Kuigi õppijate tulemused rahvusvahelises võrdluses on suurepärased, on suurimaks väljakutseks Eesti hariduses õpetajate järelkasvu kindlustamine. Aineõpetajaks õppijaid on vähem, kui tarvis vanusest tingitud asendusvajaduse katmiseks tulevikus, puudu jääb eelkõige loodusteaduslike ainete ja matemaatika õpetajatest.

Õpetajate järelkasvu tagamine on olnud küll viimastel aastatel erinevate osapoolte – ministeeriumi, õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolide, kohalike omavalitsuste – teravdatud tähelepanu all, kuid uuringu tulemustele tuginedes saab edaspidi sihipärasemalt lahendusi leida.

„Õpetajaameti väärtustamine on esmatähtis, ühise mure kõrval näeme ka rõõmustavaid tulemusi: küsitlused näitavad, et õpetajate rahulolu oma tööga kasvab, noori õpetajaid tuleb juurde ja huvi õpetajakoolituse erialade vastu kasvab,“ sõnas minister Mailis Reps.                                        

„Äsja laiendasime õpetajate lähtetoetuse saajate ringi, esmakordselt anname välja riiklikud hariduspreemiad, lasteaiaõpetajate töötasu võrdsustub riigi toel üldhariduskoolide õpetajate alampalgaga ja õpetajate keskmine palk kerkib järgmisel aastal 1500 euroni,“ ütles minister ja lisas, et seoses uute koolide rajamise ja olemasolevate renoveerimisega muutuvad paremaks ka õpetajate töötingimused.

Samuti selleks, et erivajadustega last paremini toetada, suurendas riik 2018. aastal koolide pidajate riigieelarvelist toetust. Munitsipaalkoolide pidajatele anti 2018. aastal lisaraha enam kui 23 miljonit. Sellega saab olulist leevendust ka tugispetsialistide puuduse probleem.

OSKA uuringujuhi Urve Metsa sõnul tasub loodusainete ja matemaatikaõpetaja elukutset valida, sest tulevikus erialast tööd jagub. „Aastani 2025 kasvab  7.-9. klasside õpilaste arv ning vanuse tõttu vajavad asendamist 20% praegustest tublidest loodusainete ja matemaatikaõpetajatest. Praegu lõpetab aga aineõpetaja eriala kolmandiku võrra vähem inimesi, kui vaja," ütles Mets.

OSKA uuringust selgus ka vajadus teaduse rolli suurendamise järele ühiskonnas ning teaduse ja ettevõtluse enama koostöö järele. Doktorantuuri lõpetajate arv sel aastal on rekordiliselt suur. Väga oluline on see, et akadeemilisi teadmisi rakendatakse ja väärtustatakse ka väljaspool akadeemilist kogukonda.

Hariduse ja teaduse valdkonnas on hõivatud 65 000 inimest ehk 10% kõigist töötajatest: 29 300 õpetavad, 2100 pakuvad hariduse tugiteenuseid, 2200 juhivad, 7500 tegelevad noorsootööga, 6850 teaduse ja arendusega.

OSKA hariduse ja teaduse uuring 
HTMi uuring õpetajakoolituse lõpetanute ja alustavate õpetajate kohta 

OSKA hariduse ja teaduse uuringus analüüsiti hariduse, teaduse ja noorsootöö tööjõu ja oskuste vajadust aastani 2025 ning esitati ettepanekud, kuidas seda täita.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Štefan Štefancik.

Samal teemal:

• Mailis Reps: tähelepanu all on alusharidus, digiõpikud ja õpetajaameti väärtustamine
• Heade IKT-oskustega töötajaid vajab tööturg üha enam

Samuti räägitakse, kuidas integreerida veebipõhine projektitöö igapäevase õppetööga.

Kuna eTwinningu portaal on viimase kahe aasta jooksul palju uuenenud, siis on koolitusele oodatud ka need õpetajad, kes on eTwinningu projektitöös osalenud, kuid soovivad lähemalt tutvust teha õpetajate töölauaga eTwinning Live ning projektitöö keskkonnaga Twinspace. Koolitaja on eTwinningu ekspert Mari Tõnisson. Koolitus on õpetajatele tasuta, sh majutus. 

Tutvu kavaga.
Registreeru koolitusele hiljemalt 30. septembriks. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kutsume põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajaid rahvusvahelistele eTwinningu seminaridele!
• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine
• Muljeid eTwinningu Rooma konverentsilt

Veebiseminaril saab teada, mis on digiterade projekt ja kellele see mõeldud on; kus ja kuidas digiterasid jälgida ja jagada; kuidas digiterasid arendada ja missugune on digiterade metoodika ehk mikroõpe. Veebiseminar toimub 13. septembril kell 17.00-18.00. 

Täpsem info ja registreerimine HITSA koolitusveebis. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu suvekoolis tehti meeme
• HITSA veebiseminar "Kultuuripärand projektitöös"

"Esitage põnevaid küsimusi ning olge aktiivsed, et saada parimad teadmised," innustab minister Reps õpilasi uuest õppeaastast võimalikult palju teadmisi ammutama. Mailis Reps tunnustab õpetajaid hariduse tipptaseme hoidmisel ja parimal võimalikul viisil teadmiste edasi andmisel. Samuti on oluline ka lapsevanemate tugi - vaid üheskoos, toetudes perele ja kogukonnale, saab laste omandatav haridus vaid parimaks võimalikuks. Minister avaldab lootust, et uus õppeaasta kujuneb meeldejäädavaks tänu uute ja mitmekesiste võimaluste kasutamisel. "Armas haridusrahvas - mõnusat, edukat ja toredat kooliaastat," soovib minister Mailis Reps. 

Allikas: HTMi pressiteade. Avafoto: Koolielu arhiiv. 

Kõik kursused leiab HITSA koolituskalendrist. 

Kooliaasta 2018/2019 tähtsamad tegevused (täismahus)
Kooliaasta 2018/2019 tähtsamate tegevuse lühem ülevaade
Kooliaasta 2018/2019 arvudes
 

Minister Mailis Reps märkis, et ministeerium otsib lahendusi, kuidas koostöös omavalitsustega tagada kõigile lastele osaliselt või täielikult tasuta lasteaiakoht. „Kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus peab olema haridussüsteemi lahutamatu osa ja rohkem tähelepanu tuleb pöörata ka tugiteenustele. Lisaks käivitame programmi, et tuua eestikeelsed õpetajad venekeelsetesse lasteaiarühmadesse.“

Uuel õppeaastal jätkub koolide digitaristu kaasajastamine, õppetöös kasutatavate materjalide ja vahendite uuendamine. „Uued tasuta digiõpikud ja muud digitaalsed õppematerjalid võimaldavad õpet põnevamaks muuta ja teevad laste koolikotid kergemaks,“ ütles minister. Riik toetab koolide digitaristu uuendamist ja IT-õpetuse kaasajastamist, paljud üldhariduskoolid saavad endale uued laborid ning mitmed kutsekoolid praktilise õppe võimalusi laiendavad simulaatorid.

Uuel õppeaastal on plaanis alustada muudatusi eksamikorralduses, et kaotada põhikooli lõpueksamid ja tasemetööd. „Eksamiteks õppimisest palju tähtsam on see, et noortel oleks lisaks teadmistele ja oskustele ka analüüsivõime,“ sõnas Reps. „Gümnaasiumi lõpetajatele tahame anda võimaluse valida lõpueksameid senisest suurema hulga ainete vahel. Lisaks on kavas luua võimalus sooritada gümnaasiumi lõpus tasuta rahvusvaheline inglise keele eksam C1 tasemel.“

Jätkub õpetajate palgatõus ning õpetajaameti väärtustamine erinevate tegevustega, fookuses on ka lasteaiaõpetajate töötasu õpetajate omaga võrdseks tõstmine. „Oktoobris anname esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad, tunnustades seeläbi haridustöötajaid kõige kõrgemal tasandil,“ lisas minister Reps.

Tänavu sügisel alustavad tööd riigigümnaasiumid Paides, Viimsis ja Raplas – kokku 1152 õppekohaga.

Ministeeriumi fookuses on järgmisel aastal teemad, mille võtab kokku kooliaasta tähtsamate tegevuste ülevaade.

Algab uue alushariduse seaduse väljatöötamine 

Otsime lahendusi, kuidas tagada koostöös omavalitsustega kõigile lastele osaliselt või täielikult tasuta lasteaiakoht.
Kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus peab olema haridussüsteemi lahutamatu osa.
Ühtlustame lasteaedade ja lastehoidude nõudeid.
Rohkem tähelepanu tugiteenustele ja erilist hoolt vajavatele lastele.
Seome lasteaia õppekava enam  kooli omaga.

Eestikeelsed õpetajad venekeelsetesse lasteaiarühmadesse 

Programmis alustab 60 suurepärase eesti keele oskusega lasteaiaõpetajat.
Lasteaia lõpetamisel oskab laps eesti keeles suhelda.

Üldhariduskoolid, õpilased, õpetajad 

Üldhariduskoole on algaval õppeaastal 533.
Õpilaste koguarv (~150 tuhat) lähiaastatel kasvab, kuid 1. klassi laste arv hakkab vähenema.
14 905 õpetajat 12 372 ametikohal, st märkimisväärne hulk osakoormusega.

Digiõpikuid kasutatakse koolides üha rohkem 

Uued tasuta digiõpikud ja muud digitaalsed õppematerjalid võimaldavad õpet põnevamaks muuta ja teevad laste koolikotid kergemaks.
Üle 150 üldhariduskooli saavad uue labori, mitmed kutsekoolid õppe võimalusi laiendava simulaatori.
Riik toetab koole arvutite jt digiseadmete soetamisel.
Üldhariduskoolide internetiühendus muutub paremaks ja kiiremaks.

Alustab kolm uut riigigümnaasiumi

Rapla Gümnaasiumis 360 õppekohta, esmakordselt õppimisvõimalused ka täiskasvanud õppijale. Viimsi Gümnaasiumis 540 õppekohta, esimene riigigümnaasium Harjumaal. Paide Gümnaasiumis 252 õppekohta.

Riik toetab omavalitsusi koolivõrgu korrastamisel, peagi lisandub 45,5 mln eurot juba jagatud 55,3 mln eurole.
Koolivõrgu korrastamisel koostöös omavalitsustega eraldi tähelepanu all ka see, et lapsed saaksid võimalikult kaua käia kodulähedases koolis.

Rahvusvahelise hariduse võimalused laienevad, Tallinna Euroopa Kool saab uue 400 kohaga õppehoone.
Jätkuvad ettevalmistused Kaunite Kunstide Kooli loomiseks.

Loobume põhikooli lõpueksamitest 

Asume kavandama muutusi eksamikorralduses, eksamiteks õppimisest olulisem on teadmiste, oskuste ja analüüsivõime kujundamine.
Eesmärk – mitmekesisem tagasiside õppetöö korraldamiseks ja koolide tulemuslikkuse jälgimiseks, eksamitega seotud koormuse vähendamine.
Eksamimuudatused kavas ka gümnaasiumi lõpus 

Kavandame muudatusi, millega on gümnaasiumi lõpetajal võimalik valida lõpueksameid senisest suurema hulga ainete vahel. See toetab õpilaste  sujuvamat liikumist edasisel haridusteel ja annab ka riigile laiemat tagasisidet õpitulemuste kohta.

Plaanis on luua võimalus sooritada gümnaasiumi lõpus tasuta rahvusvaheline inglise keele eksam C1 tasemel.

Hariduslike erivajadustega laste õppe võimalused paranevad 

Jõustunud seadusemuudatused annavad koolidele ja koolipidajatele rohkem võimalusi individuaalsetest vajadustest lähtuva õppe korraldamiseks, sh tugisüsteemide rakendamiseks.
Riik toetab koolipidajaid, et  hariduslike erivajadustega õpilasi paremini toetada ja õpetada, samuti aitame kaasajastada koolide õpikeskkonda.

Riik väärtustab õpetajaametit palgatõusu ja hariduspreemiatega 

Palgatõus jätkub, tõstame 2019. aastal õpetajate miinimumpalga vähemalt 1250 eurole, õpetajate keskmine palk kerkib 1500 euroni.
Tõstame lasteaiaõpetajate töötasu võrdseks üldhariduskooli õpetajate tasu alammääraga.
Oktoobris anname esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad: 9 aastapreemiat ja 1 elutööpreemia.
Õpetajate järelkasvu tagamiseks asume välja töötama täiendavaid lahendusi.

Kutseõppes paindlikumad õppevõimalused ja parem kooskõla piirkonna vajadustega 

Koolidele rohkem vabadust ja vastutust erialaspetsialistide koolitamisel, mh silmas pidades kohalike tööandjate ootusi.
Riikliku koolitustellimuse asemel rahastame koole tegevustoetusega, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastuseks
Kavandame hariduskeskuste koostöömudelit, mille tegevus ületaks haridustasemete ja õppeasutuste piire.
Kutseõppes stabiilselt ~24 tuhat õpilast, kasvanud on õpilaste keskmine vanus.

Kauaoodatud kõrgharidusseadustiku eelnõu ja õppehooned 

Toome selgemalt välja riigi ja kõrgkoolide peamised ülesanded ning üliõpilaste õigused ja kohustused.
Ülikoolidega sõlmime kolmeks aastaks uued halduslepingud, täpsustame õpetamise vastutusvaldkondi.
Uus aasta toob ülikoolidele uued seadused.
Tähelepanu alla infotehnoloogiaalane kõrgharidus ja teadus.
Mitu ülikooli saavad uued õppehooned: EKA, EMTA, TÜ jt.
Üliõpilaste koguarv väheneb, suureneb välistudengite arv ja osakaal.

Täiskasvanud õpivad üha enam 

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes suureneb: 17,2% 25-65a inimestest (2017).
Sügisel vähemalt 10 500 täiskasvanule tasuta erialase enesetäiendamise võimalus – kokku 800 kursust.
Valmimas on OSKA uuringud 3 valdkonnas: haridus ja teadus, kaubandus, rentimine ja majutus ning toitlustus ja turism.
Valminud 13 uuringut 24-st.

2019 tähistame riigikeele 100. aastapäeva 

HTM kuulutab 2019. aasta eesti keele aastaks, et tähistada juubelit ja juhtida tähelepanu vajadusele eesti keelt oskuslikult kasutada ja arendada.
Riik toetab jätkuvalt eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet.
Lasteaedades eesti keele õpe tähelepanu alla.
Septembris avatakse eesti keele B1-taseme tasuta e-õppe kursuse Keeletee uued peatükid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Javier Quesada, Unsplash.

Samal teemal:

• Haridusministeerium jätab nutiseadmete lubatavuse üle otsustamise koolidele
• Kantsler Tea Varrak: meie homne edu sõltub täna esitatud küsimustest

21.-22. augustil Pärnus toimunud 12. eTwinningu suvekool oli õpetajatele, kes tegid möödunud õppeaastal eTwinningu projekte. Seega edasijõudnutele. „Nii mõnigi õpetaja on täna siin, et kolleegiga uut projekti alustada või leida kolleeg, kellega eTwinningut teha,“ sõnas Elo Allemann, kaua-aegne Eesti  eTwinningu projektijuht. 12. suvekool oli tema jaoks ühtlasi teatepulga üleandmine uuele projektijuhile Laura Vetikule, kes seni töötas HITSAs kommunikatsioonijuhina. „Ma alustan eTwinninguga tõeliselt uut kooliaastat ja loodan, et ees ootab tore ja üksteist toetav koostöö,“ sõnas Laura. 

2018. aastal tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat. Ka eTwinningus pööravad õpetajad ja õpilased tänavu rohkem tähelepanu nii oma maa kui Euroopa ühisele kultuuripärandile. Õpetaja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi Koolist tõi oma esinemises näiteid, kuidas kultuuripärandit rahvusvahelises projektitöös kasutada ning tutvustada. Ta sõnas, et väikegi eTwinningu projekt talletab palju kultuuripärandit isegi siis, kui see otseselt eesmärk ei ole. 

Kultuuripärand ümbritseb meid kõikjal. Selleks ei ole ainult arhitektuur, maalid või skulptuurid (käegakatsutav kultuuripärand), vaid ka käsitööoskused, toit, jutud, laulud, pillimäng, uskumused, tavad, sotsiaalsed tõekspidamised, käitumisnormid (mittemateriaalne kultuuripärand). Tänu tehnoloogiale ja internetile on juurdepääs eri riikide kultuuripärandile parem kui kunagi varem. Samal teemal toimus maikuus HITSA veebiseminar, nii et kel huvi, saab teema kohta lugeda Koolielu artiklist ning samast leiab ka lingi toimunud veebiseminarile. 

eTwinningu ekspet Ingrid Maadvere tutvustas õpetajatele SMART mudelit ja Meeri Sild CRAFT mudelit, mis mõlemad toetavad hea projekti sündi ning tulemust.

SMART on eesmärkide seadmise ja sõnastamise mudel, kus kõigepealt määratakse piisava detailsusega konkreetne tegevus või tulemus, milleni tahetakse jõuda  (õpilased vaatlevad loodust versus õpilased külastavad kaks korda maastikukaitseala ning kirjeldavad kuute seal kasvavat taimeliiki); kus tulemus on mõõdetav (mõõta saab ka projekti kestvust); kus eesmärgid peavad olema realistlikud ning nimetatud on konkreetne lõpptähtaeg (näiteks kooliaasta lõpp ei ole konkreetne tähtaeg). Suvekoolilised tegid kohe ka praktilisi harjutusi, kohendades projektide kirjeldusi SMART mudeli järgi.

CRAFT mudelit (inglise keeles Creating Really Advanced Future Thinkers) on loodud Taanis ja seda kasutatakse õpilaste praktiliste tööde reflekteerimiseks. Mudel suunab õpilasi süstemaatiliselt oma tööprotsessi jälgima. Mudelit iseloomustab probleemi püstitamine, sellele innovaatilise lahenduse leidmine, lahenduse disainimine, prototüübi loomine ja selle esitlemine. Oluline on iga faasi vahel reflekteerimine. 

Laine Aluoja ja Varje Tipp tutvustasid õpetajatele lõppenud õppeaasta eTwinningu projektide n-ö projektipärleid. Näiteks kuidas kasutati ideekaarte või anti lastevanematele tagasisidet projekti kohta, kuidas peeti tunde üle veebi ja sisustati vahetunde jms. 

Lõpuks tegeleti mikroõppega. Ingrid Maadvere ja Mari Tõnisson kui eTwinningu koolitajad selgitasid, mis on mikroõpe. Tuli välja, et me kõik teeme mikroõpet iga päev ja endale märkamatult. Nägid Facebookis lühikest videot ja said teada, kuidas kõlab üks Läti rahvalaul? Juba õppisidki! Mikroõpet iseloomustab kontsentreeritud sisu, atraktiivsus, infot antakse väikeste tükkidena, sisu on kättesaadav, õppimine toimub kiiresti. Tehnoloogia annab mikroõppeks suurepärase võimaluse, toonitasid koolitajad. Mikroõppe vormid on näiteks sotsiaalmeedia postitused, koomiksid, meemid, infograafikud, tsitaadid, animeeritud GIFid, podcastid jms. 

Lustlikum osa oli see, kui õpetajad hakkasid kahe- kuni viieliikmelistes gruppides ise mikroõppe objekte tegema: meeme, GIFe, lühikesi videoid jne. Järgmisel päeval tutvustati tehtut teistelegi. 

Näide suvekoolis loodud meemist, autoriks on Triinu Grossmann.
 

Veel räägiti suvekoolis andmekaitsest eTwinninguga seoses ja hea praktika kirjeldusest eTwinningus. Kokkuvõttes oli kaks õpirohket päeva tore sissejuhatus uude kooliaastasse. 

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Samal teemal:

• Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised
• Schoolovision 10!
• Virtuaalreaalsus jõudis eTwinningusse

„Oleks suurepärane, kui koolirõõm, millega lapsed esimesse klassi lähevad, jääks püsima võimalikult kauaks. Mured ja õpiraskused ei tohi jääda tähelepanuta. Hariduse kvaliteedi näitajateks ei ole üksnes head ainealased teadmised ja oskused neid rakendada. Noored, kes ei ole põhikooli lõpetamise järel koolikogemusega rahul, on väiksema tõenäosusega valmis haridusteed jätkama või katkestavad lihtsamini põhikoolijärgsed õpingud,“ ütles minister Mailis Reps ja lisas, et analüüsi kohaselt toetab koolirõõmu lisaks meeldivale õppekeskkonnale tunne, et „ma tulen toime ja mul on head kaaslased“. 

Õppijakeskne haridus haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata

Teise teemana analüüsiti õpilaste põhikoolijärgseid valikuid: keskhariduse omandab vaid 80% noortest. Eestis on suured piirkondlikud erinevused põhikoolijärgsetes õpiteedes: näiteks Ida-Virumaal jätkab kutsehariduses 42%, Tartumaal aga ainult 20% põhikooli lõpetajatest.

Kõige suurem mõju keskhariduse omandamise tõenäosusele on õpiedukusel põhikoolis. Positiivne on see, et põhikooli õppekeelel keskhariduse omandamise tõenäosusele mõju ei ole.

Endiselt on suur väljakutse aga see, kuidas vähendada kutsekeskhariduses õpingute poolelijätmist, sest põhiharidusega piirdumine kahandab oluliselt võimalusi tööturul ja haridussüsteemis.

Minister Mailis Repsi sõnul peavad erinevad õpiteed keskhariduses olema võrdselt väärtustatud ja tagama ligipääsu kõrgharidusele. „Visiooniks on õppijakeskne haridus, mis tähendab valikuvõimalusi haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata. Mitme õppeasutuse koostööle tuginev hariduskeskus pakub mitmekesiseid võimalusi ja igakülgset tuge,“ lisas minister.

Vahetult gümnaasiumi järel Eesti kõrgkoolides jätkavate noorte osakaal väheneb

Viimase kümne aastaga on kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist Eestis kõrghariduses õpinguid jätkanud gümnaasiumilõpetajate osakaal vähenenud kuuendiku võrra, mis tuleneb nii välismaale minekust (sealhulgas õppima) kui ka tööle asumisest. Sisseastujate keskmine vanus on kasvanud. Kui gümnaasiumis on noormeeste-neidude proportsioon suhteliselt võrdne, siis kõrghariduses jätkanutest on noormehi keskmiselt 43%. Vanusegrupis 25-34  on kõrgharidusega mehi oluliselt vähem kui naisi ning see vahe ei vähene.

Rõõmustavaid sõnumeid leiab nii doktoriõppest kui ka täiskasvanuharidusest

Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüsis hinnatakse strateegiliste eesmärkide saavutamist kõigis ministeeriumi vastutusvaldkondades. Lisaks eeltoodud tänavustele fookusteemadele võib veel esile tuua, et kasvanud on kõrghariduses loodus-, täppis- ja tehnikateaduste lõpetanute osakaal, suurenenud nii välisüliõpilaste arv kui ka osakaal, eriti doktoriõppes, kus iga kolmas sisseastuja on välismaalane.

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on viimasel kahel aastal teinud hüppe ning seejuures on kasv olnud veidi kiirem madalama haridusega inimeste hulgas. Gümnaasiumi lõpetanud venekeelsete noorte eesti keele oskuse tase paraneb, jätkuvalt väljakutseks piisava eesti keele oskuse saavutamine põhikooli lõpuks. Doktorikraadi kaitsmiste arv on viimastel aastatel kasvanud, kuid doktoriõppesse vastuvõtt väheneb.

Aastaanalüüsi kokkuvõte

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Thomas Kolnowski.

Samal teemal:

• Lasteaedade rahuloluküsitlustes osales ligi 470 lasteaeda
• Lasteaedade õpetajaid ja lapsevanemaid oodatakse osalema rahuloluküsitlustes

Projekti rahastab Kultuuriministeerium ja toetab Integratsiooni Sihtasutus, koolitusi korraldab Huvi OÜ Koolituskeskus.

Eesmärk on luua võimalusi, tehnoloogiad ja võtteid eesti keele kasutamiseks loomulikus  suhtluskeskkonnas ning seeläbi tõsta eesti keele madalamatel tasemetel (A1-B1 tase) kõnelejate enesekindlust eesti keeles suhtlemisel igapäevaelus ja tööalaselt.

Ühest asutusest oodatakse osalema kolme vene keelt emakeelena kõnelevat inimest ja ühte (kui on) eesti keelt emakeelena kõnelevat inimest.

Täpsem info, koolituspäevade kava ja registreerumine Huvi OÜ Koolituskeskus kodulehel. 

Allikas: Huvi OÜ Koolituskeskuse info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Seminar “Õpistsenaarium ja lõimitud keeleõpe kutsehariduses” 22. augustil Tallinnas
• Üleskutse LAK-õppe kuuks: kingime Eestile 100 LAK-õppe sündmust

➡️27.-29. septembril toimub Tallinnas seminar "Koostööl põhinev õppimine" alustavatele eTwinningu õpetajatele Eestist ja Iirimaalt. Seminaril teeme tutvust projektiõppega ning uurime, kuidas meedia kirjaoskust ka oma õpilastes arendada.

➡️4.-6. oktoobrini toimub Inglismaal Leedsis seminar „Ettevõtlus hariduses“, kuhu ootame eTwinningu kogemusega õpetajaid. Uurime lähemalt, kuidas eTwinningu abil ettevõtlusõpet hariduses soodustada.

➡️12.-14. oktoobril toimub Prantsusmaal Lille’is alustavatele eTwinningu õpetajatele kontakseminar, mille fookuses on jätkusuutlik areng.

➡️19.-21. oktoobril toimub Luksemburgis seminar „Digitaalsete mängude põhine õpe“, kuhu ootame eTwinningu kogemusega õpetajaid. Praktilisel seminaril õpivad osalejad digitaalsete mängude põhist õpet ka enda tundides rakendama.

Uuri lähemalt ja registreeru kiiresti, sest kohtade arv on piiratud. Täpsem info ja registreerumine HITSA kodulehel. 

Foto: Unsplash, Joanna Kosinska. 

Samal teemal:

• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine
• Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised