Robootikast Rootsis, Soomes ja Suurbritannias


Avaldaja:Madli Leikop11. Juuni 2016

Eesti esimesel koolirobootika konverentsil kuulati ka Soome, Rootsi ja Suurbritannia kogemustest programmeerimise ja robootika õpetamisel üldhariduskoolis. Võib öelda, et teistel on Eestilt selles osas mõndagi õppida.

Koolirobootikast Rootsis rääkis koolitaja David Powell. „Robootika Rootsi koolides ei ole üksnes tulevaste inseneride koolitamine. Me näeme iga päev, kuidas robotid muudavad ühiskonda ja mõjutavad tulevasi töökohti, me peame lastele täna andma selliseid teadmisi, et nad muutustega tulevikus toime tulevad,“ sõnas David Powell. Tema sõnul on Rootsi koolid IKT-ga hästi varustatud, aga vahendeid ei kasutata. „Rootsi viis lahendada probleeme on osta asju. Aga oluline pole mitte riistvara ostmine, vaid digioskuste arendamine,“ ütles ta. 

Rootsi õppekavades programmeerimist ja robootikat ei ole. Koolide õppekavas on digitaalse lugemisvara kasutamise, informatsiooni otsimise ja allikate analüüsi oskuste arendamine, neid kasutatakse ka tehniliste õppeainete tutvustamisel õpilastele. Riik on küll palju investeerinud koolide digitaliseerimiseks, aga soovitud tulemust pole see andnud. Samas on erasektor robootika ja programmeerimise arengut aktiivselt toetanud, põhiliselt küll huviharidusena. „Kui õpetame robootikat ja programmeerimist vanal moel, siis kordame vanu vigu. Mõtleme, et robootika on osa tehnoloogiaõppest, mitte ühiskonnast, ja see on viga,“ lausus David Powell. 

Soome kogemust jagas Aleksi Lahti (Turu Ülikool). Hetkel kehtivas üleriigilises õppekavas ei ole robootika- ja programmeerimisealaseid õppeaineid. Initsiatiivi on võtnud tehnikahuvilised õpetajad, kes juhendavad robootikaringe. Nii on kujunenud olukord, kus kooliti robootika ja programmeerimise õpetamise tase ja võimalused väga erinevad. Tehnoloogiliselt arenenumal koolil võib olla 3D-printer, samas on koole, kus isegi baastasemel IT-infrastruktuur puudub (arvutipark ja internetilevi). Loodetakse, et uus riiklik õppekava parandab olukorda. Probleem on ka rahas. Robootikaõpet toetavad kümned projektid, kuid nende tegutsemine on killustatud ja ei hõlma kõiki koole ja õpetajaid üle Soome. „Miks õpetada robootikat? Järgmised 20 aastat on väga erinevad tänasest, robotid võivad töötada isegi arstide ja juristidena. Negatiivne trend (töökohtade kaotus) puudutab just rutiinseid käelisi töid. Lihtsam on pidada tööl ühte robotit kui kümmet inimest. Kuidas valmistada õpilased selliseks muutuseks ette?“ küsis Aleksi Lahti oma ettekandes. 

Suurbritannia kogemust tutvustas koolitaja Pete Stevens. Inglismaal, Šotimaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal on mõneti erinev koolide õppekava. Viimastel aastatel on siiski näha, et õpetatakse arvutilähedasemaid alasid, digitaalset kirjaoskust ja arvutiteadusi, mitte ei keskenduta kontoritarkvara õpetamisele gümnaasiumiastmes.

Inglismaal on hakatud õppekavasse lisama programmeerimist, robootikat ja loogilist mõtlemist. Kuid enamikel õpetajatel puudub kompetents programmeerimist ja arvutiteadusi õpetada. Koolid kasutavad kõiki võimalusi (projektid, teiste ainevaldkondade eelarve jms), et õpetajatele koolitusi võimaldada. Positiivset mõju on avaldanud koolidele Raspberry Pi sarnased odavad ning väikesed miniarvutid. „BBC koostöös Suurbritannia valitsusega jagab koolidele miniarvuteid nimega Microbit. Miniarvutid saavad kõik koolid, ja lapsed võivad seda kasutada ka väljaspool kooli. Loodetakse, et see aitab kaasa digitaalse kirjaoskuse arengule, tekitab noortes huvi programmeerimise vastu,“ lausus Pete Stevens. 

Eesti koolirobootika esimene konverents peeti 8. Juunil Tallinnas TTÜ Mektorys. Konverentsil tehti kokkuvõtteid MTÜ Robootika eestvedamisel läbi viidud ERASMUS+ projekti „Robotics for Schools“ tulemustest ja valminud materjalidest koolidele. Loe ka artiklit Koolielus: "Koolirobootika suurim probleem on juhendajate puudus". 

IMG_3535.jpg

Foto: Koolielu arhiiv. HITSA tehnoloogiapäev Kultuurikatlas aprillis 2016. 

Samal teemal: