„Maailmas on meie õpetajad tuntud professionaalidena, kellele on antud suur ametialane vabadus ning kellele toetub üks maailma tugevaimaid põhiharidusi. Samas olen veendunud, et õpetajate häält ja mõtteid võiks olla meie ühiskonna arvamusliidrite seas oluliselt rohkem kuulda,“ ütles minister Reps konverentsil.

Minister märkis, et tugeva õpetajaskonna hoidmiseks peab õpetajana töötamine olema ühiskonnas auasi ning köitev valik. „Oma osa on siin kindlasti magistrikraadiga professionaalile sobiva töötasu garanteerimisel, mis on valitsuse selge prioriteet. Õpetajate miinimumpalk tõuseb aasta teiseks pooleks 1050 euroni ning usun, et aasta lõpuks jõuab keskmine 1300 euro juurde. See on nii riigi kui ka omavalitsuste ühine eesmärk ning omavalitsustel kui koolide peamistel omanikel on väga suur roll.“

„Vundament koolis edukalt toime tulemiseks ning hilisemas elus hakkama saamiseks laotakse alushariduses,“ rääkis minister Reps. „Samas on lasteaiaõpetajate palk üldhariduskooli õpetajate keskmisest palgast madalam ja ka väga suurte regionaalsete kääridega. Sellisel moel ei saa edasi minna – valitsus on otsustanud, et omavalitsused hakkavad saama sihtotstarbelist toetust, millega viia ülejärgmiseks aastaks kvalifitseeritud lasteaiaõpetaja töötasu samale pulgale üldhariduskooli õpetaja palgaga,“ selgitas minister.

Minister rääkis, et tugispetsialisti teenuse kvaliteet ja kättesaadavus hakkab suurenema. „Igal lapsel on õigus saada vajadusel tugispetsialisti nõustamist ja omavalitsus peab seda pakkuma. Selleks anname omavalitsustele alates järgmisest aastast lisaraha orienteeruvalt 6 miljonit eurot aastas, mis lubab tõsta nii spetsialistide töötasu kui ka võtta praegusega võrreldes inimesi juurde,“ kõneles Reps.

Minister Reps rõhutas, et õpetajaametit ei muuda ahvatlevaks valikuks üksnes palk. „Küsides noortelt, mida nad oma tuleviku töölt ootavad, siis tuuakse välja soov teha tähendusega tööd, omades selgeid karjääri- ja arenguvõimalusi, võimalust ise otsustada ning ka paindlikku töökeskkonda. Paljud neist kattuvad sellega, mida õpetajatöö ju tegelikult pakub. Seetõttu peame tooma õpetajatöö tänapäevase sisu enam nähtavale,“ rõhutas minister. „Selle kõrval peavad nii riik, koolid kui ka ülikoolid tegelema ameti sisemise poolega – toetame üliõpilasi ja alustavaid õpetajaid, et nad saavutaksid suurema selguse õpetajate töökoormuse, põhi- ja lisaülesannete teemades ning leiaksid kindluse, et oma tööle tagasiside küsimine ja kolleegile tagasiside andmine oleks erandi asemel reegel,“ rääkis minister.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Iga neljas Eesti õpetaja ei tea oma tööõigusi
• Aasta klassiõpetaja Merle Lepik: unistage suurelt!

Sel aastal osalevad olümpiaadi lõppvoorus 26 gümnasisti 11 koolist üle Eesti. Olümpiaadil tuleb proovile panna vestlus- ja kirjutamisoskus, lahendada sõnavara-, grammatika-, kuulamis-, tekstimõistmis- ja maatundmisülesandeid. Olümpiaad on pühendatud Soome sünnipäevale ja seekordsed ülesanded on teemal Suomen 100 itsenäistä vuotta.

Soome keele olümpiaad on üks paarikümnest Eestis korraldatavatest koolinoorte aineolümpiaadidest. Olümpiaadi korraldamist koordineerib Tartu Ülikooli Teaduskool. Sisulise poole eest vastutavad Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli soome keele õppejõud ning praktilise korralduse eest Tartu Ülikooli soome-ugri keelte osakond ja Soome Instituut. Auhindadega toetavad sel aastal Linnanmäki, Viking Line, Fazer, Otavamedia, Sanoma ja A-lehdet.

Eesti koolides õpib soome keelt sel õppeaastal ligi tuhat õpilast. Koole, kus soome keelt saab õppida, on nelikümmend. Peamiselt õpitakse soome keelt kolmanda võõrkeelena gümnaasiumis, aga järjest rohkem leidub koole, kus soome keele saab valida põhikoolis teiseks võõrkeeleks.

Allikas: Soome instituut

Samal teemal:

• Mikael Agricola päeval saab teha keraamikat ja näha arhailisi puhkpille
• Robootikast Rootsis, Soomes ja Suurbritannias

Viola Pinzi keskendus projekti Co-Labi tutvustamisele, Meeri Sild juhendas konkreetsete õpilugude valmimist.

Kogu päeva läbivaks märksõnaks oli koostöös õppimine. Õpilugu on hea näide koostöös õppimisest ja õpetamisest ning töötoa teises pooles harjutasidki õpetajad õpiloo stsenaariumi kokku panema. See tähendas, et hoolega tuli läbi mõelda, kuidas toimub õpiloos koostöö, koos õppimine ja mis roll on õpetajal.

„HITSA pakub õpetajatele pikka e-kursust „Õpilugude kasutamine õppetöös“, töötuba on miniversioon sellest kursusest,“ sõnas Meeri Sild. Alustuseks arutleti koos, miks on praegu vaja teistsuguseid õppimise vorme kui lihtsalt koolitund. Tänane koolilaps on üles kasvanud koos tehnoloogiaga; talle meeldib kiire, vaheldusrikas tegutsemine; ta ei suuda pikalt ühele asjale keskenduda; ta on aktiivne sotsiaalmeedias; ta vajab kiiret tagasisidet ja kiitust. „Kiitke oma õpilasi, nad vajavad seda väga,“ sõnas Meeri Sild. Teisalt on ka ühiskonna ootused tulevasele töötajale muutunud, ja oluline on just koostöö, ettevõtlikkus, oskus probleeme lahendada, IKT-vahendite kasutamise oskus. Õpilugu on hea variant õpilaste digioskuste arendamiseks. 

Mis on õpilugu? Iga õpetaja võib seda erinevalt interpreteerida, aga põhimõtteliselt on tegu õppimise ja õpetamise kogemuse kirjeldusega, kus on ära toodud õpetaja ja õpilase tegevused, vahendid, õpikeskkonnad jms. See kirjeldus on raamistik, kuidas õppida ja õpetada, omamoodi retseptiraamat. Meeri Sild rõhutas, et õpilugu ette valmistades ja läbi viies tuleb keskenduda õppija initsiatiivile, õpetaja on suunaja rollis. Õpilugu ei ole tunnikonspekt vana materjali kordamisest ja uute teadmiste kinnistamisest 45 minuti jooksul, õpilugu rõhutab sõna teist poolt – lugu. Õpilugu saab teha igas õppeaines ja ka lõimitult. 

Innovaatiliste õpilugude veebilehelt (http://oppevara.hitsa.ee/opilood/) otsisid õpetajad näiteid ja andsid kiire ülevaate, mis neile meeldis ja miks. Mõned õpilugusid iseloomustavad märksõnad: lõiming, hea digivahendite kasutus, kõik õpilased olid kaasatud, ümberpööratud klassiruum, õppetöö rikastamine mänguliste elementidega, tulemust saab kõigile näidata, hindamiskriteeriumide loomine, läbimõeldud tegevus. 

Meeri Sild tutvustas õpilugusid toetavaid digivahendeid, seejärel valmisid gruppides uued õpilood. Näiteks matemaatikas protsendi arvutamine 6. klassis. Tegevused iseenesest lihtsad, aga väljuvad klassist ja tuleb teha meeskonnatööd. Lapsed leiavad protsendi-näiteid elust endas, seejärel töö gruppides (3-4 õpilast): küsivad vanematelt näiteid, kus läheb igapäevaselt vaja protsendi arvutamist. Iga grupp valib välja ühe näite ja koostab selle kohta korrektse ülesande. Ülesanded lähevad gruppidele lahendamiseks.  

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Co-Lab – koostööstsenaariumid, mida tundides testida
• Õpilugu aitab õpetajal tehnoloogias orienteeruda
• Keeltekuu: HITSA veebiseminar “Õpilugu “Online-väitlus””
• HITSA veebiseminaris uuritakse õpilugusid ja ümberpööratud klassiruumi

Tasuta sissepääsuga messil pakuvad kümned kirjastused uudistoodangut ning soodushinnaga teoseid.

Viiendat korda aset leidva Tallinna Raamatumessi kavas on enam kui 30 sündmust, neist tubli kolmandik lastele. Toimub raamatuesitlusi, kohtumisi kirjanikega, arutlusi ja vestlusringe, räägitakse kirjandusest linnaruumis, vanade raamatute taaskasutamisest, tutvustatakse uuemat kirjandust ja kirjeldatakse oma kirjanduselamusi.

„On rõõm, et viie aastaga on Tallinna raamatumessil välja kujunenud omad traditsioonid, nagu kirjandusfoorum ja tüpograafiaseminar ning üleriigiline lastesündmus Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel, kuid messi kavas on ka värskeid ettevõtmisi, nagu näiteks kirjandusklubi, kus lugemishuvilised saavad loetu üle mõtteid vahetada ning raamaturingluse-teemaline vestlusring, mis on ajendatud talvel üles kerkinud temaatikast,“ ütles Eesti Kirjastuste Liidu juht Kaidi Urmet. Ta lisas, et sama oluline on see, et messil on palju mõeldud lastele ning näiteks kirjandusklubi ajaks saab lapsed jätta juhendajaga töötuppa meisterdama. Eraldi välja toomise vääriliseks peab Urmet venekeelsele lugejale mõeldud sündmusi, mida on messil koguni mitu.

Messi avaürituseks olev kirjandusfoorum on tänavu pühendatud neile, kel lugeda raske ehk eelkõige Marrakeši lepingu tutvustamisele ning nägemisprobleemidega inimeste muredest kõnelemisele, kuid samas ei jää tähelepanuta ka Marrakeši lepingust tulenevad muudatused autoriõiguses. Foorumil kõneldakse teemast nii ministeeriumi kui ka pimedate raamatukogu pilguga, tutvustatakse teistsuguseid kirjanduse kogemise võimalusi ning vaadatakse muuseumi pilguga minevikku, kus nägemismuredega pidid maadlema ka kirjanikud.

Lisaks toimub neljapäeval kell 17.30 suures saalis kohtumine hetkel kõmulisima Saksa autori Norman Ohleriga, kelle sulest on ilmunud raamat „Patsient A“, mis uurib uimastite kasutamist Teise maailmasõja aegses Saksa sõjaväes. Norman Ohleriga vestleb Priit Hõbemägi. Milleri salongis algab kell 14 Tallinna Kirjanduskeskuse juhi Maarja Vaino ning kirjanike ja kirjanduskriitikute Peeter Helme ja Paavo Matsini arutelu kirjanduse olulisuse üle linnaruumis, mis ühtlasi on kultuurisaate „Vasar“ avalik salvestus. Kell 15 räägivad samas algajate autorite tüüpvigadest ja annavad neile nõu tippkirjastajad Krista Kaer (Varrak) ja Tauno Vahter (Tänapäev). Kell 16 esitleb kirjastus Argo seal raamatut „Musta koidiku kuulutajad: Soome fašistide lugu“ ning kell 17 algab vestlusring vanade raamatute saatusest, milles osalevad Raamatuvahetus.ee esindaja Leo Ariva, bookworld.eu juht Anu Vunk ning raamatupoe REaD looja Maaja Hallik.

Autorinurgas esitleb kirjastus Valgus kell 16 koos David Vseviovi ja Vladimir Sergejeviga raamatut „Venemaa – lähedane ja kauge. Viimasest Rjurikovitšist esimese Romanovini“, kell 17 kirjastus Varrak raamatut „101 Eesti toitu ja toiduainet“, mille autorite Anu Kannikese ja Ester Bardonega vestleb Peeter Helme ning kell 18 kirjastus Grenader raamatut „Varjudes lõhnavad valgused“, mille autori Rein Saviga vestleb Mati Mandel.

Lastealal saavad lapsed kell 12 osa kohtumisest Milvi Martina Piiriga, kes tutvustab oma värsket muinasjuturaamatut „Uppunud mets“ ning lapsevanemad ja õpetajad kell 16 koolitusest, mida viivad läbi kasvatusteadlased Jana Rebane ja Kristi Kirbits, kes on kirjutanud raamatu „Arengu jälgimise mängud“. Lisaks on lapsed oodatud kella 17–19 autorinurgas avatud töötuppa, kus saab valmistada endale märkmiku. Samuti toimub igal messipäeval Tallinna Keskraamatukogu eestvedamisel lastele otsimismäng.

Messi teise päeva suursündmus on reedel tavapäraselt kujunduskonverents „Kirjak“ ning kolmandal päeval ehk laupäeval toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel üleriigilise õpilaste kirjandusmängu finaal.
Messile on oodatud kõik kirjandushuvilised. Sissepääs on kõigile tasuta!

Messi täpse ajakava leiab veebilehelt

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu säilitab kultuuri digitaalselt
• Rahvusraamatukogus on avatud Veljo Tormise mälestusraamat

Kõrgkooliõpik „Folkloristlikud välitööd“ on kirjutatud folkloristika üliõpilastele, kuid sobib kasutamiseks ka kõigile teistele, kes soovivad talletada, mõtestada ja analüüsida rahvaluulet. Õpikus tutvustatakse välitöödega seotud olulisi mõisteid ja Eesti valitööde ajalugu ning antakse praktilisi teadmisi eri välitöömeetodite ja –viiside kohta. Oluline osa raamatust on ka välitöid teinud eri haridusliku ja tööalase taustaga kultuuriuurijate ja –dokumenteerijate kogemuslood.

„Kuna folkloristlikud välitööd sisaldavad palju individuaalseid aspekte, on raamatu autorite hulka kaasatud inimesed, kellel on mitmekülgsed välitöökogemused (maailma eri paigus) ja kes on välitööde käigus ilmnevate erinevate probleemidega reaalselt kokku puutunud,“ rääkis õpiku koostaja ja üks autoritest Merili Metsvahi.

Eestis on folkloristlikel välitöödel pikk ajalugu ja ka praegusel ajal teevad eesti folkloristid üsna palju välitöid. Vastupidiselt tavaarusaamale ei ole rahvaluulet maailmast vähemaks jäänud, ent see esineb muutunud vormides. Tänapäeva folkloristid peavad oluliseks küsimust, mis rolli täidab folkloor ühiskonnas (näiteks kuidas reguleerib rühmade või indiviidide vahelisi suhteid). Just välitööd on hea viis sedalaadi uurimisküsimustele vastuste leidmiseks.

Raamatu autorid on Madis Arukask, Tiiu Jaago, Ergo-Hart Västrik, Risto Järv, Pihla Maria Siim, Merili Metsvahi, Maili Pilt ja Elo-Hanna Seljamaa.
Õpiku valmimist toetasid SA Archimedese riiklik programm, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Haridus- ja teadusministeerium ja TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Lotmani seminar toob Tartusse 10 riigi teadlased
• Tartu Ülikool kutsub kandideerima ingliskeelsetele õppekavadele

Projekti käigus sõidab mobiilne labor mööda Eestit ning külastab koole. Koolikülastustel saavad õpilased viia läbi mitmesuguseid katseid, peetakse loenguid ning räägitakse loodusteaduste valdkonda kuuluvate teadusharude saavutustest.

Rändav bioklass külastas Antsla Gümnaasiumi 4. aprillil. Eriti tore oli see, et viie läbiviija seas osalesid ka meie endised tublid õpilased, lektorina Kevin Liivapuu ja assistendina Eia Vänzel.

Viidi läbi 3 etappi: pipeteerimine, kus õpiti kasutama automaatpipette; DNA uurimine, kus kasutati molekulaarbioloogia meetodeid; katse, kus hinnati kindla DNA lõigu olemasolu proovis. Katses oli omakorda 2 etappi, PCR meetod ja DNA elektroforees.

Tudengitest läbiviijad olid väga rahul nii õpilastega kui ka meie kooliga, sooja vastuvõtu eest tänati tervet kooli.

Lähemalt saab lugeda: http://agloodus.blogspot.com.ee/2017/04/randav-bioklass.html

Algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz intervijueeris Liisa Kaupmeest seiklusmänge korraldavast firmast 360 Kraadi. 

Auhinnad on järgmised: viiele asutusele otsingumängu loomise tarkvara tasuta kasutus kuni 1. septembrini 2018; ühele koolile kaheks nädalaks 30 nutiseadme ja interneti kasutusvõimalus koos Loquiziga. Auhindade väärtus kokku on 7000 eurot. Auhinnale kandideerida saavad kõik algatuses "Nutitund igasse kooli!" osalejad. 

Kes teevad Loquizi ja 360.ee-d?

Loquiz asutati 2010. aastal ja hetkel on tiimis üle kümne inimese. Platvormi idee kasvas välja ürituskorraldusettevõttest 360 Kraadi. Innovatiivsete mänguideede katsetamine ja loomine tuli muuta lihtsamaks, hoida kokku mängude tegemisele kuluvat aega ning tööjõudu.

OÜ 360 Kraadi on seiklusfirma, mis korraldab seiklusmänge Loquizi platvormil. Firmal on 15 aastat kogemust GPSide ja tahvelarvutite kasutamisega mängu korraldamisel. Meil on 140 toas ja õues kasutatavat internetiga tahvelarvutit, mis korraga on töös vaid suvel augustikuus. Muul ajal rendime tahvelarvuteid välja koolidele, suurüritustele. Koos tahvelarvuti rendiga aitame ka koolidele õppeaine teemadel mängud valmis teha. Nii saab rentida ka õuesõppe mängu koos varustusega ja õpetaja peab üksnes mängu käivitama. Info tahvelarvutite rentimise kohta on eraldi kodulehel www.tahvelarvutirent.ee

Mis on Loquiz ja kes seda kasutada saab?

Loquiz on mänguplatvorm üritusi korraldavatele ettevõtetele ja koolidele. See võimaldab luua erinevaid mänge alates lihtsatest viktoriinidest kuni keeruliste stsenaariumitega mängudeni.
Loquiz võimaldab mänguloojatel teha mänge, mis on põnevad ja harivad. Eelkõige on rõhk meeskonnamängudel, mis panevad märkama ümbruskonda ja soodustavad suhtlemist ning koostööd tiimikaaslastega.

Kui vaatate ja jälgite, kuidas koolid Loquiziga tegutsevad, selle võimalusi kasutavad, siis mis teid kõige rohkem innustab?

Kõige rohkem innustab tagasiside ja ideed, mida mänguloojad saadavad. Eriti vahva, kui jagatakse linke blogipostitustele, kus osalejate mängurõõm sõnas ja pildis välja paistab. Põnev on ka, kui jagatakse konkreetseid küsimuste näiteid või tiimiülesandeid, mis eriti hästi asukohaga kokku sobisid või mängijatel silma särama panid. Tore on ka kuulda, et mõne kooli kontol tegutseb mitmeid õpetajaid ning platvorm on koostöövahend erinevate õppeainete lõimimiseks.

Kui palju täna koolid teie teenuseid kasutavad?

Kui vaadata statistikat, siis 2016. aastal oli Loquizi kasutama registreerunud umbes 120 õppeasutust, 10 aktiivsemat kooli kasutasid 4000 mängukorda, 20 aktiivsemat kokku 5500 mängukorda. Umbes 30 kooli kasutas üle 100 mängukorra kooli kohta. 

Kuidas ma teada saaks, kas minu asutus on pilootprojektis osalenud 120 kooli hulgas, kellel on olemas täna veel tasuta kasutusõigus, ja kes on minu kooli kontakt?

Nagu enne mainisin, on Eesti haridusasutustest 120 olemas tegelikult Loquizis kooli konto, aga tihti sellest ei teata, kuna konto on teinud mõni õpetaja ja on unustanud sellest teistele rääkida. Kui sa ei tea, kas teie koolil on Loquizi kasutaja olemas, siis alati võid küsida seda ka minu käest. Kirjuta liisa@loquiz.com.

Mida soovite omalt poolt koolidele?

Julgust katsetada, õppimis- ja liikumisrõõmu!

Kuna Loquizi tiim töötab mitmes erinevas riigis, siis ühist fotot pole, aga tervitame nutikuul osalejaid ühe mõistatusega. Milline number on puudu?

Lisainfo:

2015. aastal ilmus lugu Loquiziga tegutsemisest ja õpetajate mõtetest Koolielus: Loquiz - mäng nutikas kuues

Juhend kasutamiseks

Loquizi juhend Koolielus

Vaata mängu tutvustavat videot siit.

eTwinningu 2017. a teema on kaasamine. Järgides Euroopa Komisjoni üleskutset tugevdada sotsiaalse kaasatuse edendamise eesmärgil kuni 2020. aastani haridus- ja koolitusalast koostööd, paneb eTwinningu 2017. a vältel kõikides eTwinningu tegevustes rõhku kaasamise teemale. Kavas on töötoad ja konverentsid, samuti suhtluskampaaniad, väljaanded ja portaalis esiletõstetud artiklid. Loomulikult järgib sama teemat ka eTwinningu kevadkampaania, mis juhindub allolevatest eesmärkidest:

•  anda õpetajatele (tvinnijatele) inspiratsiooni kavandada ja korraldada koolis kaasamisega seotud tegevusi;
•  teha kuuldavaks kaasamistegevustes osalevad koolid ning näidata, et need tegevused sobituvad õppekavaga.

Mis oleks parem avalöök meie eTwinningu kevadkampaaniale kui „Online-otsirännak“ – uurimist ja aardejahti hõlmav mäng. Mängu eesmärk on nurjata Mister Z-i kurjad plaanid, lahendades mõistatusi/nuputamisülesandeid, ning jõuda kaasamise prismani. Mäng on mõeldud igas vanuses lastele ning sellega saavad hakkama nii uustulnukad kui ka kogenud tvinnijad. Liituge „Online-otsirännakuga" eTwinningu portaalis. NB! Mängus osalemiseks peab end registreerima eTwinningu kasutajaks.

Samal teemal:

• Kaasamise aasta – eTwinningu 2017. aasta teema
• eTwinningu 2016. aasta parim projekt aitas noortel enesehinnangut tõsta

Ühe hinnatuma teadusajakirjade andmebaasi, Clarivate Analytics (Essential Science Indicators - ESI) ülevaate põhjal kuulub 42 Tartu Ülikooli teadlast maailmas kõige enam tsiteeritud publikatsioonidega autorite hulka.   

Clarivate Analytics (endise Thomson Reuters) ESI statistika puhul arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. Viidete hulga heaks näitajaks on see, kui palju kellegi viidatavus ületab vastava valdkonna 1% künnise.

„Üheks põhjuseks, miks järjest enam teadlasi jõuab 1% hulka, võib olla ka loomulik andmebaaside ja kogu virtuaalse maailma kasv. Nimelt jõuab meie igapäevaselt üha rohkem virtualiseeruvas (teadus)maailmas aina suurem hulka publikatsioone suurtesse erinevaid erialasid koondavatesse andmebaasidesse. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, jõuab igal aastal rohkem kui pool miljonit publikatsiooni enam andmebaasi, mis tähendab ka seda, et tsiteeringute arv kasvab,“ selgitab kasvu tagamaid TÜ bibliomeetria spetsialist Kalmer Lauk.

„Nende andmete põhjal, mida oleme ise kogunud, saame näiteks öelda, et 2012. aasta jaanuaris oli ESIs 568 Tartu Ülikooli teadlaste kirjutatud keemia valdkonna publikatsiooni, kuid 2017 jaanuaris oli samast valdkonnast juba 845 artiklit. Sarnane kasv on kõigis TÜ valdkondades,“ rääkis TÜ psühholoogia instituudi juhataja Jüri Allik, kes tõdes, et tegelikult on väga motiveeriv ka teadmine või teadmatus sellest, kui paljud meie teadlased on 1% lähedal ehk kuuluvad praegu näiteks 2% või 3% hulka.  

Üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest avaldavad Tartu Ülikooli teadlased. Viidatumad teadusvaldkonnad, kus Tartu Ülikooli teadlased on 1% parimate hulka jõudnud, on järgmised:

 keskkonnateadus ja ökoloogia,
 taime- ja loomateadus,
 molekulaarbioloogia ja geneetika,
 psühhiaatria ja psühholoogia,
 arvutiteadused,
 füüsika,
 farmakoloogia ja toksikoloogia,
 bioloogia ja biokeemia,
 kliiniline meditsiin,
 üldine sotsiaalteadus,
 keemia,
 neuro- ja käitumisteadused. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli rektoriks valiti tagasi professor Volli Kalm
• Tartu vaim kolib nädalaks Tallinnasse

SA Innove uuringute ja arenduskeskuse juhataja Aimi Püüa tänab kõiki õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid, kes küsitlustele vastates oma panuse andsid: „Küsitlused annavad riigile, koolidele, õpetajatele kui ka lastele objektiivset tagasisidet, mis aitab koolidel teadvustada nii oma tugevusi kui ka arengukohti. Tagasisideraporteid palume koolidel ja koolipidajatel kindlasti jagada nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanematega, sest rahulolu luuakse eri osapoolte koostöös.“

Rahuloluküsitlused hõlmasid kõiki Eesti 8. ja 11. ning ligi saja kooli 4. klassi õpilasi. Küsiti kooli, õppimise, õpilase enda ja koolisuhetega rahulolu kohta ning põhjuseta puudumiste, koolivägivalla ja digilahenduste kasutamise kohta.  

Põhisihtgrupis vastas küsitlusele 71% ehk pea 13200 õpilast. 

Õpetajatelt uuriti, kuidas nad on rahul omavahelise koostöö, õpi- ja töökeskkonna ning haridust mõjutavate kooliväliste teguritega ning kuidas nad kasutavad digilahendusi. Küsitlusele vastas 57% sihtgrupist ehk rohkem kui 1600 üldhariduskoolide õpetajat.  

1.-9. klassi laste vanematelt küsiti, kuidas nad on rahul oma lapse kooli ja õpikeskkonna- ning haridust mõjutavate kooliväliste teguritega. Tagasisidet andis ligikaudu 3550 lapsevanemat. 

Koolid ja omavalitsused saavad tagasisidet 8. ja 11. klassi õpilaste põhiküsitluse kohta mais ning 4., 8. ja 11. klassi õpilaste, õpetajate ja vanemate uute katsetuslike küsitluste kohta augustis. 

Rahuloluküsitlused jätkuvad ka järgmistel aastatel ning edaspidi avalikustatakse  kooli rahulolu üldnäitaja keskkonnas HaridusSilm.ee.

Mais viiakse riiklikud rahuloluküsitlused läbi ka lasteaedade õpetajatele ja lastevanematele ning sügisel kutsekoolide õpilastele ja õpetajatele. Sel kevadel toimuvad ka kutse- ja kõrgkoolide vilistlaste toimetulekut ja õpingutega rahulolu hindavad uuringud.

Rahuloluküsitlusi viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Küsitlused on elektroonsed ja neis kasutatakse teadusuuringutel põhinevaid ja kontrollitud küsimustikke.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Algasid ulatuslikud haridusega rahulolu küsitlused
• Küsitlus: kuidas püsite kursis haridusteemadega?
• PISA 2015: Eesti põhiharidus on Euroopa parim