Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Vabariik 100.

Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest. 

"Ootame sellel aastal Robotexile ligi 1600 robotit, mis on pea poole rohkem eelmisel aastal osalenud robotitest. Nii kiire kasv seab kindlasti ka suuri väljakutseid korraldajatele, samas näitab, et Robotex on omanäoline ja unikaalne üritus terves maailmas. Meil on väga hea meel võõrustada osalejaid 26st erinevast riigist. Külalisi tuleb pea igalt kontinendilt. See on suurepärane võimalus tähistada Eesti 100ndat sünnipäeva nii uhkete külaliste seltsis," kommenteerib Robotexi tegevjuht Ave Laas.

Tartu Ülikooli robootika spetsialist Heilo Altini sõnul võiksid noored senisest enam robootikaga tegeleda. “Robootika on valdkond, kus õpilased õpivad tulevikuoskuseid, mida ükski teine õppeaine ei suuda nii kompaktselt edasi anda. Robootika, see on treening ülakorruse musklile. Näiteks rakendavad õpilased teadmisi matemaatikast, arvutades roboti ratta ringjoone pikkuse kaudu läbitud teepikkusi. Tiimitöö käigus arendatakse meeskonnatöö- ja sotsiaalseid oskuseid. Robootikaga tegelevad õpilased on need, kellest saavad tulevikus võtmeisikud!"

Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika professor ja teadusajakirjanike sõber aastal 2017 Maarja Kruusmaa kinnitab, et robotid on kiiresti saamas meie igapäevase elu osaks. „Meil on vaja üha enam häid insenere, kes oskaksid sellist tehnoloogiat arendada ning nutikalt enda kasuks tööle panna, kuid samas ka oskust laiemalt mõtestada, kuidas robotite areng muudab ühiskonda tervikuna ning kuidas selleks kõige paremini valmistuda,“ kinnitab Robotexi üks asutajatest professor Maarja Kruusmaa.

Robotexi Tehnoloogianäitus, mida saab külastada kõigil kolmel päeval,  on ainulaadne võimalus tutvuda uusimate tehnoloogiliste lahendustega robootika-, tööstuse- ja IT-valdkonnast. Näitusele tuleb üle 70 põneva eksponaadi, mida oma käega proovida või katsetada.

24.-25. novembril toimub teist korda ka Robotexi Tehnoloogiakonverents. Tänavusel konverentsil arutavad robootika ja tehnoloogia tulevikutrendide üle mitmed põnevad kodumaised ja rahvusvahelised kõnelejad.

Seoses ürituse kasvuga ning vältimatu eelarvelise muudatusega on Robotexi meeskond otsustanud kohapeal kehtestada üritusele pileti. Kõik külastajad, kes registreeruvad enne 24. novembrit Robotexi üritusele Eventbrite keskkonnas ning näitavad kohapeal kassas ette sealt saadud PDF pileti (kas paberil või nutitelefonis) saavad tasuta ligipääsu! Pilet tuleb kohapeal osta nendel külalistel, kes varasemalt Eventbrite’ist tasuta piletit ei ole lunastanud. Piletihind kohapeal on 2€ laps (0-2 aastased lapsed tasuta) ning 5€ täiskasvanu.

•  Robotexi koduleht: http://robotex.ee

Allikas: Robotex

Samal teemal:

• Tasuta Robotexi pileti saamiseks registreeru Eventbrite’is enne 24. novembrit!
• Uued haridusrobotid InO-Bot ja SPRK+

Veebiseminar "Autoriõigus ja eTwinning", 29.11.2017 kell 19.00

ETwinningu projektides puututakse väga tihedalt kokku autoriõigusega ning õpetajatel on tihti küsimusi. Milliseid pilte tohib kasutada, kuidas toimida laste töödega jne. Veebiseminaril tuleb juttu sellest, mis on autoriõigus ja kuidas see on seotud projektitööga. Koolitaja Ingrid Maadvere. Registreerumine. 
 
Veebiseminar "Pildistamine eTwinningu projektides", 6.12.2017 kell 19.00

Ei ole vist ühtegi eTwinningu projekti, kus ei tehtaks vähemalt ühte pilti. Tänapäeval on pildistamine ju nii lihtne ja iga nutiseadegi võimaldab teha väga kvaliteetseid fotosid. Veebiseminaril analüüsitakse erinevaid fotosid ja räägitakse pildistamise põhitõdedest. Samuti tutvustatakse erinevaid keskkondi pilditöötluseks. Koolitajad Siret Lahemaa, Ingrid Maadvere. Registreerumine.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu rahvusvahelised veebikoolitused novembris
• eTwinningu kontaktseminaril Austrias algatati 10 uut projekti

Kõik külastajad, kes registreeruvad enne 24. novembrit Robotexi üritusele Eventbrite´i keskkonnas ning näitavad kohapeal kassas ette sealt saadud PDF-pileti (kas paberil või nutitelefonis), saavad tasuta ligipääsu! Pilet tuleb kohapeal osta nendel külalistel, kes varasemalt Eventbrite’ist tasuta piletit ei ole lunastanud. Piletihind kohapeal on 2€ laps (0-2 aastased lapsed tasuta) ning 5€ täiskasvanu.

Robotex on ainulaadne tehnoloogiaüritus kogu perele, kus toimub üle 20 erineva robootikavõistluse, üle 40 erineva töötoa, tehnoloogiakonverents ning suurim tehnoloogianäitus Robotexi ajaloos. Euroopa suurim robootikaüritus Robotex 2017 toimub 24.-26. novembril 2017 Eesti Näituste Messikeskuses, Pirita tee 28, Tallinn.

Allikas: Robotexi uudiskiri. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Uued haridusrobotid InO-Bot ja SPRK+
• Robotexi infopäevad 26. ja 27. oktoobril
• Robotexi kodulehel on väljas mitme võistluse uuendatud reeglid

Olgu selleks sugu, vanus, etniline päritolu, erivajadus, majanduslik ebavõrdsus või geograafiline asukoht – need kõik võivad olla diskrimineerimise põhjuseks. Seepärast on oluline pakkude neile, kes meie haridussüsteemis on nõrgemal positsioonil, nii vahendeid kui ka võimalusi, et võimalikult edukalt ühiskonnas hakkama saada.

Oktoobri lõpus Maltal toimunud eTwinningu konverentsil „Turning Inclusion into Action“ uuritigi, kuidas eTwinningu abil tõsta koolide teadlikkust ja võimekust saada hakkama kultuuriliste ja hariduslike erinevustega ning geograafiliste piirangutega. Konverentsi töötoad keskendusid kaasamise erinevatele aspektidele ning pakkusid vahendeid ja ideid, kuidas oma koolis ja oma klassiruumis sellega paremini hakkama saada.

Konverentsil osalenud Eesti õpetajad.

Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kool:
Õpitoa „Inclusive Education Within eTwinning: Vision, Theory and Concepts“ viis läbi Türgi õpetaja, IT koolitaja ja eTwinningu koordinaator Adil Tugyan.

Väga aktiivse ja praktilise õpitoa ajal pandi õpetajatest pungil täis ruum kaasa mõtlema, omavahel arutlema ja IKT-vahendite abil arvamust avaldama järgmistes küsimustes:

• mis on kaasamine?
• kes vajavad kaasamist?
• kes ma olen kaasajana?
• milline olin ma kaasajana minevikus?
• milline ma tahaksin kaasajana olla?
• mis mind kaasamise juures takistab?

Lisaks infotehnoloogilistele vahenditele kasutas koolitaja töölehti (The River of Life - et märkida oma areng kaasajana; I am… - et kaardistada end kui kaasajat; Problem Solving Circle - et välja tuua kaasamise probleemsed kohad) ja emotsioonikaarte, et saada auditooriumilt tagasisidet.

Õpitoa põhiväärtus minu jaoks seisnes selles, et kõik koolitaja poolt kasutatud võtted ja vahendid on suurepäraselt kasutatavad kaasava õppetöö läbiviimisel.
 

Salle Nurmeta, Kabala Lasteaed-Põhikool:
Osalesin neljas töötoas ja enim inspireeris „Developing Intercultural Competence in the classroom“. Töötoa läbiviija oli inglise keele õpetaja Diego Rojas, kes töötab eTwinningu riiklikus tugiteenistuses Hispaanias. Oma õpetajakarjääri jooksul on ta kokku puutunud erinevatest rahvustest ja erineva taustaga õpilastega ning omab suurt kogemust hariduslike erivajadustega laste õpetamisel.

Väga tugevalt oli esindatud sõnum: Kaasamisega kaasneb muutumine ja see on lõppematu õppimise ja kasvava kaasatuse protsess. See on eesmärk, mille poole pürgida, aga täielikult kohale ei pruugita jõuda, oluline on see, et protsess on alanud. Muutuvas ühiskonnas on kultuuri ja kultuuride vahelise pädevuse kujundamine ka võõrkeeleõpetuse oluline osa.

Alustuseks palus Diego ette astuda vasakukäelistel inimestel ja meenutada, kuidas nad ennast koolis tundsid. Mida vanem oli kõneleja, seda traumeerivamad olid kogemused. Täna me teame, kuidas töötab vasakukäeliste inimeste aju ja õpetajad saavad neid teadmisi õpetamisel rakendada. Vasakukäeliste eripäradega arvestatakse tööõpetuses, õpetajad ei hurjuta vasakukäelist õpilast halva käekirja pärast ning kokkuvõttes on neil kergem koolieluga kohaneda ja saavutada paremaid õpitulemusi. Võõraste kultuuridega on samuti, mida rohkem on meil teadmisi, seda lihtsam on teistsuguseid tavasid ja käitumisviise mõista ning aktsepteerida.

Seejärel moodustati rühmad ja mängiti etteantud teemadel läbi eTwinningu projekti ettevalmistamise etapid. Ühes grupis laabus töö niivõrd hästi, et jõuti selle aja jooksul päris koostööprojekti alguseni. Diego Rojase soovitus oli, et projekti läbi viies erinevate projektiteemade tutvustamise ja võrdlemise kõrval otsitaks võimalusi luua koos midagi uut, olgu selleks siis kalender, ajakiri vms.

Proovi ka oma klassiga:
Praktilise meetodi näite toon hoopis Bulgaaria õpetaja Tsvetelena Taralova töötoast „How to use eTwinning in our language classroom?“

Alustada võiks põgenike kriisi kajastava ajaleheartikli lugemisega või video vaatamisega. Sissejuhatuseks saab teksti/video analüüsis aktiveerida õpilaste eelteadmisi näiteks mõistekaardi koostamisega. Edasi toimub kollektiivne loovkirjutamine. Enne kirjutama asumist peaks õpilastele tutvustama hindamismudelit, mugav on selleks kasutada http://www.rcampus.com/.

Moodustatakse grupid, gruppide loomiseks saab kasutada http://http://flipquiz.me/grouper. Õpetaja on eelnevalt loonud esitluse Google Slides keskkonnas. Ühel slaidil on nelja põgeniku (soovitavalt erinevast soost ja erinevas vanuses) pildid. Grupid valivad nende hulgast tegelaskuju, kelle lugu kirjutama asutakse. Ühiskirjutamisel võiks katsetada ka http://meetingwords.com/ keskkonda. Lõpuks hääletatakse parima loo poolt, hääletamisel on üks võimalus kasutada http://www.tricider.com/. Parimatele väikesed auhinnad.
 

Merike Sepp, Järveküla Kool:
Töötoas “Inclusive eTwinning” esines ettekandega Itaalia algkooli õpetaja Marina Scepanti, kes tõi välja erinevad probleemid, millega Itaalias praegu silmitsi seistakse (nt õpiraskused, õpiraskuste selgitamine, perede kaasamine erivajadusega lapse õpetamisel, välisriikide õpilased, rändekriis ja sellega seonduvad probleemid koolides).

Klassid on muutumas järjest suuremaks ja laste arv klassides kasvab. Kuid oluline on igale lapsele tema arengust lähtuvalt eesmärgid sõnastada, sellesse on vaja kaasata ka lapsevanemaid. Suur väärtus on  õpioskuste kujundamisel, lisaks on vaja määrata, kas õpilane on auditiivne, kognitiivne või visuaalne õppija. Sellest lähtuvalt on vaja valida õiged meetodid.

Töötoas tõstatati ka küsimus, kas kõik see, mis koolide dokumentides on kirjas seoses kaasava hariduse rakendumisega, ka tegelikult realiseerub. Sageli on see lihtsalt paber, tegelik koolielu on midagi muud, sest mitmed valdkonnad vajavad uusi ressursse, mida hetkel ei ole.

Lahendusena toodi välja erinevad võimalused, kuidas eTwinning aitaks kaasata kõiki lapsi klassikollektiivis ning tutvustati projekte, mille käigus on kaasatud väga erineva tausta ja tasemega õpilased erinevates riikides. 

Ideed kaasamiseks:

Sobilikud vahendid tundides kasutamiseks:

Kairi Mustjatse, Martna Põhikool:
Töötoa „Tablets for inclusion and differentation“ viis läbi Wouter Hustinx Belgiast, Hasselti Ülikoolist. Wouter on Hasselti Ülikoolis vastutav IKT arengute eest. Viimastel aastatel on tema uurimusobjektiks olnud tahvelarvutite kasutamine õppetöös. Tema koordineerimisel on ülikoolis hetkel käsil Erasmus+ programmi projekt TABLIO, mille eesmärgiks on luua tahvelarvuteis ja nutitelefonides töötavaid õpiobjekte, mille abil kaasata õppetundi efektiivsemalt erinevate õpistiilidega õpilasi. Orienteeritud on just põhikooli ealistele õpilastele.

Töötoas keskendutigi projekti tutvustusele, toodi ohtralt näiteid projekti käigus loodud erinevate õpiobjektide kohta. Enamik toodud näidetest ja õpiobjektidest olid küll suunatud keele – nii ema- kui ka võõrkeele – õppimisele, kuid seal oli siiski ka paar näidet, mis mind kui matemaatikaõpetajat inspireerisid. Käsitleti erinevaid õpiraskusi ning seda, kuidas tahvelarvutitega töötvad äpid õpilasi aitavad.

Töötoas osalejad pandi aktiivselt kaasa mõtlema olukordade üle, kus tunnis ei ole olnud mitte kõik õpilased üheselt haaratud, kas siis erinevate eelnevate teadmiste või hoopis isikuomaduste pärast. Tuli meenutada ja paarilisega jagada antud olukorra kirjeldus ja kuidas selle lahendasid ning kas ka tahvelarvuti oli üks võimalikest vahendeist.
 

Laine Aluoja, Türi Põhikool:
Töötoa „Sustainable Development Goals for inclusion“ viis läbi Marvic Refalo, kes töötab Malta keskkonnahariduse programmi FEE (Foundation of Environmental Education) öko-koolide koordinaatorina.

Töötoa esimeses osas tutvustas Marvic Refalo rahvusvahelist öko-koolide programmi “Eco-School”. Programmis osaleb 49 000 kooli 64 maalt ning see on mõeldud lasteaedade, põhikoolide ja gümnaasiumi õpilastele. Projekti tegevuste kaudu õpitakse märkama erinevate tegevuste mõju keskkonnale, osalema ühistegevuses, arutlema säästva majandamise võimaluste üle nii koolis, kodus kui kogu oma ümbruskonnas, mõistma seost kohaliku ja globaalse vahel. Tähtsal kohal on oma tegevusest teavitamine kohalike ajalehtede, kooli seinalehe ja muude infokanalite kaudu.

Rohelise kooli programmil on kolm struktuurset elementi:

I Seitsmest sammust koosnev strateegia

1. Keskkonna töörühma moodustamine
2. Keskkonna ülevaatuse tegemine
3. Tegevuskava koostamine
4. Monitooring ja hindamine
5. Tegevuste sidumine õppekavaga
6. Teavitamine ja kaasamine
7. Keskkonna põhimõtete väljatöötamine ja järgimine
   
   II Projekti teemad: elurikkus ja loodus; kliimamuutused; energia; globaalne kodakondsus; tervis ja heaolu; meri ja rannik; prügi; kooliõu; transport; jäätmed; vesi

III Rohelise lipu taotlemine kui selle kriteeriumid on täidetud. Osa kriteeriume on FEE poolt, osa töötab iga maa ise välja.

Töötoa teises osas toimus töö rühmades, kus liikmed arutasid, kuidas saaks öko-koolide programmi metoodikat rakendada eTwinningu projektis ja kuidas kaasata kooli juhtkonda, lapsevanemaid, kohalikku omavalitsust ja kogukonda.

HEA TEADA! Eestis juhib öko-koolide programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) ja programmi nimetatakse “Roheline kool”.
 

Hevelin Kärp, Pärnu Kutsehariduskeskus:
Töötuba „Coding with eTwinning“ oli väga põnev ja selle viis läbi Poola esindaja Malgorzata Knap. Esineja ettekanne oli täis kirge ja armastust eTwinningu vastu.

Esineja jagas ka meiega oma mõtteid ja ideid, kuidas teha huvitavat, head projekti, mis oleks ka lõbus. Üks hea projekt peaks pakatama ideedest ning tuleks n-ö kastist välja vaadata. Tuleks küsida ka õpilastelt, millest nad mõtlevad või millega sisustavad oma vaba aega, see aitab neid paremini kaasata.  

Knap selgitas, kuidas tema kodeerimise (coding) juurde jõudis. Kuna tema õpilastele see koolis ei meeldinud, tegi ta selle huvitavaks just läbi eTwinningu. Töötoas näidati meile ka põnevat ja inspireerivat filmi inimestest, kes on enda jaoks koodid ja kodeerimise avastanud.

Knap pakkus välja  paar väga head mängu, kus saab arvutuslikku mõtlemist arendada. Kõikidest nendest saavad õpilased oma versioonid luua. See paneb lapsed kaasa mõtlema ja töötama ning oma loovust näitama.  

• Scratch (40 keeles)
• Solar system
• KODU
• LIGHTBOT
• http://catrobat.org

Kodeerimist on võimalik teha ka ilma arvudeta, Knapi lemmikud on algoritmid:

• Magic JINN
• CS Unplugget
• CodyRoby

Samal teemal:

• eTwinningu rahvusvahelised veebikoolitused novembris
• Kaasa kolleeg eTwinningusse!

Kui käesoleva aasta alguses olid lasteaiaõpetajate sissetulekud piirkonniti väga erinevad, alates umbes 500 eurost kuni 1100 euroni, siis septembrist on kõik Eesti omavalitsused tõstnud lasteaiaõpetaja palga vähemalt 840 euroni.

Palgatõus tuleneb täiendavast toetusest, mida riik lasteaednike palkade tõstmiseks omavalitsustele maksab.

Loe edasi ERR Novaatorist.

Allikas: ERR Novaator

10. aastapäeva tähistaval "Võrgustik võrgutab" seminaril lahkame nutikoolimaja anatoomiat - mis teeb targast majast või tänapäevasest koolimajast nutikoolimaja. Arutame, kuidas rakendada nutikoolimaja õppeprotsessi ja tänapäevase õpikäsituse teenistusse. Tutvume nutikate lahendustega lasteaiast kutsekoolini, samuti asjade interneti võimalustega. Uurime ka ühe kooli lugu õppehoone renoveerimisel - millisest tegevusest algab koolipere jaoks õppehoone renoveerimine ja kes on sellesse kaasatud. Seminari paneeldiskussioonis arutavad koolijuht, õppejuht, IT-juht, haridustehnoloog, õpetaja ja vallavanem nutikoolimaja praktiliste kogemuste üle. Päeva modereerib tehnoloogia-ajakirjanik Hans Lõugas.

Seminarile ootame õpetajaid, haridustehnolooge, haridusasutuste juhte jt haridustöötajad kõikidelt haridusastmetelt. Seminari alguses ja lõpus on huvilistel võimalik tutvuda TTÜ Mektory nutikate võimalustega.

Seminar on osalejatele tasuta!

Vaata kava ja registreeru siin!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides
• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis
• Kuidas luua digitaalset õppematerjali

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eestvedamisel korraldasid õpetajad, ringijuhid, lapsevanemad ja teised hakkajad huvilised 7.‒22. oktoobrini 120 tasuta õpituba üle Eesti. Töötubades tutvustati lastele ja noortele tehnoloogia kasutamise alg- ja põhitõdesid.

Õpitubasid korraldati ProgeTiigri programmi ja „Targalt internetis” projekti toel ning need toimusid üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week raames.

Õpitubades toimunu oli ühtpidi tuttav ja traditsiooniline. BeeBoti haridusroboti, Scratchi programmeerimisrakenduse, Makey Makey elektroonikaga või Lego WeDo robootikakomplektiga kedagi enam jalust ei raba, aga algajale programmeerijale või esmakordsele robotiehitajale pakuvad need kõik nii põnevust, ajude ragistamist kui ka eduelamust. Ja see oligi töötubade peamine eesmärk – tutvustada programmeerimist lihtsal ja lõbusal viisil; näidata, et see sobib nii lastele kui täiskasvanutele.

Tallinnas Püha Johannese Koolis kogunesid 19. oktoobril lapsed koos vanematega töötuppa „Tere, kood!”. Osalejad olid valdavalt 8–9-aastased noormehed, nende isad ja sekka mõni ema ka. Töötoas programmeeriti Arduino Nano mikrokontrollerit. Arduino on sobiv platvorm algajatele. Õppetöös saab platvormi kasutada robootika ja programmeerimise õpetamiseks, sidudes seda elektriskeemide koostamise, andurite ja täiturite ühendamise ning terviksüsteemide loomisega.

„Mõtlesin, et programmeerimise harjutamiseks on väike iseseisvalt toimiv seade huvitavam kui lihtsalt arvutis jooksev programm. Arduino on levinud ja taskukohane lahendus. Olen Arduinoga mitmeid praktilisi projekte teinud, millest mõnda töötoa lõpus ka näitasin,” põhjendas töötoa läbiviija, lapsevanem Peeter Rahuvarm valikut. Ta on õpetanud Püha Johannese koolis tööõpetust ja juhendanud robootikaringi, soov on avada elektroonikaring. Põhikohaga töötab ta Eesti Rahvusraamatukogus, kus tegeleb veebiarhiveerimise tehniliste küsimustega.

Kui osalejad olid end istuma sättinud ja arvutid avanud, andiski juhendaja igale lauale ühe mikrokontrolleri, natuke juhtmeid ja täiesti tavalise luubi. Viimane tekitas tehnoloogia kõrval veidi hämmingut, aga luubil oli kindel ülesanne täita: mikrokontrolleri detailid ja numbrid on nii pisikesed, et täpseks nägemiseks tulebki luupi kasutada.

Juhendaja selgitas, mida töötoas tegema hakatakse, mis on Arduino Nano ja kuidas seda programmeerida. „Programm teeb täpselt seda, mida talle ütled. Kui oled koodi sisestades kasvõi punkti valesse kohta pannud, siis ei toimi programm nii, nagu soovisid,” selgitas Peeter Rahuvarm. Ja kohe proovitigi kirjutada kood, mis pani mikrokontrolleril vilkuma rohelise tule, siis kollase tule, siis punase tule. Kõik oli olemas, et programmeerida töötav valgusfoor, ja seda tehtigi. Imekspandav oli, kui kergesti lapsed kõike haarasid ja koodi kirjutamise põhimõtetest aru said, ehkki enamik puutus koodis programmeerimisega kokku esimest korda. Abi läks vaja pigem tehnilistes küsimustes – sülearvuti aku sai tühjaks, juhe oli kadunud jms.

„Töötuppa registreerudes oli soovitus võtta lapsevanem kaasa. Selleks on mitu põhjust: lapsele võib olla arvutiklaviatuur võõras ja juhendaja ei jõua kõigile abiks olla; lootus on, et vanemal tekib endal huvi ja siis saavad nad lastega kodus edasi programmeerida.

Programmeerimise õppimine arendab tähelepanelikkust, detaili ja terviku nägemise võimet, algoritmilist mõtlemist ja miks mitte ka väljendusoskust ‒ oskust öelda arvutile oma soov nii, et arvuti sellest aru saab. Siin on sarnasus muusika õppimisega ‒ kõigile peab andma võimaluse proovida ja kõigile on sellest kasu. Samas rõõmu programmeerimisest (nagu ka pillimängust) ei pruugi kõik tunda ja neid, kel on eeldusi saada väga headeks programmeerijateks, üleliia just ei ole,” ütles Peeter Rahuvarm.

Code Week 2017 toimus sel aastal juba viiendat korda ning läks Eestis edukalt – 216 toimunud üritust on kirjas vahetult pärast Code Weeki lõppu. Tegevuste mitmekesisusest annab aimu ka Facebooki leht programmeerimisnädala töötubadest: virtuaalreaalsusega tutvumine Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja Rapla Ühisgümnaasiumis; õpituba „Kordamine on tarkuse ema” Tabivere Põhikoolis, kus korrati üle internetiturvalisuse reeglid; konnade võidujooks ehk Lego WeDo robootikakomplektid Tallinna Kullatera ja mitmes teiseski lasteaias; perepäev „Robotid seenemetsas” (Bee-Botid) Tilsi Muumioru lasteaias; Micro:biti roboti ehitamine Tallinna Südalinna Koolis jpm. Märkida tuleb, et töötube korraldasid seekord ka kutseõppeasutused, eriti aktiivne oli Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

Autori fotod. 

Aitäh ka kõikidele väikestele ja suurtele huvilistele, kes õpitubadest osa võtsid ja programmeerimises kätt proovisid. Milliseid õpitubasid läbi viidi ja kuidas lapsed programmeerimist õppisid, seda saab uudistada programmeerimisnädala õpitubade avalikust Facebookist: https://www.facebook.com/groups/1795680380723291/

Samal teemal:

• Code Week paneb taas tuhanded noored programmeerima
• Code Weeki töötoad lasteaedadest kutsekoolideni
• Loomisel on esimesed informaatika digiõpikud
• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Koodi minuga, õpetaja!

Seminari korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Seminari teemade hulka kuuluvad ajaloo kajastamine lastekirjanduses, idüll ja kasvatusteemad eri ajastute teostes, lasteraamatute illustreerimine eri aegadel ning palju muud ajalooga seonduvat. Ettekannetega esinevad Krista Kumberg, Ulrike Plath, Mare Müürsepp, Jaanika Palm, Lea Reitel Høyer, Mari Niitra, Elle-Mari Talivee, Jaak Juske ja Moonika Siimets. 

Jaanika Palm: „Nagu kogu kirjandus, on ka lastekirjandus otseselt seotud aja ja ruumiga, kus see sünnib. Seminaril käsitleme nii seda, kuidas ajalugu on mõjutanud lastekirjandust kui ka seda, kuidas on ajalooteemasid erinevatel ajastutel lastekirjanduses kajastatud, ning uurime, kuidas lastele ajalugu elavaks kirjutada või huvitavalt filmilinale tuua.“

Seminar jätkab 2013. aastal algatatud populaarset seminarisarja „Laps kirjanduses”. Varasematel aastatel on arutletud selle üle, millised raamatud ja autorid mõjutavad noort lugejat, vaagitud lapstegelase olulisust, keskendutud Põhjamaade lastekirjandusele ja tsensuurile ning käsitletud kooliteemasid lastekirjanduses.

Eesti Lastekirjanduse Keskus www.elk.ee on keskne eriala- ja infoasutus lastekirjanduse alal. 
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus www.utkk.ee on Eesti Teaduste Akadeemia teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb eesti, balti ja baltisaksa kirjakultuuri ja nende suhete uuringutega.

Seminari esimest osa kell 10.30–13.00 kannab üle ERRi kultuuriportaal kultuur.err.ee.

Seminari kava

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskuse info. 

Samal teemal:

• Täna kuulutatakse välja "Head lasteraamatud"
• Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis

Esimest korda räägiti teadushuvihariduse olulisusest ETAgi teaduskommunikatsioonikonverentsil „Anname teadushuvile võimaluse“ 2013.  aastal. Toona oli juttu teadushuvi olulisusest ja terminit teadushuviharidus kasutati esimest korda. Täna tundub teema  igapäevane, on toimunud rohkelt arenguid ning valdkonda on palju uuritud – mõned probleemidest on jäänud ja esile on kerkinud uued väljakutsed.

Sel korral tehakse kokkuvõtte vahepeal toimunust ja vaadatakse kolme märksõna – KOOSTÖÖ, MITMEKESISUS, KVALITEET – valguses otsa valdkonna tänastele väljakutsetele ja võimalikele lahendustele.

Konverentsile on oodatud teadushuvihariduses tegutsejad ja nende toetajad koolidest, ülikoolidest, kohalikest omavalitsustest, ettevõtetest ning need, kes seda valdkonda alles enda jaoks avastavad.

Konverentsi lõpus antakse üle 2017. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.

Konverents toimub 22. novembril Tallinnas, Balti jaama paviljonis, algusega kell 10:00.

Palume ennast registreerida hiljemalt 15. novembriks 2017 aadressil  Konverents 2017  

Allikas: ETAGi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Teadlaste öö festival Tartu Kivilinna Koolis
• Noorteühingud saavad oma tegevuseks taotleda riigieelarvelist toetust