Eestit Euroopa finaalis esindanud Festera (koosseisus Kevin Reisenbuk, Sandra Võsaste, Joonatan Oras ja Kris-Robin Sirge Hugo Treffneri Gümnaasiumist) toodab biolagundavaid prügikaste. Noored võitsid maikuus Eesti parima õpilasfirma tiitli innovaatilise prügikastiga, milles saab lihtsalt ja mugavalt koduköögis lagundada oma biojäätmeid. Kahe kuuga tekib toidujäätmetest väärtuslik huumus, mida saab kasutada näiteks ürtide kasvatamiseks.

Brüsselis toimunud Euroopa Ettevõtlusõppe tippkohtumisel osalenud Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets õnnitleb ja tunnustab Festerat silmapaistva saavutuse puhul ning ühtlasi edastab noortele järgmiseks nädalaks kutse ministeeriumisse kantsleri vastuvõtule.

Mart Laidmetsa sõnul on Eesti üks väheseid Euroopa riike, kus ettevõtlusõppe arendamisega riiklikul tasemel tegeletakse. „Igapäevases koolitöös annab see noortele oskuse teha koostööd, viia teadmisi praktikasse ning pakub kõvasti enesekindlust. Meie noored suudavad tulla välja väga originaalsete ideedega ning neid ka edukalt turundada, mida tõestab ka edu Euroopa aasta õpilasfirmade valimisel – oleme seitsmel korral olnud esikolmikus. Seekord tuli 36 riigi tihedas konkurentsis kindel võit Hugo Treffneri Gümnaasiumi ettevõttele Festera.“

Ettevõtlusõpe, mis annab võimaluse koolis omandatud teadmised ja oskused ellu rakendada, omandab Euroopas järjest suuremat tähtsust. Brüsselis toimunud Euroopa Ettevõtlusõppe üritusel osalesid Belgia kuningas Philippe ning Euroopa Komisjoni volinikud Tibor Navracsis ning Marianne Thyssen. Eesti seisukohti tutvustas tippkohtumise avamisel Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.

Eesti viib ellu ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmi, millega edendatakse ettevõtlusõpet nii üld-, kutse- kui kõrghariduses. Õppijates kujundatakse ettevõtlikku hoiakut, arendatakse ettevõtluse alaseid teadmisi ja oskusi ning aidatakse seeläbi kaasa koolilõpetajate konkurentsivõime kasvule tööturul.

Lisainfo: http://www.coyc.jaeurope.org/

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti tudengid tõid Southwetern Advantage’i auhinnagalalt Nashville’ist USAst koju ukselt-uksele raamatumüügi kaksikvõidu
• Algavad ettevõtlusõppe koolitused õpetajatele, õppejõududele ja mentoritele
• Noorte äri- ja projektiideede konkursi võitis ettevõtlusõpet toetav rakendus

Kõrghariduse ja teaduse asekantsleri Indrek Reimandi sõnul on Eesti teadlaste edu programmis Horisont 2020 kinnituseks Eesti teaduse kõrgele tasemele, aga samas ka suurele näljale. „Ülikoolide ja teadusasutuste saavutuste kõrval teeb suurt rõõmu ettevõtete aktiivsus ja edukus,“ märkis Reimand. „Peatselt algava Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu nõukogus seisame hea selle eest, et Horisondi maht järgmisel perioodil kasvaks ning selles osalemine muutuks lihtsamaks. Kuid ka ise peame oma teadust rohkem rahastama.“

Euroopa Komisjon on avaldanud uued andmed riikide osalusest programmis Horisont 2020 ning Eesti on 28 liikmesriigi võrdluses heal positsioonil.

Eesti teadlased on saanud 1,2 korda enam teadusraha elaniku kohta kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis asetab Eesti liikmesriikide pingereas 12. kohale. Kui vaadata Horisondist saadavat tulu SKP kohta, siis ületab Eesti Euroopa Liidu riikide keskmise rohkem kui kahekordselt ja tõuseb pingereas kolmandale kohale. Horisondi programmidesse täistööajaga kaasatud teadlaste arvu poolest on Eesti üheksandal kohal, ületades Euroopa Liidu keskmist 1,3 korda.

Eesti ülikoolidest ja teadusasutustest on programmis Horisont 2020 kõige edukamad Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Ligikaudu kolmandiku Euroopa Liidu toetuste mahust on andnud ettevõtete osalemine. Oma teadus- ja arendusprojektide läbiviimiseks on saanud toetust eelkõige väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted. Head näited on superakude tehnoloogiat arendav Skeleton Technologies, keeleõppetarkvara arendav Lingvist Technologies ning IT süsteeme ja küberturvalisuse lahendusi arendav Cybernetica AS. Kõige suurem on praegu Tartu linnavalitsuse targa maja projekt Smartencity, mille maht on 8,2 miljonit eurot ning mille käigus rakendatakse terve linnaosa piires nutikaid energiasäästlikke lahendusi.

Euroopa Komisjon on saanud valmis Horisont 2020 vahehindamise raporti, mida liikmesriigid hakkavad arutama Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal. See tähendab, et Eesti hakkab juhtima arutelusid, kui palju ja kuidas rahastatakse teadust Euroopa Liidus pärast 2020. aastat.

Eesti keskendub eesistujana küsimusele, kuidas suurendada teaduse ühiskondlikku mõju, et aidata seeläbi kaasa teaduse rahastamise kasvule Euroopa Liidus. Samuti on eesmärgiks muuta Horisondi programm lihtsamaks ja läbipaistvamaks, et selles saaksid senisest rohkem osaleda ka väiksemad tegijad ja uued tulijad.

Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise aluseks olev programm. See on maailma suurim teadusprogramm mahuga 75 miljardit eurot.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti tahab eesistujana lihtsustada Euroopa Liidu teaduse rahastamise süsteemi
• Tallinnas arutatakse Euroopa teaduse, tehnoloogia ja inseneeria tuleviku üle

Sirje Kautsaar, alustame üldisemast. Mis seisus on praegu, juuni alguses 2017, Rapla riigigümnaasiumi rajamine? 

Registrikood on olemas, põhimäärus oli juba enne olemas, mind on ametisse kinnitatud. Mina direktorina tegelen praegu näiteks Rapla riigigümnaasiumi kodulehega, et saaks hakata vaikselt infot jagama. Koolihoone ehitamisega tegeleb Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Mind kaasatakse sinna nii palju, et vaatame koos ministeeriumi esindajaga plaane üle, kas on midagi juurde vaja. Kool ehitatakse 360 õpilasele. 

Nii et naljaga pooleks – olete hetkel koolidirektor ilma koolita? 

Jah, ilma koolita, ilma töötajateta, ainult mina üksi. Teisalt olen Juuru Põhikoolis tööl kuni 30. juunini, nii et seal olen veidi aega veel koolidirektor kooliga...

Vaatame hetkeks tagasi. Mis teid ikkagi ajendas kandideerima Rapla riigigümnaasiumi direktoriks? 

Kui omal ajal Harmi Põhikoolist lahkusin, kohtusin haridusinimestele teada-tuntud koolitaja Kersti Türgiga (haridusnõustaja, koolitaja, vaikuseminutite läbiviija – toim) ja Katrin Uutsaluga (Pärnu-Jaagupi Põhikooli direktor – toim). Rääkisime palju hariduselust. Kerstiga jõudsime toona arusaamisele, et me ei tee südamelähedast asja, et päriselt tahaks luua oma kooli. Oli see aeg, kus uusi erakoole muudkui sündis. Meil mõte oli, aga teostuseni ei jõudnud. Aga siis tuli riigigümnaasiumi asutamine, ja täiesti oma nullist loomine oli väljakutse, mis tekitas tahtmist proovida. Nii et kunagi arvasin, et loon väikese era-algkooli, aga sattus hoopis riigigümnaasium. 

Kui suur vabadus on direktoril riigigümnaasiumi loomisel? 

Mis puudutab õppetöö sisu, siis on olemas riigikoolide kvaliteedi kokkulepped ja riiklik õppekava. Sellest tulenevalt on direktoril üsna vabad käed ise luua õppetöö sisu ja korraldus: õppesuunad, valikained, kasvõi tundide algusaeg ja vahetunni pikkus. Selle kõige loomisel on vabad käed. Tänane haridusmaastik toetabki uuenevat kooli, mitte niivõrd vana tüübi kooli. Ma arvan, et riigigümnaasiumi katsetused on julgustuseks teistele õppeasutustele ajaga kaasas käia. 

Kas kõigepealt oli nägemus tulevasest koolist, ja see julgustas direktoriks kandideerima, või oli enne otsus kandideerida ja siis tuli kõik muu?

Nägemus oli mul enne tänu sellele, et ma hästi palju käin ja jälgin, mis mujal koolides/maakondades toimub. Kui oli Lõuna-Eestis riigigümnaasiumite loomine, siis tekkis huvi, mida ja kuidas nemad teevad. Ja kui see nüüd Põhja-Eestisse välja jõudis, siis mingisugune mõte oli juba olemas.

Missuguse koolina te Rapla riigigümnaasiumit näete?

Minu jaoks on olnud märksõna inimeseks olemine – juhi, õpilase, töötaja tasandil. Ilmselt kordan ennast, kui ütlen, et koolis on kaks inimest, kellel peab olema hea olla, need on õpilane ja õpetaja. Kõik ülejäänud on nende teenistuses. Kool peab olema selline organisatsioon, kus toimub õppimine igal tasandil, kus õpib iga inimene, ja see peab olema inimlik ning harmooniline. Et tekibki tunne, et tahan hommikul kooli minna. 

Missugusest hetkest saab hakata konkreetsemalt kooli sisu looma? Selleks peab olema ikka rohkem inimesi kui ainult koolijuht?

Sügisest tuleb tööle võtta konkursi korras õppejuht, kellega koos hakkame õppekava välja töötama. Õppesuunad tulenevad tegelikult ka piirkonnast, ka sellest, mida tänased gümnaasiumid Raplas teevad, mis Rapla inimest huvitab, mis on päevakajalised teemad. See tuleb koos õppejuhiga läbi sirvida ja kujundada õppekava lõplik versioon. Täna tegeleme koos Viimsi kooli direktori Karmen Pauliga – meid valiti täpselt ühel ajal riigigümnaasiumi direktoriteks – sellega, et viime end kooli loomise kõikmõeldavate üksikasjadega kurssi. Tandemina on koos hea, tänagi kohtusime ühe kolleegiga, kellele esitasime palju küsimusi õppetöö sisu osas. Uurimegi maad, mida ühes või teises koolis on alguses mõeldud ja kuidas tegelikult välja kukkus, mida tasub meil üle võtta ja mida ei tasu. Juuni lõpus läheme Eesti ringreisile, läheme vaatame tegutsevad riigigümnaasiumid oma silmaga üle ka. 

Mis on Rapla eripärad, millega õppekava tegemisel arvestada?

Minu jaoks paistab välja kultuuriline pool – laul, näitlemine, rahvamuusika. Ja milleta täna Raplas läbi ei saa, on korvpall. Sport on au sees. Kas saab olema just kultuurisuund ja spordisuund, seda näitavad analüüsid (potentsiaalsete huvitatute hulk, mis katab õppesuuna).

Rõhutatakse küll hirmsasti reaal- ja täppisteaduseid...

See on ka täna Rapla Ühisgümnaasiumis täiesti toimiv suund, olen ka seda mõelnud. Aga tegelikult ei tahaks ma täna üldse rääkida kitsalt õppesuundadest. Tahaks rääkida indiviidipõhisest õppekavast.  Gümnaasiumisse tuleb ju üks kogum noori, kellel on mõtted ja soovid,  mida nad pärast gümnaasiumi edasi teevad. Minu unistus on, et õpilane saaks panna kokku oma õppekava toetudes sellele, mida ta ise edasi õppida tahab. Kui tahab minna tehnikaerialale, siis on vaja reaalaineid rohkem, kui tahab minna humanitaarerialale, siis kujuneb õppekavast teistsugune variant. 

Te olete tulevikust rääkides rahulik ja optimistlik. Kas ühtegi hirmu ei ole? 

Natuke hirmuna võib nimetada, kui saad korraga majja 30-35 uut töötajat ja sul tuleb terve organisatsioon 1. septembrist kooskõlas tööle saada. Ma ei karda seda, aga ma mõtlen sellele. Esimene aasta uues koolis saab olema ilmselt natuke eufooriline, teisest küljest peavad asjad hakkama üsna kohe paika loksuma. 

Kas see poliitika, et igasse maakonda tuleb üks riigigümnaasium, õigustab ennast?

Täna, kui ma töötan veel põhikooli direktorina, siis ütlen, et õigustab. Aga see on minu kui põhikooli direktori vaatenurk. Kui Juurut juhin, näen, et kodukoha inimesed arvavad, et igal pool mujal on parem. Nad tahavad kindlustada oma lapsele selle, et oleks üks tee esimesest kaheteistkümnenda klassini,  ja siis nad panevad kohe esimesse klassi Raplasse või Kohilasse. Riigigümnaasium toob selle muutuse, et siis ei ole ju tee niimoodi lahti, tuleb teekonnal kooli vahetada. Väikesed kogukonnakoolid pigem võidavad sellest, sest puudub reaalne vajadus laps mujale viia. Aga see tunne, et igal pool mujal on parem, on ilmselt eestlasele iseloomulik. 

Sel suvel teil puhkust ei ole?

Põhimõtteliselt ei ole jah. 30. juunini olen Juurus tööl, 1. juulist jätkan ainult osalise koormusega riigigümnaasiumi direktorina, täiskohaga 1. augustist. Poole koha võrra saan juulis puhata ka. 

Samal teemal:

• Rapla riigigümnaasiumi direktoriks valiti Sirje Kautsaar
• Viimsi riigigümnaasiumi asub juhtima Karmen Paul
• Paide riigigümnaasium rajatakse kohaliku kogukonna tahtel ajaloolisse koolihoonesse
• Tabasallu rajatakse riigigümnaasium

Võistlusele esitati 46 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. „Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel,“ kiidab projektivõistluse žürii liige Meeri Sild. „Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.“

Projektikonkursi võitjad (vasakult): Piret Kelgo, Ere Tumm, Margit Laidvee.

