Koolielu: Uudised

Internet, kas komm või pomm

Madli Leikop — Wed, 07 Nov 2018 17:15:23 +0200

Viimsi lasteaia Väike Päike haridustehnoloog Marii Maamägi jagab oma artiklis häid soovitusi lapsevanematele, kuidas laste tegemistel internetis silm peal hoida ja internetiturvalisus tagada.

Marii Maamägi õpib Tallinna Ülikoolis haridustehnoloogia magistriõppes. "Lugu sai sisendi loengust - privaatsuse ja turvalisuse alused (õppejõud Birgy Lorenz), kus rääkisime väga põhjalikult privaatusest ja turvalisusest internetis. Aine raames soovisin avada teemat, mis puudutaks laste tegemisi inernetis ning sisaldaks konreetset juhendit/soovitusi lapsevanemale oma lapse internetiturvalisust silmas pidades," ütles Marii ise selle loo taustaks.

Artiklit "Internet, kas komm või pomm" saab lugeda Marii blogist.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

Leidke õpilastele sobiv eTwinningu multiprojekt ja alustage!

Madli Leikop — Fri, 02 Nov 2018 17:33:29 +0200

eTwinningu multiprojekt on sisult ja vormilt lihtne projekt, milles võivad osaleda kõik õpetajad oma õpilastega. Õpetajal tuleb end eTwinningu kasutajaks registreerida ja võtta ühendust projekti algatajaga. Praegu on valida 12 multiprojekti seast.

Tegevustest, tähtaegadest ja eesmärkidest rääkisid eTwinningu mentorid täpsemalt 1. novembril toimunud veebiseminaril „eTwinningu multiprojektid 2018“. eTwinning toetab koolide veebipõhist koostööd, sh rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida projektitööd, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja.

Multiprojekte on eTwinningus proovitud varemgi ja edukalt, need on olnud väga populaarsed. Eesmärk on tutvustada eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega.

Selle õppeaasta multiprojektide lühikirjeldused ja vajaliku info leiab allpool. Kui tundub, et mõni teema kõnetab, siis registreeruge eTwinningu kasutajaks (kui te seda veel pole) ja võtke ühendust projekti algataja(te)ga.

1. Logo lugu

Projekti algatajad: Leila Lehtmets ja Marika Viks

Lapsed uurivad kooli/lasteaia/rühma logo ja/või maskoti tähendust. Logo/maskoti pilt riputatakse üles Twinspace´i (Padletisse) ja lisatakse juurde logo lugu. Virtuaalsel näitusel valitakse välja kõige kaunim logo ja kõige atraktiivsem maskott. Lapsi julgustatakse jutustama oma nägemust logo sisust. Logodega saab siduda lisaülesandeid (memoriinid, puslede tegemine, oma logo väljamõtlemine jms). Projekt on rahvusvaheline.

Osalema oodatakse lapsi ja noori vanuses 3 kuni 19 eluaastat. Projekti kestvus: november 2018 kuni jaanuari lõpp 2019. Õppeained: kunst, disain, keel ja kirjandus, IKT.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75571/home

2. Meie äge kool

Projekti algatajad: Maria Malozjomov ja Kairi Mustjatse

Õpilased tutvuvad GIFide ja meemidega. Vaadatakse erinevaid näiteid ning arutletakse, miks neid vaja on. Õpilaste ülesandeks on luua oma kooli tutvustav GIF või meem. GIFid ja meemid laetakse ühisesse veebigaleriisse. Projekt võetakse kokku parimate GIFide ning meemide valimisega. Hääletamiseks kasutatakse Google Formi või muud sobivat keskkonda.

Osalema on oodatud kolmandate klasside õpilased, aga ka nooremad. Projekt kestab kaks kuud (täpsem aeg sõltub projektipartneritest). Õppeained: eesti keel, ajalugu, kunstiõpetus lõimituna IKT-ga.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75875/home

3. Imelised hetked

Projekti algatajad: Tiiu Leibur ja Tiiu Vendel

Projekt keskendub jõuluajale. Õpilaste ülesanne on jäädvustada eredamaid hetki jõuluajast panoraamfotodena/360° fotodena ja lisada lühikirjeldus sündmusest/kohast/hetkest. Projekt õpetab väärtustama traditsioone, tähtsate hetkede salvestamist ja jagamist. Paraneb sotsiaalmeedia kasutamise oskus (kuidas selliseid fotosid üles laadida). Parimate fotode ja lugude väljavalimine osalejate poolt.

Osalema oodatakse õpilasi vanuses 14 kuni 19 eluaastat. Projekt on plaanitud novembrisse ja detsembrisse 2018. Lõimitud on paljud õppeained: eesti keel, ajalugu, internetiturvalisus, fotograafia jne. Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/76549/home

4. 101 nutisammu meie koolielus

Projekti algatajad: Aimi Jõesalu, Florika Kolbakova ja Marika Anissimov

Iga multiprojektis osaleja postitab oma nutisammu kohta vähemalt foto (või video, animatsiooni või lingi ja lisab, kus,kuidas või mida tehti, kasutati). Pühendame 101 nutisammu Eestile! Eesmärgiks on eesmärgistatud digilahenduste kasutamine küll õppetöös, küll koolielu argipäevas. Lisaks üksteiselt õppimine!

Õpilaste vanus: gümnaasiumiaste (ja vanemad). Õppeaine: kõik õppeained, valikained ja -kursused jne. Ajakava: projekt algab 15. novembril ja lõpeb, kui 101 nutisammu on täis või kuni õppeaasta lõpuni.

Link projektile:

5. Väärtustame vana ja väärtuslikku

Projekti algatajad: Ere Tumm ja Triin Jürgenstein

Eesmärk on välja selgitada nii projektis osaleva õpilase kui tema vanavanema kõige vanem isiklik ese. Esemetest tehakse foto, lisatakse juurde lühike kirjeldus ning nende abil kujundatakse Canva keskkonnas plakat. Plakatid laetakse TwinSpace´i keskkonda kaustadesse. Projekti lõpp-produktiks on kultuuripärandi aasta lõpetuseks koolides valmiv näitus plakatitest väärtustamaks meie endi isiklikke väärtuslikke esemeid. Projekti päevikusse postitatakse foto koolis toimunud näitusest.

Õpilaste vanus: 10 kuni 16 ehk 3.-9. klass. Õppeaine: emakeel, ajalugu, kunst, inglise keel lõimituna IKT-ga.
Ajakava: 2. november kuni 21. detsember 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/179878

6. Loodus koolimajas

Projekti algataja: Terje Mägi

Projekti eesmärk on pildistada klassi- või kooliruumis olevaid (poti)taimi, õppides läbi selle tegevuse tundma erinevaid taimi. Pildile tuleb lisada taime nimetus (soovi korral ka väike kirjeldus kasvutingimustest) ja fotograafi nimi, klass ning kool. Fotodest valmib ühine fotonäitus Padleti tahvlile. Projekti tegevus toimub Twinspace´is, kuhu iga osalev projektipartner lisab ka oma kooli ja klassi lühitutvustuse, samuti foto oma koolimajast, klassiruumist. Samuti lisan Padlet tahvli Twinspace´i. Projekti lõppedes teab ja tunneb laps koolimajas kasvavaid taimi, samuti partnerkoolides kasvavaid taimi.

Õpilaste vanus: 7- 14. Õppeaine: lõimitud loodusõpetuse, eesti keele, IT tunniga. Ajakava: november, detsember 2018.

Link projektile: http://lingid.ee/looduskoolis

7. Too õun näitusele!

Projekti algatajad: Marika Viks ja Ene Kruzman

Projekti eesmärk on tunda rõõmu õunast ning väärtustada seda kasulikku puuvilja läbi kunsti. Arendada laste loovust, kasutades erinevaid meediume (akrüül, süsi, guašš, värvilised pliiatsid, akvarell, vildikad, foto, arvutigraafika jne). Leiame ühise projektitöö käigus sõpru ning jagame oma õppimise protsessi. Õpetajad saavad arendada oma eTwinningu oskusi ning panustada koostöösse. Laste töödest valmib ühine veebinäitus. Projekt on rahvusvaheline.

Õpilaste vanus: 4-16. Õppeaine: kunst, IKT, töö- ja tehnoloogiaõpetus. Ajakava: 12.-26. november 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180939

8. Õpin loodusliku materjali abil

Projekti algataja: Ene Kruzman

Projekti eesmärk jagada ideed kuidas võib kasutada loodusliku materjali mängus ja õppetöös. Õpetajad ja lapsed korjavad looduslikku materjali (tammetõrud, kastanimunad, kivid, käbid jne) ning kasutavad seda materjali mängu- või õppevahendina. Õpetajad ja lapsed jagavad pilte ning ideid, kuidas nad kasutavad looduslikku materjali. Projekt arendab lastes armastust looduse vastu, õpetab loodust tundma.

Õpilaste vanus: 3 kuni 7 aastat. Sobib kasutada eelkooli õppeainetes. Ajakava: projekt toimub novembris 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180304

9. Ilmavaatluse nurk minu rühmas

Projekti algataja: Ene Kruzman

Lapsed teevad ilmavaatlusi (õhutemperatuur, tuul, sademed, pilved). Lapsed panevad ilmavaatluste kalendrisse õiged tingmärgid. Lapsed pildistavad oma kalendrit ja jagavad teistega, võrdlevad kalendreid ja teevad järeldusi. Projekti käigus lapsed õpivad tegema ilmavaatlusi.

Õpilaste vanus: 4 kuni 7 aastat. Õppeaine: loodus.
Ajakava: projekt toimub novembris 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180305

10. Värvid looduses

Projekti algatajad: Signe Reidla ja Ave Kartau

Lapsed teevad kahe kuu (november ja detsember) jooksul loodusest pilte ja jagavad neid eTwinningu portaalis teistega. Piltidele lisatakse juurde kirjeldused või mõeldakse piltide kohta välja jutukesed. Projekti eesmärk on õppida tundma loodust, arendada laste loovust ja koostööoskust. Laste töödest valmib ühine e-raamat koos kirjeldavate tekstidega.

Õpilaste vanus: II kooliaste. Õppeained: loodus, IKT, emakeel. Ajakava: november-detsember 2018.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75513/home

11. Killuke tervikust

Projekti algatajad: Eve Saare ja Heily Epro-Volmer

Lapsed otsivad erilisi märke oma koolis, kooli ümbruses (esemeid kooliruumides või õues, õppevahendite hulgast, mängudest või raamatutest-õpikutest, koolitundidest, interaktiivsetest õppematerjalidest, õppetöövahenditest jne). Õpilased fotografeerivad seda ja esitavad projektipartneritele ühe killu sellest fotost. Teised osalejad mõistatavad, mis see võiks olla. Fotodest tehakse pusled ja projekti lõpptulemusena valmib kooliga seotud fotodest pusleraamat.

Õpilaste vanus: 9 - 14. Õppeaine: loodus, emakeel, kunst, IKT. Ajakava: november-detsember 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180707

12. 5 Eesti asja, ilma milleta ma ei suuda elada

Projekti algatajad: Margit Laidvee, Siret Soe

Õpilased pildistavad või joonistavad viis Eesti asja, ilma milleta nad ei kujuta oma elu ette. Oma tulemus vormistatakse kollaažina või plakatina, millele lisatakse lühike kirjeldus/põhjendus.Lõpptulemustest pannakse kokku e-raamat. (Algatajad näeksid projekti ka rahvusvahelisena,mille tulemuseks oleks erinevate riikide e-raamatud, mis teeks lõpptulemuse veelgi huvitavamaks. Sellisel juhul on pealkirjas „Eesti“ asemel „oma riigi“). Eesmärk on oma riigi eripära väärtustamine.

Õpilaste vanus: 10-18. Õppeaine: seob kõiki õppeaineid. Ajakava: jaanuar-veebruar 2019.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75839/home

Foto: Koolielu arhiiv

HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi

Madli Leikop — Fri, 02 Nov 2018 10:59:11 +0200

Arenguprogramm EHE saab avalöögi algaval nädalavahetusel, kui Tartusse kogunevad esimese lennu 28 haridusuuendajat. Programmi eesmärk on koondada HITSA juurde Eesti haridusinnovatsiooni edendajate võrgustik.

Programm EHE (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad) on mõeldud haridusuuendusest huvitatud õpetajatele ja õppejõududele. Koostöös ettevõtjatega ning parimate koolitajate juhendamisel on osalejail võimalik teha midagi käegakatsutavat Eesti hariduse uuendamise heaks.

HITSA partnerid EHE programmi juures on Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Ettevõtjatest on juba andnud nõusoleku programmis kaasa lüüa teiste seas ITL, Microsoft Estonia, Dell EMC ja Eesti Energia. Korraldajad ootavad jätkuvalt liituma ka kõiki teisi Eesti hariduse tulevikku panustada soovivaid ettevõtjaid.

Konkurss aasta kestvas arenguprogrammis osalemiseks oli tihe. Kandidaatidel tuli kirjeldada, millist haridusinnovaatilist ideed nad ellu viia soovivad. Esimesel aastal programmi pääsenute seas on haridusuuendajaid nii üldhariduskoolidest kui ka lasteaedadest ja ülikoolidest.

„HITSA soovib, et me kõik tunneksime end üha enam tehnoloogiast mõjutatud maailmas kindlalt,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Olen veendunud, et kõige paremini saavad meid selles aidata just õpetajad.“

Ka tunnustatud pedagoogikateadlane ja üks EHE programmi õppejõudusid Margus Pedaste on veendunud õpetajatöö tähtsuses: "Kuigi tehnoloogia osa suureneb, ei kao õpetajad kuhugi. Õpetaja roll muutub ja tänu tehnoloogiale jääb tal tulevikus enam aega tegevusteks, mille peale täna võibolla ei tulegi…“

Programmiga seotud teadlastest, õpetajatest, ettevõtjatest jt ekspertidest koosnev võrgustik otsib vastust küsimusele, kuidas õppida nüüdisaegselt. Milliseid tehnoloogiaid tasuks Eesti hariduses paremini tunda? Millised tehnoloogiad aitaksid saavutada parimaid õpitulemusi?

Arenguprogrammi EHE avaseminar
3.-4. november, Tartu

Lisainfo HITSA kodulehel

Arenguprogrammi korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Lisaks kaasab HITSA programmi tehnoloogiaettevõtjaid ja startup-kogukonna esindajaid nii Eestist kui ka välismaalt.

Foto: Unsplash, Andreas Palmer

Samal teemal:

Video: milliseid infosüsteeme HITSA pakub?

Madli Leikop — Mon, 29 Oct 2018 11:32:00 +0200

Iga kaasaegse kooli taga seisab tugev infotehnoloogiavõrgustik. HITSA uus animatsioon annab vähem kui kolme minutiga ülevaate, milliseid infosüsteeme HITSA pakub ja mida nende abil teha saab.

Head vaatamist ja infosüsteemide kasutamist!

Foto: rowpixel, Unsplash

Samal teemal:

Ettevõtlike koolide parimad edulood on selgunud

Madli Leikop — Wed, 24 Oct 2018 19:03:48 +0300

Ettevõtliku kooli korraldatud Haridusfestivalil 2018 tunnustati maakondade parimaid koolide õppeprojekte ning tervitati 28 uut õppeasutust, kes on oma süsteemse tööga pälvinud kvaliteedimärgi „Ettevõtlik kool“.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhatuse liige Pille Sööt tõdes, et tulevikuhariduse võtmeküsimuseks on see, kuidas tuua rohkem põnevamat ja kaasavamat õppimise metoodikat koolidesse ja lasteaedadesse. “Oluline on, et õpetajad keskenduksid tunnis lisaks enda ainele ka õpilastes teiste oluliste pädevuste arendamisele. Enam ei saa õpetada vanaviisi ning tuleb leida uusi mooduseid, et arendada noortes just neid oskuseid, mida nad tulevikuks vajavad,” selgitas Sööt.

Läbi edulugude konkursi soovib Ettevõtlik kool selliseid häid näiteid eeskujuks tuua. Edulugude konkursile esitasid õppeprojekte koolid üle Eesti, finalistid valis üle-eestiline žürii ning parimad selgusid haridusfestivalil žürii ja publiku häälte põhjal.

KATEGOORIA "ETTEVÕTLIK LASTEAED"

1. Türi Lasteaed Kesklinna õppekoht, „Kingitus 100le Türi linna klienditeenindajale“

Türi Lasteaia Kesklinna maja Metsaottide rühma 4–5aastased lapsed meisterdasid savist geomeetriliste kujundite õppimise käigus Eesti lipu värvides kaelaehteid. Tööhoog oli nii suur, et ehteid sai kokku üle 100. Ehetega üllatati tänutäheks linna klienditeenindajaid.

2. Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju, „Minu kodu Kohtla-Järve“

Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevaks ehitasid lapsed koos vanematega lasteaia saali üles linna maketi, kus olid esindatud laste kodumajad ja lasteaed. Maketi materjali – pappkaste ja kangajääke saadi kohalikust õmblustöökojast ning toidukauplusest. Inspiratsiooniks tutvusid väikesed ehitajad eelnevalt oma rühmakaaslaste kodumajade ehitusliku ja disaini poolega ning muidugi ka sealsete lahkete elanikega.

3. Taebla Lasteaed, „Köhasiirup vanavanematele“

Nädal aega kestnud marjasiirupi valmistamine vanavanematele algas laste enda poolt pihlakamarjade korjamise ja puhastamisega. Lapsed nägid, kuidas käib mahla aurutamine ning aitasid purkide pesemisel ja kaunistamisel. Vanavanematele kingiti tervistav jook lasteaias tähistatud vanavanemate päeval.

KATEGOORIA "PARIM HEATEGU KOGUKONNALE"

1. Kiviõli 1. Keskkool, Loomefest

Suvel toimus õpilaste eestvedamisel värskelt loodud Lüganuse valla elanikele esimene suurüritus Loomefest 2018, mis leidis aset Kiviõli õunapuude pargis. Loomefesti eesmärk oli muuhulgas tähelepanu juhtimine linna südames asuvale õunapuude pargile, mida tulevikus korrastada ja kujundada vaba aja veetmise ning ürituste korraldamise kohaks. Kogukonnapäeva külastajatel oli üritusel võimalus valida 24 loometegevuse vahel - loodi kunsti, rütmi, mänge, näidendeid, lavastati fotosid, kooti kangastelgedel.

2. Uuemõisa Lasteaed-Algkool „ULAkad märkavad ja jagavad“

Soov korraldada fotonäitus kasvas suuremaks pildistamise ja prügi koristamise aktsiooniks. Fotode kaudu tutvustasid õpilased Eestit Erasmus+ projekti partneritele ning õppisid tundma teisi riike. Pildistamise teema „Prügi meie ümber“ tõi kodukanti koristama ka pered ning tulemuseks oli nii puhtam elukeskkond kui prügi täis veetud lagunenud hoone likvideerimine. Läbi fotode said lapsed loovalt läheneda teemadele nagu pere, hobid, koostöö, rahvakultuur. Fotohuvi päädis koolis foto- ja videoringi loomisega.

3. Jõõpre Kool, ronimisrada

Jõõpre Kooli õpilased otsustasid rajada kooli õuele välijõusaali juurde ronimisraja ning tegid mõtte ka teoks. Inspiratsiooni ja teadmisi hankisid idee välja pakkunud tollal 8. klassi noormehed Romet Ubakivi, Ranel Tomson ja Kevin Möldre erinevate ronimisradadega tutvudes, kuid kooli ronimisrada ehitati kooli võimalusest lähtuvalt. Atraktsioon osutus ilmselgelt väga populaarseks ning ei peeta paljuks järjekorraski seista.

KATEGOORIA "PARIM NOORTE ALGATUS"

1. Paide Gümnaasium etendus „Päris tõde“

Paide Gümnaasiumi gümnasistid Andriana Lomakina ja Erlanne Vahter lavastasid praktilise uurimustööna Paide Muusika-Teatrimaja teatrisaalis muusikalise etenduse „Päris tõde“. Stsenaarium valmis noorte endi sulest, samuti lavastus. Ettevalmistusprotsess ja teostus sisaldasid muuhulgas finantstegevusi, reklaami, lavakujundust ja kostüüme. Õpilastel õnnestus tegevusse kaasata paljud koolikaaslased, vilistlased ja õpetajad. Lõpptulemusena jõudis lavale publikult rohkeid kiidusõnu teeninud muusikaline etendus.

2. Vaimastvere Kool, keeltekohvik

Vaimastvere Kooli tollal 8. klassi õpilaste Annela ja Emili eestvedamisel korraldati jõulunädal, mis rikastaks lisaks ka koolielu ja avardaks silmaringi. Jõulunädalal külastas koolipere Kursi kirikut ja Kassinurme hiide, tutvuti Eesti rahva jõulukommete ja pühapaikade kommetega, toimusid töötoad ja laat, nädal kulmineerus ühise söömaajaga. Jõululõuna erines tavapärasest, sest mekiti laste osalusel valmistatud erinevate rahvuste toite, mille ideed ja ka retseptid pärinesid laste suguvõsast.

3. Türi Põhikool, õiepäev

Õiepäev oli teistmoodi õppimise päev, mille eesmärk oli abistada noori oma tuleviku planeerimisel ning süvendada ühtsustunnet. Üritusse oli kaasatud kogu koolipere, umbes 560 inimest. Tunde andsid oma inspireerival moel kooli head sõbrad ning Türi endiste ja praeguste koolide vilistlased.

KATEGOORIA "PARIM KOOSTÖÖ PARTNERIGA"

1. Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, teatrikonverents

Kolmepäevane teatrikonverents toimus koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastega, kelle hulgas oli ka kooli vilistlasi. Õpilased said oma võimed korraldustöös proovile panna. Täiskasvanutele mõeldud konverentsi täiendasid temaatilised töötoad, näiteks “Draamavõtted emakeeletunnis”. Toimus ka bussiekskursioon Kohtla-Järve linnas, giid oli kooli tollal 3. klassi õpilane Alex Rohesalu. Festival lõppes erinevate rahvuste kultuuride tutvustamise üritusega koolimajas.

2. Saverna Põhikool, „Kiiged kooli“

Saverna õpilaste südamesoov oli asendada koolihoovi katkine kiik. Uue kiigeplatsi organiseerimine võeti ette kogu kooliperega ning vajaliku rahasumma kokkusaamiseks otsustati alustuseks korraldada tuluõhtu. Rolle ja tegevusi jagus kõigile 1.-9. klassini, alates kiigeplatsi ideekavandite ning tuluõhtu piletite ja reklaamide kujundamisest kuni isetehtud hõrgutiste müügi ja õnneloosini. Tuluõhtuga õnnestus koguda vajalik algkapital kiigeplatsi ehituseks, saada mõned toetajad ning töö võis alata. Õpilased uurisid ja arvutasid välja platsi ehituseks vajalikud materjalid ja nende kogused ning rõõmuga kühveldati liiva ja paigaldati turvaala piirdeid ning tehti muu vajalik platsi ettevalmistamiseks nii, et firmal jäi üle vaid kiik kohale tuua ja püsti panna.

3. Kadrioru Saksa Gümnaasium, „Saksa keelega ettevõtlikuks“

Uus projekt Erasmus+ programmi toel. Projekti raames käivad vähemalt viis õpilast igal aastal tööpraktikal Alam-Saksi liidumaal asuvas ettevõttes ning külastavad partnerkooli. Samuti läbivad õpilased tööpraktika Tallinna ettevõtetes (Hurtigruten Estonia OÜ, Estravel AS, Rödl & Partner OÜ).

KATEGOORIA "PÕNEVAIM TUND"

1. Väätsa Põhikooli kosmoseprogramm

Väätsa Põhikooli kosmosepäev tähendas teisisõnu kosmoseprogrammi pikemast teadusprojektide seeriast esimese heeliumpalli starti. Esimese lennu eesmärk oli õppida teadusjaamaga sidet pidama, lendu korraldama ning süüdata stratosfääris säraküünal. Spetsiaalselt korraldatud meisterdamise töötubades ja tegevustes osales ligi 100 noort ja täiskasvanut. Õpilastelt nõudis see projekt poole aasta pikkust iganädalast ja lõpus ka igapäevast pühendumist. Tegutseti kolmes meeskonnas: insenerid, programmeerijad ning kommunikatsiooni ja sündmuskorralduse tiim, õpilased said kogemuse läbi vastutusvaldkondade rollide täitmise.

2. Tartu Rahvusvaheline Kool, aineülene õpimoodul „Järele proovitud ajalugu: ajalooliste leiutiste mudelite valmistamine“

Tartu rahvusvahelise kooli 6. klassi lapsed proovisid praktikas, kuidas toimivad tänapäeval ajaloolised leiutised. Teooriaga tutvutud, otsustati ise teha Spark Makerlabi lahkete töötajate abiga valmis keskaegne kiviheitemasin ja Vana-Kreeka vee jõul töötav äratuskell. Õpilased uurisid ühiselt leiutiste ajalugu, mõõtsid, joonestasid, planeerisid, katsetasid, pidasid edusammudest ja tagasilöökidest blogi, kirjutasid uurimistöö, tegid järeldusi. Masinad said võimsad.

3. Võru Kreutzwaldi Kool, „Goldbergi masinast Koeningseggi superautodeni“

Goldbergi masinaks nimetatakse seadeldist, mis koosneb paljudest lihtsatest mehhanismidest ja mis teostab väga keerulist teed pidi lihtsat ülesannet. Teadusteemaliseks võistlusteks valmistataval masinal pidi olema kümme elementi, tööaeg täpselt 30 sekundit ning lõpuks pidi masina operatsioonide doomino-efekti tulemusena vabanema õhupall. Õpilane Hanno-Laur kutsus kokku meeskonna ja alustati projekteerimisega. Mõeldi välja elemendid ning ehitati need juhendaja abiga valmis. Võistlusel osalenud seitsmest Goldbergi masinast täitis võistlusülesande kõige täpsemalt Võru Kreutzwaldi Kooli võistkonna masin 30,26 sekundiga.

xxxxxxxxxxx

Haridusfestivalil tunnustati Ettevõtliku kooli standardiga neid koole ja lasteaedu, kus on ette võetud organisatsiooni kujundamine tervikuna ettevõtlikuks koolis ja lasteaiaks.

Ettevõtlike koolide ja lasteaedade nimetust saavad uhkusega kanda veel 28 haridusasutust üle Eesti.

Ettevõtliku kooli võrgustik on laienenud hoogsalt üle Eesti, võrgustikku kuuluvad: Saaremaal 7 kooli, Pärnumaal 12 kooli, Läänemaal 4 kooli, Raplamaal 4 kooli, Lääne-Virumaal 12 kooli ja 3 lasteaeda, Järvamaal 11 kooli, Viljandimaal 5 kooli, Valgamaal 5 kooli ja üks lasteaed, Võrumaal 7 kooli, Põlvamaal 6 kooli, Tartumaal 3 kooli, Jõgevamaal 5 kooli, Ida-Virumaal 14 kooli ja 4 lasteaeda. Kokku kuulub võrgustikku 102 kooli ja 8 lasteaeda ning võrgustik jätkab laienemist.

Allikas: programmi "Edu ja tegu" info

100 näoga „iduEDU“

Madli Leikop — Tue, 23 Oct 2018 17:57:24 +0300

Tallinnas toimunud haridusfestivalilt „iduEDU“ leidsid sobivaid töötubasid, uusi mõtteid ja katsetamist väärivaid tunni-ideid õpilased, kõigi kooliastmete õpetajad, lapsevanemad, täiskasvanud õppijad ja lihtsalt haridushuvilised.

Haridusfestivali läbiv mõte oli, et iga „iduEDU“ festivalil osaleja annab oma panuse idude targale kasvamisele ning uute edulugude tagant tõukamisele. Tallinna kesklinna hariduskvartalis Reaalkooli, Kesklinna Põhikooli, Inglise Kolledži ja Keskraamatukogu vahet liikudes said nii idud kui taimed valida 100 töötoa vahel.

Kuidas leida tasakaal uuenduste ja traditsioonide vahel

Haridusfestivali avaettekandes mõtiskles Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets uuenduste ja traditsioonide üle hariduses. Eks ole igal haridustasandil ühelt poolt suhtumist, et uuendused on head ja vajalikud, ja teisalt, et 100 aastat on ühtmoodi õpitud ja õpetatud, saab edaspidi samamoodi hakkama. „Eesti haridusuuendused on keerelnud ühe mõiste ümber: muutunud õpikäsitus. Silme eest võtab kirjuks, kui palju on leitud võimalusi ühe ja sama asja õpetamiseks, näiteks lihtsa matemaatikaülesande lahendamiseks. Mis on mõistlik? Mina arvan, et mõne aja pärast tuleb uus teema, ja selleks on mõtestamine. Miks ma just nii õpetan? Miks on vaja seda või teist õppida?" kõneles Mati Heidmets. Ta lisas, et töömaailmas on mõtestamisest saanud võtmeküsimus just noorte puhul. Nemad ei küsi, kuidas tööülesannet täita, vaid miks ta peab seda tegema, mis tema tööst muutub, mis on tegevuse mõte.

Järgnenud diskussioonis osalesid Raino Liblik, Kati Kurim, Merlin Linde ja Mati Heidmets (Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Tallinna Ülikool). Ühiselt arutleti, kuhu tõmmata piir sisseharjunud õpetamisel ning kuidas mõjutavad õppimist kaasaegsed võimalused.

Et on erinevaid õpikäsituse mõtestamise viise, on hea. Iga kool leiab oma niši. Kui oleks ette kirjutatud, mis on muutunud õpikäsitus ja kuidas seda teha, oleksid kõik koolid ühenäolised. Alguses oligi muutus kunstliku maiguga – tuleb kindlasti midagi teistmoodi teha. Tasapisi tuli mõistmine, et eesmärk on õppija toetamine, mitte muutused. „Õpetaja peab leidma õpetamisviisid, mis sobivad tema õpilastele. Lähtuma pean enda tugevustest ja kooli traditsioonidest,“ leidis Merlin Linde. Ühiselt oldi arvamusel, et teadmiste väärtustamine ja suhtumine õppimisse kui tõsisesse töösse peab jääma, see ei tohi koolis muutuda.

Sagimist oli palju

Festivalipäev ja külalised olid pidevas liikumises. Üks töötuba lõppes, teine oli juba alanud, kolmandasse tuli joosta ja neljandast jõuti kuulata algust. Aga valik oli lai: kokakunstist droonide lennutamiseni, jõulukroonide valmistamisest virtuaalreaalsuseni. Olid ka elukestva õppe töötoad täiskasvanutele, kes plaanivad katkenud õpinguid jätkata või karjääris muudatust teha.

Üks sajast töötoast

Üks sajast töötoast oli „Kultuuripäevik õppetöös“ (Tallinna Reaalkool, õpetaja Maarja Kell ja õpilased). Sisult väga lihtne ja praktiline: Maarja Kella 8. klassi õpilased peavad juba mitmendat aastat igaüks kultuuripäevikut, kuhu märgivad nähtud teatrietendused, vaadatud filmid, külastatud näitused; reisid, spordivõistlused, kontserdid, muuseumid jne. Mõte on selles, et noored oskaksid vaadata ka kultuurisündmuse taha: kui keeruline on korraldamine, lavastamine, muusikateose loomine, näituse ülespanek jne. Ka näitlejate nimed või mõni fakt ajastu kohta jääb nii paremini meelde. Igaüks täidab kultuuripäevikut vabalt valitud vormis, miinimum on viis sissekannet. Klassijuhataja vaatab kord-kaks õppeaastas päevikud üle, aga mitte hindamiseks, vaid tagasiside saamiseks. Ja kui algul olid õpilased kultuuripäeviku pidamise vastu – no milleks, see on lisatöö, oh õudust! – siis nüüd enam nii vastu ei olda. Lastevanematele meeldib aga kultuuripäevik väga.

HITSA töötoad

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus oli „iduEDUl“ väljas oma töötubadega: sai teada, kes on haridustehnoloogid; kuidas alustada rahvusvahelist projektitööd eTwinningus; milliseid koole oodatakse Digikiirendi programmi; mida näitavad tehnoloogiatrendid; kuidas ProgeTiiger programmeerima õpetab jpm.

„iduEDU“ toimus 20. oktoobril Tallinna kesklinna hariduskvartalis. Festivali korraldas Tallinna Haridusamet koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Keskraamatukogu, e-Kooli ja Startup Estoniaga.

Pildigaleriid saab vaadata Tallinna Haridusameti kodulehelt.

Samal teemal:

HITSA veebiseminar "eTwinningu multiprojektid 2018" toimub 1. novembril

Madli Leikop — Tue, 23 Oct 2018 10:05:06 +0300

Kutsume alus-, üld- ja kutseharidusasutuste õpetajaid osalema HITSA veebiseminaril "eTwinningu multiprojektid 2018". Tutvustame sel sügisl toimuvaid eTwinningu multiprojekte, millega saavad liituda kõik õpetajad.

Multiprojektid on lihtsad ja lühikesed eTwinningu projektid, mille on loonud kogenud eTwinningu õpetajad ja millega saavad liituda kõik huvilised õpetajad. Seminaril saab iga multiprojekti autor sõna, et lühidalt oma projekti tutvustada ning huvilisi osalema kutsuda.

Veebiseminar toimub 1. novembril kell 17.00. Veebiseminari modereerivad Ingrid Maadvere ja Laura Vetik. Anna märku oma osalussoovist siin: https://koolitus.hitsa.ee/training/2031.

Multiprojekte on eTwinningus proovitud varemgi ja edukalt, need on olnud väga populaarsed. Tegu on sisult ja vormilt lihtsa projektiga, milles võivad osaleda kõik õpetajad oma õpilastega. Õpetajal tuleb end vaid eTwinningu kasutajaks registreerida ja võtta ühendust projekti algatajaga. Eesmärk on populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. 2017. aastast võib näiteks tuua projekti “Pilt rühmaaknast välja”. 4- kuni 7-aastased lapsed jagasid vaadet oma rühma aknast õue, esitasid sellest foto ning lõid juurde lühijutu. Projekti algatajad olid Eve Saare ja Leila Lehtmets. Või siis põnevust pakkuv „Kummituslood“. Õpilased kirjutasid õudusjutte või joonistasid koomikseid ning esitasid need digitaalselt. Jutte saab ka hiljem õpilastele ette lugeda või loevad lapsed ise. Projekti algatasid Maria Malozjomov ja Petri Asperk. (Vt artiklit Koolielus)

eTwinning on tasuta ja turvaline platvorm Euroopas, kus õpetajad saavad sidemeid luua, koostööprojekte arendada ja ideid jagada. eTwinningu tegevust Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unsplash

Samal teemal:

Videokonkurss kutsub lapsi leidma lahendusi erinevatele keskkonnaprobleemidele

Madli Leikop — Mon, 15 Oct 2018 18:13:45 +0300

Prügi maas, seadmed tarbetult vooluvõrgus või liiga palju plastikust pakendeid? Kraanist jookseb niisama vett või toimub lihtsalt liigne tarbimine? Keskkonnainvesteeringute Keskus kutsub I-VI klasside koolinoori võtma osa keskkonnateemalisest mini Negavati videokonkursist.

„Viieaastane ressursisäästu konkursi Negavatt korraldamise kogemus on näidanud, et tänapäeva noortel on piisavalt innovaatilisi ja sisukaid mõtteid, kuidas meid ümbritsevat keskkonda hoida. Soovime ka väiksematele anda võimaluse oma mõtetega välja tulla," selgitab mini Negavati korraldamise vajadust KIKi juhataja Veiko Kaufmann. „Loodame, et sütitame lastesse indu ja tahet koos koolikaaslaste, õpetajate ja lapsevanematega leida väiksematele ja suurematele keskkonnamuredele lahendusi. Miks mitte ei võiks praegusest mini- Negavati osavõtjast kunagi saada suure Negavati konkursi võitja.“

Konkursile oodatakse klippe, mis pakuvad lahendusi erinevatele keskkonnaalastele probleemidele, näiteks kuidas säästa vett, aega, paberit, elektrit, toitu, jäätmeid või hoida mõnel muul moel meid ümbritsevat keskkonda. Konkursil osalemiseks tuleb moodustada vähemalt 3-liikmeline meeskond ja luua kuni 2-minutiline videoklipp, kus kirjeldatakse ära probleem ning pakutakse välja lahendus. Seejärel tuleb video mini Negavati kodulehel registreerida. Konkurss toimub kahes vanusekategoorias: I-III klasside ja IV-VI klasside õpilased. Osaleda võib ka terve klassiga ning kasutada nii õpetajate, noorsootöötajate, huviringide juhendajate kui ka lapsevanemate abi. Konkursil saab osaleda kuni 4. novembrini 2018.

„Konkursile saabunud tööde hindamisel arvestatakse eelkõige laste oskusi videos kirjeldada keskkonnaprobleemi olemust ning sellele väljapakutud lahendust,“ selgitab Negavati projektijuht Kadi Mitt parimatest parimate väljaselgitamist, jätkates, et lahendus ei pea olema tingimata midagi uut ja innovaatilist. „Saame ka lihtsate ja igapäevaste tegevuste ning käitumismustrite muutmise kaudu anda oma panuse koduümbruse paremaks muutmiseks. Mis saaks olla veel parem, kui õpetame lapsi juba praegu kitsaskohti märkama, et tulevikus oleksid nad juba teistele ise eeskujuks.“

Videokonkursi mõlema vanusegrupi võitjad saavad kuni 700 euro ulatuses reisiraha mõne keskkonnaharidusega seotud muuseumi, õppekeskuse, ettevõtte külastuseks või loodusmatka läbiviimiseks. Auhinnata ei jää ka teised esikolmikusse tulnud meeskonnad. Konkursi võitjad selgitavad välja KIKi töötajad. Eriauhinnad lemmikutele panevad välja Eesti Pandipakend, Uuskasutuskeskus ning Rimi Eesti Food AS. Lisaks loositakse kõikide osalejate vahel välja nutitelefon uute ja ägedate videote tegemiseks.

Täpsemad konkursi tingimused leiab mini Negavati kodulehelt ning infot jagab ka Negavati projektijuht Kadi Mitt (kadi.mitt@kik.ee, 52 42 602).

Allikas: KIKi pressiteade.

Värkvõrk on koolides kohal

Madli Leikop — Mon, 15 Oct 2018 12:45:49 +0300

HITSA seminaridesari Võrgustik Võrgutab alustas seekord uut kooliaastat aruteluga uuest tehnoloogiast ja uuest mõtteviisist. Uut tehnoloogiat meie koolides jagub, aga miks ja kuidas peaks sellega kaasas käima uus mõtteviis?

Seminar toimus neljapäeval, 11. oktoobril Tallinna loomaaia konverentsikeskuses. Päeva moderaator, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter visandas sissejuhatuseks päeva läbiva teema. Tehnoloogia on vaid vahend eesmärgini jõudmiseks. Kuidas mõtestada uute tehnoloogiate kasutuselevõtt nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis, et eesmärke saavutada?

Ülevaade tehnoloogiatrendidest

Marit Dremljuga-Telk HITSAst ja Kairit Tammets Tallinna Ülikoolist tegid ülevaate tehnoloogiatrendidest siin ja praegu: mis on koolidesse juba jõudnud, mis on tulekul. Tehnoloogiatrendide seire on üks HITSA tegevussuundi.

Esinejad tõdesid, et asjade internet on kindlalt Eesti haridussüsteemis oma kohta otsimas. „Asjade internet – see osa internetist, kuhu kuuluvad andmesidevõrgu kaudu ühendatud füüsilised esemed, mille sisse on ehitatud elektroonika riistvara, tarkvara, andurid, ajamid,“ sõnas Kairit Tammemets. Asjade internet on teisisõnu targad esemed meie kodus, koolis, töökohas: kohvimasin, mis teeb soovitud ajaks kohvi valmis; külmkapp, mis meenutab, et piim on otsas; küttesüsteem, valvesüsteem, robot-muruniitja, nutiteler jne jne.

Koolist võib nimetada interaktiivseid tahvleid, 3D-prinetereid, kõike robootikaga seotut. Aga juba katsetatakse koolides ka nutirõivaste komplekte või väikeseid teaduslaboreid, kus andurite abil saab täpse ülevaate näiteks koolimaja kliimast: temperatuur, õhuniiskus jms.

Virtuaal- ja liitreaalsus on leidnud õppetöös oma koha. „Võib öelda, et üle poolte koolidest on kasutanud virtuaal- ja liitreaalsust, kavatsevad kasutada või kasutavad hetkel,“ sõnas Marit Dremljuga-Telk. Virtuaalreaalsus võimaldab uurida objekte või protsesse, mis muidu ei oleks võimalik. Näiteks olla keset orkaani või vaadata sõna otseses mõttes inimese sisse. Liitreaalsuses on ühendatud tegelikkus ja virtuaalsed objektid, seda kasutatakse näiteks disainis.

Üks trend on suurandmed, andmeanalüütika. „Koolid näitavad üles huvi, aga praegu on teema neile siiski võõras ja katsetused harvad,“ sõnas Marit Dremljuga-Telk. Ta lisas, et asjade internet, kasvõi andurid, mida kasutatakse õppetöös, koguvad andmeid ka siis, kui me neid üldse ei küsigi. Kooli kontekstis võibki neid nimetada suurandmeteks ja õppida neid kasutama. „Tulevikus on suurandmed, oskus nendega midagi teha üks õppetöö sisu, see on vajalik tulevikuoskus,“ sõnas ta.

Tehisintellekt on koolides pigem alles lapsekingades tehnoloogia. Samas peavad koolid seda üheks olulisemaks tehnoloogiatrendiks. Õppetöös aitaks tehisintellekti kasutamine näiteks õpilastele kiiremat tagasisidet anda, eriti kui õpilane kipub tegema üht ja sama tüüpi vigu.

Mäng kui sild digimaailma ja füüsilise maailma vahel

Professor Judith Ackermann (Fachhochschule Potsdam) rääkis hübriidmängudest, kus on kokku disainitud digivahendid ja reaalne tegevus reaalses ruumis. See kõik kannab hariduslikku eesmärki. Näiteks aitab mõnd õppetöö teemat paremini omandada või näitab probleeme ootamatu nurga alt. Mängud aitavad luua silda digitaalse ja füüsilise maailma vahel. Ta tõi näiteks mängu Get Super – kuidas saada kangelaseks. Õpilastel tuli läbida rahvusvahelise superkangelaste ülikooli tunnid, et saada superkangelaseks. Mängijad justkui teadsid, kuidas mäng hakkab kulgema ja mis ülesandeid täita tuleb, aga nad ei teadnud midagi mängu ootamatust lõpust. Nad said mängu käigus „supervõimeid“ juurde, aga ei taibanud kohe, et iga lisandunud „võime“ teeb tegutsemise raskemaks (näiteks prillid, mis moonutasid vaadet). Ja lõpuks selgus, et tegelikult anti neile kogeda mängu jooksul alkoholi kõrvalmõjusid: kuidas näeb ja tajub maailma alkoholi liigtarbinud inimene. Seda ei osanud mängijad oodata, nad olid nii haaratud ülesannete täitmisest.

Tehnoloogiat ei saa koolis ära keelata

ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum arutles koos kuulajatega, kuidas tehnoloogia kujundab hariduse tulevikku. Tehnoloogia on kõikjal, sisuliselt meil puudub võimalus igavust tunda. Samas on tehnoloogiast kõigile kasu, kui mõelda kasvõi pangatoimingutele. Erinevad põlvkonnad suhestuvad tehnoloogiaga erinevalt, tõdes esineja. „Mina saan nutiseadmes kõik tehtud, aga jälgin juhendeid, mul ei tule asjad intuitiivselt. 7-aastane orienteerub nutivahendites vabalt. Tehnoloogia kasutamine ei ole tema jaoks midagi, mida tuleb õppida, see on sama loomulik kui hingamine. Nii et mõelda, kas äkki keelata koolis midagi ära on sama, kui keelata õpilastel hingamine,“ ütles Salum. „Tuleb aru saada, mis kasu on tehnoloogiast õpilasele, kuidas see muudab hariduse paremaks. Tehnoloogiat peab kasutama, sest õpilaste jaoks on see igapäeva loomulik osa. Ja tänapäeval ei saa enam ühelgi elualal hakkama, kui puuduvad tehnoloogilised pädevused. Sellest sõltub noorte töökoht tulevikus. Tehnoloogia võimaldab omas tempos õppida, võimaldab teha hästi koostööd.“

Värkvõrk on koolides kohal

Melika Kindel Kolga Koolist rääkis värkvõrgust ehk asjade internetist koolis. „Värkvõrk on koolides kohal. Värkvõrgu seadmeid aina lisandub. Kuidas neid õppetöös efektiivselt kasutada? Jagan väikese maakooli kogemusi.“ Kool osaleb SA Innove ESFi projektis „Innovatoorium. Tark koolimaja värkvõrgu abil“. Projektipartnerid on Väätsa Põhikool, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Valga Gümnaasium ja Kuressaare Gümnaasium. „Kõikidel koolidel oli katsetada üks komplekt nutikaid seadmeid: teaduslabor, nutiriiided, digikunsti kohver, kehaandurite kohver, ruumiandurite kohver. Meie saime testimiseks teaduslabori,“ sõnas Melika Kindel. Mõte oli, et edaspidi on kool oma piirkonnas mentorkool teaduslabori kasutamise asjus. Komplektis olid andurid, digitaalsed mikroskoobid, haridusrobotid Ozobot jpm. „Aprilli teisel poolel algas piloteerimine. Kevad on koolis kõige kiirem aeg, tuli pead murda, kuidas tegevused kooliellu sisse seada. Jooksvalt jagasime teiste koolidega kogemusi. Et teaduslabor oli kõigi jaoks uus, siis õpilased aitasid õpetajaid. Nad said nii paremini selgeks seadme olemuse ja leidsid viise, kuidas seda õppetöös kasutada,“ ütles esineja. Kokkuvõttes on projekti eesmärk äratada õpilastes huvi tehnika ja tehnoloogia ning eluliste probleemide lahendamise vastu, populariseerida inseneri elukutset. Õpilaste jaoks muutuvad loodus- ja täppisteaduste tunnid huvitavamaks ja kaasavamaks.

Seminari teised teemad ja esinejad olid näiteks „Mõtleme pedagoogikale teisiti – digiõppevaramu“ (Jüri Kurvits, Tallinna Ülikool); „Robotex – loojate kodulava“ (Ave Laas, RoboTex); „Õpilane kui looja ja leiutaja“ (Terje Tuisk, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur) jt. 11. oktoobril toimunud seminari Võrgustik Võrgutab ettekanded on varsti järelvaadatavad siin.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Veebiseminaridel tutvustatakse informaatika digiõpikuid

Madli Leikop — Mon, 15 Oct 2018 09:31:32 +0300

HITSA veebiseminar 18. oktoobril ja 30. oktoobril. Autorid tutvustavad informaatika digiõpikuid I ja II kooliastmele. Osalege ja jagage infot!

18. oktoobril kell 17.00-18.00 toimub veebiseminar “Informaatika digiõpik II kooliastmele”, kus selle autorid tutvustavad digiõpiku õppematerjale ja teemasid: digimeedia, programmeerimine ja digihügieen. Tule ja saa teada, mis on digiõpik ja kuidas seda õpilastega kasutada saab. Registreeri siin.

30.10 kell 17.00-18.00 toimub veebiseminar “Informaatika digiõpik I kooliastmele”, kus selle autorid tutvustavad digiõpiku õppematerjale ja teemasid: digikunst, kood, digitaalne ohutus.

Tule ja saa teada, mis on digiõpik ja kuidas seda õpilastega kasutada saab! Registreeri siin.

Samal teemal: