümnaasium/ Kalle Lina
Jasmiin Saar/ Luunja Keskkool/ Margit Laidvee

Eripreemia meloodilise ülevaate eest Markus Mikenberg/ Rakvere Reaalgümnaasium/ Piret Steinberg
Eripreemia huvitava ülevaate eestEgle Oolberg/ Luunja Keskkool/ Margit Laidvee

PALJU ÕNNE VÕITJATELE!
Suur tänu kõigile osalejatele ja edu edaspidiseks!
Võitjatega võetakse ühendust.
Auhinnad Eesti saksa keele Õpetajate Seltsilt Europe Direct Teabekeskuse poolt jõuavad võitjateni lähiajal.
Suur tänu žüriile.

ESÕS-i IT-grupp

Kaleidoskoop valib taas parimaid äriideid

Madli Leikop — Wed, 17 May 2017 08:55:30 +0300

Reedel, 19. mail kl 12 selguvad Lõuna-Eesti suurima noorte äri- ja projektiideede konkursi Kaleidoskoop võitjad. Meeleolukal finaalvõistlusel astuvad lavale eelvoorus välja valitud kümme meeskonda, teiste hulgas näiteks näpurulapargi ja viipekeelse lasteraamatu loojad.

Eelmisel nädalal toimunud eelvoorus jõudis žürii ette 22 omanäolist ideed, mille seast valiti välja 10 tugevamat. Nii astuvad reedel võistlustulle päästeameti tööd kiiremaks muutev mobiiliäpp, kõrvaklapihoidjad, energiasäästlike ehitiste disainimise tarkvara ning mitmed teised põnevad ideed. Kümne parima seast leiab ka Tartu linna ja ülikooliga seotud ideid: näiteks mobiiliäpp, mis tutvustab Tartu linna ilukirjanduse ja vanade fotode kaudu või projekt, mille käigus kogutakse värvikaid lugusid ülikooliajast.

Üks finalistidest, MÖTIW märkmikke valmistav Karin Kruup kinnitab, et vähemalt esimeses voorus oli õhkkond toetav ja hubane. „Mul on hea meel, et saan saatusekaaslastega seda kogemust jagada – me oleme ühtmoodi mõtlevad ettevõtlikud inimesed, kes on oma teekonnal sarnases punktis,“ kiidab ta Kaleidoskoobil valitsevat ühtsustunnet. Samuti kinnitab neiu, et Ideelaborist saadud mentorsessioonid ja ettevõtjate kontaktid on hindamatud: „Ma olen saanud nii palju inimesi, kelle käest nõu küsida!“

Finaalilt ootab Karin eelkõige närvikõdi, naeratavaid nägusid ja uusi huvilisi märkmikutele. „Enda idee veenvalt ja lühidalt esitamine on omamoodi väljakutse, eriti alguses. Kui sellega hästi hakkama saab, kasvab usk ideesse ja iseendasse,“ jagab Karin enda kogemust. Pärast Kaleidoskoopi plaanib MÖTIW lihvida toote jätkusuutlikkust ja keskkonnasõbralikkust, et seejärel juba rahvusvahelise ühisrahastuskampaania toel maailma vallutada.

MÖTIWiga konkureerivad finaalis sellised ettevõtmised nagu FictionFeel, Gazelle, Medify, Pancake story, Poko, Zero Projects, Viiperaamat, WillDigital ja õpilasfirma KLAPP. Auhinnafondis on pääsmed erinevatele start-up-üritustele nagu SHIFT ärifestival, sTARTUp Day ärifestival ja JA Europe Enterprise Challenge. Lisaks erinevad ettevõtluse alustamise tugiteenuseid ning rahalised auhinnad. Tunnustamata ei jää ka publiku lemmik, kes valitakse finaalürituse jooksul.

