Kokkuvõtte tegi algatsue "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

Targalt Internetis olemise kuu kokkuvõte: algatuses osales sellel kuul 234 asutust (rekord!), kellest uusi tegijaid oli 19. Digitaalse ohutuse kohta käivaid postitusi tehti 68, Õpiveebi kohta 7.

Kõige enam postitasid: Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 23 korda, Põlva Gümnaasium 13, Antsla Gümnaasium 11, Pärnu Mai kool 11, Tallinna Kristiine Gümnaasium 10. Olete meile ikka ja jälle eeskujuks oma usinuses ja avatuses!

Auhinnad:
* Telia Eesti peauhinna (akupangad) võitsid Tallinna Lasteaed Kirsike, Jelena Kontse; Rakke Kool, Kati Kirsipuu; Kalli-Kalli Lasteaed, Liis Viin; Käina Kool, Urve Pärnamaa; Rannu Kool, Merle-Kairit Toom. 
* Õpiveebi aastase Premiumi kasutuse võitis Tallinna Kristiine Gümnaasium, Anne-Ly Sarapuu.
* Targalt Internetis koolitused võitsid Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (esindaja Olga Pilate), Pärnu Mai Kool (esindajad T. Vendel/Tiiu Kallas), Pangapealse Lasteaed (esindaja Eva Lank). 
* Tallinna Ülikooli Digiturbe Labori ingliskeelse kaardimängu võitis Räpina Aianduskool, Katrin Uurman. Et teised väga ei kurvastaks, siis siit on kättesaadav mäng ka veebist: http://dsg.onu.ee/
Palju õnne!

Märtsikuus on teemaks nutiloovus (kunstist programmeerimiseni). 
Ootame kõiki asutusi suunama õpilasi tegutsema digiloome valdkonnas - looge digipilte, uusi maailmu, programme, mänge, katsetage programeerimise õppimise keskkondi. Õpetajatelt tahame seekord teada, mis on teie jaoks digiõpetamine ja kuidas kolleegid ära digistada. Oodatud on ikka ka tavalised digikasutust populariseerivad tegevused ja lahendused, mida teistel on huvitav ja põnev lugeda kui ka endale kasutusse võtta.

Auhinnad: 
*Telia Eesti paneb välja 5 selfistikki, et meie nutiseadmetega tehtavate piltide vaated avarduksid - vaata maailma kui lind või pildista kui konn ja jälle on elu põnevam!
*Haridus- ja Teadusministeerium paneb aga loosi auhinna (3 akupanka) õpetajate mõtisklustele teemal: digiõpetamine. Võite kirjutada loo enda mõtetest või teha intervjuu kolleegiga ja lisada pildi (üldandmed: teie nimi, kool, õppeaine, staaž. Küsimused: kuidas digi on aidanud teie tööd paremaks muuta; kuidas digi kolleegilt kolleegile teie asutuses nakkab). 
*Eriauhind tuleb seekord Eesti 2.0 tegijatelt loosimiseks nende asutuste vahel, kes on oma postitustes katsetanud Cody.ee keskkonda. Loosis on Cody innovaatikakoolitus. #Cody.ee
*Ikka on aktiivne Õpiveebi pakkumine: too näide kasutusest ja kasuta ka #õpiveeb ning võida aastane Premium.

Juhend osalemiseks

Samal teemal:

• "Nutitund igasse kooli" veebruaris - digiturvalisus
• "Nutitund igasse kooli!" ootab näiteid kooli-kodu koostööst digivaldkonnas

Kokku laekus jaanuaris ideekorje kaudu 275 teemat Paidesse ning nii Kagu-Eesti kui ka Hiiumaa (eel)arvamusfestivali jaoks mõlemale umbes 40 aruteluideed. 

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul on praegusel tormilisel ajal üsna ootuspärane, et tajutakse vajadust küsida taas põhimõttelisi küsimusi. „Ajastumärk on seegi, et sageli küsiti väärtuste kohta eelarvamuste kaudu, mistõttu on sel aastal kavas ka eelarvamuste aruteluala,“ ütles Karulin. „Kuna tänavu on laste ja noorte kultuuri aasta, puudutavad väga paljud teemad lapsi ja noori: nende tervist ning kohustusi ja võimalusi nii hariduses kui ka tööturul. Lisaks jagub esimest korda regionaalarengu alale arutelusid mõlema festivalipäeva jagu, sest paistab, et käimasolev haldusreform on tõstatanud rohkem küsimusi kui pakkunud vastuseid.“

Festivali toimkonna liikmed hindasid saadetud ideid neljas kategoorias: arutelu eesmärgi argumenteeritus, teemapüstituse selgus ja põhjendus, aruteluvormi sobivus eesmärgi täitmiseks ja osalejate mitmekesisus. Arvamusfestival keskendub tänavu veelgi enam arutelude kvaliteedile ning seetõttu oli ka ideede hindamine seekord rangem. Festivali meeskond pakub ka mitmekülgsemat tuge arutelualade ettevalmistajatele.  

Täpsem Paide arvamusfestivali aruteluprogramm avalikustatakse juunikuus.

Hiiumaa (eel)arvamusfestivali üks korraldajatest Maria Ruubas on tänulik kõigile idee saatjatele, kes aitasid kaasa, et seal esimest korda toimuv festival oleks võimalikult sisukas ja põnev. "On hea meel näha, et ürituse vastu on suur huvi. Laekunud ideede hulk ületas meie ootusi," ütles Ruubas ja lisas, et oli nii ootuspäraseid ka kui üllatavaid teemapüstitusi. “Näiteks teema, kuidas panna pidu, mille arutelu peaks keskenduma rahvapidude formaadile ja kogukonnatundele laiemalt.” 

Kagu-Eesti (eel)arvamusfestivali korraldaja Ott Rätsep ütleb, et ideekorje põhjal tundub, et eelarvamusfestival tuleb tänavu aruteluderohkem kui mullu. “Ka meie ideekorjest peegeldus ühe aktuaalse teemana kogukondade ootused seoses haldusreformiga. Teiseks suureks teemaks regionaalarengu kõrvale tõusis keskkond,” kommenteeris Rätsep. 

Arvamusfestival on isetekkeline, kogu ühiskonda kaasav ja vaba õhustikuga kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa (eel)arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Avatud Eesti Fond ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes, Eesti Koostöö Kogu ja CV-Online. 

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Arvamusfestivali aeg
• Arvamusfestival: kuidas valmistuda ja mida oodata?

8.-10. märtsini saab oma kunstimeelt teatraalsete vahenditega väljendada ja nii mõndagi selle kaudu õppida. 4.-7. aprillil on Teatrituba aga nalja ja naeru täis kui naljakuu alguses kohe klounidega tutvuda saab.

Kunstitund teatritoas 08.-10.03

Teatrikunstnik on võlur, kes võib viia meid ajas rändama, tutvustada meile võõraid maid ja muuta soovi korral inimesed loomadeks või taimedeks. Teatritoa kunstitunnis räägitakse teatrikunstniku tööst ja kõik lapsed saavad ise teatrikunstnikuna kätt proovida.
Toimumiskoht: Särevi Teatrituba, Tallinn, Tina 23-13.
Sihtgrupp: lasteaedade vanemad rühmad, 1.-4. klassid.

Klounid, teater, tsirkus 04.-07.04

Nali ja nalja tegemine on tihedalt seotud väärtuskasvatusega. Hea naljaga saab kellegi tuju paremaks muuta ja võita sõpru. Naljaga saab ka haiget teha ning suhteid rikkuda. Missugune nali on hea nali? Programmi pealkiri paljastab ka tunni sisu – räägitakse klounidest ja nalja tegemisest, teatrist ja tsirkusest. Aimu saab klounide ajaloost, aga nalja tegemisega puututakse kokku ka väga vahetult.
Toimumiskoht: Särevi Teatrituba, Tallinn, Tina 23-13.
Sihtgrupp: lasteaedade vanemad rühmad, 1.-4. klassid.

Täpsem info ja külastusteks registreerumine: http://tmm.ee/teatrituba-haridus

Allikas: Särevi Teatritoa info. 

Samal teemal:

• Jõulutunne Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist
• Muuseumide ühine infopäev õpetajatele läks edukalt
• Tartu Ülikooli muuseumi kaks lustakat tegelast

1.03 avatakse näitus „Rooma mündid ja Eesti“, mille raames eksponeeritakse ja tutvustatakse Eesti üht viimase aja olulisimat ja põnevaimat aardeleidu, mis koosneb 51 Rooma mündist, neljast sõrmusest, käevõrude katketest ja pronksrõngast. 

„Kuigi 2015.aastal Varudi-Vanakülast avastatud aare oli segamini küntud ligi 3 m2  suurusele alale, õnnestus arheoloogiliste päästekaevamiste käigus leid siiski tervikuna kätte saada. Tänu sellele on olnud võimalik täpsustada väga mitmeid seni oletusliku iseloomuga või lausa spekulatiivseid väiteid. Materjaliteadlaste analüüsidest selgus näiteks, et Rooma münte kasutati siinmail mitte rahana, vaid hoopis uute, kohalike ehete valmistamiseks,“ kommenteerib näituse kuraator Mauri Kiudsoo. 

Näitus jääb Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avatuks 31. maini ning toob märtsikuus kaasa ka Antiigiakadeemia, kus on neljal nädalal võimalik osa saada põnevatest loengutest. 

1.märtsi loeng keskendubki näitusetemaatikale ning kuraator Mauri Kiudsoo kõneleb Eesti suurimast Rooma rauaaegsest peitleiust. 

8. märtsil on huvilised oodatud osa saama teadur Ester Orase ettekandest „Kavastu pronkslamp – loodusteaduslike uuringutega põneva muinasaegse looni“, mille käigus saab 20. sajandi alguses leitud lambi päritolu, rännutee ja võimalik tähendus lahti seletatud. 

15.märtsil esineb arheoloog Risto P. Koovit, kes kutsub osalejaid väikesele ekskursioonile sellesse aega ja ruumi, kust pärinevad näituse „Rooma mündid ja Eesti“ staareksponaadid ehk 51 rooma münti. 

21.märtsil on aga kõik oodatud kuulama Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu ettekannet teemal „Hannibali marss ajalukku“, mis käsitleb süvenenult II Puunia sõja käigus Hannibali juhtimisel toimunud retke, kus 65 000 meest ja 37 sõjaelevanti ületasid Alpid ning jõudsid Po jõe orgu, kus purustasid mitmes lahingus Rooma armee. 

Kõik Antiigiakadeemia loengud algavad kell 17.15 ning neis saab osaleda muuseumipiletiga. Tartu Ülikooli töötajatele ja tudengitele on muuseumikülastus tasuta. 

Erakordselt on TÜ kunstimuuseum märtsikuus avatud ka ühel laupäeval – 4. märtsil kell 11-16 – et pakkuda paremat võimalust tutvuda näitusega ning ka hiljuti avatud muumiakambriga. 

Allikas: TÜ kunstimuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseum kutsub Teadlaste Ööl avastama ulmelisi paiku ja oma fantaasia piire
• Koolivaheajal tähetorni ja kunstimuuseumisse!

Leidub ka hulk toredaid seoseid – “Eesti on väike, mina olen väike. Eesti on lahke, mina olen lahke. Eesti on töökas, mina olen töökas."
  
Kõige erilisemaks peavad lapsed eesti keelt, kodu ja peret, Eestimaa ilu ja metsarohkust. Eestis elavad toredad, sõbralikud, naljakad, erinevad ja erilised inimesed, meil on neli aastaaega ja ei ole looduskatastroofe. Erilised inimesed on laste arvates Arvo Pärt ja Kelly Sildaru. “Eesti on ainulaadne riik, sest me kasvatasime endale ise süüa ja ehitasime maju” ja “Eestis on öö siis, kui teisel pool maakera on päev”. Laste konkurentsitu lemmikkoht Eestis on  kodu oma voodi, kolme padja ja paksu tekiga.
  
Enamiku laste meelest Eestis midagi väga imelikku ei ole, kuid palju nimetatakse imelikuna meie kliimat, Eesti väiksust ja naispresidenti. Muret tuntakse inimeste kiirustamise, imelike vanasõnade ja Eestist lahkumise üle, puudust aga kõrgetest mägedest ja kaelkirjakutest loomaaias. “Imelik on see, et kui Eesti rahval on mingi probleem, siis ei tegeleta sellega kohe, vaid jäetakse see kõrvale ja alles siis, kui probleem on lahendatud, küsivad kõik, kes sellega tegelema pidid, miks te meie abi ei küsinud." 
  
Eestlane on laste meelest tore, heatahtlik, sõbralik ja tark, ka töökas, ilus ja viisakas ning sööb kõike ja sülti ning on Eesti ilmadega harjunud. “Eestlased on tagasihoidlikud, kuid see ei käi kõigi kohta. On väga palju julgeid ja aktiivseid inimesi, kes võtavad sõna. Eestlased on töörahvas ja paljudele meeldib maal elada.” “Kui neid kiidetakse, siis nad häbenevad oh-mis-te-nüüd...”
 
7-12-aastaste laste ülemaailmses küsitluses „Mina ka!“ osales üle 4000 lapse Eestist Tonga saareni. Tähelepanu all olid nende mõtted Eesti, koolielu, vaba aja ja kultuuriliste eelistuste kohta. Küsitluse tulemused aitavad luua tänapäeva Eesti laste portreesid ning on inspireerivaks materjaliks uue Eesti lastest kõneleva trükise koostamisel. Vabariigi aastapäeva eel tehtud väljanopped küsitluste tulemustest annavad aimu, mida laps Eesti puhul oluliseks ja eriliseks peab.
  
Küsitlusele vastajate vahel loositakse auhinnad 1. märtsil. Auhinnad on välja pannud Eesti Rahva Muuseum, Eesti Meremuuseum, Tervishoiumuuseum, Pillezoo,  kino Sõprus, ajakiri Täheke ning Haridus- ja Teadusministeerium.
  
Laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!” eesmärk on väärtustada last ja noort kui kultuuriloojat ja publikut. Teema-aasta on ellu kutsunud kultuuriministeerium ning seda viib läbi Eesti Lastekirjanduse Keskus. Teema-aastast inspireeritud trükise annab välja Eesti Instituut.

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus. 

Samal teemal:

• Naerul näoga Nõlvakule
• MTÜ Lastekaitse Liit: lapsel on õigus olla ära kuulatud!
• VII väikeste kodu-uurijate võistlus kutsub osalema

Kallid eestimaalased, austatud hariduse andjad ja igas vanuses õppijad!

Meie Eestimaa iseseisvuse ja tema rahva isemõtlemise üks kõige olulisem vundament on Eesti kool ning haridus.

Seetõttu kiikasime aastapäeva puhul ministeeriumi riiulitele, kuhu on ajaga kogunenud väga häid mõtteid meie koolilastelt. Tahangi haridus- ja teadusministrina soovida meile kõigile õnne just nende suu läbi, kelle heaks me iga päev töötame.

Üheksa aastat tagasi korraldasime visioonikonkursi ja küsisime tollastelt õpilastelt, milline võiks olla Eesti oma sajanda sünnipäeva eel. Seda on kohane meenutada meie viimasel kahekohalisel hällipäeval.

Keskmist vanuserühma esindanud ja tollal Tartu Mart Reiniku Koolis õppinud Kaur kirjutas, et aastate pärast tunnevad kõik meie inimesed uhkust oma maa, keele ja kultuuri üle. Ta uskus, et haridus voolib meist intelligentsed ja korralikud inimesed. „Igaüks saab öelda, et Eestimaa on maailma ilusaim maa,“ leidis Kaur.
Nooremas vanuserühmas osalenud Viiratsi Algkooli tüdruk Liis kirjutas siira luuletuse: „Eestimaa on kaunis väike riik, siin jaanipäeval liigub kiik, siin valitseb rahu, sest kaklejaid siia ei mahu!“

Seda kõike ma meie riigi sünnipäevaks soovingi. Kaurilt laenan mõtte, et tunneksime uhkust oma hariduse ja ilusa Eestimaa üle, Liisi sooviga ühinen samuti – liikugu kiik ja valitsegu rahu meie kõigi südames.

