Kursusele on oodatud kõik, kellele meeldib lugeda ja vaadata, mida põnevat digimaailmas tehakse. E-kursuse autor on Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere, kursust juhendab Lauka Põhikooli õpetaja, suure kogemusega HITSA e-kursuste koolitaja Siret Lahemaa.

Kursusel osalejad tutvuvad digimaailma erinevate tahkudega lugedes artikleid, vaadates videoid, kuulates loenguid ja arutledes foorumites. Juttu tuleb haridusest, riigist ja majandusest tehnoloogia võtmes ning läbi saab loetud ka HITSA uus tehnoloogiakompass.

Ingrid Maadvere: "Tegemist on täiesti uutmoodi kursusega, kus osalejad ainult loevad, kuulavad, vaatavad, jagavad ja kommenteerivad. Tekivad põnevad arutelud ning vaidlused. Kuigi tegemist on teoreetilise kursusega, siis seda kartma ei peaks. Uurimiseks on valitud ainult eestikeelsed materjalid, mis räägivad digimaailmast positiivses võtmes. Me ei räägi ainult tehnoloogiast ja haridusest. Juttu tuleb ka tehnoloogiast üldiselt, riigist ja majandusest. Suureks plussiks on see, et kursusel saab läbi arutatud ka uus HITSA tehnoloogiakompass. Eesmärgiks on tegeleda õpetajate hoiakutega ning avardada silmaringi."

Siret Lahemaa: "Ei oska praegu veel öelda, kas uue e-kursuse juhendamine tuleb teistmoodi kui väga praktilise kursuse puhul. Aga ma ei usu, et see senisest kogemusest erineb, ülesanded on ikka sarnased, kuigi sisu võib olla teoreetilisem."

Kursus toimub HITSA Moodle'i keskkonnas, maht on 26 akadeemilist tundi  ja kursus on jagatud neljaks osaks:

Digimaailmast üldiselt
Haridus ja tehnoloogia
Riik, majandus ja tehnoloogia
Hariduse tehnoloogiakompass

Täpsem info ja kurususele registreerumine HITSA koolituskalendris.

Foto: Unsplash, Denise Jans

Samal teemal:

• eTwinning ootab digivitamiine
• Tulevikku vaatavad töötoad alustavad
• Järgmised 17 koolimeeskonda alustasid DigiKiirendi programmi

Konkursile on oodatud lühikesed videoklipid, mis vastavad vähemalt ühele nendest küsimustest:

Milline on sinu kõige lahedam projekt?
Miks sa teed eTwinningut?
Milline oleks sinu unistuste eTwinningu projekt?

KUIDAS OSALEDA?

Vali välja küsimus/küsimused, millele vastad.
Video pikkus peab jääma 1 minuti piiridesse.
Filmimiseks ja töötlemiseks võib kasutada nutiseadet. Vaata ka veebiseminari, kus tutvustame erinevaid rakendusi, millega saad nutiseadmes loodud videot otse seadmes ka töödelda: https://www.youtube.com/watch?v=FXImKOE4crQ&t=21s

Näide ühest digivitamiinist: https://youtu.be/2H9HpFOYJMw

NB! Kindlasti võib video loomisesse kaasata ka õpilasi, kuid pidage meeles - kui filmite lapsi, küsige vanematelt luba! Samuti ärge avaldage videos õpilaste täisnimesid.

Valminud digivitamiin postita hiljemalt 27. maiks 2019 eTwinningu Eestis gruppi: https://www.facebook.com/groups/510576889073244/

Samuti saad oma digivitamiini jagada enda sotsiaalmeedias, kooli lehel jm, et innustada oma kolleege ja jagada häid praktikaid. 

MIKS OSALEDA?

Sel kevadel turgutame oma kolleege digivitamiinidega ning kutsume neid eTwinninguga tutvust tegema lühikeste inspireerivate videoklippide abil.

Kõigi digivitamiinide loojate vahel loosime välja pääsme eTwinningu aastakonverentsile oktoobri lõpus Prantsusmaal. Parimaid vitamiine jagame HITSA sotsiaalmeediakanaleis, autoreid premeerime eTwinningu meenetega.

MILLAL?

Vitamiinide aeg on kevadel, ka digivitamiine kutsume looma kuni 27. maini. Parimad digivitamiinid teeme teatavaks eTwinningu projektivõistluse lõpuüritusel juuni alguses.

Foto: Unsplash, Israel Egio

Samal teemal:

• Rahvusvaheline tunnustus Metsküla Algkoolile
• Anname õpilaste mõtetele hääle ja tiivad
• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust

Ühtekokku korraldatakse enam kui 300 nutiüritust.

Nutikuud koordineerib Tallinna Haridusamet, kuid sündmusi korraldab üle kolmekümne kooli ja kuuekümne lasteaia. Ühtekokku pakutakse huvilistele üle 300 nutika sündmuse ja tegevuse. Peamiselt on tegemist ühe asutuse lastele või õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele mõeldud üritustega, kuid ka haridusasutuste ühiseid ning laiemale publikule suunatud ettevõtmisi tuleb kokku enam kui kuuskümmend. 

Näiteks korraldab Lasnamäe Vene Gümnaasium lasteaedade vanemate rühmade lastele ja 1. klasside õpilastele ürituse „Elame targas majas“. Laste ülesandeks on seal targa maja ja selle ümbruse ehitamine, kasutades Lego WEDO 2.0 komplekti.

Ehte Humanitaargümnaasium korraldab aga Põhja-Tallinna lasteaedadele mängu „Nutiseiklus“, kus lapsed külastavad erinevaid tööjaamu ja kus nad saavad proovida mitmesuguseid nutivahendeid nagu haridusroboteid, äppe ja muud. 

Pelgulinna Gümnaasium viib läbi midagi hoopis erilist: droonimatkaringi droonitunni lasteaias Maasikas. Droonimatkaringi õpilased õpetavad mudilastele nii drooniga lendamist kui ka programmeerimist.

Kõikide suuremate ürituste kava veel täieneb, kuid seda saab jälgida aadressil https://www.tallinn.ee/est/nutikuu/Nutikuu-urituste-ajakava

Allikas: Tallinna linna koduleht 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Tallinna koolide nutihuvilised kohtuvad ülelinnalisel robootikapäeval
• Algatus "Nutitund igasse kooli!" ületas aprillis rekordeid

Roboolümpiat korraldab Inspaly. Roboolümpial saavad lapsed ja noored panna proovile oma loovuse, meeskonnatööoskused ja probleemide lahendamise oskuse. Seda kõike lõbusalt ja mängides. Parimatele auhinnad! 

Roboolümpial osalemine on lihtne ja jõukohane kõigile lastele ning noortele üle Eesti. Vaja läheb sobilikku programmeeritavat robotit ja 2- kuni 5-liikmelist meeskonda koos ringijuhist või lapsevanemast juhendajaga. Võistlusel peavad meeskonnad läbima oma vanuseastmele mõeldud missioonid ehk siis lahendama praktilisi ülesandeid. Meeskonnad jäädvustavad, mida nad teevad,  ja hindavad ühiselt missiooni tulemust.

Roboolümpia algas 23. märtsil ja missioone on võimalik täita kuni 28. aprillini (k.a). Võitjad kuulutatakse välja 6. mail.

ROBOOLÜMPIAL OSALEMISE REEGLID

Võistluses saavad osaleda lapsed ja noored kolmes vanuseastmes: 
A. 5- kuni 7-aastased, algtase
B. 8- kuni 10-aastased, kesktase
C. 11- kuni 14-aastased, edasijõudnud

Iga meeskond peab valima lähtuvalt vanusest ja tasemest ühe roboti ja selle juurde käiva missiooni, mida lahendada. Meeskonnad võivad valida ka mitu robotit ja lahendada rohkem missioone, sellega suurenevad võiduvõimalused. Tutvu robotite valikuga siin! 

TUTVU AUHINDADEGA

LISAINFO JA REGISTREERUMINE 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Tulekul on insenerivõistlus Enginaator 2019
• Eesti õpetajad kasutavad enim Google Drive'i, Youtube'i ja Padletti
• Sajad lapsed ja noored esitlevad Robotexil oma iduettevõtteid

18. aprillil toimub töötuba "Chromebook ja Windows - mida ja miks koolile valida?"

Koolitusel saab ülevaate, millisetel juhtudel on mõistlik valida koolile Windows operatsioonisüsteemiga arvuti ja millisel Chromebook. Koolitusel osalejad saavad tutvuda ja lahendada lihtsamaid ülesandeid Chromebookide tsentraalseks haldamiseks. Täpsem info ja registreerimine siin!

24. aprillil toimub töötuba "Tuleviku klassiruumi loomine". 

Koolituse sisu on tuleviku klassiruumi kontseptsiooni tutvustus ja erinevate õpitsoonide rakendamine klassiruumis, mis toetavad nüüdisaegset õpikäsitust.

29. aprillil toimub töötuba "Virtuaalreaalsus koolis".

Töötuba annab võimaluse osalejatel proovida erinevaid õppetöö rikastamise võimalusi virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamise abil, et saada ülevaade, milliseid vahendeid ning sisu on võimalik koolis kasutada.

15. mail toimub töötuba "Teaduslaborid - käed külge!"

Töötuba võimaldab proovida õppetöö rikastamise võimalusi Globisens teaduslaborite abil, et saada ülevaade vahendite kasutamisest loodusainete valdkonna tundides ja luua õpilasele lisavõimalusi uurimuslikuks õppeks. Täpsem info ja registreerimine siin!

Foto: Unsplash, STEMshare NSW 

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• Koolidesse tehno-restart!

Märgi “eTwinningu kool” pälvisid Kuressaare Gümnaasium, Kuressaare Vanalinna Kool, Narva Kesklinna Gümnaasium, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Põlva Gümnaasium, Tallinna Sõbrakese Lasteaed, Võru Kreutzwaldi Kool, Narva Lasteaed Põngerjas. 

Tunnustuse mõte on tõsta esile neid koole, mis juba teevad eTwinningus head tööd, kus on projektitöösse kaasatud palju õpetajaid ning loodud positiivne, eTwinningu arengut koolisiseselt toetav õhkkond. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades: digipraktika, e-turvalisuse praktika, uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale, töötajate kutsealase arengu edendamine, koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas. 

Tunnustatud koolide nimekirja leiab siit.

2018. aastal oli eTwinningu koolidel palju rahvusvahelisi ettevõtmisi. Nii osaleti Roomas toimunud konverentsil „eTwinningu koolide võimestamine: juhtimine, õppimine, jagamine“, mille eesmärk oli tutvustada ja levitada eTwinningu koolide kogemust. eTwinningu koolide õpetajad osalesid neile mõeldud grupis eTwinning Live´is. Seal jagavad õpetajad kogemusi ja parimaid praktikanäiteid, hoiavad end kursis eTwinningu koolide uudistega ja saavad liituda veebiüritustega.

2018/2019. aastal anti märk „eTwinningu kool“ välja esimest korda. Selle pälvisid 1211 kooli üle Euroopa. Eestist said märgi Haanja Kool, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Luunja Keskkool, Martna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Surju Põhikool.

Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja kommenteeris toona tunnustuse saamist nii: “Kuna eTwinningu projektid kaasavad endaga alati palju osapooli, siis on see kokkuvõttes tunnustus väga paljudele inimestele. Koolidele, kus tehakse aktiivselt eTwinningu projekte, soovitan julgelt eTwinningu märki taotleda. See ei ole raske. Küsimused, millele tuleb vastata, on lihtsad ning loogilised. Kohe saab ka tagasisidet selle kohta, mis on hästi või millele rohkem tähelepanu pöörata.”

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 2018. aasta lõpuks oli eTwinninguga liitunud üle 600 000 õpetajat, 196 000 kooli ja loodud pea 80 000 projekti.

Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unsplash, Jason Leung

Samal teemal:

• Kuidas koolis demokraatiast rääkida?
• eTwinningu projektivõistlus 2019
• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele

Tänavu esimest korda toimuv meediapädevusnädal on osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse valeinfo vastasest tegevuskavast.  Nädala eesmärk on kutsuda üles nii koolinoori, õpetajaid kui ka laiemat avalikkust säilitama inforuumis kriitilist mõtlemist ning õpetada tuvastama valesid.

„Väärinfo levik on muutunud nii massiliseks, et selle tõkestamisega tegelevad nii erinevad institutsioonid, meediamajad kui ka sotsiaalmeediaettevõtted,“ selgitab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk. „Samal ajal on selge, et avatud meediaruumis ei ole valede levikut võimalik lõpuni ära hoida ja kooli ülesanne on arendada õpilastes oskusi, mis aitavad inforuumis orienteeruda: kriitiline mõtlemine, analüüsivõime, aga ka digipädevused,“ jätkab ta.

Meediapädevuse nädalal „Enne mõtlen, siis jagan“ toimub koolides üle Eesti erinevates vanuseastmetes hulgaliselt meediateemalisi külalistunde, sealhulgas terve nädala kestev e-külalistundide sari, kus meediaprofessionaalid selgitavad inforuumis orienteerumise põhitõdesid väga praktilisel tasemel.

Lisaks korraldatakse õpilastele kinokülastusi ning arutelusid, filmimeedia praktilisi töötube audiovisuaalsete oskuste arendamiseks, allikakriitilisusele suunatud teematubasid ja tutvustatakse valeuudiste äratundmise näpunäiteid jagavaid infovoldikuid. 

ERRi teadusportaali Novaator vahendusel jõuavad laiema avalikkuseni ka temaatilised lühiloengud.

Meediapädevuse nädala korraldajateks Eestis on Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigikantselei, partneriteks MTÜ Tagasi Kooli, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, Kinobuss, Eesti Filmi Instituut, Kino Sõprus, Tartu Elektriteater, Propastop, Eesti Filmimuuseum, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Rahvusraamatukogu.

 Nädala programm: https://www.hm.ee/et/meediapadevuse-nadal-2019-enne-motlen-siis-jagan

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Patrick Tomasso

Samal teemal:

• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel
• Konverents "Film ja meedia õppetöös - raamist välja!"

Juba kuuendat korda korraldatava taotlusvooru raames saavad kõik koolid ja lasteaiad toetust tehnoloogiaseadmete, sh robootikakomplektide, 3D-printerite ja droonide ostuks. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. aprill.

“Tehnoloogia ümbritseb meid kõikjal ja on oluline, et lastel oleks varakult võimalus arendada loogilist mõtlemist ja tehnilist taipu,” ütles HITSA programmijuht Kristi Salum. “Koolidel ja lasteaedadel on võimalik valida just neile sobivaid seadmeid, et õpetada programmeerimist, robootikat, 3D-modelleerimist jm.”

2018. aastal korraldatud ProgeTiigri seadmete taotlusvoorus said toetust 78 kooli ning 80 lasteaeda kokku 240 000 euro eest. Tänavu läheb jagamisele ühtekokku 286 000 eurot.

“Ootame, et esitatud taotlus oleks hästi läbi mõeldud. Tahame, et võimalikult suur osa õpilastest neist seadmetest kasu saaks,” lisas Kristi Salum. “Esmakordselt toetust taotlevad koolid ja lasteaiad saavad sügisel-talvel tuge ka seadmete õppetöös kasutusele võtmiseks.”