Tänavu juba kaheksandat korda toimuv Kaleidoskoop on TÜ Ideelabori korraldatud Lõuna-Eesti suurim õpilaste ja tudengite äri- ja projektiideede konkurss. Finaalvõistluse žüriis hindavad meeskondi rahvusvaheliselt kogenud ettevõtja ja investor Yrjö Ojasaar, GoWorkABiti asutaja Kei Karlson, Tartu linna ettevõtluse arengu peaspetsialist Alo Lilles ja Tartu Ülikooli ettevõtlusprofessor Tõnis Mets. Õhtut juhib Ideelabori vilistlane, idufirma Brandlyse eestvedaja Andreas Unt.

Vaata lisa Kaleidoskoobi Facebooki ürituse lehelt.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

Tartu Ülikool korraldab esimese Euroopa füüsikaolümpiaadi

Madli Leikop — Tue, 16 May 2017 13:12:17 +0300

20.–24. maini toimub TÜ teaduskooli vedamisel Tartus esimene Euroopa füüsikaolümpiaad. Tegemist on üleeuroopalise koolinoortele suunatud rahvusvahelise ainevõistlusega, millel on potentsiaali muutuda korrapäraselt toimuvaks suursündmuseks.

Võistluse korraldaja, TÜ teaduskooli direktor Mihkel Kree: „Oleme saanud Euroopa füüsikute ja olümpiaadiinimeste kogukonnalt palju tunnustavaid sõnu algatuse eest korraldada esimene Euroopa füüsikaolümpiaad. Lisaks sellele, et saame noortele pakkuda rõõmu füüsikalise mõtlemise arendamisel ja probleemide lahendamisel, avaneb neile ka suurepärane võimalus luua kontakte üle Euroopa ja saada osa inspireerivatest loengutest karjääripäevadel.“

Esimesel Euroopa füüsikaolümpiaadil EuPhO 2017 osaleb 95 õpilast ja 37 õpetajat ning vaatlejat 23 erinevast riigist. Lisaks 19 Euroopa riigile tuleb osalejaid veel neljast külalisriigist Lõuna-Ameerikast ja Aasiast.

Eesti võistkonnas astuvad võistlustulle Taavet Kalda ja Kaarel Hänni (Tallinna Reaalkooli 12. klass), Richard Luhtaru (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klass), Konstantin Dukatš (Narva Keeltelütseumi 9. klass) ja Kaarel Kivisalu (Tallinna Reaalkooli 9. klass).

Olümpiaadi teoreetiliste ja eksperimentaalsete ülesannete lahendamine toimub Tartu Ülikooli Physicumis kahel päeval. „Ülesanded on koostatud nii, et nende põhiline raskuspunkt seisneks töötava lahendusskeemi leidmises, mitte selle rakendamises. Selline rõhuasetus modelleerib hästi nii akadeemilises sfääris kui ka erasektoris tegutseva elukutselise füüsiku tööd,“ kirjeldab EuPhO2017 projektijuht Madis Ollikainen.

Lisaks ülesannete lahendamisele toimuvad EuPhO raames kaks huviloengute seeriat: üks akadeemiline ja teine ettevõtlusteemaline. Mõlema karjääripäeva raames tutvustatakse olümpiaadil osalejatele erinevaid väljavaateid tulevikus oma füüsikaoskuste rakendamiseks. Esmaspäeval, 22. mail toimub Tartu Ülikooli Physicumis akadeemilise suunitlusega karjääripäev, kus peavad huviloenguid Matt Taylor Euroopa kosmoseagentuurist, Tartu observatooriumi radarkaugseire töörühma juht Kaupo Voormantsik ja mitmetel rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud Harvardi ülikooli vilistlane Erik Tamre. Ettevõtlusteemaline karjääripäev toimub teisipäeval, 23. mail Tallinnas Mektorys ning seal esinevad Starship Technologies COO Allan Martinson, Merike Vilberg Swedbank’ist ja ettevõtte Lingvist asutaja Mait Müntel.

EuPhO2017 toimumisele aitavad kaasa Eesti Füüsika Selts, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Hasartmängumaksu Nõukogu, Swedbank, Tartu linn ja Euroopa Füüsikaühing.

Täpsem info võistluse kodulehelt: http://eupho.ut.ee/

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal: