Samuti luuakse mitmekülgseid ja paindlikke õppimisvõimalusi. 

Sihtasutuse Innove korraldatud taotlusvoorust saab toetust kokku 16 keeleprojekti.  

Toetuse saajate hulgas on kaheksa haridusasutuste riigi- ja võõrkeelte alast koostööprojekti, millega parandatakse kuni 26-aastaste noorte keeleoskust ning suurendatakse nende valmisolekut tööturul edukalt toime tulla. Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul plaanivad õppeasutused projektide raames läbi viia kooliõpilaste keeleoskust arendavaid suvekoole ja noorte vahetusprojekte. „Näiteks korraldab Räpina Aianduskool keelesilla Narva-Jõesuu ja Räpina vahel ning toetust saab ka üks lasteaia projekt, kus keeleõppes kasutatakse lasteraamatute abi,“ toob Parve välja.

Lisaks toetatakse kaheksat kohalike omavalitsuste projekti, mille sisuks on ebapiisava riigikeele oskusega elanikkonna keeleõpe. Tavapäraste kursuste asemel pakutakse keeleõppeks ka muid viise, näiteks organiseeritakse keeleklubisid ja praktikavõimalusi. „Enim on rahastatud projektitaotluste seas just Narva piirkonna projekte, sest seal on vajadus keeleõppe järele eriti suur. Narvas on üheks sihtrühmaks ka taksojuhid, kelle keeleõpet plaanitakse parandada. Näiteks koostab kohalik keeleõppe firma taksojuhtidele eesti-vene vestmiku, samuti korraldatakse erinevaid situatsioonide läbimängimise treeninguid. Lisaks Narvale käivituvad keeleprojektid ka Paldiskis, Pärnus ja Valgas,“ selgitab Parve.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaeksperdi Pille Põikliku sõnul näitavad toetatavad projektid, et omavalitsused ja koolid on valmis keeleõpet korraldama ka loovalt ja paindlikult ning taotlusvooru avamisel soovitigi kõige enam leida ja laiendada paindlikke õppimisvõimalusi. 

Esimeses taotlusvoorus toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik keeleprojekte enam kui 117 000 euroga. Toetust saanud projektide nimekirja leiab Innove kodulehelt.

Taotlusvoor „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“ avatakse kohalikele omavalitsustele ja haridusasutustele ka sel aastal. Lähemat infot saab Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Innovest saab toetust taotleda õpetajate täiendusõppe läbiviimiseks
• Toetust saab taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks

Teravili on Eestis oluline põllukultuur ja toiduaine. Paraku ei tee paljud inimesed vahet kaeral, odral, nisul ja rukkil. Et tutvustada teraviljaliike ja Eestis aretatud sorte, on kavas 2017. aasta kevadel rajada 100 teraviljapeenart kaheksa Jõgeval aretatud odra-, kaera-, suvinisu-, herne- ja oasordiga.

Loe algatusest täpsemalt Äripäeva veebist! 

See ei tähenda, et huvilised koolid-lasteaiad peaksid nüüd hakkama suuri põllumassiive harima, piisab täiesti lapikesest kooli- või koduaias. "Esimeste päevadega on registreerinud kaks lasteaeda: Haiba lastead Riisikas ja Sutlema lasteaed Linnupesa, Kernu Põhikool ja Järvamaa Kutsehariduskeskus," ütles Heino Laiapea. "Just lastele õppimiseks sobib see. Näiteks võib saagist valmistada viljavihud, mida saab kasutada koolides õppevahenditena. Õpetajatele peab jääma loominguline moment ja isemõtlemise võimalus," sõnas ta selle kohta, mida saagiga pärast peale hakata. Ideaalis võiks algatuse eestvedaja arvates teraviljapeenraid olla ühtlaselt kogu Eestis. Nii koduaedades, külaplatsidel, kooliaeades. "Ja miks mitte ka linnades, muuseumides, teadusasutustes ja ajakirjanike aedades. No see rohkem unistus!" sõnas Heino Laiapea. 

Kõik, kes tunnevad selle algatuse vastu huvi ja tahaksid ise teraviljakasvatamist proovida, võivad ühendust võtta Heino Laiapeaga e-postiaadressil heinoprei@gmail.com. Seejärel lepitakse kokku kõik üksikasjad, sh ka see, kuidas pakendatud seemned külvajateni jõuavad. 

Allikas: algatuse "2017. aastal külvame 100 teraviljapeenart" info. Fotod: Heino Laiapea. 

Samal teemal:

• EV100 algatus „Igal lapsel oma pill“ avas tänavuse taotlusvooru
• Loodus lummab 2. klassi õpilasi
• 9500 noort osales tänavu metsaviktoriinil

Muinasjutus „Tark mees taskus“ kuuleb noormees kivi seest pirinat; selgub, et seal on keegi vangis. See on väike mehike, kes vabanenult lubab hakata noormehe nõuandjaks. „Kus sul iial minu abi ja nõu tarvis läheb, seal astun ma püksitaskust ja kargan sulle kõrva taha nõu andma, mis sa pead ette võtma ja tegema.“ Kas tõesti oskas Friedrich Reinhold Kreutzwald enam kui 150 aastat tagasi ilmunud lugudes ette näha nutitelefoni võimalusi?

„Eesti rahva ennemuistsete juttude“ ilmumisest möödus mullu just nii palju aastaid. Nüüdseks on lõppemas koolitus, millega tähistati seda tähtpäeva. Koolitusseminar toimus jutumeistri kunagises koolihoones Rakveres – TLÜ kolledžis. Koolituse korraldas Eesti Lugemisühing ja rahastas kultuurkapital. Esinesid Eesti Rahvaluulearhiivi juhataja Risto Järv, muuseumipedagoogika õppejõud Kaja Visnapuu ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Reet Tomband. Seminari kodutöö eeldas mõne muinasjutuga tegelemist oma lasteaia- või koolitöös, raamatukogus või huviringis, ja selle tööga valmivate materjalide esitamist Eesti Lugemisühingu kodulehel. Praktiliste tegevuste käigus selgus, et Kreutzwaldi lood võivad üsna toredat elu elada ka tänases koolis, lasteaias, raamatukogus ja mujal.

Klassika ei vanane. Tänagi leidub neid, kes tahaksid töötegijatena pidada vähenõudlikku puulast ja tohtlast kui ka vaeslapse käsikiviga rikkust kokku ajada.

Seminarist osavõtjad hindasid kõrgelt Risto Järve selgitusi muinasjutupärandi kohta üleüldse kui ka konkreetselt päevateemal, sealhulgas osutusi rahvaluule ja kirjanduse veebivarale – nagu nt Kirjandusmuuseumi tore veebileht "Kreutzwaldi sajand". Seal leiab rikkalikult teavet nii Kreutzwaldi ja tema loomingu tausta kohta kui ka teiste eesti kirjanike ja avaramalt eesti ja maailma kultuuriloo kohta. Tarkvara on kättesaadav ka nutitelefoni ja tahvelarvuti versioonina: http://krzwlive.kirmus.ee/

Seminaris osalenute järjest lisanduvaid töönäiteid leiab huviline aga aadressil http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=460

Osalema on oodatud lasteaedade vanemate rühmade lapsed ning 1.–9. klassi õpilased koos õpetajate ja vanematega. Kevade otsimine algab 1. märtsil ja kestab mai lõpuni.

„Tere, kevad!" eesmärk on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid märkama looduses toimuvaid muutusi. Lapsed õpivad tundma looma- ja taimeliike: vaadeldakse 36 Eestis tavalise looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt sinilill, paiseleht), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened  (kevadkogrits). Lapsed sisestavad nende ilmumise kuupäeva kevadvaatluste kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi ning kevade saabumist üle Eesti saavad veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.

Lisaks loodusvaatlustele sisaldab „Tere, kevad!” ka mitmeid võimalusi lisategevusteks – kõik osalejad saavad veebi panna oma joonistusi kevadekuulutajatest ja kevadluuletusi, toimub kevadfotode konkurss. Lisategevused annavad võimaluse lõimida loodusvaatlusi paljude teiste õppeainetega. Jätkub ka loodusviktoriin kahes vanuserühmas, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis.

Projekti töökeel on eesti keel, kuid olulisemad juhendmaterjalid on veebis olemas ka vene keeles.

Eelmisel, 2016. aastal avastas koos kevadet 500 gruppi 8350 lapsega üle kogu Eesti, arvukat osalust oodatakse ka sel aastal.

Juhendavatel õpetajatel tuleb oma grupid registreerida veebruari lõpuks.

Registreerimine, lisainfo kevadvaatluste ja muude tegevuste kohta: http://tere.kevad.edu.ee

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Seekordne seminar aitab avada muutunud õpikäsituse mõistet. Kuuleme koolijuhtide, õpetajate ja haridusekspertide kogemustest muutunud õpikäsituse rakendamisel ning uurime, kuidas tehnoloogia seda mõjutab. Millised õppemeetodid toetavad muutunud õpikäsitust? Millist ettevalmistust see õpetajalt nõuab? Mida õppijad sellest kõigest arvavad?

Avaettekandega esineb Mati Heidmets, kes asetab Eesti õpikäsituse rahvusvahelise haridusuuenduse konteksti ning arutleb, miks peaks õpikäsitus muutuma ning mida see muutumine õpilasele, õpetajale ja koolile tähendab.

Võrgustik Võrgutab seminaril teeme teatavaks ka „E-kursuse kvaliteedimärk 2017“ saajad ning anname üle tunnistused!

Loe lähemalt ning registreeru hiljemalt 6. märtsiks: http://koolitus.hitsa.ee/training/1006

Samal teemal:

• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis
• Seminar sarjast "Võrgustik võrgutab" keskendub õpetaja professionaalsele arengule

Avalik tasuta WiFi  - JAH! või pigem EI!

Eesti on uhke selle üle, et siin saab igal sammul ühineda avaliku WiFi võrguga, mida teistes Euroopa riikides on peaaegu võimatu leida, isegi suurtes keskustes. Aga kas on ikka turvaline ühineda oma seadmega avalikku WiFi võrku? Tegelikkus on see, et ühendudes kellegi suvalise WiFi võrguga anname sisuliselt ka ligipääsud selle võrgu haldajale. Seega tuleks seadistada oma kasutatavad seadmed käituma järgmiselt: nad võivad WiFisse ühenduda ainult kasutaja lubamisel, mitte automaatselt;  seadmes on kasutusel tulemüür ja viirusetõrje; kui olete olnud ühendatud ebaturvalisse võrku, siis vahetage kodus ära kõik oma paroolid, et ennetada edasisi probleeme. Lisavõimalused: kasutusel on krüpteeritud andmeside või luuakse tunnel kohta läbi VPNi, mille läbi on võimalik turvaliselt internetis käia. Kõige parem soovitus on aga see, et kui ei ole kriitilist vajadust, siis ei ole vaja ka WiFis passida, kasutage oma mobiilset andmesidet!

Asjad netis – uued võimalused ja ohud!

Asjade interneti vähene turvamine on loonud võimaluse uue ajastu küberrünnakuteks. Pisikeste turvamata võrku ühendatud seadmete automatiseeritud ülevõtmine võimaldab massirünnakuid korraldada, mis võivad põhjustada suurte süsteemide tegevuse väljalülitamist. Asjadest loobumine ei ole ilmselt võimalik, sest isegi kui me loobume nutikatest asjadest, kasutatakse neid meie ümbruskonnas edasi, tahame me seda või mitte. Ohtude vältimiseks on vaja võimalikke ohtusid tunda. Mida vähem me teame, seda turvalisem maailm meile tundub. Mida rohkem teame, seda paremaid valikuid saame teha.

Vaata, vaata mind!

Üks võimalus oma elu jagada ja teistele nähtavaks teha on asukoha jagamine. On võimalik ennast n-ö "sisse registreerida" (check-in) mõnes avalikus asutuses nagu näiteks restoran, teater, näitus või siis lihtsalt kuskil ilusas metsatukas GPS-i abil positsioneerides. Oma asukoha jagamine, fotode postitamine ja sõprade täägimine on suurepäraseks infoallikaks kurjategijale, kes planeerib röövi või tahab sind muudviisi ära kasutada. Samuti saavad kurjategijad sinu käitumist jälgides kokku panna sinu profiili: kes sa oled, kus sa käid ja kellega suhtled. Turvalisuse kaalutlusel soovitavad paljud turvaeksperdid GPS-i oma telefonis välja lülitada, kui seda ei kasutata. Vastasel korral jälgivad erinevad rakendused pidevalt sinu asukohta ja koos sinu isikuandmetega võib info muutuda ohuks sinu identiteedile ja privaatsusele.

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Foto: Flickr, kasutaja Bob Cotter, litsents CC BY-NC-ND 2.0

Samal teemal:

• Digiturvalisus: töötaja kui turvarisk
• Digiturvalisus: paroolid ja andmed
• Digiturvalisus ja arvutimeedia

Mängude loomise kaudu saavad noored jutustada mõnda lugu, disainida tegelasi ja maailmu ning seejuures lõimida erinevaid huvivaldkondi nagu tehnoloogia, kunst, muusika, keeled jt. „Mängude abil õpivad lapsed probleeme samm-sammult lahendama. See arendab nende algoritmilist mõtlemist, seoste loomise- ja struktureerimisoskust, mis on kõik vajalikud keerulisemate programmeerimisülesannete lahendamiseks,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Võistlusel saavad noored ka võimaluse väljendada, kuidas nad ise tahaksid programmeerimist ja turvalise internetikasutuse põhimõtteid õppida.“

ProgeTiigri võistlusel saavad osaleda kõik alus- ja üldhariduse õppijad vanuses 5-20 nii individuaalselt kui ka kuni viieliikmeliste meeskondadena. Võistlustööna tuleb esitada programmeeritud või disainitud mäng, mis õpetab programmeerimist või turvalist internetikäitumist, kusjuures lahenduseks võib olla nii arvutimäng, nutiseadmes mängitav rakendus kui ka laua- või kaardimäng.

Võistlustöid saab esitada kuni 23. aprillini 2017 HITSA konkursiveebis.

Töid hinnatakse viies vanuserühmas, finalistid selguvad 8. maiks. Finaal toimub 20. mail Tallinnas, kus kuulutatakse välja ka võitjad. Parimate tööde autoreid ootavad põnevad tehnoloogilised vidinad ning kõikide finaali pääsenud koolide vahel loositakse välja ProgeTiigri võistluse peaauhind väärtuses 500 eurot. Võistluse auhinnafond on 10 000 eurot.

ProgeTiigri võistluse reeglite ning ajakavaga saab lähemalt tutvuda HITSA kodulehel: konkurss.hitsa.ee.

ProgeTiigri võistluse läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001) ja Euroopa Ühendamise Rahastu projektist „Targalt internetis“.

Samal teemal:

• Kuidas ja miks õpetada programmeerimist?
• Avatud on ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoor haridusasutustele

„Pillimänguoskus avab lastele täiesti uue imelise maailma ja seetõttu on uute pillide soetamine tõeliselt hea kingitus kõigile lastele ja noortele. Ühegi Eesti lapse pilliõpe ei peaks jääma pilli puuduse taha pidama,“ rääkis EV100 juhtrühma liige Tiit Pruuli. Tänavu toetab Riigikantselei pillide soetamist 330 000 euroga. Toetust saavad taotleda asutused, kes pakuvad muusikalist huviõpet: muusikakoolid, huvikoolid, kultuuri- ja noortekeskused, orkestrid. Samuti saavad toetust taotleda lasteaiad ning muusikaringide läbiviimiseks ka üldhariduskoolid. Pilliostu rahastatakse kuni 80% pilli hinnast, taotleja omafinantseeringu suurus on vähemalt 20%. Täpsemat infot projekti tingimuste ning taotluse esitamise kohta saab siit.   

Tegemist on järjekorras juba kolmanda taotlusvooruga, üks voor toimub veel 2018. aastal. Tänaseks on toetatud tuhande pilli soetamist, nende seas on uusi pille saanud ka Värska Muusikakool. Värska lastel on võrreldes varasemaga juures kaks viiulit ja kaks akordionit, seal hulgas digitaalne akordion. „Viiulid said enda kasutusse Mari ja Joosep, kes rõõmustasid uute pillide hea kõlakvaliteedi üle,“ ütles muusikakooli direktor Tiina Kadarpik. Tänu uudsele kõlale ja erinevatele heliefektidele on lastes erilist huvi tekitanud digitaalne akordion. „Meie akordioniõpetaja lisab digitaalse pilli rütme ja erinevaid tämbreid ansamblite koosseisu ja õpilased on andnud tagasisidet, et digitaalse akordioni lõõtsa liigutades ei väsi nii kiiresti kui naturaalpilli puhul,“ lisas Kadarpik. 

Lisaks taotlusvoorus osalemisele on kõik pillisoovijad teretulnud endast märku andma  pill.hooandja.ee keskkonnas. Tegemist on ühisrahastusplatvormiga, kus kõik head annetajad saavad oma panuse anda. Kõigile, kes pill.hooandja.ee keskkonnas koguvad oma projektile vähemalt 75% eesmärgistatud summast, garanteeritakse puudujääva summa eraldamine "Igal lapsel oma pill" eelarvest.

Ühiskingituse eestvedajad on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond. 

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Tulemas on Eesti rahva ja riigi senise ajaloo kõige ümmargusem ja suursugusem tähtpäev. Sünnipäeva tähistatakse 2017. aasta aprillist 2020. aasta veebruarini. Lähem info ettevalmistuste kohta on leitav veebilehelt ev100.ee. 

Allikas: EV100 korraldustoimkonna info. Foto: erakogu.

Samal teemal:

• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus
• Huvikoolid saavad riigilt toetust
• DJ-d õpetavad HITSA tehnoloogiapäeval muusikat miksima

7. veebruaril, turvalise interneti päeval said huvilised seda otse Henry Jakobsonilt küsida, sest ta juhtis HITSA veebiseminari „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades“. Lühidalt kokku võttes kõlaks vastus nii: mõtle, mõtle  ja veel kord mõtle, enne kui postitad; eraelust tuleb kirjutada ja fotosid postitada nii, et sa justkui ütleksid kõik, aga tegelikult jätad kõik privaatse ütlemata. 

Seda, et iga postitust tehes mõtleb ta turvalisusele ja privaatsusele, rõhutas Henry Jakobson korduvalt. Miks ta üldse blogi „A mida Henry teeb?“ peab? „Kui ma midagi oma lastest postitan, mõtlen alati, miks ma seda teen. On neli peamist põhjust: minu enda edevus; teiseks see, et ma olen oma laste üle väga uhke ja ma tahan seda inimestega jagada; kolmandaks et ma olen midagi saavutanud ja neljandaks, miks mina või inimesed üldse postitavad, on võimalused,“ sõnas Henry Jakobson. „Minu jaoks on kolm viimast aastat postitusi avanud palju võimalusi, aga kõiki ma siiski vastu ei võta.“

Ta sõnas, et põhiline, mida ta postitab, on pilt. „Pilti tehes pean alati olema teadlik pildi tagamaadest. Esimene asi – kus on pilt tehtud? Mis on näha taustal? Sa ei taha ju olla see inimene, kes postitab kõigi teiste laste pilte ka,“ tõi Jakobson näite. Või siis ära postita pilte, mille põhjal on kerge tuvastada, kus sa elad. „Teha pilti nii, et aadress jääb maja seinalt näha, ei ole hea mõte.“ Ta rõhutas ka, et inimesed unustavad ära, et pildid sotsiaalmeedias ei ole üksnes talle endale vaatamiseks, neid näevad kõik. „Kuidas keegi pildile jääb, ka see on oluline. Sa ise võid pildil väga kena välja näha ja tekib kiusatus pilti kasutada, aga kui sõber su kõrval on üsna kehvalt pildile jäänud, siis parem pane see foto kõrvale,“ soovitas Jakobson. „Oluline on ka emotsioon, mida postitus vaatajas tekitab. Postitada pilte lihtsalt niisama (ma kõndisin tänaval ja nägin seda maja) ei ole erilist mõtet.“

Sama kehtib videote üleslaadimise kohta. Henry Jakobson sõnas, et ka temal tekkis uude kodusse kolinuna kiusatus teha video-kodutuur, näidata lugejatele, kus ja kuidas tema pere elab. Aga ta taipas kiiresti, et sama hästi võiks ju siis oma korterivõtmeid jagada: palun, elutoast saate kaasa võtta selle ja köögist tolle. „Me ei tea kunagi, kes missuguste kavatsustega meie videoid vaatab,“ sõnas ta.

Ka tekstipostituste puhul soovitas ta alati mõelda ja teadvustada, et see jääb internetti ülesse. „Ka mina olen sattunud halva teeninduse ohvriks ja emotsioon on hästi negatiivne. Aga ma ei pane seda oma blogisse ülesse. Sest kui maha rahunen ja hakkan asju läbi mõtlema, siis saan aru, et mitte minu mõistus ei tahtnud blogisse kirjutada, vaid just minu emotsioon,“ rääkis Henry Jakobson veebiseminaril osalenutele. Ka tekstide puhul soovitas ta kõik detailid läbi mõelda, rõhutas, et kui teed nalja, siis iseenda üle, ja kui kirjutad teistest inimestest, siis kuidas nemad sellesse suhtuksid, kuidas see neid mõjutab. 

„Ma ei kirjuta sotsiaalmeedias mitte kunagi näiteks vaktsineerimisest, sest mingil määral peavad lugejad mind arvamusliidriks. Ja arvamus on ainult minu arvamus, see ei ole tõde. Mul on blogijana see vastutus, et ma ei viskaks üles ideid, mida inimesed võivad tõe pähe võtta,“ tõi ta näiteks, kuidas tekst võib loojast sõltumatult oma elu elama hakata. 

Muidugi küsiti tuntud blogijalt ka seda, mis ta arvab, kuidas tema lapsed hakkavad suuremana sellesse suhtuma, et isa on nendest nii suure digitaalse jalajälje tekitanud. „Ma olen sellele mõelnud ja veelkord – ma mõtlen enne iga postitust kõik läbi, miks ma seda teen ja kuidas teen. Need postitused ei anna hinnanguid, need on positiivsed, humoorikad, kergelt meelelahutuslikud postitused. Need justkui näitaksid kõike, aga tegelikult ei näita need mitte midagi privaatset, ja ma arvan, et lastel ei ole põhjust pahased olla,“ sõnas Henry Jakobson. 

HITSA veebiseminar „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades“ on mõne järelevaadatav siit: https://www.youtube.com/watch?v=TrfsU-DFuu4 

Samal teemal:

• Digiturvalisus: paroolid ja andmed
• E-ohutusalased täienduskoolitused õpetajatele
• Birgy Lorenz: doktoritööd ei tehta ajaviiteks

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2016. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 28 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.

Tänavused kandidaadid on (esitamise järjekorras):
„Eesti kohanimeraamat“ 
Raamat „Eesti keele hääldus“ 
Eesti Keele Instituudi keeleklipid 
Klassikaraadio saade „Folgialbum“ 
Eesti keele hea kasutuse ja kirjanduse (eriti luule) propageerimine kaasaegsetes meediakanalites (Twitter, Facebook); Säutsupääsukese kalambuurid 
Eesti muuseumihariduse sõnastiku „Sõnastaja“ koostamine 
Lõiminguprojektid multikultuursetele lastele eestikeelses klassis/koolis 
Elisa Raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt 
Inimõiguste maailmakonverents eesti keeles 
„Kihnu sõnaraamat“ 
„Hiiu keele raamand“ 
Konkurss „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ 
„Mitmekeelne õppekeskkond – võimaluste paljus: 17 aastat keelekümblust“ 
Veebisõnastik „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“ 
Mulgi aabits 
Est-Rus Space 
Abhaasia eestlastele eesti keele õpe 
Eesti viipekeelse lavastuse „Müür“ etendused 
Pimedate punktkirjas menüüd pubides Ristiisa, Big Ben ja Pahad Poisid 
Muukeelse lapse integreerimine eestikeelsesse õpi- ja elukeskkonda: Virtsu näide 
Keelekohvik telekanalis ETV+ 
„Mänguline eesti keel“ õpilastele 
E-õpik „Praktiline eesti keel“ I ja II osa 
Keeletoimetaja kutsestandard 
Saatesari „Keelesaade“ Vikerraadios 
Raamat „Eesti tunded. Sõnaportreed“ 
Ilusa eesti keele kasutamine, hoidmine ja propageerimine Eesti Raadios 
Haridus- ja teadusministri määrus õpikute retsenseerimise kohta 

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2016 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Tänavused laureaadid tehakse teatavaks 17. märtsil Vändra Gümnaasiumis.

Vt ka varasemaid laureaate ja auhinna statuuti.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Aasta keeletegu on e-keelenõu