Tallinna lauluväljakul toimuval üritusel esinevad stendiettekannetega õpilaste teadustööde riikliku konkursi 83 parimat, kelle hulgast selguvad 28. aprillil preemiate ja eriauhindade saajad.

Teadusfestivali külastama on oodatud kõik huvilised – lisaks võimalusele tutvuda õpilaste teadustöödega pakub tihe festivaliprogramm vaheldusrikast koolivälist õpet, mis rikastab õppetööd. Toimub põnevaid etteasteid, mänge ja katseid; esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad ka algkooliõpilased.

Riikliku konkursi parimate autasustamine algab 28. aprillil kl 14.15.

Õpilaste teadusfestivali finantseeritakse ERF TeaMe+ tegevustest. Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri veebilehelt. Samuti saab veebis tutvuda lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks. 16. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 136 tööd 50 koolist. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid.

Konkursil valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF. Oma lemmiku saavad valida ka teadusfestivali külastajad.

2017 aasta Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss toimub 22. – 27. septembril Tallinnas.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Õpilaste teadusfestivalile on oodatud ka algkooliõpilased
• Õpilaste teadusfestival 28.-29. aprillil

Finaalis astuvad üles 21 meeskonda, kelle seas on noorimad 3. klassi tüdrukud ideega lindistavast kaelakeest. Ideid jagub veebirakendustest masseerivate tekkide ja aroomipatjadeni, isesoojenevast võinoast temperatuuri hoidva termose kui termokotini. Iga meeskond teeb 3-minutilise ettekande.

Žüriiliikmeteks on:

• Tea Varrak – Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler
• Tauno Vanaselja – Swedbanki korporatiivpanganduse juht
• Liisa Suvorova – Swedbanki autosektori juhataja ja suurkliendihaldur
• Jaanus Mutli – Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhataja
• Riho Jürvetson – Magnetic MRO esindaja
• Aleks Koha – start-up TitanGrid asutaja
• Kristel Aaslaid – Eesti näitleja ja laulja

Päeva juhib Mihkel Raud.

TAUST
Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds algas 2015. aastal TTÜ Mektory tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös. Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds teine hooaeg algas eelmise aasta novembris. Neli kuud kestis koolitusprogramm viies maakonnas: Hiiu-, Pärnu-, Jõgeva-, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaal, kus osalesid noored ka teistest maakondadest. Kokku osales programmis ligi 400 koolinoort, keda toetasid õpetajad ja mentorid.
19. märtsiks laekus 52 äriideed, millest eelžürii otsusega said finaali 20 parimat. Finaalis on lisaks üks meeskond, kes sai finaali lisakoha TTÜ Mektory koostööpartneri Eesti Teadusagentuuri õpilasleiutajate konkursilt.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Koolinoorte konkursi Bright Minds teise hooaja finalistid on välja valitud
• Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds 52 põnevat ideed vallutavad Eesti

Hariduslike erivajadustega õpilaste kategoriseerimise süsteem ning sellele tuginev eriklasside jaotus ei taga õpilastele vajalikku tuge ja paindlikku õppekorraldust.

Ministri sõnul on eesmärk läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust. Selleks kavandatakse seadusandluses mitmeid muudatusi.

„Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt ning sellisel juhul peab olema see kohe kättesaadav,“ ütles minister Mailis Reps.

Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse koolivälised spetsialistid: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialistid.

Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte eriklassi liik.

Õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest. Selleks eraldatakse kohalikele omavalitsustele lisaks haridustoetusele ka tegevuskulu toetust suuremat tuge vajavatele õpilastele.

Riik plaanib ka täiendava rahastamisega toetada kohalikke omavalitsusi tugispetsialistide kättesaadavuse tagamisel alates 2018. aastast alates 6 miljoni euroga aastas.

Kohtumisel osalevad kohalike omavalitsuste, eripedagoogide liidu, logopeedide ühenduse, koolipsühholoogide ühenduse, sotsiaalpedagoogide ühenduse, puuetega inimeste koja, lastekaitse liidu jt esindajad.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme

Tudengite-teadlaste töörühmad panustavad koos ühe kevad-suve, et lahendada sünteetilise bioloogia vahendite abil mõni oluline lokaalne või globaalne probleem. Juhul, kui kõik õnnestub, võib tudengivõistluse formaadi tulemusena sündida mõni revolutsiooniline ja inimeste igapäevaelu oluliselt muutev rakendus.

Sünteetiline bioloogia on väga perspektiivikas tulevikutehnoloogia, mille abil on võimalik ise luua elusrakke, mis suunatakse kindlat ülesannet täitma. „Näiteks usutakse, et tänu sünteetilisele bioloogiale võib 10-15 aasta pärast maailmas vähkkasvaja kui haigus olla seljatatud, sest vähirakke ründama disainitud rakud võimaldavad kiiret spetsiifilist ravi,“ tõi töögrupi üks juhte Petri-Jaan Lahtvee ühe näite, kuidas sünteetiline bioloogia pakub võimalusi lahendada mitmeid inimkonna ees seisvaid globaalseid probleeme. „Sünteetilise bioloogia abil on võimalik vähendada sõltuvust ka nafta-toodetest nagu kütused, plastik ja sünteetilised tekstiilid, kasutades mikroorganisme (nagu pärm) biomassis leiduvate suhkrute teisendamisel väärtuslikemaks kemikaalideks,“ lisas Lahtvee.

„iGEM võistlus on sünteetilise bioloogia tudengite jaoks suurepärane praktilise kogemuse saamise võimalus, kuna nad saavad lüüa algusest peale kaasa nii projekti planeerimises, läbiviimisel kui ka hiljem tulemuste tutvustamisel,“ rääkis Lahtvee. „Meie võistkonna idee on luua kahte tüüpi rakud, mis on geneetiliselt ümberprogrammeeritud omavahelises koostöös tootma kemikaale. Esimene rakutüüp toodab glükoosist etanooli, aga seda vaid juhul, kui teine rakutüüp kasvab samas anumas ja toodab esimese rakupopulatsiooni ellujäämiseks vajalikku kemikaali. Teised rakud on aga pandud kasutama esimeste rakkude toodetud etanooli, et toota etüleeni. Meie eesmärk on kirjeldatud süsteemi näidis-projektina toota etüleeni - kemikaali, millest on võimalik toota plastikut, rehve, tekstiili ning mida leidub nii kosmeetikatoodetes, värvides kui ka ravimites. Samas projekti õnnestumise korral oleks seda süsteemi võimalik kasutada ka paljude teiste kemikaalide tootmisel,“ tutvustas vanemteadur töögrupi võistlusideed.

iGEM (The International Genetically Engineered Machine – Rahvusvaheline Geneetiliselt Muundatud Masin) on iga-aastane võistlus ja ülemaailmne sünteetilise bioloogia sündmus, mis on suunatud nii tudengitele kui ka keskkooliõpilastele ning mida koordineerib Massachusetts´i Tehnoloogiainstituut Bostonis. Võistluse eesmärk on kasvatada antud teemas hästi orienteeruvat järelkasvu ning tutvustada avalikkusele sünteetilise bioloogia arenguga kaasnevaid võimalusi.

iGEM võistkondadest on sündinud hulgaliselt edukaid idufirmasid, millest tuntuim onGinkgo Bioworks, mis tegeleb mikroorganismide disainimisega biokemikaalide tootmiseks. Möödunud aastal kogus Ginkgo Bioworks üle 100 miljoni dollari investeeringuid.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Maailma enimtsiteeritud teadlaste hulka kuulub 42 Tartu Ülikooli uurijat
• Eesti õpilased naasesid Indoneesiast medalitesäras

Kandidaate oli kõigil võimalik esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja haridusasutuse aasta tegu.

Peatselt alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, nad esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele žüriile.

Kogu ettevõtmine tipneb 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimuva galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Aasta klassiõpetaja Merle Lepik: unistage suurelt!
• Aasta haridustegu on küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis

Võrreldes möödunud aastaga oli külastajaid lisandunud tuhande ringis ning kahekordistunud oli ka osalevate tööandjate ning organisatsioonide arv. „Meie suureks rõõmuks oli rohkem nii eesti kui vene noori ja muidugi tööandjaid, mis toob kaasa suurema mitmekesisuse ja võimalusterohked väljavaated kõigile,“ selgitas Tallinna Spordi- ja Noorsooameti noorsootöö osakonna vanemspetsialist Triin Bõstrov. „Oleme juba mõnda aega soovinud luua platvormi, mis tooks eesti- ja venekeelsed noored kokku ning „Suveks tööle 2017“ messiga õnnestus meil see integreerumine luua,“ oli Bõstrov rahul.

Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjääriüksuse juht Liis Mäeots sõnas, et järgmisel aastal on taaskord vaja liikuda veelgi suurematesse ruumidesse ja teha kõik endast olenev, et tööandjaid oleks varasemast rohkem, sest noorte huvi suvel töötamise vastu on ääretult suur ning nad soovivad praktilisi töökogemusi omandada, seda juba 12-13aastaselt. „Pool tundi enne ürituse algust oli messile sissepääsemist ootamas üle 500 noore, mitmeil neist ettevalmistatud CV näpus,“ selgitab Mäeots ja lisab, et tuldi ka lausa klasside kaupa koos õpetajatega. „Nii lapsevanema kui ka kooli toetus on esimese töökogemuse omandamisel oluline ning oli suur rõõm näha messile tulnud noori oma vanema(te) või õpetajaga.

Nii korraldajad kui tööandjad leidsid, et lihtsalt messiala läbi jalutama tulnud noori praktiliselt polnud – kohale oli tuldud kindla eesmärgiga leida huviäratav tööpakkumine, kandideerida ja/või osaleda töötubades, et end tööelu teemadel veel täiendada. Kõigil järjestikul kolmel aastal messil osalenud Sihtasutuse Õpilasmalev juhatuse assistent Kristiina Herkül sõnas, et malevlaste seas läbiviidud küsitluski näitas messi kui noorte jaoks olulist info ja kontakti leidmise kohta. „Uute, noorte malevlaste seas oli üllatavalt palju neid, kes on malevasse jõudnud just messi kaudu,“ ütles Herkül.

Kristiina Herkül ja messil tänavu esmakordselt osalenud Eesti Boost mahlabaaride tegevjuht Triin Krull kinnitasid mõlemad, et alaealistele töökogemust pakkuvaid tööandjaid võiks tuleval aastal olla veelgi enam. „Kõik noored on meiega ühel või teisel moel seotud ja panustades nende arengusse, tuleb see kuhjaga tagasi,“ rääkis Krull ja soovis tööandjatele rohkem julgust noorte tööle võtmisel. Herkül lisas ka, et vajalik on leida endas see missioonitunne ja soov panustada: „Meie eesmärgiks malevas on nende paari-kolme nädala vältel toetavas ja lõbusas keskkonnas harjutada noori töörutiiniga ja ise hakkama saamisega, sest just see seisab neil ees pärast kooli.“

Allikas: SA Innove

Foto: Gert Nõgu

Samal teemal:

• Rakveres toimub oskuste aasta Lääne-Virumaa inspiratsiooniüritus
• Rajaleidja hakkab esimesena Eestis pakkuma karjääri- ja õppenõustamist live-chat’is

Autor: Mari-Liis Mänd, Lasteabitelefoni 116111 projektijuht

Suhted koduste ja eakaaslastega koolis ning huviringides on olulised tegurid, mis määravad ära lapse heaolutunde. Lasteabitelefoni 116111 viimase aja kogemus näitab, et Eesti laste suur koolipinge ja sellest tekkiv stress kombineerituna koduprobleemide ja lapsevanemate vähese tähelepanuga on loonud situatsiooni, kus üha enam lapsi kannatab kurvameelsuse all ja arvab endal olevat depressiooni. Sageli jäävad need ohusignaalid aga tähelepanuta või loetakse mööduvateks puberteediea ilminguteks.

Üha sagenevaks probleemiks on lapsevanemate kiire elutempo ning soovimatus või oskamatus oma laste tundeid märgata ja nende muresid ning rõõme kuulata. Füüsilisest kohalolust ei piisa, kui tegelikult on mõtted mujal ja laps tajub, et tema hääl ei ole oluline. Lapse jaoks on oluline tunda, et neid väärtustatakse, mõistetakse ja neist hoolitakse.

Lapsevanematel on keskne roll laste suhtlemisoskuste kujundamisel ja seda mõjutab ennekõike lapsevanemate endi eeskuju. Tähelepanelik kuulamine on üks suhtlemisoskuseid, mis esitab praktikas sageli suuri väljakutseid. Ollakse hõivatud argimurede ja –kohustustega ning lapse tähelepanusoovile võib sellises situatsioonis olla raske reageerida, mistõttu valitakse ignoreerimise tee.

Tähelepanelik kuulamine on pingutus ja eeldab huvi

Lapse hääle ja tunnete eiramine õpetab aga teda oma tundeid ning mõtteid endale hoidma, mis ohustavad kuhjudes lapse vaimset heaolu. Tähelepanelik aktiivne kuulamine ja lapse tunnete tunnustamine eeldab pingutust ning huvi lapse tegemiste vastu. Oluline on näidata üles lugupidamist ja hoolivust, kuna lapsed tajuvad ning hindavad seda, kui nende räägitu vanematele korda läheb. See aitab tugevdada ka vastastikku sidet lapse ning vanema vahel.

Laste kuulamine kasvatab neis enesekindlust ja õpetab selget eneseväljendust. Oluline on püüelda aktiivse kohalolu suunas, märgata last tema mures ja anda lastele ruumi oma mõtete ning tunnete väljendamiseks. Lapse tunnete ja mõtetega ei pea tingimata nõustuma, oluline on lasta tal rääkida nendest ning koos nende üle arutleda, vältides enda arvamuse pealesurumist ja edasiste sammude dikteerimist.

Lasteabitelefoni 116111 pakub esmast sotsiaalset nõustamist nii lastele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel, tagades vajadusel saadud info edastamise spetsialistideni. Helistamine lasteabi nõuandetelefonile 116111 on tasuta ja kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui vene keeles. Samuti on võimalik kirjutada, kas online vestlusena või e-kirja teel.

Samal teemal:

• Nädala äpp: lasteabirakendus
• Uus veebileht "Kool kiusamisest vabaks!"
• Ühegi murega ei pea üksi olema - lasteabi nõuandetelefon aitab

Praktilisel koolitusel valmib meeskonnatööna arendusprojekt, mis toetab õppeprotsessi muutmist tehnoloogia abil. Projektid viiakse koolituse käigus ka ellu, teema valib iga asutus vastavalt oma vajadustele.

Koolitusele ootame kõikide haridustasemete haridusasutuste juhte koos kahe kolleegiga, kellega koostöös soovitakse oma asutuses õppeprotsessi muutust ellu viia. Meeskonda võib lisaks juhile kuuluda nt infojuht, arendusjuht, haridustehnoloog, õppealajuhataja, õpetaja, kõrgkoolide programmi- ja õppekavade juht vms.

Koolitus algab 27. aprillist, registreeruda saab koolitusveebis: http://koolitus.hitsa.ee/training/924

Samal teemal:

• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus
• Kuidas koolid digiajastul õppeprotsessi juhivad

Riigieelarvestrateegias lepiti kokku, et järgmise nelja aasta jooksul antakse selleks kokku 58,5 miljonit eurot. Selle aasta viimaseks neljaks kuuks eraldatakse juurde juba 2,5 miljonit eurot.

„Peame tasandama liiga suure õpetajate palkade erinevuse, mis ulatub praegu 472 eurost 1000 euroni. Ligi pooltes omavalitsustes jääb palk alla 770 euro. Järgmise kolme aasta jooksul tõuseb enam kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk ligikaudu 50 protsenti,“ sõnas minister.

Minister Mailis Repsi sõnul saab lisaraha toel ligi 100 omavalitsust tõsta oma lasteaiaõpetajate palga samale tasemele õpetajate palgaga. „Lasteaiaõpetajate suuremate palkadega omavalitsused saavad hoida töötasu kooliõpetaja palgakasvuga samas tempos ning panustada ka tugiteenuste kättesaadavusse ja tugispetsialistide töötasusse. Samuti võib omavalitsus diferentseerida palgamäärasid ja pakkuda suuremat töötasu, sealhulgas magistrikraadiga lasteaiaõpetajale,“ selgitas ta.

Toetuse saamiseks peab kohalik omavalitsus tagama omaosaluse kuni ühe kolmandiku ulatuses. Lasteasutuse õpetajate toetus eraldatakse kohalikule omavalitsusele siis, kui omavalitsus on teinud otsuse, et palga alammäär on alates 2017. aasta 1. septembrist vähemalt 80% ja 2018. aastast vähemalt 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

Vahendid eraldatakse kohalikele omavalitsustele toetusfondist. Toetusfondi vahendite jaotuspõhimõtted kehtestatakse riigieelarve seaduse alusel toetusfondi määrusega.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Minister Reps: õpetajatöö tegelik sisu peab olema ühiskonnale nähtav
• Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot

Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi koostöös juba 26. korda toimunud kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile laekus 34 tööd, neist 10 doktoritööd, 12 magistritööd, 7 ingliskeelset teadusartiklit ja 5 õpikut. Eestikeelsed teadusartiklid, õpikud, pedagoogiline aimekirjandus ja doktoritööd konkureerivad üle aasta.

Žürii arvamus

Žürii liige, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõud Katrin Poom-Valickis ütles, et esitatud doktoritööde puhul oli märgata valdavalt artiklitepõhist suunda ning palju oli kaasjuhendatud töid; kõige keerulisem oli hinnata teadusartikleid ning nende teemad olid seotud erinevate ainete õppimise temaatikaga, aga ka üliõpilaste koolipraktikaga. „Magistritööde puhul ei suutnud komisjon välja selgitada seda ühte magistritööd, mis oleks selgelt eristunud teistest. Otsustati välja anda kaks II preemiat. Teemad olid seotud õpilaste õppimisega, oli ka digivaldkond esindatud ja esmakordselt esitati võistlusele töö militaarvaldkonnast,“ ütles Poom-Valickis. „Õpikute kategoorias esitati konkursile viis tööd, kõik väga tugevad. Kaks neist on sellised, mida sihtgrupid on kaua oodanud ja väga vajanud ning komisjon otsustas välja anda kaks I preemiat.“

Et kasvatusteaduslikes töödes leiduv info jõuaks rohkemateni

Preemiad andis üle üle Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Ta tunnustas Eesti kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse head taset. „Tahaksin, et igal aastal valmivates arvukates kasvatusteaduslikes töödes peituv väärtuslik info jõuaks senisest suurema hulga inimesteni,“ rääkis Tea Varrak ja toonitas vajadust pöörata senisest rohkem tähelepanu teadustööde tulemuste levitamisele lihtsamas keeles.

Õpik, mida koolipsühholoogid ootasid

Parim didaktilis-rakenduslik töö või õpik:

I preemia (1100 eurot): Eve Kikas (Tallinna Ülikool), Mairi Männamaa (Tartu Ülikool), Piret Soodla (Tallinna Ülikool), Aaro Toomela (Tallinna Ülikool), Mari-Liis Kaldoja (Tallinna Ülikool), Anna-Liisa Jõgi (Tallinna Ülikool) ja Anu Palu (Tartu Ülikool) – käsiraamat  „Koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Manuaal.“

Manuaal võtab kokku normeeritud hindamisvahendid erivajaduste sõeluuringuteks, eristamiseks ja kirjeldamiseks kooli astumisest põhikooli lõpuni. Manuaali leiavad koolipsühholoogid INNOVE hindamiskeskkonnast.

Koolipsühholoogia professor Eve Kikas ütles käsiraamatut tutvustades, et 1990. aastatel muutus psühholoogia, sh koolipsühholoogia oluliselt rakenduslikumaks. Samast ajast on põhiline murekoht see, et psühholoogidel ei ole hindamisvahendit. „Kasutati juhuslikult kätte saadud asju ja ei tea kuidas. Ka ei mõistetud, miks on vaja hindamisvahendit, psühholoog ju lihtsalt räägib lapsega ja kuulab last,“ iseloomustas Eve Kikas toonast olukorda. Magistri- ja doktoritööde raames teste küll koostati, aga neist ei saanud psühholoogidele hindamisvahendit. 2014. aastal kirjutasid Tallinna Ülikooli, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu ja SA Innove esindajad projekti, et koostada esimene eestikeelne hindamisvahendite komplekt, mida koolipsühholoogid saaksid kasutada. Projekt sai rahastuse ning järgnes kaks töörohket aastat. „Korraga käis testide katsetamine, uute testide loomine, normide kogumine, psühholoogide koolitamine, lõpuks testide EISi keskkonda sisestamine ja järjekordne katsetamine. Ja siin on nüüd tulemus raamatuna näha,“ sõnas Eve Kikas.

Eve Kikase sõnul on testid valitud testipaketti nii, et oleksid kaetud need psüühilised protsessid, mis on olulised koolis toimetulekul: taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu, planeerimis-, järeldamis- ja arutlemisoskus. Esimese klassi test on nn paber-pliiats-test,  ülejäänud testid on arvutis täidetavad. Test kestab kokku ligi 90 minutit ja selle täitmise ajal on koos lapsega ruumis ka psühholoog. Lisaks on välja töötatud küsimustik õpilasele hindamaks tema motivatsiooni ja küsimustik õpetajale õpilase õpikäitumise hindamiseks.

Õpik, mida logopeedid ootasid

Teine I preemia (1100 eurot): Marika Padrik (Tartu Ülikool), Merit Hallap (Tartu Ülikool), Signe Raudik, Aaro Nursi, Jaana Koplimäe, Riin Naestema, Birgit Kaasik, Anne Uriko, Helena Oselin, Maret Jahu, Ulvi Raidla ja Inga Brin – käsiraamat „Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia“.

Käsiraamatus ja kõrgkooliõpikus käsitletakse kõiki peamisi kõne- ja keelepuudeid ning neelamishäireid kohalikus tõenduspõhises praktikas tänapäevase teooria taustal.

Marika Padrik sõnas käsiraamatut tutvustades, et logopeedide töödest-tegemistest teavad inimesed üldiselt vähe. „See käsiraamat on ajalooline sündmus Eesti logopeedia ajaloos, eelmine õpik on pärit aastast 1973. Õpiku suur maht –  500 lehekülge – räägibki sellest, mis on toimunud valdkonnas 40 aasta jooksul. Logopeedia eesmärk on kirjeldada, kuidas kommunikatsioonipuuded avalduvad, töötada välja meetodid nende kõrvaldamiseks või kergendamiseks,“ ütles Marika Padrik. „Rohkem oleme rääkinud kõnepuuetest, miks nüüd kommunikatsioonipuue? See on katustermin – et inimesed suudaksid suhelda ja kõik takistused suhtlemises oleksid kõrvaldatud. Logopeed hakkab tööle siis, kui probleem ei lähe ise mööda, kui see takistab inimese toimetulekut sotsiaalses keskkonnas. Probleem ei puuduta ainult lapsi, see võib tekkida kogu elukaare vältel.“

Õpikus käsitletakse kõiki peamisi kõne- ja keelepuudeid ning neelamishäireid. „Õpik sisaldab uusimat infot selle valdkonna kohta ning võib öelda, et see loob uue kvaliteedi tulevaste logopeedide õppes,“ usub Padrik.

Õpikus otsitakse vastuseid küsimustele, miks üks või teine kommunikatsioonipuue tekib, kuidas eristada kommunikatsioonipuuet ajutisest häirest, inimesele eripärasest kõnest; millised meetodid on teraapias efektiivsed, kuidas muudab puue inimese elu ja isiksust, kuidas saab perekond toetada kommunikatsioonipuudega lähedast.

Raamat on koostatud eelkõige eripedagoogika ja logopeedia tudengitele, aga kasulikku infot saavad sellest ka õpetajad, logopeediaga haakuvate meditsiinivaldkondade spetsialistid (nt neuroloogid, psühhiaatrid, otorinolarüngoloogid, stomatoloogid) ja lapsevanemad, kel mure lapse kõne pärast.

Veel preemiaid

Parim doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia):

I preemia (1400 eurot): Anna-Liisa Jõgi (Tallinna Ülikool); doktoritöö „Motivatsiooni roll algklassi õpilaste matemaatikateadmiste arengus“ (The role of motivation in learning math during primary school). Juhendajad prof Eve Kikas, TLÜ, ja Marja-Kristiina Lerkkanen Jyväskylä Ülikoolist

Uuring kinnitas, et teadmised seostuvad motiveerituse ja püsivusega. Kes oskab, sel püsib huvi ja ta ei keskendu ebaedu vältimisele. Kes ei oska ja on vähem võimekas, püüab vältida ebaõnnestumist ning nii tema kognitiivsed võimed, eneseregulatsioon kui õpimotivatsioon vajavad kujundamist.

II preemia (1000 eurot): Ülle Säälik (Tartu Ülikool); doktoritöö „Õpilaste lugemistulemuste selgitamine: metakognitiivsed õpistrateegiad on olulised, õpilase tulemused sõltuvad koolist“ (Reading literacy performance: Metacognitive learning strategies matter, schools have effect on student outcomes). Juhendajad emeriitprofessor Jaan Mikk (TÜ) ja Jouni Välijärvi Jyväskylä Ülikoolist.

Kuue Balti ja Põhjala riigi PISA 2009 tulemuste analüüsist selgus metakognitiivsete oskuste olulisus lugemisel; need oskused – teadmine iseenese kognitiivsest talitlusest, selle jälgimine ja tagasisidestamine – on arendatavad.

Parim võõrkeelne teadustöö/artikkel:

I preemia (1100 eurot) jaguneb võrdselt kolme autori vahel: Katrin Mägi (Tartu Ülikool), Mairi Männamaa (Tartu Ülikool) ja Eve Kikas (Tallinna Ülikool). Artikkel „Profiles of self-regulation in elementary grades: relations to math and reading skills“ („Eneseregulatsiooni profiilid algklassides: seosed arvutus- ja lugemisoskustega“) avaldati ajakirjas Learning and Individual Differences.

Üle 700 õpilase haaranud uurimus toob välja, et eneseregulatsiooni kõrgema kognitiivse aspektiga kaasneb enamasti, kuid mitte alati, eneseregulatsiooni kõrgem käitumuslik aspekt ning madalama kognitiivse aspektiga ka madalam käitumuslik aspekt. Seosed eneseregulatsiooni kognitiivse ja käitumusliku aspekti vahel võivad indiviiditi erineda ning ajas muutuda. Eneseregulatsiooni vajakajäämistel on selge negatiivne mõju. Praktikas tuleb mõnelegi eneseregulatsiooni kõrge kognitiivse aspektiga õpilasele eraldi õpetada käitumuslikke eneseregulatsioonioskusi.

II preemia (800 eurot): Inge Timoštšuk (Tallinna Ülikool), Eve Kikas (Tallinna Ülikool) ja Mai Normak (Tallinna Ülikool) artikkel „Student teachers’ emotional teaching experiences in relation to different teaching methods“(„Õpetajakoolituse tudengite emotsionaalsed õppekogemused seoses erinevate õppemeetoditega“) avaldati ajakirjas Educational Studies.

Artiklist selgus, et üliõpilased, kes kasutasid teistega võrreldes rohkem õpilasekeskseid meetodeid, tunnevad õpetades teistest positiivsemaid emotsioone. Positiivsete emotsioonide osakaalu tõstab varasem õpetamiskogemus. Eelnevast järeldub, et õpilasekesksete õpetamismeetodite kasutamine aitab praktikal paremini toime tulla ja meetodist lähtuv positiivsete emotsioonide osakaal suureneb koos õpetajameisterlikkusega.

Parim magistritöö (esimest preemiat välja ei antud):

II preemia (800 eurot): Allar Eesmaa (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) magistritöö „Automaatrelva baasõppe ainekava väljatöötamine ja selle rakendamise tulemuslikkuse hindamine Kuperjanovi JVP näitel“, juhendajad Svetlana Ganina ja Rene Lepik.

Automaatrelva baasõppe alane töö ühelt poolt juurutab armees õppekava-arendust, teisalt tagab Scoutspataljoni kapteni mitmeaastane katseküllane arendus ühtse heatasemelise laskerelvade-väljaõppe mitmele tuhandele ajateenijale ja kaitseliitlasele.

II preemia (800 eurot): Romil Rõbtšenkov (Tallinna Ülikool) magistritöö „Õpistsenaariumide kavandamise vahendi LePlanner disain ja arendus“, juhendajad Hans Põldoja ja Mart Laanpere.

LePlanneri abil trialoogilise lähenemise vahendusel osalusdisainitud õpistsenaariumite arendusvahendi prototüüp annab lootust, et õpetajad saavad oma arendustöö vilju omavahel veebis jagades säästa vaeva ja saada paremaid tulemusi.

Artiklis on kasutatud ETAGi pressiteate materjale. 

Samal teemal:

• Milline peaks olema nüüdisaegne õpetajakoolitus?
• Haridusliku lõimumise projektikonkurss
• Birgy Lorenz: doktoritööd ei tehta ajaviiteks