Rahvusvahelisel konverentsil vaadeldakse Baltimaade haridus- ja arenemisloo eri tahke


Avaldaja:Madli Leikop16. September 2016

19.–22. septembrini kogunevad Tartu Ülikoolis rahvusvahelisele konverentsile keele- ja kirjandusteadlased, ajaloolased, õigusajaloolased, teoloogid ja haridusteadlased, et käsitleda Baltimaade haridus- ja arenemislugusid väga erinevatest aspektidest.

Konverentsil astub üles ligi 70 esinejat.

TÜ saksa filoloogia lektor Reet Bender ütles, et konverentsi pealkiri ja ühtlasi teema – Bildungsgeschichte(n) – on mitmetähenduslik ja seetõttu raskesti tõlgitav teistesse keeltesse: „Seda võiks tõlkida nii hariduslooks kui ka arengu- või kujunemislooks, ta võib tähendada nii hariduse ja haridusasutuste ajalugu kui ka individuaalseid kujunemislugusid. Seetõttu ongi konverentsil väga mitmeid valdkondadeülese rõhuasetusega sektsioone.“

Konverentsi ühe korraldaja, Tartu Ülikooli saksa kirjanduse dotsendi Silke Pasewalcki sõnul on Baltimaad teema „Bildung“ käsitlemisel omalaadseks näitlikuks võtmepiirkonnaks. Kauplemise, ristiusu leviku, (ordu)sõdade ja õigusruumi ülevõtmise tulemusena sattus Balti ruum erineva kaaluga kultuuriliste, keeleliste ja poliitiliste mõjude alla, mille tulemuseks olid protsessid, mida on sageli võrreldud koloniaalsete protsessidega. Erinevad dominantsed kultuurid rajasid oma positsioonide kindlustamiseks erinevaid majanduslikke, õiguslikke, religioosseid ja kultuurilisi institutsioone.

Reformatsiooniga seostatavast omakeelsuse vajadusest tulenevalt kasvas ajapikku ka kohalike keelte ja kultuuridega suhtlemise maht, mistõttu – käsikäes avaliku sfääri üldise arenguga – leidsid alates 18. sajandist kohalikud keeled, rahvad ning ühiskonnas valitsev etnilis-sotsiaalne asümmeetria ka enamat kajastust ajakirjanduses, publitsistikas, kirjanduses ja akadeemilises sfääris. 

Ametlike õigusnormide ja kultuuritegevuse eesmärk oli tagada valitsevate vähemuste kultuuriline ja sotsiaalne ellujäämine. „Selline olukord tõi Baltimaades kaasa erakordselt suure hulga haridusalaseid ettevõtmisi, mis ühelt poolt on arvu poolest silmapaistvad terve Euroopa kontekstis, teisalt aga jätsid mõjusaid jälgi ka Saksa mõttelukku. Kui kusagil on võimalik näha Saksa kultuuriajaloo sügavalt juurdunud koloniaalset külge, siis just siin,“ tõdes Pasewalck.

Konverentsi esinejate hulgas on mitmeid nimekaid kirjandusteadlasi ja ajaloolasi, nende hulgas ka TÜ audoktor, Baltimaade ajaloo grand old man Gert von Pistohlkors (Göttingen) ja 2012. aastal ilmunud monograafia „Bildungsrevolution 1770-1830“ autor dr Heinrich Bosse (Freiburg).

Konverentsi „Baltische Bildungsgeschichte(n)“ korraldab Tartu Ülikooli saksa filoloogia osakond koostöös Marburgi Ülikooli ja Saksa-Balti germanistikavõrgustikuga. Konverentsi toetab Saksamaa Liitvabariik.

Töökeelteks on saksa ja inglise keel. Kõik huvilised on oodatud! Rohkem infot ürituse ja programmi kohta leiab https://sisu.ut.ee/bildungsgeschichten/.

Lisainfo korral kirjutage bildungsgeschichten@ut.ee.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal: