Võistlusele esitati 46 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. „Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel,“ kiidab projektivõistluse žürii liige Meeri Sild. „Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.“

Projektikonkursi võitjad (vasakult): Piret Kelgo, Ere Tumm, Margit Laidvee.

Tänavusel võistlusel pälvis esimese koha Võru Kreutzwaldi Kooli inglise keele õpetaja Ere Tumm projektiga „My Precious Phone“ („Minu väärtuslik telefon“), mis aitab noortel paremini hinnata nutitelefoni kasulikkust ja kahjulikkust ning tuletab meelde nutitelefonide abil internetis surfamise ja sotsiaalmeedias toimetamise kirjutamata käitumisreegleid. Rahvusvahelises projektis tegid koostööd 27 Tšehhi ja Eesti õpilast vanuses 13-14 aastat ning nende õpetajad. 

Projekti käigus tutvustati õpilastele erinevaid töökeskkondi ning loodi interaktiivsed riike tutvustavad mängud, mida saab nutitelefonis mängida. Samuti jagati omavahel neid nutitelefonide äppe, mida on õppetöös ja isiklikuks otstarbeks kasutatud. Valmisid ka kirjutised “Üks päev ilma nutitelefonita”, mille põhjal pandi kokku ühine projekti e-raamat.

„Selle projekti käigus nägid õpilased, et erinevate loovülesannete lahendamiseks läheb vaja ka erinevate ainete abi,“ tõi välja projekti autor Ere Tumm. „Logo juures aitas nõuga kunstiõpetuse õpetaja, postrite ja slaidiesitluse puhul aitas inglise keele õpetaja. Suureks abiks kirjaliku väljendusoskuse arendamisel inglise keeles olid valminud loovkirjutised. Eesti õpilaste scratch-kaartide tegemist juhendas kooli haridustehnoloog.“ Meie kool saab juurde seltskonna noori inimesi, kellel on rahvusvahelise suhtlemise kogemus, paranenud esinemis-ja väljendusjulgus, nad on loomingulised ning digipädevad, lisas Tumm.

Teise koha pälvis Luunja Keskkooli saksa keele õpetaja Margit Laidvee projektiga „Active European eCitizens #eTwCitizen16“ („Aktiivsed Euroopa e-kodanikud“), mille eesmärgiks oli tõsta õpilaste enesekindlust ja vastutustunnet Euroopa kodanikena, kes tulevad toime tänapäeva virtuaalses maailmas.

Projekti käigus oli põhirõhk rühmatööl, kus moodustati rahvusvahelised grupid ning mitmeid ülesandeid lahendati oma rühmades. Mõned ülesanded olid ka riikide põhiselt, et näha erinevaid tulemusi just riikide lõikes. Projekti partneriteks olid õpilased ja õpetajad kokku kaheksast erinevast Euroopa riigist (Saksamaa, Eesti, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Itaalia, Ukraina ja Gruusia).

Projekt oli õppekavaga väga tihedalt seotud. Lõiming toimus eelkõige inglise keele ja arvutiõpetuse tundidega. „Arvutiõpetajaga vaatasime läbi ja jagasime omavahel ära projekti teemad ja ülesanded. Arutelud toimusid arvutitunnis emakeeles ning inglise keele tunnis võõrkeeles,“ selgitas projekti autor Margit Laidvee. Lisaks sellele organiseeriti koolis loengud internetiturvalisusest, mis oli üks osa projektist. "Minu õpilased on kindlasti teadlikumad internetiohtudest ja oskavad paremini virtuaalmaailmas käituda. Mulle kui õpetajale on see projekt näidanud, et ka tunnis vähem huvi ülesnäitavat õpilast on võimalik motiveerida,“ lisas Laidvee.

Kolmanda koha vääriliseks hinnati Loo Keskkooli saksa keele õpetaja Piret Kelgo projekt „Du und ich“ („Sina ja mina“). Tegemist on Belgia, Itaalia, Horvaatia, Poola ja Eesti III kooliastme õpilaste saksakeelse projektiga, mis keskendub huve ja hobisid käsitlevatele ühistegevustele. Selleks töötasid õpilased nii individuaalselt, paaristööna kui ka rühmatööna rahvusvahelistes rühmades. Vajaminevat sõnavara ja keeleteadmisi õpiti ainetundides ning rakendati praktiliselt projektitöös.

"Kuna need õpilased ei olnud eTwinningu projektitööga varem kokku puutunud, siis pean kõige suuremaks kasuks sellise õppetöövormi tutvustamist, samuti õpilaste praktilist rahvusvahelist ühistegevust konkreetse ülesande lahendamisel ja vahetuid kogemusi, mida õpilased projektitöö käigus said,“ ütles projekti autor Piret Kelgo.

Kümne parima projekti hulka pääsesid veel: „Maths is everywhere!“ (autor Kairi Mustjatse Martna Põhikoolist), „Health and Nature“ (autor Terje Mägi Vastseliina Gümnaasuimist), „Mesimummude tantsupidu (BeeBot robotitega)“ (autor Liia Toomas Võru Kreutzwaldi Koolist), "Around Europe in 40 days" (autor Natalja Varkki Narva Paju Koolist), „VISITOR - NÁVŠTĚVNÍK – KÜLALINE“ (autor Leila Lehtmets Kose-Uuemõisa Lasteaed-Koolist), „Breakfast in my home“ (autor Piret Strömberg Rakvere Põhikoolist), „How to Become the Best“ (autor Meili Läänemets Tartu Mart Reiniku Koolist).

Projekte hindasid eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja ning Elo Allemann. eTwinningu hindamismudeli alusel vaadeldi nii projektide pedagoogilist uuenduslikkust, õppekava lõimimist erinevates õppeainetes, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt eTwinningust ja sellest, kuidas koostöövõrgustikuga liituda: http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm.

Samal teemal:

• Ükskord tuleb auhind niikuinii!
• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte

MTÜ Vaikuseminutid on tänaseks koolitanud üle 1100 õpetaja selleks, et harjutada laste ja noortega keskendumiseks vajalikke oskusi. Tagasisideküsitlused näitavad, et üle 90% vastanud õpetajatest märkavad harjutuste tulemusena laste paremat keskendumist ja püsivust. Tulenevalt lapsevanemate suurest huvist on võetud järgmiseks sihiks toetada lihtsasti läbiviidavaid koduseid keskendumisharjutusi uudse käsiraamatu näol. Raamatus toodud harjutusi on hea kasutada näiteks rahuliku uinumise toetajana ja lapse muremõtete, ärevuse, püsimatuse või ülekeevate tunnetega toimetulekuks.

Algatuse eestvedaja Nelli Jungi sõnul aitavad juba paariminutilised harjutused lapsi keskendumisel. “Kui laps on õppinud emotsioonide rahustamise või tähelepanu koondamise harjutusi, piisab vaid paarist minutist, et jõuda rahulikuma ja keskendatuma olemiseni. Sellise oskuse võtab laps kaasa ka oma täiskasvanuellu, olles kokkuvõttes tõhusam ja toredam inimene,” selgitas Jung.

“Õpetajate ja lapsevanemate seas on Vaikuseminutite vastu üha suurenev huvi, mis näitab ühelt poolt vajadust lihtsate toimivate eneseregulatsioonivõtete vastu, teisalt ka seda, et need harjutused tõepoolest töötavad,” põhjendas raamatu vajalikkust psühholoog Helena Väljaste. Väljaste väitel on Vaikuseminutitel juba suur toetajaskond, kellele antakse läbi Hooandja kampaania võimalus tutvuda trükisooja raamatuga juba augustis.

Keskendumist soodustavaid teadveloleku (ingl mindfulness) harjutusi kasutatakse enam kui 60 riigi koolides üle kogu maailma. Harjutuste tegemise pikaajaliseks mõjuks on väiksem konfliktsus ning oskus ise end rahustada. Käsiraamatust saab lugeda Eesti laste ja täiskasvanute kogemustest harjutuste kasutamisel nagu ka vastuseid korduma kippuvatele küsimustele.

Lastele sobivate keskendumisharjutuste käsiraamat jõuab toetajateni augustis, sügisel tuleb raamat müüki ka Eesti suuremates raamatupoodides.

Kõik huvilised on kuni 31. juulini oodatud projekti toetama ühisrahastusplatvormi Hooandja kodulehel hooandja.ee.

MTÜ Vaikuseminutid pakub alates 2015. aastast õpetajatele lasteaedades ja koolides praktilisi koolitusi selleks, et laste ja noortega keskendumiseks vajalikke oskusi harjutada. Lihtsad harjutused nagu keskendunult hingamise jälgimine, helide kuulamine, ümbruskonna või enesetunde uurimine, on uuringute kohaselt positiivse mõjuga nii stressile, enesetundele kui tähelepanuvõimele.

Vaikuseminutid on Heateo SA portfelliorganisatsioon ning tänab abi eest Telia kommunikatsiooniüksust.

Allikas: MTÜ Vaikuseminutid

Samal teemal:

• Sotsiaalpedagoogide teaduskonverents keskendub heale praktikale
• Aastaks 2020 tuleb kiusamise ennetamisega süsteemselt tegeleda vähemalt 90% koolides

Meeri Sild peab eTwinningu üheks populaarsuse põhjuseks projekti algatamise ja toimimise lihtsust ning turvalist töökeskkonda, mis on spetsiaalselt loodud õpilastele ja õpetajatele mõeldes.

Meeri Sild Tallinnas toimunud eTwinningu seminaril. Foto: Terje Lepp

Žürii on nüüdseks jälle hulga Eesti eTwinningu projekte läbi vaadanud. Meeri Sild, mis mulje on tänavustest töödest jäänud?

Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel. Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.

On sul endal hetkel mõni eTwinningu projekt käsil?

On, kahjuks mitte väga õnnestunud, sest välispartner kadus ära, Eesti partner jäi alles. See on inglise keele õppimisega seotud projekt, teeme 9. klassiga videoid, mis õpetavad keerulisemaid grammatilisi konstruktsioone. Otsustasime, et lõpetame selle projekti ikka ära, mõnikord lihtsalt juhtub, et projektipartner ei pea vastu.

Mis on sinu jaoks projektõpe? Kas see käib nii, et täna otsustad – nüüd teeme projektõpet?

Ei, nii see küll ei käi. Projektõpe vajab planeerimist. Projektõpet saab rakendada nii lühiajaliselt kui pikemaajaliselt. Projektõpe võib olla ühepäevane tegevus, aga võib kesta ka terve õppeaasta.

Meie koolis oli äsja projektõppe päev. Kõik klassid olid koolimajast väljas ja toimetasid ühe projekti raames. Üheksandad klassid käisid näiteks Nõmme linnaosas Hiiu metsas matkarajal orienteerumas ja kontrollpunktides lahendasid loodusteaduslikke ülesandeid. Kümnendad klassid tutvusid Tallinna ajalooga, nad olid ette valmistanud ettekanded vanalinnast. Viiendad klassid käisid muuseumites, olid muuseumitunnid. Täitsa on võimalik projekt niimoodi välja mõelda, et see kestab ühe päeva ja hõlmab erinevaid õppeaineid; päev, mis nõuab õpilastelt aktiivseid tegevusi.

Meie 7. klassi loovtöö on pikem projekt, kestab terve õppeaasta. Õpilased valivad õpetajate poolt väljapakutust teema, mis neid huvitab. Viis õpetajat tegelevad loovtöödega, õpilastel peab kevadeks olema tulem ette näidata. Tõstaksin tänavustest loovtöödest esile rühma, kes tegeles koolimööbli kaunistamisega. Meil on koridorides pingid, mis ei olnud just kõige ilusamad. Õpilased mõtlesid väga huvitavad, suisa mõttega mustrid välja ning spetsiaalset tehnoloogiat kasutades kaunistasid kõik pingid. Nad tegid midagi koolimaja heaks.

Kas eTwinning on projektõpe?

Kindlasti. Kõigepealt seame eesmärgid, mis oskuseid tahame õpilastes arendada; see on pikaajalisem tegevus; me töötame ühise eesmärgi nimel, millel on praktiline tulem. eTwinningu erinevus tavalisest projektõppest on see, et töö toimub üle veebi. Sa pead arvestama projektipartneriga ja ideaalis toimub üle veebi töö rahvusvahelistes rühmades, mis on üsna keeruline organiseerida, aga annab tulevikuks hea kogemuse, kuidas hakkama saada, kui silmast silma ei kohtu.

Kui suur on sinu kogemus teiste maade eTwinningu projektide hindamisega?

Umbes kuus või seitse aastat olen hinnanud ka Euroopa projekte. Rahvusvahelise võistluse töid peab hindama rahvusvaheline žürii. Eesti oma väiksuse tõttu saab ühe žürii koha, ja mulle tehti pakkumine. Küllap ka sellepärast, et olen inglise keele õpetaja ja mul on lihtsam neid projekte lugeda. Rahvusvahelises žüriis tegutsemise kogemus on olnud põnev.

Kas Eesti eTwinningu projektide ja Euroopa-tasandil eTwinningu projektide hindamine toimub samade kriteeriumite põhjal?

Jah, kasutame Eestis täpselt samu hindamiskriteeriume mis rahvusvahelises hindamises. Just sellepärast, et kui saadame Eestist head projektid edasi võistlema Euroopasse, siis võime kindlad olla, et need vastavad nõutud kriteeriumitele.

Kõigepealt jagatakse žürii kolmestesse gruppidesse, kõik erinevatest riikidest ja ei ole ka nii, et teeksid igal aastal Lätiga koostööd või Soomega, ka need vahelduvad. Siis antakse ports projekte kätte, tänavu 20, ja siis uurid ning süüvid kümne päeva jooksul. Igaüks hindab projekte individuaalselt. Kui see on tehtud, siis keskne žürii arvutab välja  projektide keskmise punktisumma ning seejärel peab iga rühm välja valima oma tööde seast kaks silmapaistvamat projekti. Mõnikord on see lihtne, sest kaks projekti eristuvad selgelt. See aasta nii lihtsalt ei läinud, meie rühmale sattusid hinnata eriliselt tugevad projektid. Päris lõpliku valiku, missugused on Euroopa parimad eTwinningu projektid, teeb keskne žürii.

Kas pikale kogemusele tuginedes võid öelda, et eTwinningus tehakse mõnes aines rohkem projekte või mõni teema on rohkem esil?

Kindlasti on alati keeled sees, aga on päris palju ka loodusteadusi. Viimastel aastatel ka ühiskonnateaduste teemasid on päris palju. Lasteaiad on hästi aktiviseerunud, lasteaialastega on õpetajatel palju tegemist. Ma ei ole küll kunagi hinnanud mitte ühtegi füüsikaprojekti. Ilmselt neid on, aga mina pole kohanud. On toredaid kunstiprojekte, on ka kehalise kasvatuse omi. Näiteks koostöös tehtud olümpiamängud – oma koolis võistlevad, tulemusi võrdlevad veebis.

Miks Eestist pole ükski eTwinningu projekt veel kõrgeimat tunnustust saanud?

Euroopasse on päris keeruline sisse trügida. Kõigepealt saame võistlusele ainult kaks tööd esitada. Eesti on küll rohkem esindatud, kui võistlusele esitab töö riik, kelle projektis Eesti on projektipartner. Sõel on rahvusvahelisel hindamisel hästi tugev. Me töötame selle nimel, et meil oleksid hea kvaliteediga projektid. Küll see auhind ükskord tuleb ka!

Meeri Sild (keskel) eTwinningu traditsioonilises suvekoolis

Kuidas on seotud kõrged kvaliteedinõuded ja see, et projekt peab kasulik olema õpilasele?

Aga nõuded töötavadki selle nimel, et projekt oleks õpilaskeskne. Et tegevused aitavad õpilasi arendada, aitavad neil suhelda. Tegevus peab toimuma tundides õppetöö ajal, see ei ole huvitegevus ega lisakoormus. eTwinning peab olema õppeainetesse integreeritud. Päris palju pööratakse tähelepanu internetiturvalisusele, arvuti mõistlikule kasutamisele, ka õpilase ja õpetaja enesereflektsioonile. Muidugi on ka fun-projekte, aga enamik on suunatud õppija arengu toetamisele.

Kuidas sellest aru saate ja võite kindlad olla, et projektis on suurema töö ära teinud ikka õpilased, mitte õpetaja?

See paistab välja! Selge on see, et õpetaja võib kirjutada ilusa jutu, aga on kohe näha, kui õpilased ei ole tööd teinud, ei ole pildi- ega videomaterjale, või kui on näha, et esitatud tööd on liiga ilusad või liiga keerulise keelega. Aga selliseid projekte on vähe, enamasti on projektidest paista õpilaste töörõõm.

Mis on sinu arvates eTwinningu populaarsuse põhjus?

See on lihtne, see on juba algselt keskse kasutajatoe pealt hästi ette valmistatud. On suur pank, kust saab ideid ammutada. Projektipartneri otsimine on õpetajatele lihtsaks tehtud. On olemas väga turvaline keskkond, kus töötada (Twinspace). On palju koolitusi ja võrgustik eTwinningu õpetajatest. Ja suur pluss on bürokraatia puudumine. Rahalistel projektidel tuleb kirjutada taotlusi ja teha aruandlust, eTwinningu puhul on õpetaja enda otsustada, kas ta tahab projektile kvaliteedimärki taotleda (siis tuleb natuke rohkem dokumentatsiooni täita) või teeb projekti lihtsalt tegemisrõõmust.

Projektõpe ja muutunud õpikäsitus?

Projektõpe on üks osa muutunud õpikäsitusest. Muutuva õpikäsituse üks põhimõte on see, et õppija võtab vastutuse ja hakkab ise oma õppetööd juhtima. Projektõppes on see kõik sees: õppija vastutab, ta saab juhiülesandeid proovida, vastutab kaasõpilaste ees. See on aktiivse õppimise väga selge meetod.

Meeri Silda intervjueeris Koolielu toimetaja Madli Leikop

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Selgunud on parimad eTwinningu projektid

TÜ korraldab sellel aastal juba kaheksateistkümnendat korda suveülikooli programmi ja ootab osalema juhte, spetsialiste, ametnikke, õpetajaid, raamatukoguhoidjaid, kultuuri- ja spordihuvilisi ning kõiki teisi õpihimulisi. Sel suvel on võimalik õppida enam kui kolmekümnel koolitusel, mis toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

„Suveülikooli programmist leiavad enda jaoks põneva koolituse väga erinevate huvidega inimesed. Kursusi on motivatsiooni ja käitumise mõjutamise, loovuse, töösoorituse arendamise, nõustamisoskuste, ajajuhtimise, elumuutustega kohanemise, depressiooniga toimetuleku, ravimtaimede, õiguse jpt teemadel. Huvitavaid kursusi leiab ka kultuurivaldkonnast: kultuuride erinevused äris, kirjandus ja film, teatri mõju, mõisaarhitektuur, kudumine ning palju muud,“ tutvustas suveülikooli tänavusi võimalusi TÜ täiendusõppe programmijuht Esta Pilt. 

Osalejad saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Kui soovid end täiendada ülikooli õppejõudude ning oma ala parimate praktikute juhendamisel, siis liitu teiste motiveeritud õppijatega Tartu Ülikooli suveülikoolis!

Registreerimine ning täpsem info suveülikooli kursuste kohta on leitav suveülikooli koduleheküljelt. 

Vaata ka: 100 sekundi video: suvi on hea aeg õppimiseks

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Suvekool tõi kokku poolsada üleilma eesti keele õpetajat
• Suveülikool haarab kogu Eesti

Uue juhatuse esimehe esmaseks ülesandeks on sügiseks koos partneritega HITSA uue strateegia paikapanek, lähtudes hiljuti avaldatud uuringutest ning rahvusvahelistest arengutest digivaldkonnas. 

Varasemalt on Heli Aru-Chabilan töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumis nõunikuna, Välisministeeriumis erialadiplomaadina haridus- ja teadusküsimustes EV alalises esinduses OECD ja UNESCO juures, kuulunud SA Archimedes nõukogusse, samuti olnud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS asutaja ja nõukogu liige. Lisaks on ta olnud Eesti elukestva õppe strateegia juhtkomisjoni esimees ning Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia juhtkomisjoni esimees. 

Heli Aru-Chabilan

Samal teemal:

• IKT-riigi kuvandile tuleb anda kandev sisu
• Valitsus kinnitas hariduse prioriteedid

Autor: Anneli Mõtsmees, Lohkva Lasteaia õppealajuhataja

Seminari eesmärk oli jagada oma kogemusi erinevate vahendite ja rakenduste kasutamisest ning õppida uusi vahendeid ja võimalusi, mida kasutada lasteaia õppetöös ning projektitegevuses.

Seminaril osales kolm Eesti õpetajat. Foto: erakogu

Seminari sissejuhatuseks tegi Taani õpetaja Peter Jensen ettekande, mis keskendus meedia ja tehnoloogia kasutamise oskusele ühiskonnas. Ta märkis, et see oskus muutub järjest olulisemaks ning meie peame olema need, kes õpetavad lapsi meediast aru saama, teadlikult kontrollima meediat ja tehnoloogilisi vahendeid enda ümber, mitte olema kontrollitud meedia poolt.

Seminari üheks läbivaks teemaks oli e-turvalisus. On tavapärane, et lasteaias tehakse palju pilte ja videoid. Sellega seonduvalt on lapse privaatsuse säilimine väga oluline. Me oleme üldjuhul küsinud selleks nõusolekut lastevanematelt, kuid seminaril tõstatati küsimus, kas me oleme ka lastelt selleks nõusolekut küsinud. Sellel teemal on Norras läbi viidud laiaulatuslik uuring, mille tulemusel valmis kaks videot. Esimene neist paneb mõtlema, kui palju ja mida veebis jagada ning teine video räägib laste teadlikkuse tõstmisest pildistamiseks loa küsimisel ja loa andmisel.

Seminari esimesel päeval mängiti läbi mitmeid mänge, mille põhivahendiks oli nutiseadme kaamera. Pildistamine on üldjuhul esimene tegevus, mida õpetajad nutiseadmete või kaameraga lasteaias teevad, kuid pildistamist tuleb õpetada ka lastele. Selle harjutamiseks võib mängida mängu “Püüa mind, kui saad” - kullimäng läbi kaamerasilma, “Lähemalt kaugemale” - arva ära, mida ma pildistasin, “Tähe - ja numbrijaht”, “Otsi üles” - leia pildil olev ese või “Päeva fotograaf”, kus üks laps saab ülesande jäädvustada kogu päeva tegevused. Kõikide nende mängude juures rõhutati, et peale pildi tegemist on oluline koos pilte vaadata ja nende üle arutleda.

Seminari jooksul oli osalejatel võimalik luua animatsioon iStopmotion rakendusega ning katsetada mitmeid robootilisi vahendeid. Lisaks meile juba tuttavatele Beebotidele, Makey Makey´ile ja Ozobotile nägime uusi põnevaid vahendeid, mis ükskord ka Eestisse müügile võiksid jõuda. Ääretult toredad ja tänuväärsed vahendid olid digitaalsed mikroskoobid, EasiScope ja Proscope, millega saab uurida kõike, mis ette juhtub. Põnev vahed oli Osmo, mis võimaldas õppida inglise keelseid sõnu ja  numbreid, koostada tangrammi ning programmeerida. Tore väikestele lastele sobiv robot oli Röövik.

Taasavastamist pakkusid ka salvestavad pesulõksud, mis on Eestis ka müügil, kuid pole veel lasteaedades laialt levinud. Need lihtsad lõksud annavad suurepärase võimaluse lapsel salvestada oma juttu, näiteks kirjeldades oma kunstitööd ning hiljem koos salvestusega luua interaktiivne kunstinäitus. Teise toreda idee lõksude kasutamiseks pakkusid välja Malta õpetajad. Nemad kasutavad salvestavaid lõkse aardejahi mängimiseks.

Seminari teisel päeval jagas igast riigist üks õpetaja parimaid kogemusi. Meeldejäävad ideed olid Snapchati filtriga loodud mesilase lauluke sõimelastega, käsiprojektori kasutamine, et kuvada videot kas lakke või põrandale, lapse kodu külastamine läbi Google Maps'i.

Seminari viimasel kahel päeval toimus uute eTwinningu projektiideede väljatöötamine, kus üheks tingimuseks oleks IKT-vahendite kasutamine projektitegevuses. Seminari lõpus toimus projektide tutvustus. Neljapäevase tegevuse tulemus oli suurepärane, algatatud sai 13 erinevat projekti.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Oslos toimunud lasteaiaõpetajate seminar andis osalejatele palju uusi tutvuseid, innustust, ideid ja rohkelt motivatsiooni uute projekti alustamiseks. Tore oli tõdeda, et tegelikult on meil erinevates riikides samad rõõmud ja mured, vaid võimalused on veidi erinevad.

Samal teemal:

• Muljeid rahvusvaheliselt eTwinningu konverentsilt Münchenis
• Aktiivõpe eTwinningu kaudu

Loo autor on Antsla Gümnaasiumi klassiõpetaja Ly Raudsepp. 

Kuna oleme liikuma kutsuv ettevõtlik digikool, otsustati see päev läbi viia matkamängu stiilis, et lõimida erinevad ainetunnid ning õppida väljaspool klassiruumi. Hommikul kõlanud uudis, et reede on ülevabariigiline õues töötamise päev ja paitavad päikesekiired andsid aimdust, et paremat päeva professorite matkamänguks on raske leida. 

Moodustati segameeskonnad, kus olid esindatud kõik kolm klassi. Liikuda tuli turvaliselt liikluseeskirju järgides mööda Antsla linna punktist punkti. Lapsed pidid graafikult välja lugema oma teekonna ning jälgima kella, et õigel ajal õigesse kohta jõuda. Kokku oli punkte 15. Igas punktis tuli lahendada erinevaid ülesandeid. Lastel läks vaja nii eesti keele, matemaatika kui loodusalaseid teadmisi. Tegutseda pidi oskama ka QR-koodi abil. Samuti tuli lahendada mitmeid loovusülesandeid, kus pidi valmima foto, muusikapala looduslikust materjalist pillidega või õmmelda nii tühisena tunduvat pluusinööpi alates niidi nõela järgi ajamisest. Kõigele lisaks läks lastel vaja osavust ja kiirust. 

Et iga ülesanne saaks just meelepärase lahenduse, tuli osata teha oma meeskonnaga koostööd. Peab tõdema, et meie lapsed on väga nutikad, koostöövalmid, sõbralikud ja sportlikud. Kuigi kõige raskemaks ülesandeks osutus laste arvates just tavaline kõndimine. 

Suur tänu meie abilistele: Virge Niilus, Urmas Kiidron, Jüri Kiidron, Tiina Ploom, Elisabeth Keerov, Talvo Kont, Luule Kuusik, Kaja Simisker, Antsla linna raamatukogu töötajad Claire Piigli ja Mall Hüvenen, Antsla jahtkonna jahimehed Risto Tõniste ja Kaido Juks, Antsla apteeker Külli Varik, kohvik Kindel Koht ja Janika Tõntsel, Antsla Noortekeskus ja Eerika Lääts, Restik OÜ ja Milvi Pärn, Mattic OÜ ja Liia Klaar ja kõik meie enda kooli esimese kooliastme õpetajad. 

Päev oli lastele väsitav, aga täis põnevust, uute tutvuste loomist, enese proovile panekut ning rahulolu. Iga laps sellel päeval tundis end väikese targa professorina ja sai koolis omandatud teadmisi praktiliselt kasutada.

Pildid

Samal teemal:

• Antsla Gümnaasiumi õpilased tutvusid geenitehnoloogiaga rändavas bioklassis

Iga läbiloetud raamatu kohta tuleb joonistada pilt või täita küsimustik, mille vastu saab usin lugeja raamatukoguhoidjalt kleebise. Lapsed, kes koguvad 1. augustiks passi vähemalt 10 kleebist, on oodatud suvise lugemisprogrammi lõpetamisele.

Lugemisprogrammi kirjanduse valikust leiavad lapsed nii jutu- kui luuleraamatuid. Nende hulgas on näiteks Markus Saksatamme uusim kogumik „Viieküüruline kaamel ja teisi naljajutte", Kätlin Kaldmaa „Halb tüdruk on jumala hea olla" ja Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai". Välisautoritest on esindatud näiteks Lara Williamson, Kristina Ohlsson ja David Almond. Venekeelsete raamatute hulgast leiab näiteks Siiri Kolu Rööbeli-lood, Maria Parri „Vahvlist südamed" ja Ilmar Tomuskit, Markus Saksatamme ja Andrus Kivirähki teoseid. Raamatute nimekirjaga saab tutvuda Tallinna Keskraamatukogu lastelehel. Mitmeid lugemisprogrammi raamatuid saab laenata ja lugeda ka e-raamatukogust ELLU.

Programmis osalevad kõik Tallinna Keskraamatukogu teenindusosakonnad, haruraamatukogud ja raamatukogubuss Katarina Jee. Raamatukogude suvised lahtiolekuajad leiab raamatukogu veebilehelt.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu avas inglis- ja venekeelseid audio- ning e‑raamatuid sisaldava e-raamatukogu
• Rahvusraamatukogu pakub võimalust digiteerida raamat poole hinnaga

Veebiplatvormi arendamiseks kuulutati mai lõpus välja hange, sellele eelnes põhjalik analüüs, kust ilmnes, et meie haridusasutuste veebilehed on ebaühtlased, erineva kvaliteedi ja ülesehitusega. Analüüsi tulemusena valmis haridusasutuste kodulehtede prototüüp, nõuded kavandatavale platvormile ning stiiliraamat, mis koondab juhiseid kodulehele sisu loomiseks. Analüüsitulemustega saab tutvuda projekti lehel.

Uue platvormi kasutamine lihtsustab kasutajate jaoks koolide kodulehtedelt info leidmist, kuna uuel platvormil loodavad kodulehed on sarnase ülesehituse ja infoarhitektuuriga. Samas saab iga asutus kasutada kodulehe isikupärastamiseks oma kujundust ja domeeni. Seega aitab ühtne platvormiteenus kaasa selgemate ning informatiivsemate kodulehtede loomisele, samuti hõlbustab see haridusasutuste tööd.

Kodulehe uut platvormi saavad haridusasutused esialgsete plaanide kohaselt kasutama hakata alates 1. jaanuarist 2018.

Loodava platvormiteenuse kasutamisega kaasnevat majutus- ja hooldusteenust hakkab haridusasutustele pakkuma HITSA. Kõikide lisaküsimustega palume pöörduda HITSA IT-projektijuhi Kristi Kadaja-Kollomi poole: kristi.kadaja-kollom@hitsa.ee

Samal teemal:

• Soovitused IT-teenuste korraldamiseks üldhariduskoolides
• E-teenustes võetakse kasutusele uus autentimisvahend Smart-ID

Code Weeki algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. programmeerimisnädala tegevustesse on nüüdseks kaasatud üle 50 riigi. Eestis koordineerib nädala tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ning Code Week on meie koolides väga populaarne. 

20. mail Tallinnas toimunud ProgeTiigri õpilasvõistluse finaali „Mängumaraton“ võib lugeda omamoodi näpuharjutuseks enne Code Weeki: lapsed ja noored lõid „Mängumaratonil“ osalemiseks arvutimänge ja mobiilirakendusi, mis õpetavad programmeerima. 

Võidutöödest saab lähemalt lugeda Koolielu artiklist „Üks päev mängude maratonil“, võidutööde ja nende autorite nimekirja leiab HITSA kodulehelt. Aga „Mängumaratoni“ finaalis oli väljas 90 mängu ja kohal 250 õpilast, ja oma loo võinuks neist rääkida igaüks. 

Näiteks Koonga Kooli 5. klassi õpilased tutvustasid mängu „100 tarka“. Kaisa Mitt, Keitlin Suia ja nende õpetaja Margit Ojaots jagasid lahkelt selgitusi. „Mängus pead sõna kokku saama, mänguplatsil on tähed ja nupuga liikudes korjad tähed kokku,“ selgitasid tüdrukud. Mänguks on vaja allalaaditavat mängulauda, nutiseadet, millel on QR-koodilugeja ja ligipääs internetile, taimerit, QR-koodikaarte, nuppe, täringut ja otsitavat sõna.“Kui veeretad täringut, saad QR-koodiga küsimuse. Kõik küsimused on turvlisest internetikasutusest. Kui vastus on õige, saad nupuga liikuda ja tähe üles korjata. QR-koodi osa nõudis programmeerimist,“ selgitasid Kaisa ja Keitlin. 

Õpetaja Margit Ojaots ütles, et mängu idee tuli õpilastelt, tema aitas disainiga ja küsis n-ö karme kontrollküsimusi, et miks nii ja mitte teisiti. Mänguküsimusi mõtles välja terve klass. Tüdrukud ütlesid, et see oligi kõige keerulisem, ükski küsimus ei tohtinud korduda. Nad ise õppisid mängu tegemise käigus, kuidas QR-koode programmeerida. „Lapsed õppisid, kuidas üldse mänge teha. Sul peavad olema reeglid ja igale probleemile tuleb leida lahendus reeglite abil. Ja QR-koodidega polnud enne väga kokku puutunud, nüüd õppisid juurde,“ ütels õpetaja Ojaots.

Mäng „100 tarka“ võitis „Mängumaratonil“ II kooliastme tööde seas II koha. 

Kääpa Põhikooli 8. klassi õpilane Markus Purask oli võistlusel arvutimänguga „Targalt netis“. Markus on programmeerimist õppinud täiesti iseseisvalt, ja oma tulevikku näeb ta ka üsna kindlalt programmeerijana. „Tulevikus ongi ainult programmeerimisega seotud töökohad, tuleb juba nüüd õppida,“ ütles ta. 

Mängus „Targalt netis“on erinevad ruumid, iga ruum esindab ühte veebilehte. On õiged (turvalised) veebilehed ja on valed (õngitsemise eesmärgiga) veebilehed. Mängu eesmärk on läbida kõik ruumid edukalt, et valele veebisaidile ei läheks. Ehk siis veebiaadressi järgi tuleb ära tunda, mis on mis. „Olin kodus, hakkasin just magama minema, siis tuligi selle mängu idee. Öeldakse, et unes tulevad kõige paremad ideed,“ ütles Markus. Programmeerimisel kasutas ta tarkvara Unity. „Mängu tegemise käigus õppisin turvalise interneti kohta, programmeerida oskasin juba varem. Internetis ei tohi minna veebilehtedele, mida sa ei tunne, alati kontrolli üle. Kui kahtled, siis guugelda, küsi üle, kas see on turvaline veebileht. Ja alati tee oma tähtsatest dokumentidest varukoopiad. Panin mängu netti ülesse, et kõik saaksid mängida,“ õpetas Markus internetis käitumise põhitõdesid. 

Kohtla-Järve Lasteaed Buratino oli võistlusel „Kiisu mänguga“. Mängu mõte on väga lihtne: kiisu tuleb nooli liigutades juhtida kalani. Kui liigutad nooli valesti, põrkab kiisu vastu seina ja alustad otsast peale. Mängu mängitakse tahvelarvutis. „Mängumaratonil“ olid põhiautorid saalis teiste mänge proovimas, nii et selgitusi jagas õpetaja Anu Pedius. „See on kahe poisi koostöös tehtud – Artur ja Adrian, sügisel lähevad nad juba kooli. Algatus tuli lapsevanemalt, kes on koolis õpetaja. Tema toetas ka arvutiga tööd, programmeerimist. Oleme ProgeTiigri võistlustel varemgi osalenud,“ ütles Anu Pedius. „Tänapäeval läheb elu sellises tempos, et lapsed lihtsalt peavad oskama programmeerida, tehnika areneb nii kiiresti.“

"Kiisu mäng" sai võistlusel lasteaedade arvestuses II koha. 

Fotod: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused
• Martna Põhikool võõrustas programmeerimishuvilisi Soomest, Poolast ja Hispaaniast
• eTwinningu seminar Varssavis keskendus programmeerimisele