Kokku toimub viis ainevaldkonna koolitust: lasteaia- ja klassiõpetajatele; eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele; matemaatikaõpetajatele; loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatele; kunsti-, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse õpetajatele. Kõik koolitused on veebipõhised. Läbitakse viis põhilist digipädevust: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ehk oskus digivahenditega uusi asju luua, internetiturvalisus ja probleemilahendamise oskus. Kõike seda omandatakse väga praktilisel moel, sest koolituse keskmes on õpilugu, mille iga õpetaja loob ja klassis ning ka distantsõppes õpilastega läbi katsetab. 

Õpilugu on koolituse A ja O

Mis on õpilugu? „See on komplekt tegevusi, mis keskendub vajalike oskuste saavutamisele ja teemade õpetamisele,“ ütles „Digivõtme“ üks koolitajatest, Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild. „Õpiloo puhul on aktiivne pool õppija. Õpetaja teeb eeltöö, planeerib tegevused, eesmärgid, vahendid. Õppija, enamasti koos grupiga, hakkab ülesandeid lahendama, midagi looma. Õpilugu on nagu raamistik kindla teema ja oskuste omandamiseks.“ 

Meeri Sild meenutas "Digivõtme" esimest koolitustsüklit, kus õpilugu valmis lõpuks igal osalejal, aga alguses oli veidi arusaamatust, miks koolitajad esimese asjana täpset õpiloo teemat ootavad. Aga nii kuidas kursus edasi liikus, said väikestest juppidest õpiloo osad ja lõpuks keskenduti tervikule: mõnusad õpilood, mida õpetajad said oma õpilastega läbi teha. „Kõiki teemasid muidugi õpetajad klassis ei proovinud. Näiteks oma lingikogu loomine, see oligi mõeldud ainult õpetajatele endale. Aga just need osad, kus tuli midagi luua: multimeediat, koostöödokumenti, harjutust, seda proovisid klassis läbi teha.“ 

Veebrurai lõpus toimunud veebiseminaril tutvstas Meeri Sild õpilugu aineõpetaja tööriistana ning koolitusprogrammi "Digivõti". Vaata veebiseminari siit!

Õpilugu lõimib õppeaineid

Meeri Sild pani koos õpetaja Sirje Nootrega näitena kokku õpiloo „Rongisõit mööda Eestit“. Õpiloos on lõimitud võimalikult palju õppeaineid. „Eesti keel, võõrkeel, muusika, ajalugu, geograafia, robootika, matemaatika – aineõpetajad saavad kasutada õppijatele sobivat osa, ja õpilugu sobib igasse kooliastmesse. Õpilane saab võimalikult palju erinevaid oskusi, aga natuke nagu mängides. Alguses on õpilooga palju tööd, aga pärast on materjal aastate kaupa varnast võtta, seda saab muuta, täiendada ja ka osade kaupa kasutada.“

Kuidas võrrandsüsteemi lahendamine vastupandamatuks muuta 

Digivõtme koolitaja ja Türi Põhikooli matemaatikaõpetaja Laine Aluoja tegi „Digivõtme“ pilootkoolituse 2019 sügisel kaasa õppijana. „Püüdsin luua tervikliku õpiloo, kus saaks kasutada kõike kursuse jooksul läbitut. Mina kui õpetaja rakendasin oma oskused, et õpilased saaksid õpiloo jooksul kätte vajalikud teadmised. Õpilugu oli „Võrrandsüsteemi lahendamine“. Ei kõla väga ahvatlevalt, aga head digitaalsed vahendid selle õppimiseks on olemas,“ sõnas Laine Aluoja ja rõhutas, et kõik õpiloo etapid tegi ta 8. klassis noortega läbi. „Õpilased ise tutvuvad teemaga; leiavad eesmärgi, miks on vaja seda õppida; ise õpivad digivahendeid kasutades; ise loovad kontrollmaterjali; koostavad esitluse, kuidas nad teemat õppisid ja mida saavutasid. Kõikide tegevuste jaoks koostasin juhendid.“

Kas lapsed omandavad materjali paremini, kui see antakse õpiloona? Aluoja arvab, et see jääb neile paremini meelde. Lisaks aitavad digikeskkonnad nagu GeoGebra aega kokku hoida, tahvlile ei ole vaja jooniseid käsitsi kribada.  „Paberil kulub võrrandsüsteemi lahendamiseks graafilisel teel väga palju aega. Kui tahan, et õpilane hoomaks, millal võrrandsüsteemil on üks lahend, millal kaks, millal lõpmatu hulk, siis GeoGebra programmi kasutades saab ta kiire ülevaate."

Õpiloo leiab Laine Aluoja õppematerjalide leheküljelt ja see on aineõpetajatele vabalt kasutamiseks. 

Koos on kergem

Aste Põhikoolist Saaremaalt osales „Digivõtme“ koolitusel hulk õpetajaid. Nii sai üksteist toetada ja ka abi oli vajadusel lähedalt võtta, aga õpiloo esitas lõpuks ikka igaüks individuaalselt. 

Merje Tammai, Saaremaa Aste Põhikooli saksa keele õpetaja valis koolitusel õpi(digi)looks saksa keeles mööbliesemete, eessõnade ja käänamise õppimise ning kokku sobitamise loogiliseks lauseks/kirjelduseks. „Saksa keeles on sellise lause moodustamiseks vaja teada mööblieseme nimetust koos artikliga (der, die, das), eessõna tähendust (in, auf, hinter) ning daativi käänet (kus?). Eesmärk oligi need kolm teadmist üheks loogiliseks lauseks saada erinevate digivahendite abiga. Teema lõpuks koostasid õpilased ise paaristööna kontrolltöö üksteisele ning järgmises tunnis viisingi ühe töö abil kontrolltöö läbi. Siinkohal mainin kohe, et kõik õpilased said positiivse hinde.“

Õpiloos kasutatud digivahendite ja keskkondade loetelu on eeskujulik, näiteks paaride moodustamiseks www.transum.com, kontrolltöö koostamiseks ja läbiviimiseks www.jeopardylabs.com, kiire tagasiside küsimiseks, ajapiirangute kasutamiseks ja tunnikorra tagamiseks www.classroomscreen.com jpm. „Õpilastele meeldivad uued ja huvitavad digikeskkonnad, ka tagasidest oli seda hea lugeda. Digimaterjale ei tohi olla ühes tunnis liiga palju, liiga tihti, liiga rasked. iPad on tore, aga ainult teatud ajaks ja teatud ülesanneteks. Me täiskasvanutena arvame, et kui õpilased on palju oma telefonis, siis saavad ka tunnis ülesannetega erinevates keskkondades ja äppides lihtsa kergusega hakkama, aga nii see paraku ei ole,“ sõnas Merje Tammai. 

100% veebipõhine koolitus

100% veebipõhine koolitus on korralik väljakutse nii õppijatele kui koolitajatele. Meeri Sild sõnas, et eks alguses mõni arvas, et saadakse vähemalt korra ümber arvuti kokku ka ja õpitakse koos. „Videojuhendid, videoloengud tulid mõnelegi üllatusena. Aga nad hindasid seda, et sai oma õppimise aega ise sättida, sõitmiste peale aega ei kulunud. Koolituse tempo on meil rahulik. Soovitus on, et iga nädal teemad ikka läbi teha, kui ülesanded kuhjuvad, siis läheb raskeks.“

Merje Tammais veebipõhised koolitused kõhklusi ei tekita, sest kogemusi on. „Tõsi, algusest lõpuni veebis ei olnud ma varem küll ühtegi pikka koolitust läbinud, aga saksa keele õpetajatele korraldab Goethe Instituut pidevalt veebikoolitusi, kus 90% tööst teiste riikide õpetajatega toimub veebis.

See kindlasti aitas, et koos olid ühe valdkonna õpetajad, sest nii oli võimalus ainepõhiselt konsulteerida ja mured-rõõmud ka sarnased. Jälgisin meie kooli teiste õpetajate kulgemist koolitusel ja sain aru, et näiteks matemaatikutel või kehakultuurlastel olidki veidi erinevad nõudmised, ülesanded ja lahendused, mis on ka loomulik, kui ma räägime digimaterjalidest ainetunnis.“ 

Kas julgustaksite õpetajaid „Digivõtme“koolitustel osalema? „Materjali ja infot on koolitusel palju. Mina olin juba varem ka suur digikeskkondade kasutaja, aga ikkagi tundus ühel hetkel kõike liiga palju. Ei jõudnud süveneda nii hästi, kui tahtsin. Samas sain aru, et võtan enda jaoks ainult olulist kaasa ja ei muretse ülearu. Meie koolis on ka nüüdseks ka need õpetajad koolitusega liitunud, kes varem nimekirjast välja jäid. Ma usun, et see on paljuski tänu sellele, et kolleegidel oli siiski rohkem positiivseid kogemusi kui muresid. Enamik olid uhked, et selle koolitusega edukalt hakkama said.“

Uued koolitused on registreerumiseks avatud

Aprillis tuleb taas „Digivõti“. Kes on huvitatud, võiks juba praegu mõelda, missugust õpilugu ta teha tahaks, millise teema raames õppijate digipädevusi toetada. Võib öelda, et „Digivõti“ on koolitus, kus õpetaja õpib kõrvuti õpilastega, ehkki ükski õpilane koolitusele registreerunud ei ole. See on õpetajale hea võimalus uusi digivahendeid ja metoodikaid klassis ja ka distantsõppes turvaliselt katsetada, sest koolitajatelt ja kaasõppijatelt saab iga hetk nõu ning abi küsida ja nii lõpuks oma õpilugu suurepäraseks lihvida. Ja 100% veebipõhist koolitust pelgama ei pea, sest igal koolitusel on abiks kaks praktikust koolitajat.

Järgmised koolitused algavad: 

• Keeled ja kirjaldus, võõrkeeled, ajalugu ja ühiskonnaõpetus 6. aprillil https://koolitus.edu.ee/training/3653
• Kunsti- ja tehnoloogiaained ning kehaline kasvatus 6. aprillil https://koolitus.edu.ee/training/3654
• Loodusained ja inimeseõpetus 6. aprillil https://koolitus.edu.ee/training/3655
• Lasteaia- ja klassiõpetajale 6. aprillil https://koolitus.edu.ee/training/3652

Foto: Photo by stem.T4L on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA uus koolitusprogramm õpetajatele „Digivõti“ alustab sügisel
• Hariduse tehnoloogiakompass: tuleviku haridus on mängustatud ja personaalne
• Koolitus andis hoogu digipädevuste lõimimisele ainekavasse

Turvalise interneti päeva tähistatakse ülemaailmselt pea 160 riigis ning üheskoos tõmmatakse tähelepanu interneti turvalisele ja oskuslikumale kasutamisele. Lastekaitse Liidu, Tallinna Tehnikaülikooli ja HITSA koostöös toimuvates töötubades valmib igal osalejal grupitööna praktiline tunnikava digitaalse ohutuse ja küberkaitse teemade õpetamiseks.

Töötubade teemad ja tegevused

• KüberPähkli uuringu tulemuste tutvustamine (Birgy Lorenz, Tallinna Tehnikaülikool)
• Uute tunnikavade teemade ajurünnak
• Olemasolevate digitaalse ohutuse tugimaterjalidega tutvumine (võimalusel juba kodutööna)
• Uute tunnikavade loomine ja olemasolevate materjalide komplekteerimine vastavalt vanuseastmele ja vajadustele
• Valminud tunnikavade tutvustamine

Kõikidel osalejatel on võimalus anda oma nimi üles e-ohutuse koolitajaks saamiseks, kellele projekti "Targalt internetis" koordinaatorid saavad suunata koolide ja lasteaedade koolitussoove.

Töötubadesse ootame alus-, põhi- ja keskhariduse ning kutsekoolide (arvuti)õpetajaid ja haridustehnolooge, kes digitaalset ohutust oma asutuses õpetavad või selle vastu huvi tunnevad.

TÖÖTUBADE AJAKAVA

Kell 9-12 töötuba lasteaiaõpetajatele 
TalTech Mektory (Raja 15, Tallinn)
Registreerumine 

Kell 9-12 töötuba III kooliastme, gümnaasiumi ja kutsekoolide õpetajatele
HITSA nutiklass (Akadeemia tee 21/4, Tallinn)
Registreerumine 

Kell 13.30-16.30 töötuba I-II kooliastme õpetajatele
TalTech Mektory (Raja 15, Tallinn)
Registreerumine 

Infot targaks toimetamiseks internetis leiab projekti “Targalt internetis” kodulehelt. Muu hulgas on projekti raames koostatud tunnikavad, mida on lihtne kasutada internetiturvalisusest rääkimiseks põhikoolis. “Targalt internetis” projekti viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalkindlustusamet ja HITSA.

Avafoto: Photo by stem.T4L on Unsplash 

Samal teemal:

• Nõuanded, kuidas hoida ära lapse muutumist nutisõltlaseks
• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma

HITSA uue koolituse esimesed osalised olid Peetri Lasteaed-Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Vaida Põhikool, Leie Põhikool, Jüri Gümnaasium, Palivere Põhikool ja Raikküla Põhikool. 

Koolitusi sarjast „Digiajastu haridusjuht“ on HITSA juba mõnda aega pakkunud, seni kolme moodulit – muutuste juhtimine koolis, (digi)taristu arendamine ja õpetajate digipädevused. Neljas moodul ehk uus koolitus pööras tähelepanu õpilastele: kuidas kooli juhtkond ja õpetajad saavad toetada õpilaste digipädevuse arengut.

3-liikmelised meeskonnad pidid kursuse jooksul algust tegema digiainekavaga: kuidas digipädevused on aineõpetuse lisa. Lisaks tuli välja mõelda üks digipõhine õpilasüritus ja see ka teoks teha. Nutiklassis tutvustati posterettekannete abil, kuidas mõlemad õnnestusid. Kõik said tutvuda kõigi töödega ja aega oli piisavalt, et küsimusi esitada ning kogemusi vahetada. 

Peetri Lasteaed-Põhikooli meeskond otsustas korraldada jõulukaartide konkursi ja valida välja kooli jõulukaart. Eesmärk oli, et õpilane oskaks kujundada digitaalset kaarti, tööd salvestada ja saata e-kirja. “Tahtsime õpilasi panna rohkem digiloomega tegelema. Enamasti tehti tööd Canva keskkonnas. Tegime konkursi 5. klassides, meil on viis viiendat klassi. Esimesel korral oli teema lihtsalt jõulukaart, teises ringis tuli teha üks minimalistlik, üks loomadega, üks pere-jõulukaart. See pani õpilasi nägema disaini erinevaid pooli,” selgitas klassiõpetaja ja koolitusmeeskonna liige Helen Pullinen.

Palivere Põhikoolis toimus digiviktoriin 4.-6. klassile wizer.me keskkonnas. Küsimused koostasid aineõpetajad. “Eesmärk oli, et õpilased oskaksid kasutada digiseadmeid infootsinguks. Mis märksõnu kasutada, et saada vastuseid küsmustele, mida aineõpetajad olid esitanud. Viktoriiniks oli mõeldud 20 minutit, aga küsimusi sai natuke palju. Plaan on teha sarnast viktoriini perepäeval, et vanemad ka näeksid, mida lapsed teevad,” rääkis inglise keele õpetaja Anu Peetris, kes digiviktoriini postrit tuvustas.  

Jüri Gümnaasiumis toimus samuti digiviktoriin. See oli 7.-9. klassile küberturvalisuse teemadel. “Meeskonnaga mõtlesime välja küsimused ja olukorrad, millele tuli lahendus leida. Kooliaasta lõpuni toimub iga õppeperioodi lõpus üks viktoriinivoor. Kooliaasta lõpuks selgub võitja, peaauhind on töötuba Mektorys kogu klassile. Viktoriin toimub keskkonnas Quizizz,” rääkis kooli haridustehnoloog Sandra Taimre. Probleemidena tõi ta välja, et Quizizz ei osutunud parimaks valikuks, viktoriin kattus mitme teise üritusega ja reklaami oleks pidanud rohkem tegema. Positiivne on, et õpetajate ja õpilaste digioskused arenesid kindlasti. 

Haapsalu Linna Algkooli digiüritus õpilastele oli mardipäeva digimäng 3.-4. klassile, Leie Põhikoolis tehti ainepõhist digiorienteerumist, Raikküla Põhikoolis peeti isadepäeva nii, et koos tegutsesid lapsed, isad ja Lego WeDo robotid; Vaida Põhikoolis peeti QR-koodidele jahti ning õpiti nii tundma naaberriiki Lätit. 

Koolitusel osalenud tõdesid, et digiainekava koostamine oli tunduvalt keerukam ülesanne kui õpilasürituse korraldamine. Takistustena nimetati õpetajate ebaühtlaseid digioskusi, vahendite ühekülgsust, ajapuudust, suures koolis oli raskusi infovahetusega; ei olnud ülevaadet, mida tundides kasutatakse jms. Kõik koolid siiski jätkavad digipädevuste lisamist ainekavadesse. Mõned näited. 

Peetri Lasteaed-Põhikoolil on olemas informaatika ainekava 2.-3. kooliastmes. Puudu on 1. kooliaste. Digitunnid toimuvad 5. ja 7. klassis, olemas on töökavad. Suurema osa digiainekava tööst tegid kolm meeskonnaliiget, kaasati haridustehnoloog ja digiõpetuse õpetajad. Saavutused: jõulukaartide konkurss, 3D-printeri tunnid, Ventspilsi digiväljakutses osalemine kahel aastal. Takistused: kool on suur, ainult üks arvutiklass, õpetajatel vähesed digiteadmised, vähe on süle- ja tahvelarvuteid. Jätkamine: koolitused õpetajatele, lisada 1. kooliastme informaatika ainekava. 

Vaida Põhikoolis kogunesid õpetajad suve alguses kahel päeval, et kaardistada eelmise õppeaasta tegevused, monitoorida olukorda ja võimalusi uueks õppeaastaks. Takistused: õpetajate ebaühtlased digioskused, vahendite ühekülgsus, seostamine oma ainega. Plaanis: üldised digipädevuste koolitused, ainealaste digipädevuste koolitused, digiseadmete kasutamise koolitused. Õppeaasta jooksul toimub monitoorimine, õpetajate juhendamine ja julgustamine, kevadel tehakse kokkuvõtted ja lisatakse digipädevused ainekavadesse. 

"Siin koolitusel lükkasime tegevustele hoo sisse, digipädevuste lõimimine ainekavadesse on pidev protsess,“ sõnas HITSA projektijuht Piret Lehiste. 

Pilootkoolitusele pääses seitse kooli. Järgmisel aastal on koolitust „Õppijate digipädevuse arendamine“ plaanis rohkem kordi ja huvilised koolid on oodatud. Registreerimisest anname infot HITSA kodulehel ja HITSA koolituskalendris. 

Samal teemal:

• Õppijate digipädevuste arendamine
• Digi ABC minu koolis
• HITSA uus koolitusprogramm õpetajatele „Digivõti“ alustab sügisel

Otseülekannet saab jälgida siit! 

Uut ainekava ja esimeste kuude õppetunde tutvustavad autorid ja sellega seotud inimesed. Oma projektide lühitutvustustega astuvad publiku ette ka ainekava raames digilahendusi välja töötanud gümnaasiumiõpilased. Seminari kavaga tutvu SIIN. 

Foto: Photo by Goran Ivos on Unsplash

Samal teemal:

• "Võrgustik võrgutab": gümnasistid esitlevad oma informaatika arendusprojekte
• Robotid koolitundi Digivihiku abil

Seminari moto on "Elu on kool ja probleemid selle õppekava" (Rick Warren) ja muu hulgas kuuleb Artise kinos toimuval üritusel gümnaasiuminoorte endi käest, milliseid elulisi probleeme nad informaatika arendusprojekti raames lahendasid ning kuidas see õnnestus. 

Uut ainekava ja esimeste kuude õppetunde tutvustavad autorid ja sellega seotud inimesed. Oma projektide lühitutvustustega astuvad publiku ette ka ainekava raames digilahendusi välja töötanud gümnaasiumiõpilased.

Ürituse ajakava ja esinejad avalikustame jooksvalt HITSA vastaval lehel ja Facebookis.

"Tehnoloogiaettevõtted Helmes, Playtech ja Cleveron otsivad pidevalt uusi töötajaid ametikohtadele, mis võiks väga hästi olla jõukohased ka nutikamale gümnaasiumilõpetajale," ütleb ProgeTiigri programmi juht Kristi Salum (EPL, 15.9.2019). "Vaja oleks vaid, et noored saaks koolist kaasa esialgsed teadmised programmeerimisest."

Ekspertide välja töötatud uue gümnaasiumi informaatika ainekava eesmärk ongi anda igale gümnaasiumiõpilasele võimalus arendada huvidest lähtuvalt oma IT-oskusi ning rakendada neid praktikas. Plaan pole teha igast õpilasest programmeerija, vaid anda noortele võimalus õppida koos meeskonnaga leidma uuenduslikke lahendusi elulistele probleemidele.

VÕRGUSTIK VÕRGUTAB: GÜMNAASIUMI INFORMAATIKA

5. detsember 2019 kl 9.30-16, kino Artis, Tallinn

Registreeru seminarile siin.

Ootame seminarile koolijuhte, informaatikaõpetajaid ja haridustehnolooge, aga ka kõiki teisi, kellele teema huvi pakub. Seminar on tasuta, kuid osalemiseks tuleb registreeruda. 

Seminarist tehakse ka otseülekanne, mis on hiljem järelvaadatav.

Kontakt:
Kristi Salum
HITSA ProgeTiigri programmi juht
kristi.salum@hitsa.ee

Gümnaasiumi informaatika ainekava valikkursuste materjalid loodi 2017–2018. aastal HITSA, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös. HITSA poolt koordineerib ainekava materjalide koostamist ProgeTiigri programm.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond. 

Foto: Photo by Franck V. on Unsplash 

Samal teemal:

• Laste sügis möödub robotite ja progemisega
• ProgeTiigri tulevikutegijad 2019

Koolitusel osalejad saavad HITSA nutiklassi kuues õpitsoonis avastada olulisi elemente 21. sajandi õppes, milleks on õpilaste ja õpetajate oskused ja rollid, õpistiilid, õpikeskkonna disain, praegune ja arenev tehnoloogia ning haridust mõjutavad sotsiaalsed trendid.

Koolitusele on oodatud kahe- kuni neljaliikmelised koolimeeskonnad. Osalejate hulgas peab olema üks kooli juhtkonna liige, kaasata on võimalik ka KOVi haridusametnik. Sihtrühm on üld-, kesk- ja kutsehariduse õpetajad, õppejuhid, haridustehnoloogid, direktorid ja omavalitsuse haridustöötajad. 

Novembris toimuv koolitus:
21.11.2019
Detsembris toimuv koolitus:
5.12.2019

Lisainfo ja registreerumine

Foto: Petri Asperk ja MTÜ Fotopluss

Teate ju küll seda olukorda, kus õpetaja tuleb klassi ja teatab silmade särades õpilastele, et täna alustame hästi huvitavat projekti. Näiteks kuidas hooldada toataimi või kasutada kodukeemiat. Õpetajale põnev, lastele ... mitte nii väga. Seepärast antigi 18. oktoobril HITSA nutiklassis toimunud eTwinningu koolitusel kohe juhtroll lastele: ise otsivad idee, ise teevad projektiga algust ja tutvustavad teistele. 

Õpetajad kuulasid, mis on nutiklass. Autori foto

Koolitusel osalesid seitsme kooli väikesed meeskonnad (õpetaja ja kaks õpilast): Kose-Uuemõisa Lasteaed-Algkool, Loo Keskkool, Tallinna Rahumäe Põhikool, Metsküla Algkool, Pärnu Kuninga tänava Põhikool, Tallinna Südalinna Kool ja Pelgulinna Gümnaasium. Tõsi, kõik osalenud õpetajad olid rahvusvahelises projektitöös eTwinningus väga kogenud, lapsed kuulsid eTwinningust valdavalt siiski esimest korda. 

Haridustehnoloogid ja HITSA koolitajad Ingrid Maadvere ja Meeri Sild juhendasid õpilasi, samal ajal kui õpetajad said täpsemalt teada, mis on HITSA nutiklass. 

Haridustehnoloogid ja HITSA koolitajad Ingrid Maadvere ja Meeri Sild juhendasid õpilasi. Foto: MTÜ Fotopluss, Petri Asperk

„eTwinning on koostöö, aga selline koostöö, kus ei saada mitte kunagi päriselt kokku,“ selgitas Ingrid Maadvere õpilastele ja küsis, kuidas see võimalik on. Lapsed muidugi teadsid – koostööd tehakse veebi kaudu, see on moodne koostöö. Koos arutleti ka, mis on projekt, ja oligi aeg mõelda välja hulk projekti-ideid. Lemmikloomad, raamatud, matemaatika, tants, loodusõpetus, Saksamaa, Kääbiku-seeria, kooli tutvustav video, sporditund – ideid jagus. Lõpuks jäi sõelale kolm eTwinningu projekti: sport ja liikumine koolipäevas, reisikoomiks ja kooli tutvustav video „Meie äge kool“. Koolidest moodustusid projektimeeskonnad, õpetajad võeti ka kampa ja algas idee lahtikirjutamine ning esitluse tegemine.

Arutelu koos õpetajaga. Foto: MTÜ Fotopluss, Petri Asperk

Arutelu koos õpetajaga. Autori foto

Pärnu Kuninga tänava Põhikooli haridustehnoloog Lemme Sulaoja oli koolituse sellise korraldusega väga rahul. „Põnev on. Tore, et kaasatud on õpilased. Õpetajana tahaks kogu aeg oma mõtteid juurde panna, aga hoidsin end tagasi, veidi vaid soovitusi jagasin. 4. ja 5. klassi jaoks ei ole selline projektitöö raske, hästi said hakkama,“ oli õpetaja kindel.  

Marlon ja Emili sama kooli 5. klassist kinnitasid, et väga huvitav on. Emili teadis varem, et eTwinning on mingi projekt, kõike muud õppis koolitusel. Ja koos leiti, et projekt on tegevus, kus erinevad koolid teevad koos asju ning et pärast vaheaega hakkavad nad oma koolist videot tegema. 

Green screeniga saab imesid teha! Foto: MTÜ Fotopluss, Petri Asperk

Koolituspäeva lõpetaski projektiideede tutvustus. Aga päeva mahtus veel pikk vahetund – lapsed kasutasid kõiki nutiklassi võimalusi ja otsisid QR-koode, panid robotid võistlema, joonistasid iPadidel, kasutasid green screeni võimalusi pildistamiseks jpm. 

Oli põnev päev, lapsed kasutasid kõiki nutiklassi võimalusi. MTÜ Fotopluss, Petri Asperk

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis on töökeskkonnaks ennekõike õpetajatele. Koolid saavad seal suhelda, koostööd teha ja projekte luua. eTwinning käivitati 2005. aastal Euroopa Komisjoni e-õppe programmi raames. Praegu on eTwinninguga liitunud rohkem kui 700 000 õpetajat üle Euroopa. 

Samal teemal:

• eTwinningu kogemus Taani lasteaedadest
• eTwinningu multiprojektid tulevad taas!

Koolitusi sarjast „Digiajastu haridusjuht“ on HITSA juba mõnda aega pakkunud. Kolm moodulit – muutuste juhtimine koolis, (digi)taristu arendamine ja õpetajate digipädevused – on ilmselt tuttavad nii mõnelegi koolijuhile ja -meeskonnale.

„Leidsime, et tähelepanuta on jäänud see, kuidas kooli juhtkond ja õpetajad saavad toetada õpilaste digipädevuse arengut,“ sõnas HITSA innovatsioonikeskuse projektijuht Piret Lehiste neljanda mooduli sünni kohta. 

9. oktoobril algavale koolitusele oodatakse 3-liikmelisi koolimeeskondi. Koolitajad on Piret Lehiste ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Koolitusel koostab iga meeskond oma kooli digiainekava ning korraldab ühe digipädevusi arendava õpilasürituse oma koolis. 

Miks sai valik just selline? Koolitusel tuginetakse eelkõige õppija digipädevuse mudelile, mis peaks aitama koole digipädevusi aineõppesse lõimida. Piret Lehiste ise töötas varem Järveküla Koolis haridustehnoloogina. Uue koolina tuli Haridus- ja Teadusministeeriumile esitada ainekavad ülevaatamiseks, et saada tähtajatut koolitusluba. „Digipädevused pidime lõimima ainekavadesse, seda meilt oodati. Mõtlesime koos välja, kuidas samm-sammult selles suunas liikuda. Kõigepealt kaardistasime, mis on juba tehtud erinevates ainetundides ning kooliastmetes. Seejärel võtsime ette HITSA digipädevuse mudeli ja vaatasime, kas kõik mudelis toodu on kaetud. Järveküla koolis on ainult 7. klassis üks informaatikatund, ülejäänud digipädevused tuleb omandada ainetundides,“ tutvustas Lehiste oma praktilist kogemust. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumis on samuti digipädevused lõimitud aineõppesse, seal pole eraldi informaatikatundi üheski kooliastmes ette nähtud. Nii et praktiline kogemus ka teiselt koolitajalt. Samuti tutvustatkse koolitusel sellise kooli kogemust, kus rõhk on rohkem informaatikatundidel ja ainetundides omandatakse digipädevusi juhuslikumalt. 

Piret Lehiste selgitas, et praegu kirjutavad nad koolituse tarvis lahti õpilaste digipädevuse hindamiskriteeriume. „Näiteks mida see tähendab, et õpilane on omandanud teabehaldamise oskuse esimese kooliastme lõpuks. Mida laps siis oskab? Sellised abimaterjalid anname koolimeeskondadele ette ja nemad peavad kursuse jooksul algust tegema digiainekavaga: kuidas digipädevused on aineõpetuse lisa. Muidugi mitte kõikides ainetes, alustuseks piisab kolmest. Ja lisaks genereerivad ideid õpilasürituse tarvis.“ 

Koolituse lõpus teevad kõik meeskonnad posterettekanded. "Siin koolitusel lükkame tegevustele hoo sisse, digipädevuste lõimimine ainekavadesse on pidev protsess,“ sõnas Piret Lehiste. 

Pilootkoolitusele pääseb maksimaalselt kuus-seitse kooli. Aga järgmisel aastal on koolitust „Õppijate digipädevuse arendamine“ rohkem kordi plaanis, kasulik on end järjekorda panna. 9. oktoobril algavale koolitusele saab praegu veel registreeruda siin: https://koolitus.edu.ee/training/3089.

Foto: Photo by Mometrix Test Prep on Unsplash

Samal teemal:

• Eesti koolide IT-õpe viiakse uuele tasemele
• HITSA veebiseminar "Tehnoloogiakompass: kuidas suurandmeid ja andmeanalüütikat õppetöösse rakendada"
• eTwinningu koolitused sügisel

HITSA ProgeTiigri programmijuhi Kristi Salumi sõnul näitavad uuringud, et paljudes Eesti koolides seni pakutav informaatikaõpe ei vasta tänase tööturu vajadustele ning mõnel juhul on gümnasistide kokkupuude informaatikaga isegi väiksem kui põhikooliõpilastel: „IT-oskusi läheb tarvis pea igal erialal ja kuigi üldhariduskoolide õppekavas puudub kohustuslik informaatikaõpe, peaksid õpilased omandama gümnaasiumis arusaamise IT-sektori mitmekesisusest.“ 

Uute informaatika valikkursuste eesmärk on anda igale gümnaasiumiõpilasele võimalus arendada IT-oskusi oma huvidest lähtuvalt ning rakendada neid praktikas. Programmi keskne osa on õppeaasta jooksul rühmatööna sündiv arendusprojekt, mille käigus loovad õpilased mõnele elulisele probleemile lahendust pakkuva tarkvara või riistvara prototüübi. Praktiliseks ülesandeks võib olla näiteks nutitelefoni- või veebirakenduse, liitreaalsuse või nutikodu lahenduse loomine. Arendusprojektiga tegeleb 4-6 õpilasest koosnev rühm, kus igal liikmel on oma roll kas programmeerija, disaineri, analüütiku, testija või projektijuhina. Soovi korral on koolidel võimalik pakkuda õpilastele ka üksikuid valikkursusi.

Huvist oma õpilastele uusi valikkursusi pakkuda on juba teada andnud ligi 30 Eesti kooli.

„Tartu Ülikoolis kevadel tehtud uuring näitas, et informaatika- või arvutiõppe sisuna näevad gümnaasiumiõpilased peamiselt teksti- ja tabelitöötlust ning infootsingut, mis ei vasta tänapäevasele käsitlusele IT-õppest. Alla poole õpilastest vastas, et tunnis õpitakse programmeerimist. Tarkvaraarendusel, analüüsil ja testimisel, digiteenuste loomisel ja kasutajakesksel disainil pole õpilaste hinnangul kooli informaatikaõppes seni eriti suurt osakaalu olnud, kuid valikkursustega tahamegi seda muuta,“ selgitas Salum.

Gümnaasiumi informaatikaõppe valikkursuste tutvustav koolitus koolijuhtidele ja informaatikaõpetajatele toimub Tallinnas HITSA Nutiklassis 26.-27. septembril. Osalema on oodatud kõik koolid, kes soovivad viia gümnaasiumi IT-õppe vastavusse uue ainekavaga ja saada kogu kontseptsiooni kohta rohkem infot. Koolitust saab soovi korral järele vaadata.

2018-2019 a HITSA, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös loodud valikkursuste materjalid ja tööriistad pakuvad õppimiseks tuge nii õpilastele kui ka õpetajatele.

Lisainfo: Gümnaasiumi informaatika ainekavast HITSA kodulehel

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, kes toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Foto: Unsplash, Farzad Nazifi

Samal teemal:

• Kuidas kontrollida ja hinnata õpilaste teadmisi?
• Eesti e-riigi lahutamatuks osaks olevad koolide IT-taristud viiakse uuele tasemele

Veebiseminar toimub 3. oktoobril kell 16, registreeruda saab siin: koolitus.edu.ee/training/3121

Kolmas veebinar tehnoloogiakompassi sarjast võtab lähivaatesse andmete ja andmeanalüütika maailma. Veebiseminari alguses anname põgusa sissejuhatuse “Hariduse tehnoloogiakompassi”, mille järel võtab seminar Tallinna Ülikooli haridustehnoloogiakeskuse vanemteaduri ja raporti kaasautori Mart Laanpere juhtimisel suuna juba sellele, et rääkida, miks me suurandmetest ja analüütikast tehnoloogiakompassis räägime, missugused on erinevad võimalused selle rakendamiseks õppetöösse (ja miks seda üldse tegema peaks) ning toome näiteid. 

Sel aastal ilmus esimene haridusele mõeldud tehnoloogiaraport “Hariduse tehnoloogiakompass”, mis aitab lahti mõtestada, kuidas saavad uued tehnoloogiad igapäevast koolielu lihtsustada. Tehnoloogiakompass on kirjutatud Eesti koolidele ja see annab ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestades ülevaadet näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja käsitletud tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, kuidas saaks neid tehnoloogiaid koolielus rakendada ja milliseid neist võiks koolis õpetada.

Esimene “Hariduse tehnoloogiakompass” keskendub viiele teemale: asjade internet, virtuaal- ja liitreaalsus, andmed ja analüütika, tehisintellekt ning turvalisus digimaailmas.

Kõiki HITSA veebiseminare saad järele vaadata siin: bit.ly/HITSAveebiseminarid.

Foto: Unsplash, Jordan Harrison