Tänavusel võistlusel pälvis esimese koha Võru Kreutzwaldi Kooli inglise keele õpetaja Ere Tumm projektiga „My Precious Phone“ („Minu väärtuslik telefon“), mis aitab noortel paremini hinnata nutitelefoni kasulikkust ja kahjulikkust ning tuletab meelde nutitelefonide abil internetis surfamise ja sotsiaalmeedias toimetamise kirjutamata käitumisreegleid. Rahvusvahelises projektis tegid koostööd 27 Tšehhi ja Eesti õpilast vanuses 13-14 aastat ning nende õpetajad. 

Projekti käigus tutvustati õpilastele erinevaid töökeskkondi ning loodi interaktiivsed riike tutvustavad mängud, mida saab nutitelefonis mängida. Samuti jagati omavahel neid nutitelefonide äppe, mida on õppetöös ja isiklikuks otstarbeks kasutatud. Valmisid ka kirjutised “Üks päev ilma nutitelefonita”, mille põhjal pandi kokku ühine projekti e-raamat.

„Selle projekti käigus nägid õpilased, et erinevate loovülesannete lahendamiseks läheb vaja ka erinevate ainete abi,“ tõi välja projekti autor Ere Tumm. „Logo juures aitas nõuga kunstiõpetuse õpetaja, postrite ja slaidiesitluse puhul aitas inglise keele õpetaja. Suureks abiks kirjaliku väljendusoskuse arendamisel inglise keeles olid valminud loovkirjutised. Eesti õpilaste scratch-kaartide tegemist juhendas kooli haridustehnoloog.“ Meie kool saab juurde seltskonna noori inimesi, kellel on rahvusvahelise suhtlemise kogemus, paranenud esinemis-ja väljendusjulgus, nad on loomingulised ning digipädevad, lisas Tumm.

Teise koha pälvis Luunja Keskkooli saksa keele õpetaja Margit Laidvee projektiga „Active European eCitizens #eTwCitizen16“ („Aktiivsed Euroopa e-kodanikud“), mille eesmärgiks oli tõsta õpilaste enesekindlust ja vastutustunnet Euroopa kodanikena, kes tulevad toime tänapäeva virtuaalses maailmas.

Projekti käigus oli põhirõhk rühmatööl, kus moodustati rahvusvahelised grupid ning mitmeid ülesandeid lahendati oma rühmades. Mõned ülesanded olid ka riikide põhiselt, et näha erinevaid tulemusi just riikide lõikes. Projekti partneriteks olid õpilased ja õpetajad kokku kaheksast erinevast Euroopa riigist (Saksamaa, Eesti, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Itaalia, Ukraina ja Gruusia).

Projekt oli õppekavaga väga tihedalt seotud. Lõiming toimus eelkõige inglise keele ja arvutiõpetuse tundidega. „Arvutiõpetajaga vaatasime läbi ja jagasime omavahel ära projekti teemad ja ülesanded. Arutelud toimusid arvutitunnis emakeeles ning inglise keele tunnis võõrkeeles,“ selgitas projekti autor Margit Laidvee. Lisaks sellele organiseeriti koolis loengud internetiturvalisusest, mis oli üks osa projektist. "Minu õpilased on kindlasti teadlikumad internetiohtudest ja oskavad paremini virtuaalmaailmas käituda. Mulle kui õpetajale on see projekt näidanud, et ka tunnis vähem huvi ülesnäitavat õpilast on võimalik motiveerida,“ lisas Laidvee.

Kolmanda koha vääriliseks hinnati Loo Keskkooli saksa keele õpetaja Piret Kelgo projekt „Du und ich“ („Sina ja mina“). Tegemist on Belgia, Itaalia, Horvaatia, Poola ja Eesti III kooliastme õpilaste saksakeelse projektiga, mis keskendub huve ja hobisid käsitlevatele ühistegevustele. Selleks töötasid õpilased nii individuaalselt, paaristööna kui ka rühmatööna rahvusvahelistes rühmades. Vajaminevat sõnavara ja keeleteadmisi õpiti ainetundides ning rakendati praktiliselt projektitöös.

"Kuna need õpilased ei olnud eTwinningu projektitööga varem kokku puutunud, siis pean kõige suuremaks kasuks sellise õppetöövormi tutvustamist, samuti õpilaste praktilist rahvusvahelist ühistegevust konkreetse ülesande lahendamisel ja vahetuid kogemusi, mida õpilased projektitöö käigus said,“ ütles projekti autor Piret Kelgo.

Kümne parima projekti hulka pääsesid veel: „Maths is everywhere!“ (autor Kairi Mustjatse Martna Põhikoolist), „Health and Nature“ (autor Terje Mägi Vastseliina Gümnaasuimist), „Mesimummude tantsupidu (BeeBot robotitega)“ (autor Liia Toomas Võru Kreutzwaldi Koolist), "Around Europe in 40 days" (autor Natalja Varkki Narva Paju Koolist), „VISITOR - NÁVŠTĚVNÍK – KÜLALINE“ (autor Leila Lehtmets Kose-Uuemõisa Lasteaed-Koolist), „Breakfast in my home“ (autor Piret Strömberg Rakvere Põhikoolist), „How to Become the Best“ (autor Meili Läänemets Tartu Mart Reiniku Koolist).

Projekte hindasid eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja ning Elo Allemann. eTwinningu hindamismudeli alusel vaadeldi nii projektide pedagoogilist uuenduslikkust, õppekava lõimimist erinevates õppeainetes, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt eTwinningust ja sellest, kuidas koostöövõrgustikuga liituda: http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm.

Samal teemal:

• Ükskord tuleb auhind niikuinii!
• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte

Elery Ulmova, Fujitsu Estonia personalijuht: “Fujitsu Estonia on juhtiva tarkvara arendajana võtnud eesmärgiks toetada tublisid informaatikaüliõpilasi. Aitame neil pühenduda õpingutele ja saada lisateadmisi väljaspool ülikooli korraldatavatelt konverentsidelt ja kursustelt. Oleme varasemalt toetanud stipendiumi välja andmisi ja IKT lõputööde konkurssi, kuid ettevõtte nimelist stipendiumit anname välja esimest korda. Fujitsu on väga rahul Tallinna Tehnikaülikooli IT üliõpilaste ettevalmistusega. Tahame panustada omalt poolt rohkem koostöösse ülikooliga.”
 
“Fujitsu Estonia stipendiumi andmine tõstab ülikoolides teadlikkust meie ettevõttest ja toob parimaid õpilasi meile praktikale ja tööle. Valime praktikale ja tööle tulijaid väga põhjalikult. Kõik üliõpilased, kes meile viimastel aastatel tööle on tulnud, on olnud tublid, pühendunud ning arenenud väga kiiresti. Mullu oli meil tarkvaraosakonnas 6 praktikanti ning nad kõik jäid tööle. Fujitsu töötajaskond on viimase 7 aastaga kasvanud ligi 10% aastas, täna on meil juba 330 töötajat,” lisab Ulmova.
 
Eva Maria Veitmaa räägib stipendiumi kasutamisest: “Lähen suvel teadmisi täiendama Poolas peetavaile IT-alastele kursustele, kus keskendutakse mobiilirakenduste arendusele. Osa stipendiumist läheb osalustasu ja reisikulude katteks. IT eriala tudengitele on väga tähtis, et Fujitsu Estonia neid tunnustab ja nende omanimelise stipendiumiga toetab.”
 
Eesti IT lahenduste hetkeolukorda kommenteerides hindab Veitmaa õnnestumiseks e-residentsuse programmi. Huvitavatest rakendustest toob ta välja juuni alguses välja kuulutatud TTÜ strateegilise digireformi TalTechDigital, millega muudetakse nii õppimist kui ka õpetamist mitte ainult TTÜs, vaid laiemalt.
 
Eva Maria Veitmaa hinnangul peaksid tänased internetikasutajad tähelepanu pöörama küberhügieenile: “Sageli on märgata puudujääke turvalisuse valdkonnas. Ei teadvustata endale, kui kerge on tänapäeval interneti vahendusel kuritegevuse ohvriks sattuda ja et igast tegevusest jääb jälg. Küberhügieeni tasuks õpetada maast madalast.”
 
Eva Maria Veitmaa on sel kevadel abiõppejõud TTÜs java põhikursusel, ta on olnud Microsoft User Groupi turundusjuht ja informaatikat propageeriva tuuri Geeks on Wheels peakorraldaja.

Allikas: Fujitsu Estonia

Foto: Fujitsu Estonia

Samal teemal:

• IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse poole miljoni euroga
• Reaalerialade tudengid saavad kandideerida Skype’i välisõpingute magistristipendiumile

Mattias Malga ja Siim Preimani kureeritud näitusel osalevad 16 õpetajat Noored Kooli 9. lennust. Näitus avatakse kell 17.00. 

Alustavale õpetajale on esimesed paar aastat tõeline väljakutse. Lisaks uuele tööle peab õpetaja õppima tundma oma meeskonda, nii kolleege kui ka õpilasi. Näituse töödes keskendutakse õnnestumistele ja ebaõnnestumistele, rõõmudele ja raskustele, mida õpetajatöös kogetud on. Uuritakse, mida saavutasid õpilased tänu väga heale õpetajale. 

