Koostöö raames töötatakse EBSi nõustamisel Gruusia tudengitele välja kohalikku ettevõtluskeskkonda sobiv tootearenduse äriinkubatsioonimudel.

EBSi rahvusvahelise koostöö prorektori Toomas Dannebergi sõnul on projekt üheks lähiaja olulisimaks rahvusvaheliseks koostööprojektiks, kus EBS on peamise mentori ja nõuandja rollis. „EBSis on kasutusel hästi toimiv inkubatsioonimudel, mida meie tudengid oma äriideede arendamisel õppetöös aastaid edukalt kasutanud on. Selle vastu hakkas huvi tundma ka Akaki Tsereteli State ülikool Gruusias ning tänu Eesti Välisministeeriumi projektile saame aidata neil meie inkubatsioonimudelit ka oma õppetöös rakendada,“ selgitas Danneberg.

Projekti raames pannakse kokku Gruusia kohalike mentorite grupp, kes EBSi nõuannete põhjal mugandavad sama inkubatsioonimudeli oma riigile ja ärikeskkonnale vastavaks ning võtavad mudeli oma ülikoolis kasutusele. „Projektis osaleb esialgu kuni 50 Akaki Tsereteli ülikooli tudengit, kes oma ideedega inkubatsiooniprogrammi sisenevad. Lisaks löövad projektis mentoritena kaasa 10 Gruusia ettevõtjat, kes tudengeid nende ideede ellu viimisel nõustavad ning kellega koos asutab EBS eelinkubatsiooni mudeli rakendamiseks vajaliku koostöökeskkonna Eesti-Gruusia Ettevõtluskeskus,“ rääkis Danneberg.

Kutaisi linnas asuv Akaki Tsereteli State University on üks vanimaid ja suurimaid Gruusia ülikoole. Ülikooli prorektori Shalva Kirtadze sõnul aitab koostöö EBSi ja Eesti valitsusega Gruusia üliõpilastel omandada eesmärgipõhist mõttelaadi ning saavutada parimaid tulemusi nende ettevõtlustegevuses. „Koostöö tulemusena tutvustab projekt meie tudengitele idufirmade arendamise parimaid praktikaid, tugevdab siinset ettevõtlikku vaimu ning toetab meie ülikooli tudengite ettevõtlusaktiivsust,“ kinnitas projekti juht, EBSi doktorant Givi Kupatadze.

„Projekti eesmärk toetab omakorda Kutaisis ettevõtlusega alustamist, skaleeritavate ettevõtete loomist ja nende jätkusuutlikku arengut,“ kirjeldas Danneberg projekti suuremat mõju. Projekti eeltööd said alguse juba juunikuus ning projekti planeeritud lõpuaeg on 2017. aasta mais, kui esimene grupp tudengeid on oma äriideedega eelinkubatsioonimudeli juba läbinud.

Pildil: EBSi rektor Arno Almann ja Akaki Tsereteli State University rektor George Gavtadze.

Allikas: EBSi pressiteade. 

Selle aasta aprillis sai kursus e-kursuse kvaliteedimärgi ning kuulutati ka aasta e-kursuseks 2016.  

E-kursus tutvustab osalejatele eestikeelsete materjalide abil sissejuhatavalt programmeerimiskeelt Python ning osalemiseks eelnevaid teadmisi programmeerimisest vaja ei ole. Kursus kestab 10. oktoobrist 6. novembrini ning toimub täielikult e-õppe formaadis.

Loe lähemalt ja registreeru TÜ kodulehel! 

Samal teemal: 

• Tartu Ülikooli IT kursused gümnasistidele ja õpetajatele
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt

Samuti arutatakse, milliseid andmeid erinevates riikides koolide mõõtmiseks kogutakse, palju neist avalikustatakse ning kuidas kasutatakse.

Konverentsi esimeses osas  tutvustatakse Eesti haridust OECD riikide võrdluses, selgitatakse, kuidas PISA tulemusi Eestis hariduse arendamisel kasutatakse ja antakse ülevaade Eesti koolide järelevalvesüsteemist ning andmetest, mida õppeasutuste tulemuslikkuse hindamisel kasutatakse. Eraldi räägitakse uuest koolimõõdikust – gümnaasiumi panusest õpilase edasijõudmisesse.

Konverentsi teises ja kolmandas osas räägivad Soome, Taani ja Hollandi esindajad, kuidas tagatakse nende riikides hariduse kvaliteet. Soome on rahvusvaheliselt tuntud hea hariduse ning kõrgete õpitulemuste poolest, kuid järelevalvet nemad õppeasutustes ei tee. Holland ja Taani jagavad  kogemusi riskipõhisest hindamisest. Samale süsteemile on üle minemas ka Eesti.

Konverentsi avab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm.

Reedel tutvuvad haridusinspektorid Tallinna koolide sisehindamissüsteemidega. Külastatakse Tallinna Kesklinna Põhikooli, Tallinna 21. Keskkooli, Tallinna Inglise Kolledžit ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi.

Konverentsil osaleb sadakond haridusinspektorit 21 Euroopa riigist.

Konverents toimub homme, 15. septembril algusega kell 9.00 Tallinnas Nordic Hotel Forumis. Konverentsi töökeel on inglise keel. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Kujundavast hindamisest eKoolis
• Hariduse mõõdupuu pikeneb

Nutitunni projekti eestvedaja Birgy Lorenz intervjueeris Avita kirjastuse turundusjuhti Anneli Veskimäed.

AVITA kirjastus pakub koolidele nii õpikuid kui koolidele muud vajalikku juba 1988. aastast. Täna olete suundunud ka e-õpikute turule. Mille poolest on teie pakutav e-tunni lahendus eriline?

E-tundi ei saa otseselt õpikulahenduseks nimetada, sest on ennekõike mõeldud õpetajale tunni läbiviimiseks. Õpik peab sobima õpilasele. E-tund aga nii õpetajale kui ka õpilasele, sisaldades palju enamat kui õpikusse mahub, tehes õpetajatööd tunni ettevalmistamise ja läbiviimise palju lihtsamaks, pakkudes nii filme, animatsioone, mänguideid kui ka ülesannete lahenduskäike ja taustateadmisi. Hindame õpetaja aega tunni ettevalmistusel, mis tihti võib venida öötundidesse, ja pakume selleks omalt poolt leevendust.

Mis on e-tund?

E-tund sisaldab õpetaja jaoks paberõpiku PDF-lehekülgi, mis avanevad õiges kohas vajalikus mahus; muudetavat töökava, põhjalikku õpetajakonspekti illustratiivse materjali ja integratsiooniviidetega, metoodilisi juhendeid, töölehti, hindelisi töid ja vastuseid, multimeedialinke. Õpetajale on abiks tunni ülesehitus ja ajanäitajaid (kell, taimer, stopper). Tunnis kasutamiseks sobib hästi e-tunni esitlusvaade, kuhu õpetaja saab ise lisada nii teksti- ja pildifaile kui ka oma märkuseid ja tähelepanekuid. Eritüübiline illustratiivne materjal on pärit arhiividest (muu hulgas ka ERR või BBC), võõrkeelsed videod ja animatsioonid on tõlgitud ja peale loetud ilusas eesti keeles või varustatud eestikeelsete subtiitritega. Palju selgitavaid animatsioone on tehtud Avita kirjastuses.

Õpikud on asjad, mis peavad vastu pidama aastaid. Kuidas on aga lood e-tunniga? Kui kiiresti üks õpik tänapäeval valmib ja kes selles protsessis osalevad?

Õpik valmib keskmiselt kaks aastat ja selles osaleb väga palju inimesi eri valdkondadest. Kirjastuse töö ongi seda tööd juhtida ja õiged inimesed kokku tuua. Sellest võiks kirjutada raamatuid, kuid ennekõike on õpiku loomine ühest küljest spetsialistide töö ja teisest küljest kollektiivne protsess. Ka need õpilased, kes osalevad koolikatsetustes, on tegelikult õpiku autorid. Õpik on nagu Tallinna linn, ta ei saa kunagi valmis, vaid areneb koos meiega.

Rääkisite, et on olemas ka e-õpik, milles on erinevaid õpianalüütika võimalusi. Mis see on ja millised on edasised plaanid sellise lahenduse arendamisel?

Avita elektroonilised õpikud leiab Astra keskkonnast, mis pakub lisaks õppematerjalile rohkelt võimalusi õppetöö läbiviimiseks ja mitmekesistamiseks. Põhimõtteliselt võimaldab Astra koolikotid ära unustada. Kui klassitunnis võiks paberõpikud veel toeks olla, siis koju seda kandamit enam viima ei peaks. Nii õppeteksti kui ka kodused ülesanded leiab arvutist. Lisaks saab Astras õpikutega teha asju, millest paberkujul ainult unistada võiks. Uus platvorm ühendab nii õppesisu kui ka õpitulemused üheks tervikuks. Astra on veebipõhine ja töötab igas operatsioonisüsteemis nutitelefonist lauaarvutini. Astra võimalustega saavad kõik tutvuda www.opik.ee lehel.

Kindlasti õpikute tegemine raske ning tõsine töö, aga mis on olnud seniste aastate jooksul kõige toredam koostöös koolidega, äkki mõni vahva-lahe kogemus?

Ükski õpik ei sünni õpetajata. Millegipärast arvatakse, et tarkusega peab kaasas käima ka tõsidus. Tahame kummutada selle müüdi, et õpetajad on ranged ja tõsised. Meie majas on nad alati väga oodatud, sest nende üle korruse kostev naer on nii nakkav, eriti „hullud“ on matemaatikaõpetajad. Avitas levivad kuuldused, et ka nemad teevad krutskeid.

Kõik koolikatsetused on vahvad, kuid algklassilaste kirjalikud kommentaarid on kullahinnaga. Kui vahel meel läheb mõruks, siis tuleb välja otsida laste vastused küsimusele, mida sa ütleksid autorile, ja jõud tuleb jälle tagasi.

Mida peaks aga kõik koolid ja inimesed Avita meeskonnast teadma?

Ka õpikukirjastajad on inimesed. Ka meie lapsed (lapselapsed, väikesed sugulased ja tuttavad) käivad koolis. Kõik mis teeme, teeme ju mõeldes neile ja nende tulevikule. Seega PEAB see olema üks hea asi!

Tänan! Ka meil on hea meel teada saada natuke kirjastamise telgitagustest, kuidas luuakse meile, õpetajatele, nii vajalikud abivahendid ja kes on selle taga.

Ja ootame ikka kõiki koole postitama oma vahvaid pilte ja lugusid, kuidas digi teie kooli on jõudnud! Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/  FB-gruppi järgmine info: kooli nimi, õpetaja nimi ja kontakt e-mail; klassi, tegevuse eesmärgi ja sisu lühikirjeldus (miks, millal, mida, kuidas, mis edasi?) ning 5-10 pilti või video. Samuti võib postitusse lisada hoopis lingi blogisse vms, kus soovitud info on esitatud.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Nutitund igasse kooli - projekt algab!
• Nutitund igasse kooli!

Õpilased on pärit Soomest, Saksamaalt, Šveitsist, Norrast, Venemaalt, Taanist, Belgiast, Rootsist, Kanadast, Lätist, Prantsusmaalt, Ukrainast, USAst, Marokost, Hiinast, Kreekast, Valgevenest, Austriast, Gruusiast ja Tšehhist.

Kõige rohkem soovitakse õppida eesti keelt ja kirjandust. Mõned noored on end registreerinud mitmele kursusele, eriti just 9. klassi õpilased, kes plaanivad gümnaasiumihariduse omandada Eestis.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et kursused on väga vajalikud väljaspool Eestit elavate laste eesti keele oskuse säilitamiseks, samuti on need toeks Eestisse tagasipöördumisel. „Hea emakeeleoskus annab välismaal üles kasvavale lapsele lisavõimalusi, toetades mingil eluetapil Eestisse tagasipöördumist või siis aidates tal välismaal elades oma tööelu Eestiga siduda,“ ütles Kärtner.

Õppetöö Üleilmakoolis toimub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Moodle`i keskkonnas ning tänavu pakutakse õpilastele lisaks ka Skype’i tundide võimalust. Õpetajad on Helja Kirber, Piret Rannast, Riina Voltri, Sirje Sild ja Kaari Rodima. Üleilmakooli eeskujuks on Soomes tegutsev e-põhikool.

Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Lisainfo:

Helja Kirber
Eestikeelse Hariduse Seltsi juht
56 55 618
helja@eestikeelsehariduseselts.fi

http://www.eestikeelsehariduseselts.fi/uleilmakooli-2016-2017-oppeaasta/

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õhin eesti keelt säilitada hoiab Üleilmakooli õpilasi tegevuses
• Rahvuskaaslaste programm on parandanud eesti keele õppe kättesaadavust välismaal

Teised auhinnalised kohad jagunesid Tallinna ja Tartu õpilaste vahel.

Konkursi korraldaja, Tartu Ülikooli lektori Kadri Rootalu hinnangul oli konkursi võidutöö lähenemine silmapaistvalt süsteemne, kajastades teema erinevaid tahke sisutihedalt ning arvestades Eesti kontekstiga: „Samuti tuleb esile tuua noorte julgust valida oma uurimistöö jaoks keerulisi, ühiskonnas vaidlusi tekitavaid teemasid.“

Võidutöö uurimuse tulemused näitasid, et uuritud gümnaasiumiõpilaste teadlikkus pagulaskriisist on suur ning nende suhtumine, vastupidiselt püsitatud hüpoteesile, on pigem neutraalne ja nende tulekus nähakse nii head kui halba.

Teise koha sai Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Trine Tamm laste õigusi käsitleva töö eest, mille tulemustes väidetakse, et kahe uuringus osalenud kooli noorte teadlikkus neile kehtivatest õigustest ja kohustustest on tasakaalus ning õpilased oskavad neid endale teadvustada. Sellegipoolest ei olnud teadmised lapse õiguste konventsioonist kui konkreetsest dokumendist noorte hulgas märkimisväärsed.

Kolmandat kohta jagasid Audentese spordigümnaasiumi õpilane Kertu Laak ja Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Ilmar Uduste vastavalt noorte väärtusi ja religioossust puudutavate töödega. Noorte väärtuste uuring tõstatas hüpoteesi, et Y-põlvkond väärtustab teistest põlvkondadest enam saavutust, kuid see ei leidnud uuringu käigus tõestust ning tulemustes järeldati, et ka vanem põlvkond väärtustab saavutust sama kõrgelt.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi noorte seas läbi viidud uuring otsis vastust küsimusele, kust on noorte uskumused pärit ning mis neid kõige rohkem mõjutavad. Vastupidiselt eeldustele andis uuring tulemuseks, et noored avastavad oma religioossuse ise ning esmane kokkupuude tekib iseseisvalt meedia ja kirjanduse vahendusel mitte pere ja sõprade mõjutusel. Uuringu tulemuste põhjal järeldas autor ka seda, et usundiõpetuse kursuse läbimine mõjutab noori pigem positiivselt, muutes neid usundite suhtes tolerantsemaks.

Ühiskonnaalaste uurimistööde konkursi võitjad saavad lisaks preemiale võimaluse osaleda videokoolitusel, kus TÜ ühiskonnateaduste instituudi õppejõud õpetavad noori end videos esitlema.

Hindamiskomisjoni kuulusid sotsiaalse analüüsi meetodite lektor Kadri Rootalu, võrdleva poliitika lektor Alar Kilp, sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann ja sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel.

TÜ ühiskonnateaduste ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi eestvedamisel korraldati konkurssi esimest korda ning kindlasti kaalutakse konkursi korraldamist ka järgmisel aastal.

Korraldajad tänavad kõiki konkursil osalenud õpilasi ja nende juhendajaid.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Konkursi "Kirjandusraal 2016" tulemused

Et Eestis on käimas merekultuuri aasta, siis on tänavused küsimused ühel või teisel moel seotud mere ja veega.

Viktoriini link asub Tallinna Südalinna Kooli kodulehel www.sydalinna.edu.ee. Vastuseid saab saata 23. septembrini. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja Lenovo tahvelarvuti. Väiksemaid preemiaid ja meeneid jagavad lastele Eestis tegutsevad välisriikide saatkonnad ja kultuuriesindused. Võitjate nimed ja õiged vastused pannakse viktoriini lehele üles Euroopa keeltepäeval, 26. septembril.

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis. 

Samal teemal:

• Innove hakkab väikelaste keeleõppes kasutama jutupliiatsiga kuulatavaid raamatuid
• Eesti keele lektorid ja õpetajad üle maailma kogunevad Tartus
• Kõrgõzstan on huvitatud Eesti keelekümbluskogemusest
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse

KOOLIELU I TEEMAVEERANDI VÄLJAKUTSE „LÕIMING KOOLISISESELT“  
Koolielu ainemoderaatorid kutsuvad koos HITSAga õpetajaid võtma osa I veerandi „Digipädevus on koolis!“ väljakutsest „Lõiming koolisiseselt“.

Mida see väljakutse endast kujutab? Kutsume õpetajaid kolleegidega koostööd tegema. Teisisõnu on tegu projektivõistlusega, kuhu ootame koolisiseste lõiminguprojektide kirjeldusi, näiteks võib kooli-siseselt läbi viia avatud tunde, ühiseid ainetunde või kolleegilt-kolleegile jagamist võimaldavaid kohtumisi. Taustaks mõelgem muutunud õpikäsituse ning digipädevuste teemadele (toetudes erinevatele raamdokumentidele, nt Horizoni raport, digipädevuste enesehindamise raamistik, haridustehnoloogilised pädevused).

Väljakutse tingimused:

·         Osalema on oodatud 2-5-liikmelised õpetajate koolisisesed meeskonnad.
·         Koostööd peavad tegema vähemalt kahe õppeaine õpetajad.
·         Õpetajatel tuleb läbi viia temaatiline projekt, kus erinevate ainete lõiming koondatakse ühte või enamasse tundi vm projekti. Tunnid võivad olla korraldatud ka virtuaalselt.
·         Kirjelduse võib esitada videona, õpiloona vm üldtunnustatud formaadis, ära peab olema toodud: lõiminguprojekti eesmärk ja kirjeldus, info kasutatud digivahendite kohta, näited lõimingu käigus loodud õpilaste/õpetajate töödest vm ning metoodiline juhend õpetajatele, kes sama soovivad proovida.
·         Tulemus peab vastama autoriõigustele.

Hinnatakse lõimimisprojekti uudsust, rakendatavust teiste õpetajate poolt, metoodilise juhendi olemasolu. Hindamiskomisjon moodustatakse ainemoderaatoritest ja teistest ekspertidest. Parimad selgitatakse välja veerandi lõppedes. Vähemalt kolm kõige paremini väljakutsele vastanud õpetajat tunnustab HITSA õppetööd toetavate digivahenditega.

I teemaveerandi väljakutse tulemused.  

KOOLIELU II TEEMAVEERANDI VÄLJAKUTSE „AMMU UNUSTATUD VANA“  
Koolielu ainemoderaatorid kutsuvad koos HITSAga õpetajaid võtma osa II veerandi „Digivärskendus“ väljakutsest „Ammu unustatud vana“.  
Oletame, et mõnda päris või hoopis virtuaalsesse sahtlipõhja on siginenud üht-teist tundides kasutatavat – materjal ajab asja ära küll, aga kui kunagi aega võtaks, siis võiks selle sisu kobedamaks siluda ja kaasaegseid lahendusi juurde lisada. Kutsumegi üles oma õppematerjale uue pilguga vaatama ja ammu unustatud vana värskendama. Nõustama võib kutsuda oma kooli haridustehnoloogi.

Mõned tingimused seame värskendatavale õppematerjalile ka:

·         Uuendatav õppematerjali moodustab kasutuskõlblik (ka täna kasutatav faktiliselt korrektne) tööleht, esitlus või film, mida varem pole ühelegi konkursile esitatud.
·         Töö võib esitada individuaalselt või kuni 4-liikmelise meeskonnana.
·         Õppematerjal vastab kehtivatele riiklikele õppekavadele.
·         Digitaalne õppematerjal on soovitav avaldada Creative Commons’i litsentsi alusel, järgida tuleb autoriõigusi. Vaata ka: "Digitaalse õppematerjali loomise soovitused". 
·         Materjal tuleb lisada Koolielu portaali õppematerjalide hulka, õppematerjali Koolielu õppevara aida link tuleb lisada ankeeti, tähtajaks 10. jaanuar 2017.

Ainemoderaatoritest ja ekspertidest žürii hindab sisu, teostust ja autorlust, selle kõige korrektset vormistust. Parimad selgitatakse välja veerandi lõppedes. Vähemalt kolme kõige paremini väljakutsele vastanud õpetajat tunnustab HITSA õppetööd toetavate digivahenditega.

NB! III ja IV TEEMAVEERANDI VÄLJAKUTSEID EI TOIMU. 

KOOLIELU III VEERANDI VÄLJAKUTSE „VANEMATE, KOGUKONNA KAASAMINE ÕPPIMISSE“: 
Koolielu ainemoderaatorid kutsuvad koos HITSAga õpetajaid võtma osa III veerandi „Kaasav tulevikuharidus“ väljakutsest „Vanemate, kogukonna kaasamine õppimisse“. Sel veerandil ootame väljakutses osalema õpilasi nii üldharidus- kui ka kutsekoolidest. Kutsume üles tegema intervjuud lapsevanema/lapsevanematega või mõne kogukonna inimese/inimestega teemal, kuidas tänapäeva koolilapsed neile paistavad ja kuidas nemad saaksid neid õppimisel aidata. Intervjuu võib esitada video või artiklina. Lisapunkte annab see, kui loodut esitatakse mõnel kooli või kogukonna üritusel teistelegi, ja selle kokkuvõte on intervjuu juurde lisamaterjalina. 

NB! III ja IV TEEMAVEERANDI VÄLJAKUTSEID EI TOIMU. 

KOOLIELU IV TEEMAVEERANDI VÄLJAKUTSE „DIGILÕIME NAABRITEGA“ 
Koolielu ainemoderaatorid kutsuvad koos HITSAga õpetajaid võtma osa IV veerandi „Lõiming ja koostöö“ väljakutsest „Digilõime naabritega“. Viimasel veerandil teeme digi-teemalist koostööd naaberkooli, naaberlasteaia või muu naabruses asuva asutusega, kellelt on midagi õppida (v.a muuseumikülastused). Kutsume üles korraldama õppimise eesmärgil külaskäike, mille läbiviimise protsess jäädvustatakse ajaveebis (blogi, Facebooki grupp vm). Korraldajaks klass, koolirahvas või kogukonna inimesed.  

Loe ka:
Koolielus käsitletakse digiteemasid neljal teemaveerandil
Algab Koolielu teine teemaveerand „Digivärskendus“  
Koolielu I teemaveerandil „Digipädevus on koolis“ vahendame infot veebiseminaride kaudu    

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
Foto Flickrist. 

Programmist on tänaseks osa võtnud juba sadu särasilmseid Eesti koolinoori, kes on robootikapisiku saanud kas koolitunnist või robootikaringist. 

Esimesel hooajal ei pea seadma suuri eesmärke, korraldajate soov on, et omandaksite kogemusi ja julgeksite proovida – selleks on olemas ka esialgsed materjalid, mille järgi koolitundi või robootikaringi läbi viia. FLL-i mõte pole võistelda, vaid õppida uusi asju ning jagada seda teistega. 

Kui teie koolis on olemas LEGO Mindstorms komplektid, siis liituge FLLiga juba sel hooajal, sest:

- robootikavõistluse korraldajad pakuvad teile eestikeelset materjali robootikaringi või IT-ringitundide sisustamiseks minimaalselt kaheks kuuks koos metoodika ning ülesannete komplektiga;

- programmis osaledes arendavad lapsed enesekindlust, meeskonnatööd ja probleemilahendamisoskusi hoopis uue nurga alt kui nad seni seda teinud on; 

- programm pakub lastele uurimustöö kogemust, mis aitab luua seoseid tegeliku eluga ja kontakte valdkonna spetsialistidega;

- programmis osalemisega saate näidata oma ringi tegevust nii kooli sees kui ka väljaspool;

- mitmed üritused viivad teid kokku teiste meeskondade ja juhendajatega, kellega saate jagada kogemusi ning saada tunnustust tehtud töö eest;

- teil on võimalus minna Eestit esindama välismaale.

Kui alustate ringitegevusega oktoobris, jõuate aegsasti oma meeskonna FIRST LEGO League´iks ette valmistada.

Osalege koolitustel!

24. septembril 2016 Tallinnas TTÜ Mektory (Raja 15, Tallinn) suures saalis

25. septembril 2016 Tartus TÜ tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1, Tartu)

Registreeru: http://eformular.com/robootika/fll.html#stay

Rohkem infot:

www.robootika.ee/fll

www.facebook.com/fllestonia 

Kui teil on küsimusi, võta ühendust Ramon Rantsus 50 47 917 või ramon(ät)robootika.ee 
Heilo Altin 51 87 617 või Heilo.Altin(ät)gmail.com.

Allikas: FFLi info. Foto:Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Robotex tuleb niikuinii
• Ida-Virumaal lööb laineid robootika ja mudellennundus
• Robootikast Rootsis, Soomes ja Suurbritannias

Aasta lasteaiaõpetaja nominendid on Silja Sarap Toila Lasteaiast Naerumeri, Kristina Paštšenko ja Virve Lõhmus Pärnu Lasteaiast Trall ning Erika Rausberg Saku Lasteaiast Päikesekild.

Aasta klassijuhataja nominendid on Maidu Varik Kuressaare Gümnaasiumist, Tiiu Assafrei Narva Eesti Gümnaasiumist ja Rea Lillemets Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumist.

Aasta klassiõpetaja nominendid on Merle Lepik Salme Põhikoolist, Tiiu Vendel Pärnu Mai Koolist ja Maret Mesipuu Tallinna Hilariuse koolist.

Aasta põhikooliõpetaja nominendid on Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Helje Pukk Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist ja Jaana Palmisto Simuna Koolist.

Aasta gümnaasiumiõpetaja nominendid on Ernst Marcus Hildebrandt Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Katrin Soika Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Toomas Reimann Tallinna Reaalkoolist.

Aasta kutseõppeasutuse õpetaja nominendid on Jane Talvik Valgamaa Kutseõppekeskusest, Raiko Kaasik Rakvere Ametikoolist ja Katrin Kisand Tartu Kunstikoolist.

Aasta õppejõu nominendid on Eno Tõnisson Tartu Ülikoolist, Vlad Alex Vernygora Tallinna Tehnikaülikoolist ja Madis Liplap Tartu Kõrgem Kunstikoolist.

Aasta suunaja nominendid on Kersti Kesküla Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist, Kristel Üksküla Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumist ja Põlva Ühisgümnaasiumis töötanud Airene Vaike Kumari, kes on praegu ametis Räpina Ühisgümnaasiumis.

Aasta õppeasutuse juhi nominendid on Heidi Uustalu Kiviõli I Keskkoolist, Liina Tamm Konguta Koolist ja Ott Ojaveer Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Aasta hariduse sõbra nominendid on SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, VAT Teater (eesotsas haridustegevuste juhi Mari-Liis Velbergiga) ja MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp (esindaja Arno Peksar) Läänemaalt.

Aasta haridusteo nominendid on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi koostööprojekt "Praktikult praktikule: õpetaja töövarjuna", Saaremaa Ühisgümnaasiumi Saaremaa 25. miniteatripäevad ja Küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.

Ettevõtmine tipneb kuu aja pärast Jõhvis.

Ministeeriumi asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul on väga rõõmustav, et üle Eesti märgatakse haridusmaastikul tegutsejaid ning suurt tunnustust on väärt kõik, keda kuu aja pärast Jõhvi peoõhtule ootame.

8. oktoobril toimub Jõhvi Kontserdimajas üleriigiline Aasta Õpetaja auhinnagala "Eestimaa õpib ja tänab". Otseülekande laureaatide pidulikust tunnustamisest teeb Eesti Televisioon.

Aasta Õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks.

Tunnustuskonkursile said kandidaate esitada kõik soovijad, kokku tehti seda enam kui 900 korral. Parimatest parimate väljaselgitamiseks tegid tööd maakondlikud komisjonid, kõrghariduse komisjon ja seejärel üleriigiline komisjon, kuhu kuulusid haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Galal tunnustakse lisaks eeltoodud kategooriate võitjatele ka õppureid ja nende juhendajaid, kes esindasid möödunud õppeaastal Eestit edukalt rahvusvahelistel võistlustel.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, sihtasutus Innove ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Lisainfo: http://www.hm.ee/et/gala

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: 2015. aasta tunnustusgala fotogalerii, Maanus Kullamaa ja Silver Gutmann.

Samal teemal:

• Aasta haridusteoks kuulutati Räpina Aianduskooli projekt ”1000 sõpra”
• Aasta klassijuhataja Aare Veedla: reeglid kehtivad mõlemale poolele
• Aasta kutseõpetaja Aino Mölder: olen eluaegse õppija rollis