Meenete meisterdamise käigus õpiti selgeks laste jaoks uus võrukeelne sõna käokiräs. Meene kujutabki endast märkmepaberitega külmkapimagnetit, mis on kaunistatud laste meisterdatud lepatriinudega. 

„Lastele jäi uus sõna hästi meelde ja nende soov on seda emakeelepäeva puhul teistega jagada – et terve Eesti teaks, kuidas on lepatriinu võru keeles,“ selgitas Võru Instituudi projektijuht Evely Lindsalu, kes koos Triin Toomega lepatriinude tegemist korraldas. „Lastele meeldib õppida, meisterdada ja kingitusi teha!“ lisas Triin Toom. 

Iga lasteaiarühm valis meenete tegemiseks oma lastele sobiliku mooduse. Nii on nende hulgas joonistatud, volditud, lõigatud, kleebitud ja vilditud lepatriinusid. Meisterdamiseks kasutati näiteks paberit, vilti, lõnga, plastikut, lusikaid, helkurpaberit ja karvatraati. 

Kokku tegi veebruaris-märtsis meeneid 260 last, kes said valmis 320 meenet. Neid juhendasid 30 lasteaiaõpetajat. Lisaks meene tegemisele õpiti rühmades võrukeelseid luuletusi ja laule lepatriinudest, mis kantakse ette oma lasteaia emakeelepäeva sündmustel.

Vahvas ettevõtmises osales 14 lasteaeda Võru, Põlva ja Valga maakonnast: Sõmerpalu, Kuldre, Antsla Lusti, Väimela, Lasva, Rõuge, Hargla kooli, Veriora ja Räpina lasteaiad, samuti lasteaiad Päkapikk, Punamütsike ja Sõleke Võrust ning Mesimumm ja Pihlapuu Põlvast. 

""Moisekatsi elohelü" meeskonnal on sellise kaasalöömise üle väga hea meel – tahame alati tänada kõiki festivali esinejaid millegi sobilikuga ja sel korral on asi nii mõnusasti lahendatud,“ tõdes festivali projektijuht Liivi Tamm. „Seekordne festival on pühendatud festivali algatajale ja kauaaegsele juhile Ülle Podekratile, kes läinud aastal meie keskelt lahkus. On südantsoojendav seos, et Ülle juhendatud folklooriansambli nimi on just „Käokiräs“,“ lisas festivali peakorraldaja Ülo Needo.

Rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi elohelü“ toimub sel aastal 21.-22. aprillil. Kahepäevase sündmuse ajal on ajalooline Mooste mõis täis rahvamuusikat, töötubasid ja kontserte. Festival kulmineerub suure võistluskontserdiga 22. aprillil, kus iga osalev bänd tõlgendab võrukeelset lugu "Kost laalu’ saadu’".

Võrukeelsed keelepesad on lasteaiarühmad, kus vähemalt ühel päeval nädalas toimub kogu tegevus ainult võru keeles. Selliseid rühmi on  20 tk üle kogu Vana-Võromaa nii praegustes Põlva, Valga kui Võru maakondades.

Pildil: Sõmerpalu lasteaia Mummukeste rühma lastest omameisterdatud käokirja-meenetega. Pildi tegi Jaana Promvalds.

Allikas: korraldajate info. 

Miljon+ on kollektiivne ettevõtmine, millega soovitakse eestikeelse Vikipeedia tekstimahtu suurendada miljoni artiklini ja luua sel viisil kõigile eestlastele vajalik mahukas entsüklopeedia. Vikipeedia ehk vaba entsüklopeedia on enim kasutatav üldinfoallikas, millel on entsüklopeediline vabatahtlike koostajate loodud sisu. Kuigi vajadus hea ja tervikliku eestikeelse entsüklopeedia järele on suur, on praegune keskkond sisult alles poolik ja vajab edasist arendamist.

Eestikeelses Vikipeedias on täna 155 000 artiklit ja suure osa sellest sisust on loonud kõigest mõnikümmend inimest. Selleks, et viia vikiartiklite arv üle miljoni, kutsuvad Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti kõiki aktiivseid inimesi veebientsüklopeediasse artikleid juurde looma ja olemasolevaid täiendama. Edasi aidata soovitakse ka võrukeelset Vikipeediat, mis loodetakse projekti käigus viia praeguselt 5400 artiklilt 10 000-ni.

Tartu Ülikooli eesti keele lektori Sirli Zuppingu sõnul on oluline, et kõik ühiskonnaliikmed e-ühiskonna arengusse panustaksid: „Miljon+ on mõneti nagu „Teeme ära!“ kampaania veebiversioon, kus korrastatakse eestikeelset teavet. Kõik Eesti ülikoolid võiksid eesmärgiks seada, et iga tudeng koostaks oma õpingute jooksul vähemalt ühe vikiartikli. See oleks otsene panus ühiskonda ning toetaks väga selgelt eesti teaduskeele püsimist ja edasist arengut.“ 

Projekti ühe algataja, TÜ õppeprorektor Mart Noorma sõnul on Miljon+ suurepärane ettevõtmine kogu Eesti ühiskonna kaasamiseks ning vaba veebientsüklopeedia täiendamiseks. „Eriti oluline on Vikipeedia noorte hinnangute kujundamisel – kui Google’i otsingule ei leita eestikeelset vastet ja lahendusi pakub vaid ingliskeelne Wikipedia, siis mõjutab see noorte seisukohti emakeele tähtsuse osas,“ rääkis Noorma eestikeelse entsüklopeedia olulisusest. „Ülikoolidesse on koondunud mitme eriala oskussõnavara ja mahukas teadmusbaas, mida saab tudengite, õppejõudude ja teadlaste vahendusel Vikipeediasse jagada. Samuti on ettevõtetesse, ühingutesse, asutustesse ja koolidesse kogunenud väärtuslikku erialast ja koduloolist teavet, mida tasub veebientsüklopeediasse lisada,“ kutsub Noorma kõiki projekti panustama. 

Miljon+ on panus eesti keele tulevikku ja kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Ühe esimese algatusena on projekti raames käivitatud 1. juunini kestev digihariduse konkurss, et innustada tagant majandusvaldkonna artiklite parandamist. Projekti tegevustes löövad praegu kaasa nii Eesti Maaülikool, Swedbank kui ka Haridus- ja Teadusministeerium, aga panustama on oodatud ka kõik teised, kes tunnetavad end vastutavana eesti keele säilimise eest.

Programmi kodulehekülg on leitav aadressilt www.miljonpluss.ut.ee.

Samal teemal:

• Vikipeedia kutsub taas tõlketalgutele
• Algas digihariduse konkurss parimate majandusalaste Vikipeedia artiklite leidmiseks

Päeva alguses tutvustatakse rahvusvahelise koostööprojekti CO-LAB raames valminud õppematerjale, MOOCi ja õpilugusid ning teises pooles toimub praktiline töötuba, kus tutvutakse õpiloo olemusega ning luuakse oma õpilugu.

Töötuba toimub 30. märtsil kell 10.00-17.00 Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses (Akadeemia tee 21/1, Tallinn).

Vajalik on arvutioskus kesktasemel ning inglise keele oskus suhtlustasandil.

Täpsem info ja registreerumine: http://koolitus.hitsa.ee/training/1030.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• HITSA koolitusel õpetatakse tõsiseid asju mängu kaudu
• Vidinakoolitus - põnev töötuba, mida kogeda
• Üks töötuba, üks nutikoolipäev

Päeval viivad Eesti saatkond ja Eesti Maja emakeelepäeva puhul tervituse Latokartano kooli, kus soome-eesti kakskeelsetes klassides õpib üle saja eesti lapse. Koolilastele tuleb seekord külla Võlumaa Lasteteater "Kessu ja Tripi" etendusega.

Õhtul jätkuvad pidustused Eesti saatkonnas, kus Eestikeelse Hariduse Selts autasustab kirjutamisvõistlusel “Minu lugu” silma paistnud õpilasi. Seltsi juhatajale Helja Kirberile teeb rõõmu, et võistlus on noorte hulgas järjest populaarsem. Kokku saadeti võistlusele 300 tööd. Lisaks kahes keeles õppivatele Latokartano lastele õpib Soomes eesti keelt emakeelena kaks tundi nädalas veel 1500 last. Võistlustöid tuli pealinnale lisaks Turust ja Tamperest, Keravalt, Hämeenlinnast, Mikkelist, Porist, Lahtist, Hyvinkäält ja Tuusulast.

Emakeelepäeva tähistama kutsutud õpilastele ja õpetajatele ning lapsevanematele räägib Helsingi Ülikooli eesti keele professor Martin Ehala sellest, et kui varasemal ajal tähendas välismaal elamine sideme nõrgenemist Eestiga, siis tänapäeval saab ka mujal olles elada eesti sõprade ja kultuuri keskel. Üle kogu maailma oleks nagu tekkinud eesti vallad, mis elavad ja hingavad Eestiga ühes taktis. Martin Ehala mõtiskleb, milline mõju sellel on eesti keele arengule. 

Aktusel esinevad eestikeelsete lauludega Elizabeth Krause ja Karoliina Kalda Helsingi Eesti Laulustuudiost.

Emakeelepäeva korraldavad  Eesti Suursaatkond Helsingis ning Eesti Majas tegutsevad organisatsioonid Eestikeelse Hariduse Selts, Eesti Instituut, Soome-Eesti Seltside Liit ja Tuglase Selts.

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Helsingis tähistatakse emakeelepäeva
• Soome eestlased tähistavad emakeelepäeva

Maaülikool püsib jätkuvalt kõrgel kohal, paiknedes põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas 51- 100. kohal.

„Eesti Maaülikooli jätkuvalt tugev tase ka rahvusvahelisel areenil on väga kõrge tunnustus, seda enam, et oleme sel kohal püsinud juba aastaid,“ ütles Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja lisas, et konkureerimine tuhandete ülikoolidega tõstab saavutuse väärtust veelgi. „Põllumajandus ja metsandus on kindlasti lisaks teistele erialadele meie uhkuseks, milles on oma roll nii ülikooli teadlastel, õppejõududel kui ka tudengitel. Märkimisväärseks tuleb hinnata ka vilistlaste panust ja tähtsust Eesti majanduse arendajatena ja tööandjatena,“ sõnas Klaassen. 

QS paneb ritta ülikoolid kogu maailmas. Kokku hinnatakse tabelis 46 eriala. Edetabeli koostamisel arvestab QS ülikooli mainet vastava eriala teadlaste ja tööandjate seas ning publikatsioonide tsiteeritavust (allikana kasutatakse kirjastuse Elsevier bibliograafilist andmebaasi Scopus). 2017. aasta edetabeli koostamisel analüüsiti kokku ligi 4500 ülikooli andmeid, vähemalt ühe erialaga tabelisse jõudnud ülikoole oli 1117.

Link edetabelile: https://www.topuniversities.com/universities/estonian-university-life-sciences​

Allikas: Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Edetabelite lõks - kuidas mõõta ülikoole?
• Tartu Ülikool on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis viiendal kohal

Õpik on Marina Aunapuu aastatepikkuse töö tulemus ja illustreeritud autori enda valmistatud ja pildistatud histoloogiliste preparaatidega. Erialaste mõistete puhul on autor jälginud viimast rahvusvahelist histoloogia nomenklatuuri ja leidnud ka uuematele terminitele sobivad eestikeelsed vasted. Õpik on elektrooniliselt (ePub formaadis) tasuta kättesaadav.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist.

„Loodud eestikeelne terminoloogia kinnistub eelkõige õppimise ja õpetamise käigus ning seda toetavad eestikeelsed õppetekstid ja -ülesanded,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. Ta lisas, et parimaks tunnistatud õpiku puhul tõsteti esile just eestikeelse terminoloogia loomist ja kinnistamist.

Eelmise aasta parima õpiku valisid välja riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ ekspertkomisjonid ja programmi  juhtkomitee. Õpik on valminud sama programmi toetusel.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

2015 - „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist. 
2014 - Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger. 
2013 - Arne Lepa „Inimese anatoomia“. 
2012 - A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“. 
2011 - Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“. 
2010 - Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Õpikut ei saa tulevikus avaldada ilma õpetajate ühenduse hinnanguta
• Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi võitsid „Materjalitehnika“ ja „Immunoloogia"

SAISis avaldust esitades lisatakse avaldusele isikuandmed ning varasemate õpingute ja hinnete/riigieksamite andmed riiklikest registritest automaatselt. Enda haridusandmeid saad vajadusel kontrollida riigiportaalist.

SAISiga on tänaseks liitunud 25 kooli:

• Eesti Kunstiakadeemia,
• Eesti Lennuakadeemia,
• Eesti Maaülikool,
• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia,
• Estonian Business School,
• Euroakadeemia,
• Hiiumaa Ametikool,
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus,
• Jõhvi Gümnaasium,
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused,
• Luua Metsanduskool,
• Lääne-Viru Rakenduskõrgkool,
• Rakvere Ametikool,
• Sisekaitseakadeemia,
• Tallinna Majanduskool,
• Tallinna Tehnikakõrgkool,
• Tallinna Tehnikaülikool,
• Tallinna Tervishoiukõrgkool,
• Tallinna Ülikool,
• Tartu Kunstikool,
• Tartu Kõrgem Kunstikool,
• Tartu Tervishoiukõrgkool,
• Tartu Ülikool,
• Valgamaa Kutseõppekeskus,
• Võrumaa Kutsehariduskeskus.

Uusi koole lisandub igal aastal.

Lisainfo: www.id.ee

Tähelepanu kõrgkoolidesse/kutsekoolidesse kandideerijad! Kui Sul on plaan kandideerida, vaata ID-kaardi (mobiili-ID) olemasolu ja sertifikaatide kehtivused üle juba täna!

Samal teemal:

• Eesti on haridusandmete kasutamisel maailmale eeskujuks
• Haridusasutused võtavad õppijaid vastu uue sisseastumise infosüsteemiga

Meister II karika viis koju KG Klemm Kuressaarest. Meistritiitli saanud võistkonnad sõidavad Eestit esindama rahvusvahelisele FIRST LEGO League Avatud Euroopa turneele Taanis.  

Juhindudes FIRST LEGO League põhiväärtustest osalevad meeskonnad iga-aastasel konkursil, mis koosneb robotivõistlusest ja projektist. Tänavuse konkursi teema oli „Loomadest liitlased". Uurimisprojekte oli väikelooma teeületuskohtade tuvastamisest, sigadel haiguste ja mesilastel varroa lestade tuvastamisest kuni erivajadustega inimestele mõeldud vibroakustilises teraapias kasutava kassini. Enamik lahendustest olid juhitavad üht või teist viisi nutiseadmete kaudu. 

Hindajate sõnul on meeskonnad aasta aastalt oma projektides järjest põhjalikumaks muutnud. „Otsitakse võimalikke soovitusi ja kommentaare oma ala spetsialistidelt. Seda nii Eestist (nt keskkonnaametist) kui ka välismaalt. Tallinna Reaalkooli meeskond pöördus isegi Harvardi ülikooli valdkonna inimeste poole,“ rääkisid hindajad.  

Pealtvaatajatele kõige vaatemängulisema osa, robotimängu, võitis Tallinna Kristiine gümnaasiumi võistkond Öökullid, kelle robot kogus 2 minuti ja 30 sekundiga 326 punkti (maksimum 439). Teisi meeskondi edestati pea kolmandiku punktiarvuga. 

Öökullide juhendaja Lauri Vilibert: „Kui ühes robotimängus (2 minutit ja 30 sekundit) suudab minu juhendatud meeskonna robot lahendada 80% kõikidest võimalikest ülesannetest, siis võin mina käed üles tõsta ja öelda, et mul pole noortele enam midagi õpetada. Sel juhul õpin mina neilt. Selle aasta Öökullide meeskonna robot suudab kolme robotimängu jooksul need 80% ära lahendada. Seega õppimist ja arenemist veel on. Ikka tuleb ka uuel hooajal tagasi tulla võistlema."

Sel hooajal võttis FIRST LEGO League erinevatest võistlustest osa rekordarv osalejaid. Finaalis osales ligikaudu 300 robotiehitajat 42 meeskonnast, sh Eestist, Lätist, Moldovast ja Itaaliast. Peale meistritiitlite jagati välja veel 13 erineva alamkategooria karikat. 

Meister I - Triblox (Sõmeru avatud noortekeskus)

Meister II - KG Klemm (Kuressaare Gümnaasium)

Robotimäng I - Öökullid (Tallinna Kristiine Gümnaasium)

Inspiratsioon I - Prata vetra (Jelgava Gümnaasium, Läti)

Kohtunike eriauhind - Laagri Unicorns (Laagri huvikool)

Lennukas tiim - Laagri Darkside (Laagri huvikool)

Meeskonnatöö I - Vilexodus (Viljandi Kesklinna Kool)

Mehaanika I - SkyNet (Biblioteca Publica Raionala Causeni, Moldova)

Esitlus I - Tamsa (Tamsalu Gümnaasium)

Hindajate eriauhind - Reaali mesilased (Tallinna Reaalkool)

Programmeerimine I - Termin@tors (Narva Kesklinna Gümnaasium) 

Innovaatiline lahendus I - Elisa robootikaring (Elisa Eesti AS, Tallinn)

Sõbralik professionaalsus I - Rakke Robootikud (Rakke Kool)

Strateegia ja innovatsioon I - ISMART (Ogogo huvikool, Tallinn)

Uurimistöö I - THIS IS MADE OF BRICKS (Tartu Kesklinna Kool)

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kas sinus on peidus ProgeTiigrit?
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis
• Toimuvad robootikavõistluse FIRST LEGO League eelvoorud

Eesti keele omapärale tähelepanu juhtimiseks korraldas riik aastate eest võistluse, kus iga Eesti inimene võis pakkuda välja lauseid, mis on eesti keelele kõige iseloomulikumad ja huvitavama kõlaga. Lõpuks valis keelevaldkonna tippasjatundjatest koosnev nõukogu sadadest esitatud lausetest välja kümme. Meenutagem neid.

Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.
Kuula, kulla külanaine - kuuled külla tulnud vaime.
Ämber läks ümber.
Üle oja mäele, läbi oru jõele.
Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.
Küll küllale liiga ei tee.
Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.
Millal maksan memme vaeva.
Ema tuli koju.
Pöidlad pihku, pöialpoisid!

Nende muhedate lausete kõlades kutsun kõiki Eesti inimesi tähistama täna emakeelepäeva. Üks võimalus selleks on läbida ka väike teadmiste kontroll, võttes osa traditsioonilisest e-etteütlusest Vikerraadio vahendusel.

Soovin ilusat emakeelepäeva kõigile eesti keele rääkijatele, aga ka õppijatele, nii Eestis kui võõrsil.

Allikas: HTM. 

Samal teemal:

• Õige kirjapilt selgunud, rekordosavõtjatega e-etteütluse võitis Laura Valli
• Eesti keele õpetajad maailma eri paikadest kohtusid Brüsselis
• Raamatukogutund "Eriline tavaline emakeel"

Arenguseminari täpne pealkiri oli „Õppekeelest erineva emakeelega laps Eestis ja Eesti hariduses 2016/2017“. Seminari algatas ja korraldas MTÜ Raplamaa Koolijuhtide Ühendus, nõu ja jõuga oli abiks Rapla Maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna haridusasutuste peainspektor Elve Kukk, samuti Õpetajate Ühenduste Koostöökoda. Seminari toimumist toetas SA Innove ESFi programm „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“; „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“. 

Päeva moderaator Ekke Sööt konsultatsioonifirmast Change Partners ütles teema sissejuhatuseks, et Eestis pole ühtegi kooli, kes võiks täna öelda, et mujalt riikidest tulnud õpilaste probleem neid ei puuduta. Tõsi, see on praegu veel rohkem linnakoolide teema, aga väikesed maakoolid, kogukonnakoolid ei jää sellest kõrvale. Nii et paras aeg end asjaga kurssi viia, sest Rapla maakonna koolides-lasteaedades õppekeelest erineva emakeelega lapsi kas ei ole üldse või on olnud mõned lühemat aega. Küll aga selgus päeva jooksul, et see, kuidas aastaid koos perega välismaal elanud ja nüüd Eestisse naasnud õpilasele eesti keel jälle selgeks õpetada, on Rapla maakonnaski tuttav probleem. 

Päeva põhiesineja oli Soome Tuglase Seltsi juhataja, pedagoogikadoktor Jaana Vasama, kes tutvustas Soome näiteid tööst muukeelsete õpilastega. Ta ütles alustuseks, et igas Soome koolis on praegu vähemalt üks eesti keelt emakeelena kõnelev laps. Ja rõhutas samuti, et see aeg ei ole kaugel, mil Eestis on igas koolis vähemalt üks võõrsilt tulnud, olgu siis sõjapagulastest, uusimmigrantidest või Eestisse ajutiselt töö leidnud vanemate laps. „Esimene asi, mille maakond ja kool peab endale selgeks tegema, on – kes tulevad, palju on pere(de)s lapsi ja mis keelt nad räägivad,“ sõnas Jaana Vasama. Ta ise on Soomes töötanud koolis, kus oli 17 emakeelt. „Kaks suuremat soome keelest erinevat emakeelt on meie koolides praegu vene ja eesti keel, järgnevad somaali keel ja inglise keel. Ei maksa unustada, et keelega koos tuleb ka kultuur ja traditsioonid,“ ütles Jaana Vasama. 

Soomes on põhikoolis spetsiaalne õppeaine S2 – soome keel teisest keelekeskkonnast pärit lastele. On ka spetsiaalsed S2-keele õpetajad. Õpilane teeb kõigepealt testi, ja vastavalt keeleoskusele tekivad õpirühmad (või individuaalõpe). Hiljemalt teisel aastal jätkub aga keeleõpe (ja kõigi teiste ainete õpe) tavaklassis. „Samas ei tohi õpilane unustada oma emakeelt, võimalusel peab jätkuma ka emakeeleõpe,“ ütles Vasama. Soomes on eesti lastel võimalus õppida kaks tundi emakeelt nädalas, aga eesti lapsed seda väga ei kasuta. Sest need tunnid toimuvad pärast koolipäeva ja mujal kui koolis. 

Jaana Vasama

Õpetajad said seminaril kohe ka teoreetilise olukorra lahendada, mis ühel hetkel ei pruugi enam ainult teoreetiline olla: kooli tuleb 14-aastane Thea Somaaliast, kes oskab ainult oma emakeelt, somaali keelet. Kuidas alustada temaga suhtlust, mida peaks kool ja õpetaja kõigepealt tegema, kuidas alustada keeleõppega, kuidas aidata tüdrukul kohaneda? „Igal lapsel on õigus olla uhke oma päritolu üle. Iga laps saab aru, kas õpetaja tegelikult ka aktsepteerib teisest rahvusest õpilast, kas ta on tõesti teretulnud,“ pani Jaana Vasama kuulajatele südamele. Alustada tuleks tõlgi leidmisest (mis Eestis võib tõsine probleem olla, Soomes on riigi poolt kõik korraldatud), teistele õpilastele (tegelikult kogu kooliperele) tuleb selgitada tüdruku tausta, tüdruku perele tuleb selgitada koolikorda ja põhilisi reegleid. Koolipere ei pea käima kikivarvul ega iga kultuurilise erinevuse pärast keskkonnas või õppeprotsessis muutusi ette võtma, aga last ei tohi kohanemisraskustega üksi jätta. 

Hiljem lahati rühmades probleeme lähemalt: mis on praegu suuremad väljakutsed õpetajale ja koolile seoses õpilastega, kelle emakeel erineb õppekeelest? Millist õpetajat on vaja tööks muukeelse lapsega? Milline kool toetab õpetaja tööd muukeelse lapsega?

Vastuseid analüüsides jõuti järeldusele, et kõige olulisem on eelarvamustevaba, sõbralik ja soe suhtumine lapsesse. Ja see kehtib iga lapse puhul sõltumata emakeelest ja sünnimaast, see on õpetajaks olemise üks põhieelduseid. Murelikum on ressursside pool ja ühtse süsteemi puudumine, sest praegu toimetab iga kool vastavalt oma oskustele ja võimalustele. 

Mari-Liis Kütisaar

Seminaril esinesid veel disainer Mari-Liis Kütisaar, kes on pikemalt õppinud Taanis ja Inglismaal ehk siis eesti noor muukeelses keskkonnas, ja Kersti Kivirüüt Haridus- ja Teadusministeeriumist, kes rääkis koosõppiva kooli projektist. Osalejad hindasid aktuaalse teemaga koolituspäeva väga kasulikuks.  

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Ministeerium rajab Raplasse ja Viimsisse riigigümnaasiumid
• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda pakkus õpetajatele koolitust muutunud õpikäsitusest
• Rapla maakonna õpetajad alustasid uut õppeaastat esinemisoskuse lihvimisega