Tänaseks on näitusel osalevad 16 õpetajat koolides töötanud kaks aastat. Selle aja jooksul on võetud vastutus olla väga hea õpetaja oma õpilastele, kuid tehtud ka mõndagi ära kogukonnas laiemalt. Näituse raames mõeldakse enda senistele saavutustele ja eesootavatele väljakutsetele ning õpetaja rollist ja mõjust Eesti haridusmaastikul üldisemalt. Samas suunab näitus ka külastajaid mõtlema selle peale, mille üle nemad uhked on.

Õpetajad on uhked muutuste üle, mida nad on klassiruumis juba korda saatnud. Õpilaste üle, kellega neil on olnud võimalus koos õppida. Aja üle, mis nad on grupina ühiselt veetnud, ja sihtide üle, mis nad endile edaspidiseks on seadnud. Uhked selle üle, et nad on andnud oma panuse, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse.

Näitusega kaasneb ka avalik arutelu 15. juunil, kus osalejad ja Noored Kooli meeskond räägivad teostest ja oma tööst laiemalt. Lisaks avab näituse ajal Noored Kooli pop-up kontori samas näituse ruumides.

Näitus jääb avatuks kuni 22. juunini.

Näitust toetavad Swedbank, Mainor Ülemiste, Ülemiste City, Heateo Sihtasutus, Tridens, Espiritu de Chile ja Bel Normande.

Allikas: Noored Kooli pressiteade.

Samal teemal:

• Külalisõpetajad andsid digiteemalisi tunde rohkem kui poolesajas koolis
• Noored Kooli programmi kandideeris rekordarv huvilisi

Ülikooli uuenenud õpetajakoolituses käivad teooria ja praktika tihedalt käsikäes, tudengid alustavad praktikatega juba esimesel kursusel. Mentorõpetajad määratakse tudengitele pideva pedagoogilise praktika raames kogu nende õpetajakoolituse õpingute ajaks.

Kokku sooritas sellel õppeaastal pideva pedagoogilise praktika ligi 500 tudengit, neid juhendas ligi 400 mentorõpetajat. Praktikakohtadeks olid eelkõige Tartu koolid, aga praktikal käidi ka mujal Eestis. „Mentorõpetajad on tudengitele väga oluliseks toeks nende õpetajaks kujunemise teekonnal ja seetõttu on õpetajad tänu igati ära teeninud,” märkis Tartu ülikooli õpetajakoolituse praktikate peaspetsialist Maris Pärt.

Mentorõpetajaid kiidavad ka tudengid ise. Tagasisideküsimustikus nimetati arvukalt mentoreid, kelle puhul tõsteti esile nende erialast meisterlikkust, hoolivust ja toetavat positiivsust. „Ennekõike kiidan oma mentorõpetajat professionaalsuse eest. Ta suudab igasuguses olukorras rahulikuks jääda. Ta on alati meeldiv ja viisakas. Praktikanti suhtub kui võrdsesse. Mul on hea meel, et just tema juurde praktikale sain,” kirjutas üks tudeng tagasisides.

Tänuüritus toimub 2. juunil algusega kell 14.00 TÜ haridusteaduste instituudi aulas (Salme 1a). Sündmuse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (PRÕM)" elluviimise raames.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Õpetajate täiendusõpe muutub kvaliteetsemaks ja mitmekülgsemaks
• Avati Tartu Ülikooli Pedagogicumi haridusuuenduskeskus

Samuti saavad mentorid edaspidi äsja ametisse astunud kolleege professionaalselt toetada. Kokku on väljaõppe saanud 48 mentorit.

Paikuse lasteaia Mesimumm direktor, mentor Astra Jamnesi sõnul omandas ta programmi toel uusi juhtimisvõtteid. "Tänu kogetule ja õpitule olen enesekindel, see mida siin õppisin, olen juba ka oma igapäevatöös rakendanud. Koolitusel esitatud teooria oli väga hästi praktikaga seotud. Juba näen ka võimalusi, kuidas mentorlust edaspidi rakendan," ütles Jamnes.

Mentor Natalia Kond, Tallinna Laagna Lasteaed Põhikooli direktor ütles, et koolitus andis talle metoodilise põhja mentorluse pakkumiseks. "Sain võrgustiku uute kolleegide näol, mis andis võimaluse rakendada oma teadmisi ja oskusi väljaspool enda õppeasutust. Väärtus omaette oli õppeperioodil kogemuse saamine ise mentee rollis olles," sõnas ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul aitab programm muuta haridusvaldkonna juhtimist senisest veel profesionaalsemaks. "Mentorus on tulemuslik juhtimismeetod, kui seda teadlikult ja eesmärgipäraselt kasutada ning aitab kaasa haridusvaldkonna juhtimiskvaliteedi hoidmisele ja parendamisele," sõnas Mikiver.

Väljaõppe läbinud mentorid jätkavad omandatud oskuste arendamist täiendusõppes ning panustavad Eesti haridussüsteemi koolijuhtide mentoritena ka edaspidi. Igal aastal asub direktori ametisse ligi paarkümmend uut inimest üle Eesti ning liitutakse ka väljastpoolt haridussektorit. Kogenud juhi tugi on neile väga oluline, et oma töös õnnestuda.

Uus mentorite väljaõpe algab 2018. aasta jaanuaris, kandideerimine kuulutatakse septembri alguses 2017. Ootame kandideerima!

Arenguprogrammi on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, seda korraldab sihtasutus Innove. Mentorite väljaõpet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ vahenditest. Arenguprogrammi viib läbi talendijuhtimise konsultatsioonifirma Fontes.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku
• Haridus- ja Teadusministeerium ootab kandidaate koolijuhtide järelkasvuprogrammi teise lendu

Autor: Kelli Seiton, Tagasi Kooli

“Eesti Vabariigi sajas sünnipäev on väga märgiline tähtpäev. Tahame, et pidustuste raames tõuseksid esile ka noorte jaoks olulised teemad. Milline üldse on tänapäeva Eesti õpilaste vaatevinklist?” selgitas üleskutse tausta MTÜ Tagasi Kooli tegevjuht Teibi Torm. Tõstatatud teemade põhjal toimub järgmisel aastal otseülekandena sada e-külalistundi, mis toob esmakordselt Eesti õpilased virtuaalsesse klassiruumi kokku.

“Iga õpilane võiks võtta hetke, mõelda, mis tema jaoks täna Eestis oluline on, ja oma küsimuse Tagasi Kooli veebilehel kirja panna. Ainult siis saame neile ka järgmisel aastal koos vastama hakata,” sõnas Torm.

Esimeste õpilaste küsimused näitavad, et neid huvitavad väga mitmekesised teemad. “Mul on tegelikult kaks küsimust, aga ma ei tea, kumb neist olulisem on,” sõnas Tallinna Arte Gümnaasiumi üheksanda klassi õpilane Daniel, mõtles hetke ja otsustas siis, et rohkem võiksime avalikkuses rääkida, mis on hariduse heaolu ja küsis, kas selle tõusu on Eestis oodata.

Laural, Tallinna Arte Gümnaasiumi viiendast klassist, on oma küsimus olemas ja selle üle tahaks ta arutleda igaühega. “Mis te arvate,” alustab ta, “kas aastal 2117 on olemas koolid ja õpetajad, nagu aastal 2017, või omandavad lapsed uusi teadmisi virtuaalmaailmas ja koole ega õpetajaid ei olegi enam, vaid lapsed õpivad hoopis arvutis?” Milline tulevikukool välja näeb tekitab temas veelgi küsimusi - kooli tulemine on lastele ka hea liikumisharjumus. Kuidas siis liikuda, kui kogu tegevus käib virtuaalmaailmas? Esimese klassi Rasmus tahaks aga just kooli sõna otseses mõttes lennata. “Millal tulevad reaktiiviga lendavad seljakotid, et saaks lennata kooli?” küsib tema ja annab vastamisjärje mõnele teadlasele.

Viienda klassi õpilane Laura küsib, kas saja aasta pärast on kogu kool kolinud virtuaalmaailma. Foto: Ave Palm

“Esimese kooliastme lapsed küsisid ka näiteks, miks pagulased tahavad Eestis elada või miks Eestis nii palju venelasi on, mis on mõlemad väga aktuaalsed teemad,” märkis Torm.

Õpilastele on heaks eeskujuks lauljad Daniel Levi Viinalass ja Getter Jaani, kes oma näitega küsimusi esitama kutsuvad. “Tartus elades olen kokku puutunud kodututega ja kuulanud nende lugusid,” sõnas Viinalass. Nendest lugudest selgus, et tihti on probleemi taga katkine pere. “Kuidas me saaksime teha nii, et perekonnad oleksid tugevad,” küsis Viinalass.

Getter Jaani pööras tähelepanu asjaolule, et üha rohkem tõuseb meie ümber esile halbu uudiseid ja teateid õnnetustest. Miks on meie ümber nii palju vihkamist ja mida saame teha, et maailm oleks parem paik, küsis Jaani ja kutsus kõiki õpilasi enda jaoks olulisel teemal küsimuse esitama.

Iga 1.-12. klassi õpilane saab oma küsimuse esitada Tagasi Kooli kodulehel www.tagasikooli.ee/sinuteema. Küsimusi saab esitada 25. maini. Seejärel võtame esitatud küsimused kokku ja valime välja e-külalistundide teemad.

E-külalistunnid on Tagasi Kooli ja partnerite kingitus Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks ning selle toimumisele aitavad kaasa EV100, Swedbank ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Täname Getter Jaanit, Daniel Levi Viinalassi ja Tallinna Arte Gümnaasiumi õpilasi ning õpetajaid.

Samal teemal:

• Üleskutse: osale Tagasi Kooli projektis "Kõik on digi"
• EV100 algatus „Igal lapsel oma pill“ avas tänavuse taotlusvooru
• Nutitund igasse kooli!

„Kuigi IT Akadeemia programmi põhirõhk on IKT õppe arendamisel, ei piirdu programm vaid IKT õppekavade arenduste toetamisega. Oluline roll on ka erialaspetsiifiliste IKT-oskuste edendamisel,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Margit Grauen. „Tänapäeval vajavad ka teised sektorid tootlikkuse suurendamiseks üha enam erinevaid IKT-lahendusi, samuti spetsialiste, kel on vajalikud oskused nende lahenduste kasutamiseks ning uute väljatöötamiseks.“

Kokku laekus arendusprojektide taotlusvooru 32 taotlust kaheksast Eesti kõrgkoolist, enim taotlusi tuli Tallinna Tehnikaülikoolist ning Tartu Ülikoolist. Üle poole taotlustest esitati erialaspetsiifiliste IKT-oskuste arendamise toetamiseks. Selleks sai toetust 12 projekti seitsmest kõrgkoolist – Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Maaülikoolist, Sisekaitseakadeemiast ning Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Senisest paremate IKT-alaste oskuste kujundamist ning IKT-l põhinevate tehniliste lahenduste rakendamist väljaspool IKT erialasid toetatakse 275 000 euroga, IKT õppekavade arendusprojekte 250 000 euroga.

Taotlusvooru toetusotsused tegi 7-liikmeline ekspertkogu, kuhu kuuluvad nii Haridus- ja Teadusministeeriumi, HITSA, ülikoolide kui ka ettevõtjate esindajad. Projektimeeskonnad alustavad tegevuste elluviimist 2017. aasta kevadel ning otseste tulemuste ning eesmärkide täitmiseni jõutakse hiljemalt 2018. aasta juuli lõpuks.

Näiteid toetust saanud projektidest:

• Tallinna Tehnikaülikool loob ehitusvaldkonna tudengitele võimalused õppida ehitiste tervise jälgimisega seotud mõõtetehnoloogiaid ning andmete edastamist reaalajas, samuti antakse teadmisi andmetöötlemisest ja analüüsist. Näiteks paigaldatakse Põhjamaade esimesele liginullenergia hooneks renoveeritavale TTÜ ühiselamule projekti raames hangitud mõõteseadmed.

• Tallinna Tehnikakõrgkooli projekt toetab Eesti töötlevas tööstuses kasutatavate IKT süsteemide õpetamist ning koolile vastava võimekuse loomist. Praktilisi oskusi õpetatakse ressursside planeerimise tarkvara (ERP) baasil, mis annab teadmised mistahes valdkonna ettevõtete protsesside haldamiseks ja juhtimiseks. Selle tulemusena on lõpetajad võimelised ise arendama ja rakendama valdkonnapõhiseid IKT süsteeme lähtuvalt ettevõtete vajadustest.

• Eesti Kunstiakadeemia arendab disainiteaduskonna IKT-võimekust. Näiteks tuuakse disainiõppesse eksperimenteerimis- ja prototüüpimise võimalused ning parandatakse õppekavade võimalusi pildi- ja videotöötluseks.

• Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi projektiga luuakse vastavatud magistriõppekavale „IT mitteinformaatikutele“ ning  magistriõppekavale „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ kvaliteetne e-õppe tugi.

• Tallinna Tehnikaülikool uuendab telekommunikatsiooni laboratooriumit, mis võimaldab senisega võrreldes oluliselt laiemat valikut laboratoorseid töid läbi viia. Kui senini viisid tudengid läbi valdavalt teoreetilistel harjutustel põhinevad töid, siis nüüd avaneb võimalus teha laboratoorseid töid kaasaegset tehnoloogiat kasutades.

Rohkem infot taotlusvooru ning kõikide toetust saanud projektide kohta leiab HITSA kodulehelt: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/arendusprojektide-taotlusvoor/2015-2016-aasta-taotlusvoor-1

Samal teemal:

• IT Akadeemia arendusprojektide taotlusvooru laekus 32 projektitaotlust kaheksast kõrgkoolist
• Kõrgkoolide IKT arendusprojekte on kavas toetada poole miljoni euroga