Soovin meile kõigile kaunist pidupäeva! Elagu Eestimaa!

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Tartu ülikool tähistab täna Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsertaktusega
• EV99 Tehnikaülikoolis: aastapäevakõne Maarja Kruusmaalt ning uute dekaanide ametissepühitsemine

Linnalaager toimub 20.-24. märtsil kell 9.00-17.00 Vivendi koolituskeskuse puidu- ja paberistuudios (Sõpruse pst 211 a, Tallinn).

Osaleda saab nädala kaupa, vajalik on eelregistreerimine. Kui põhirühm koos ja vabu kohti on, saab osaleda ka päeva kaupa.

Osalustasu (sisaldab nii sooja sööki, materjale kui ka külastuskohtade piletiraha)

• 1 nädal (5 päeva)  75 €
• 1 päev 17 € (kehtib üksikute osaluspäevade korral)

Täpsem informatsioon ja registreerimine kodulehel: http://www.vivendi.ee/LINNALAAGER

Kohtumiseni linnalaagris!

Innove viib koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi koolides ulatuslikku rahuloluküsitlust - küsitletavate ring on laiem kui varasemalt, hõlmates lisaks õpilastele ka õpetajaid ja lapsevanemaid. Mida küsitlus endast täpsemalt kujutab ja miks seda tehakse – sellest rääkisid Terevisioonis Aune Valk Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Keila kooli õppejuht Ahti Noor.

Vaata intervjuud siit! 

Samal teemal:

• PISA 2015: Eesti põhiharidus on Euroopa parim
• Kooliga on rohkem rahul väikeste põhikoolide ja suuremate gümnaasiumite õpilased
• Oma kooliga on enam rahul poisid
• Riik hakkab senisest ulatuslikumalt analüüsima rahulolu haridusega

Tutvustatakse keskkondi ja töövahendeid Wizer, SketchPad, Logmakr, Pixacards, SchamticMind, mille juhendid lisati Koolieluportaali jaanuaris ja veebruaris. 

Veebiseminarile saab registreeruda siin. 

Varasemate veebiseminaride salvestusi näeb siit. 

Samal teemal:

• Uued töövahendid Koolielu portaalis
• Veebipõhised töövahendid kaartide loomiseks
• Aga mida Henry siis teeb igapäevaelus ja internetis?

eTwinningu pedagoogiline juht Anne Gilleran märgib väljaandes: "Me ei saa enam eristada digimaailmas ja füüsilises maailmas juhtuvat, need on igal tasandil üksteisega seotud ning sel, mis juhtub ühes, on suur mõju teisele." Just seetõttu vajame digitaalse kirjaoskusega vastutustundlikke kodanikke.

Raamatus määratletakse digitaalset kodakondsust kolme põhilise samba kaudu: kuulumine, kaasatus ja kaitse. 

Tänapäeval ei kasutata digitaalsete kodanike mõistet üksnes tehnoloogia kasutajate kohta, vaid see tähistab neid, kes kasutavad tehnoloogiat aktiivselt ning turvalisel ja vastutustundlikul viisil.

Sama rõhutatakse ka raamatus esiletoodud arvukates projektides, mis olid seotud eTwinningu 2016. a digitaalse kodakondsuse teemaga. Neist leiab ideid ja selgitusi, kuidas õpetajad ja õpilased on arendanud uusi digioskusi ja 21. sajandi õppimisvõimet. 

Raamatut on nüüd võimalik eTwinningu trükiste lehelt alla laadida. 

Samal teemal:

• eTwinningu jõulud
• eTwinningu aastakonverentsil räägiti digitaalsete kodanike kasvatamisest
• eTwinningu nädalal räägime digitaalsest kodakondsusest