See analüüsib ja mõtestab Eesti iseseisvumisprotsessi olulisi murrangusündmusi, meie omariikluse alusdokumente ning sel ajal ajalooareenil juures tegutsenud isikute valikuid tollaste poliitiliste olude keerdkäikudes. 

„Loengusari on mõeldud kõige laiemale huviliste ringile, et ajalooteaduse värskemate teadmiste pinnalt seda perioodi tutvustada,“ rääkis TÜ Eesti lähiajaloo professor Tõnu Tannberg. 

Sarja avaloengu Tartu rahust peab ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo dotsent Ago Pajur 2. veebruaril 2017. aastal kell 17 Rahvusarhiivi loengusaalis Nooruse tn. 3. Ühtlasi on ainulaade võimalus tutvuda ka Tartu rahulepingu originaaliga, mida eksponeeritakse Rahvusarhiivi peahoone avamisürituste raames 2.–4. veebruarini.

Loengusari lõimub Rahvusarhiivi püsiekspositsiooniga „Keerdkäigud“, mis heidab pilgu Eesti murrangulistesse aastatesse 1917–1920. Labürindikujuline teekond kulgeb läbi aegruumi, milles põimuvad otsustaja rollis olnud ja sündmustest mõjutatud inimeste elukäigud, Eesti riigi sünnilugu ning maailmas paralleelselt toimunu. Sündmusi vaatleb kõrvalt teravapilguline Amalie Planken.

Loengusari kestab kuni 2020. aastani ja on suunatud kõigile ajaloohuvilistele, keda kõnetab Eesti Vabariigi keerukas sünnilugu ja laiemalt 20. sajandi ajalugu. Loengutes, kus astuvad üles omariikluse ajaloo parimad asjatundjad, käsitletakse sajanditaguseid murrangusündmusi erinevatest vaatenurkadest, arutletakse ajaloo alternatiivsete arenguvõimaluste üle ja võimalusel avatakse senituntud faktide varjujäänud tahke.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Kodanikupäeva esseekonkurss „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev – kas olen külaline või sünnipäevalaps?“
• Rahvusvahelisel konverentsil vaadeldakse Baltimaade haridus- ja arenemisloo eri tahke

OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul kasvab tulevikus tööjõuvajadus sotsiaaltöö valdkonnas tervikuna eelkõige tänu eakate arvu suurenemisele. „Kui kutseharidusega hooldustöötajaid oleks tööturu vajadustele vastamiseks vaja koolitada kaks korda enam, siis kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste lõpetab rohkem kui tööturul vaja,“ ütles Randma.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Indrek Rohtla tõi välja, et sotsiaaltöö lõpetanutest pea pooled ei  jõua kahjuks erialasele tööle. “See on selge sõnum tööandjatele, et sotsiaaltöötajate palga- ja töötingimused peavad vastama nende kvalifikatsioonile ja töökoormusele,“ rõhutas Rohtla.

Sotsiaalteenuste tarbimisele prognoosib uuring suurenemist. Põlvkondade üksteisest kaugel elamise, välismaal töötamise ning muutunud pere- ja kooseluvormide tõttu on lähedase hooldus vaja korraldada teenuste abil.

Uuringu koostamisse kaasatud sotsiaaltöö valdkonna eksperdid teevad ettepaneku suurendada kutsehariduses hooldustöötajate õppekohti ning pakkuda enam paindlikke õppe- ja töövõimalusi juba valdkonnas töötajatele. Kõrghariduses tuleks aga sotsiaaltöö õppekohti vähendada ning tudengite vastuvõtul senisest enam arvestada kandidaadi motivatsiooni ja sobivust ka valdkonnas tööle asuda. Selleks, et lõpetajate oskused vastaksid parimal moel tööturu vajadustele, tuleks kõrgkoolidel koostöös tööandjatega üle vaadata sotsiaaltöö praktika sisu, korraldus ning rahastamine.

Uuringu kokkuvõte

Uuringu terviktekst

OSKA sotsiaaltöö uuring keskendus tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimisele hooldustöö ja tegevusjuhendamise, sotsiaaltöö ja nõustamise ning lapsehoiu ja asenduskoduteenuse valdkondades.

Uuringuga otsiti vastust küsimusele, kuidas muuta koolituspakkumist, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust lähema viie aasta vaates.

Uuringu koostamises osalesid eksperdid Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonist, tööandjate seast ning õppeasutustest ja avalikust sektorist. Eksperdid tegid valdkonna tööjõuvajadusest tulenevaid ettepanekuid koolituspakkumise muutmiseks kutse- ja kõrghariduses.

Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab sihtasutus Kutsekoda.

Allikas: Kutsekoja pressiteade. 

Samal teemal:

• Kutsekoolid digipöörlemises - kolme kooli kogemus
• Hinnas on valdkondlikud IT-oskused
• Kuidas viia töötajate oskused ja tööturu ootused kooskõlla?

Konverentsil esinevad kultuurikorralduse magistriõppe teise kursuse tudengid, kes räägivad oma ettekannetes Eesti ja Euroopa muuseumide väljakutsetest ja võimalustest, kultuuri tegemisest ja tarbimisest ning kultuuritöötaja vajadustest. 

Kultuurikorralduse magistriõppekava programmijuht Ester Bardone sõnab: „Mul on hea meel, et huvi 2015. aastal taasavatud kultuurikorralduse õppekava vastu oli suur ning magistrandid esitlevad nüüd oma uurimistöid ka laiemale kuulajaskonnale. Praktikutest magistrantidele on uurimistöö kirjutamine võimalus oma kogemusi ja valdkonda laiemas kontekstis analüüsida. Kõik konverentsil esitletavad tööd on rakendusliku iseloomuga, neis tehtavad järeldused ja soovitused on kasulikud ka teistele kultuurikorraldajatele, samuti kultuuripoliitika suunajatele.”

Konverents pakub kultuurikorraldajatele võimalust oma mõtteid jagada nii kogenud kolleegidega kui ka alles eriala õppivate tudengitega. Konverentsi kolmes paneelis arutletakse muuseumide, kultuuri tegemise ja tarbimise ning kultuuritöötajate vajaduste teemal.

Kultuurikorralduse magistriõppekava vilistlane ja praegune kultuurikorralduse eriala õppejõud  Piret Aus lisab: „Koostöö rakenduskõrgharidust ja magistriõpet pakkuvate struktuuriüksuste vahel on vastastikku rikastav. Sel aastal on plaanis läbi viia ka ühine esituskunstide produktsiooni meistriklass.”

Konverentsile on oodatud kõik, kes kultuurikorralduse valdkonnaga seotud või selle vastu huvi tunnevad. Konverentsile on vajalik eelregistreerumine. Seda saab teha 2. veebruarini kl 17.00 täites vastava sisulise vormi. 

Konverentsi programm on leitav siit.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Viljandi kultuuriakadeemia ootab gümnaasiuminoori Noore Muusiku Kooli õppelaagrisse
• Aafrika kirev kultuur TTÜ-s 12. mail

Täienduskoolitusele on oodatud tehnoloogia ainevaldkonna (tööõpetus, käsitöö- ja kodundus ning tehnoloogiaõpetus) õpetajad, täienduskoolitus on õpetajatele tasuta, vajalik eelnev registreerimine. Info ja registreerimine aadressil tehnoloogia.ee.

Tegu on juba viiendat aastat toimuva iganädalase Pythoni programmeerimiskeelt propageeriva ürituste sarjaga, mille eestvedajaks on Teaduspargis Tehnopol tegutsev veebi- ja mobiilitarkvara tootmise ning riskiinvesteeringutega tegelev Eesti suurim Pythoni agentuur Thorgate. Tänu Thorgate’ile ja sponsoritele on üritus kõigile täiesti tasuta. Eelneval aastal käis üritustel kokku üle 1000 Pythoni programmeerimisest huvitatud inimese.

Thorgate juhatuse esimees Raido Pikkar peab väga tähtsaks erasektori IT-haridusele kaasa aitamist. “Kuna Python on veebiarenduses maailmas üha enam populaarsust koguv keel, siis soovime seda ka Eestis rohkem propageerida ja meie tehnoloogiahariduse taset järgi aidata,” kommenteerib Pikkar ürituse eesmärki.

Python Codeclubi üritused toimuvad iganädalaselt kolmapäeva õhtuti Teaduspargi Tehnopol, TTÜ, TTÜ Mektory ja IT Kolledži ruumides. Üritustel lahendatakse erineva raskusastmega ülesandeid, mille koostavad Thorgate’i arendajad ning CodeClubi mentorid. Iga ülesande õige lahenduse eest saab punkte ning punktidest koostatakse ka jooksev edetabel. Rohkem infot CodeClubi ja järgmiste ürituste kohta saab CodeClubi veebilehelt http://codeclub.thorgate.eu/ või ametlikust Facebooki grupist https://www.facebook.com/groups/pythoncodeclub/.

Eesti tehnoloogiahariduse taseme tõstmist toetavad Thorgate, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Innovatsiooni- ja Ettevõtluskeskus Mektory, Pizzakiosk ja Saku Õlletehas.

Thorgate on 30-liikmeline digitaalse tootearenduse agentuur kontoritega Tallinnas, Londonis ja Oslo. Peamised kasutusel olevad tehnoloogiad on Python / Django / React.js/ iOS / Android. Lisaks tootearendusele tegeletakse riskiinvesteeringutega varajase faasi tehnoloogiaettevõtetetesse.

Küsi lisainfot IT Kolledži tudengilt Karell Veskimeistrilt: karell.veskimeister(at)itcollege.ee.

Samal teemal:

• Tartu Ülikool kutsub kooliõpilasi programmeerimises kätt harjutama
• E-kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt“ lõpetas seekord 1 134 osalejat

Võrreldes eelmise aastaga on Rajaleidja keskuste poolt koolides osutatavaid karjääriteenuseid ehk nõustamist ja/või karjääriinfot saanud lausa 61 protsenti rohkem noori kui seda oli aasta varem. Nii oli 2015. aastal individuaalseid karjääriteenuseid saanud noori 13 689, kuid möödunud aastal juba 22 007. Sellele arvule lisanduvad veel üle 2000 grupitegevuse nagu nt töötubade, infoloengute ja karjääripäevade raames kõnetatud ligemale 43 000 noort.

SA Innove alla kuuluvate Rajaleidja keskuste nõustamisel osalenud noortel palutakse anda tagasisidet saadud teenusele, tänu millele on tänaseks teada, et tervelt 80% noortest leiavad, et neil on edasisi valikuid peale nõustamist kergem teha. Innove kvaliteedijuht Nele Labi sõnab, et tagasisidest on näha, kuidas noored väärtustavad nõustajapoolset personaalselt neile pühendatud aega. „Tihti vajavad nad vaid võimalust rahulikus keskkonnas täiskasvanuga oma plaanid läbi arutada ja saada kinnitust, kas valik on talle sobiv.“

SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht Margus Tõnissaar leiab, et mida enam teenuseid pakkuda, seda rohkem soovitakse neid ka saada. „Kui algul (Rajaleidja võrgustik loodi 2014) ei olnud õpetajatel, lastevanematel ja õpilastel veel piisavat ülevaadet meie teenustest ja nende sisust, siis nüüd ei jõua me kõiki soove sajaprotsendiliselt rahuldada. Eelkõige peame toetama III kooliastme ehk põhikooli õpilasi ja seetõttu suudame vähem pakkuda karjäärialaseid infotunde ja nõustamisi teiste vanusastme noortele,“ selgitab Tõnissaar.

Noorte jaoks on esimene oluline aeg karjäärivalikute tegemisel juba põhikooli lõpuastmes (7.-9. klass), sest siis seisavad ees esimesed kaalukamad valikud, kas jätkata üldhariduse suunal või õppida juba juurde eriala. 2016. aastal sai 37 protsenti (13 461) kõigist 7.-9. klassi õpilastest vähemalt korra individuaalset karjääriteenust, millele lisanduvad erinevad grupitegevused nagu näiteks loengud jms.

Üheks mainimisväärseimaks näiteks karjääriteenust saanud noorte arvust on Võrumaa, kus 586 noort ehk tublisti üle poole kõigist Võrumaa III kooliastme õpilastest said individuaalselt nõustamist või karjääriinfot. „Selle arvu kujunemisel oli suur roll sisseastumisvestluse simulatsioonidel, kus noored saavad päriselt läbi mängida, mis tunne on korraga mitmele täiskasvanule kõva häälega endast rääkida,“ selgitab Võrumaa Rajaleidja keskuse juht Mereli Mändmets ning kiidab läbiviidavate simulatsioonide kasulikkust.

Gümnaasiuminoortest sai 2016. aastal karjääriteenuseid 32 protsenti (6715) õpilastest, mõnevõrra pisema Hiiu maakonna lõikes aga lausa 65 protsenti kõikidest maakonna õpilastest. Kuna keskharidustasemele jõudnud noored on oma soovidest juba teadlikumad, on väike allajäämus teenuseid saanud põhikoolinoorte näitajale mõistetav. Gümnaasiumitaseme jaoks on oluline aeg karjäärinõustajaga kohtumiseks nii eksamite valiku tegemise eel kui ka enne ülikoolide sisseastumiskatseid.

Eesti kõigis maakondades asuvates Rajaleidja keskustes pakutakse karjääri- ja õppenõustamisteenuseid. Keskuste sihtgrupiks on kuni 26aastased lapsed ja noored, kellele on pakutav teenus tasuta. Rajaleidja eesmärgiks on, et nii põhikooli kui gümnaasiumi vältel saavad kõik õpilased vähemalt ühe korra karjääriteenust, et keskenduda nende edasistele läbimõeldud valikutele haridus- ja tööturul. Õppe- ja karjäärinõustamise alal ollakse ka esmaseks partneriks iga maakonna haridusasutustele.

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Noored kogunevad Viljandisse karjääri kujundamise kogemusi vahetama
• Rajaleidja keskustes võib täna näha täielikku töövarjutust!

Tingimused:

1. HITSA sihtfinantseerib haridusasutusi 85% ulatuses seadmete soetamise koguhinnast. Haridusasutuste omaosalus on 15%.

2. Ühele haridusasutusele makstava toetuse ülempiir on koos kõikide maksudega 4250 eurot, millele lisandub haridusasutuse kohustuslik omaosalus 15%. Soovi korral võib haridusasutus omaosalust suurendada.

3. Taotlusvoorus ei hüvitata tasulist tarkvara ja litsentse, mis ei tule koos seadmega.

4. Toetuse saamise alla ei kuulu laua-, süle- ja tahvelarvutid.

5. Sihtfinantseeringu saaja peab 6 kuu möödumisel alates seadmete kättesaamise kuupäevast (v.a juuni-august) esitama aruande, kuidas on taotluses esitatud tegevused realiseerunud (kus ja kuidas seadmeid kasutatakse).

6. Eelmise taotlusvooru toetuse kasutamise aruande esitamata jätnud haridusasutusele toetust ei eraldata.

Seadmete taotlemiseks tuleb esitada taotlus HITSA konkursiveebis.
Taotlusi võetakse vastu 3. aprillini (kell 23:59).

Taotlusele tuleb juurde lisada järgmised dokumendid:

- seadmete hinnapakkumine;
- näidistunnikava või -tegevuskava seadmete kasutamise kohta.

Hindamiskriteeriumid:

- Toetuse kasutuseesmärk - taotluses on kirjeldatud seadmete vajaduse põhjendus, mis vanuses lapsed on kaasatud, millistes õppetegevustes ja kuidas plaanitakse seadmeid kasutada.

- Näidistunnikava või -tegevuskava, mis kirjeldab täpsemalt soetatavate seadmete kasutamist.

- Õpetajate kogemus seadmete kasutamisel.

- Hindamisel võetakse arvesse eelmiste HITSA seadmete taotlusvoorude tulemusi. Korduvtaotleja puhul hinnatakse, kas soetatud seadmed on haridusasutuses aktiivselt kasutuses õppetöös ja huvitegevuses ning kas varasemalt esitatud taotluses kirjeldatud tegevused on realiseeritud.

Taotlusi hindab HITSA hindamiskomisjon. Taotluse esitanud haridusasutusele antakse sihtfinantseerimise otsusest teada 10 tööpäeva jooksul. Taotlusvoorus positiivse otsuse saanud haridusasutustega sõlmitakse sihtfinantseerimisleping ja seejärel kantakse HITSA sihtfinantseerimisosa (85%) haridusasutuse arveldusarvele. Haridusasutus ostab HITSA poolt toetuse saanud seadmed tarnijalt ise välja saadetud hinnapakkumise alusel.

Sihtfinantseerimise järgselt tuleb haridusasutusel esitada HITSA-le koopiad kuludokumentidest (seadmete soetamise arved ja maksekorraldused) ning seadmete tarne tähtaeg. Seadmed peavad olema ostetud ja kuluaruanne peab olema esitatud HITSA konkursiveebis hiljemalt 31. maiks.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo
• FIRST LEGO League Eesti võistlus lööb osalejate rekordi
• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu
• ProgeTiigri programm valiti parimate digioskusi arendavate projektide hulka

Viimastel aastatel on EBS Gümnaasiumist võrsunud mitmed toimekad ja tublid õpilasfirmad. Kõigil on veel kindlasti eelmisest õppeaastast meeles õpilasfirma Sibis tore veebiplatvorm, kust oli võimalik soovijatel ja mahekauba austajatel soetada endale Eesti talumeeste või siis üksiktootjate mahetooteid kodust lahkumata.

Ka sel õppeaastal on kolm ambitsioonikat EBS Gümnaasiumi õpilast - Ron Donald, Jaagup Kukk ja Ove Leišovnieks - loomas midagi suurt ja ainulaadset oma õpilasfirmas Jepriis. EBS Gümnaasium on koht, mis toob kokku suure mõttelaadiga inimesed ning koostöös sündinud ideid on võimalik vahvalt realiseerida. Kui neil avanes võimalus luua õpilasfirma, tahtsid nad pakkuda midagi, mida keegi pole veel varem teinud ning mis oleks kasulik ühiskonnale. Nad leidsid, et nii minifirmadel kui ka õpilasfirmadel on suureks puudujäägiks nende toodete kättesaadavus internetis. Nii valmiski noormeestel koostöös veebiplatvorm, mis aitaks õpilasfirmade tooted soovijatele kättesaadavamaks muuta.

ÕF Jepriis on loonud veebikataloogi Õpilasfirma24 (opilasfirma24.ee), mis muudab õpilasfirmade toodete tellimise mugavaks. Noormeeste eesmärgiks on liita kõik õpilasfirmad  lehega, et siis arendada välja n-ö laat internetis. Veebikataloogist on võimalik osta tooteid ja uurida erinevate õpilasfirmade kohta oma arvutist lahkumata. Nende ühiseks olulisemaks prioriteediks on koostöö arendamine õpilasfirmadega. Õpilasfirmade liitmisega alustati jaanuari alguses ja tänaseks on liitunud seitse õpilasfirmat. Hetkel on tegemisel veel platvormiga liitunud õpilasfirmade edulood.

Kõige suuremad ja ambitsioonikamad eesmärgid on veel järgmisteks kuudeks uute aktiivsete õpilasfirmade leidmine, kes sooviks liituda platvormiga, ning õpilasfirma liikmete soov on teha leht laialt levinuks. Järgmise aasta plaanide hulka võiks kuuluda unistused laienemisest piiri taha kas siis Lätti või Soome ning lüüa kaasa Kesk-Läänemere õpilasfirmade rahvusvahelises programmis.

Omamoodi edukas on õpilasfirma Jepriis juba olnud ja endast märgi õpilasfirmade ajalukku maha jätnud, kui detsembrikuu lõpus koostöös SEB panga ja Junior Achievementiga õpilasfirma Jepriis oma ametliku pangakonto SEB pangas avas, olles esimene selline õpilasfirma Eestis.

Õpilasfirma Jepriis tegemistega on võimalik tutvuda veebilehel www.opilasfirma24.ee, Facebookis ja ka 11. veebruaril toimuval Eesti õpilasfirmade laadal.

Artikli autorid on õpilasfirma Jepriis liikmed Ron Donald, Jaagup Kukk ja Ove Leišovnieks.

"Miks on vaja noorsootöö kvaliteeti arendada?" küsis Eesti Noorsootöö Keskuse suurandmete projektijuht Anne Kivimäe oma ettekandes ning tõi välja trendid, mis mõjutavad noorsootöö korraldamist erinevatel tasanditel ja vajaduse mõtestada tehtavat tööd ja selle olulisust. Oma ettekande teises pooles tõi ta välja võimalikud arengusuunad noorsootöö kvaliteedi arenguteks alates suurandmete ja tehnoloogiate kasutamisest noorsootöö parendamiseks kuni jagamisnoorsootöö võimalusteni välja.

Mõttetalgute paneeldiskussioonis osalejad jagasid mõtteid noorsootöö kvaliteedi teemadel, toetudes kogetule kvaliteedi hindamisel möödunud sügisel toimunud kohalike omavalitsuste koostöögruppide tegevussuunas. Vara abivallavanem Tarmo Kivi tõi välja kvaliteedihindamise käigus saadud kogemuse, et hindamismudel toob esile detailid, mida kohaliku tasandi noorsootöö korraldajad ja elluviijad arvavad, et nad teavad, aga tegelikult ei tea. Kivi sõnul näitab hindamine, kui suur potentsiaal on tegelikult kohalikul võrgustikul ja kui palju tegijaid noorsootöö valdkonnas kohalikul tasandil tegelikult on. Tema hinnangul võiks KOV kvaliteeti hinnata nelja-viie aasta tagant, aga ka olukorras, kus on inimesed vahetunud või on KOVi ees ootamas muudatused.

Loe artiklit täismahus Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: noorsootöö vajab rohkem digilahendusi
• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus

Ettepanekuid saavad esitada kõik Eesti inimesed ja organisatsioonid kodulehe www.arvamusfestival.ee/ideekorje kaudu. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka vene-, inglis- ja mitmekeelsed mõttevahetused.

Kõik ideede esitajad peaksid olema valmis pakutud arutelu ise korraldama ja tegema seejuures koostööd teiste kaasalööjatega. Julgustavat tuge pakub Arvamusfestivali korraldustiim, kes juhendab ja nõustab nii arutelude sisu kui ka tehnilise ettevalmistuse vallas. Arvamusfestival töötab kõik pakutud teemad läbi ning võtab ideede esitajatega ühendust veebruari lõpus.

„Tuge oma arutelu ettevalmistamiseks saab järgmise kaheksa kuu jooksul mitmel moel. Lisaks sellele, et igal arutelualal on oma kuraator, saab inspiratsiooni formaadi ja kaasamise kohta meie korra kuus toimuvatel festivaliklubidel Tallinnas ja Paides, kuhu on oodatud igaüks. Samuti pakume korraldajatele võimaluse läbida koolitusi, kus jagatakse soovitusi ja ideid, kuidas oma arutelu sisukalt, eesmärgistatult ja huvitavalt korraldada,“ julgustas Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulin pakkuma oma ideid ka neil, kes praegu ei ole kindlad, kuidas üht mõtlemapanevat arutelu pidada.

Arvamusfestival sünnib üle saja partneri koostöös, Eestimaa inimeste ja organisatsioonide mõtetest. Just seetõttu kutsume kõiki inimesi ja organisatsioone esitama festivalil arutlemiseks oma teemapüstituse: olgu selleks mõni otsus, mis vajaks läbimõtlemist, uus vaatenurk või küsimus, mida põhjalikumalt analüüsida. Väga on oodatud osalema ka need organisatsioonid, kes seda seni pole teinud. Festival ei ole mitte ainult hea platvorm mõne teema avalikuks tõstatamiseks, vaid sealt saab ka väärtuslikku vahetut tagasisidet, millest on kasu igal organisatsioonil.

Need, kes pole varem Arvamusfestivalil käinud, saavad fotode abil aimu festivali melust. Möödunud aasta teemasid saab sirvida festivali programmist.

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. 

Samal teemal:

• Arvamusfestivali aeg
• Arvamusfestival: kuidas valmistuda ja mida oodata?