Taotluste esitamise tähtaeg on 23. aprill kell 17. 

Taotlemise tingimused

Seadmete taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond. 

Hariduse Infotehnoloogia SA on riigi, ülikoolide ja IT-ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast
• Programmeerimisnädalast Tartu näitel: ma ise mängus tegija

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero Adamson märkis, et õpetajatel, koolidel ja seltsidel on väga tähtis roll eesti keele oskuse vajaduse teadvustamisel ja võimaluste tutvustamisel võõrsil elavatele Eesti päritolu peredele. „Selline kohtumine on hea võimalus õpetajatel omavahel kogemusi vahetada ja kohapealsete eesti keele õppe võimalustega tutvuda,“ ütles Adamson. „Eesti keele oskus on üks peamisi eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning üldse Eestis tegutsemisel.“

Üleilmsele eesti keele õpetajate kohtumisele tulevad nii kogenud pedagoogid kui ka agarad lapsevanemad, kes on loonud lasteringe ja mängukoole, et säilitada oma lastel eesti keele oskus välismaal elades.

Kohtumise raames külastatakse lasteaia- ja koolitunde Helsingis, Vantaas ja Espoos. Ettekannetega esinevad Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Helsingi Ülikooli eesti keele lektor Helen Plado ja professor Martin Ehala ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu. Mõtteid, kuidas noortes keelehuvi tekitada, annavad Keeleinspektsiooni peadirektor ja lastekirjanik Ilmar Tomusk ning Säutsupääsuke ja kalamburist Keiti Vilms. Samuti autasustatakse välismaal elavate eestikeelsete laste kirjutamisvõistluse „Minu maailm“ parimaid. Õpetajate kohtumise lõpetab ideepäev Eesti Majas, kus toimub arutelu, kuidas motiveerida võõrsil elavaid peresid eesti keele ja kultuuriga tegelema.

Emakeelepäeva kohtumiste tava sai väliseesti õpetajate hulgas alguse kümme aastat tagasi. Kokku on saadud Saksamaal, Luksemburgis, Belgias, Rootsis ja Hollandis. Mullu, Eesti Vabariigi juubeliaastal tähistasid õpetajad emakeelepäeva Eestis.

Praegu õpib välismaal eesti keelt ligikaudu neli tuhat last. Eesti keelt õpetatakse 80 õpetuskohas: üldhariduskoolides, pühapäevakoolides, seltsides ja lasteaedades.

Eestist lähetatud õpetajad töötavad Luksemburgis, Brüsselis, Riias, Petseris ja Ülem-Suetukis. Eesti keele õpet välismaal toetab Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi raames, haridustegevusi aitab ellu viia Eesti Instituut.

Taustainfo eestlastest ja eesti keele õppest välismaal: https://www.hm.ee/et/tegevused/eestlased-valismaal

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Lonely Planet 

Samal teemal:

• Üleilmakool väliseesti lastele alustab uut õppeaastat
• Üleilma eesti keele õpetajad kohtuvad Tartus

2019. aasta teema eTwinningus on demokraatlik osalus ning veebiseminaril vaatamegi lähemalt, kuidas aasta teemat oma õpiprojektidesse põimida. Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning kogemustega eTwinningu õpetaja Madli-Maria Naulainen jagab oma soovitusi, kuidas demokraatia teemat õpilastega käsitleda. 

Osalema on oodatud kõik huvilised! Palun anna teada oma osalusest siin.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 2018. aasta lõpuks oli eTwinninguga liitunud üle 600 000 õpetaja, 196 000 kooli ja loodud pea 80 000 projekti.

Foto: Unsplash, Marija Zaric

Samal teemal:

• Tallinnas kohtuvad noorte e-demokraatia võimaluste eestvedajad kolmekümnest riigist
• Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle