Koolielu: Uudised

Kuidas kontrollida ja hinnata õpilaste teadmisi?

Madli Leikop — Mon, 09 Sep 2019 19:07:14 +0300

Küsimusega, kuidas kontrollida õpilaste teadmisi ja kuidas hinnata, puutuvad õpetajad kokku iga päev. HITSA veebipõhised kursused „Hindamismudelite kasutamine väljundipõhisel ja kujundaval hindamisel“ ning „Testide koostamine ja metoodika“ aitavad teadmisi värskendada ja uusi võtteid omandada.

Hindamismudelite koolitus algab 30. septembril ja kestab 27. oktoobrini, testide koostamise koolitus algab 28. oktoobril ja kestab 24. novembrini (mõlemad 39 akadeemilist tundi). Seega on just õige aeg koolitusele registreeruda!

Kellele ja miks on kursused vajalikud?

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse kogemus õpetajate digipraktikat uurides näitab, et kui tunde ette valmistades kasutab Eesti õpetaja digivahendeid juba igapäevaselt, siis teadmiste kontrolli ja hindamise etapis kasutavad tehnoloogia tugevaid külgi ära vaid vähesed õpetajad. Ometi on testide koostamiseks olemas mitmekülgsete võimalustega keskkondi, mis aitavad õpetaja aega säästa ja teevad töö lihtsamaks.

Testide koostamisel on oluline, kuidas küsida õigeid küsimusi, et õpilase vastused annaksid aimu, kas tal on tekkinud arusaam õpitust. Kuidas saab õpetaja kindel olla, et ta küsib õigeid asju? Mis tüüpi küsimusi üldse küsida, mida ei tasu küsida (mis ei näita midagi)? Küsimused ei tohiks olla ka liiga pinnapealsed, pigem võiks eelistada küsimusi stiilis selgita, põhjenda, kirjelda, analüüsi. Ja õpilane peab üheselt aru saama, mida ta tegema peab, töökäsud peavad selged olema.

Võõrkeeles sõnade õppimine, loodusainetes meeskonnatööna valmiv projekt või tantsu vormis esitatav loovtöö on lastelt nõudnud erinevas mahus aega, teadmisi ning pingutust; õpetaja kasutab sel juhul ka erinevat mudelit soorituse hindamiseks ja tagasiside andmiseks.

Sisuloomega seotud ülesandeid, loomingulisi töid on õpetajal keeruline hinnata. Kuidas otsustada, millal on loomingut tehtud hindele “5”, millal hindele “2”, ilma et subjektiivsus oma rolli mängiks? Selleks tulekski õppida hindamismudeleid koostama. Kindlasti peab hindamismudel olema valmis enne tööga alustamist ja õpilasele peab hindamismudelit tutvustama. Siis noor teab, millega arvestada ja ta saab oma tööd ise paremaks teha.

Mis tõi õpetajad kursustele? Tagasiside varasemalt osalenud õpetajatelt

- Mind tõi kursusele soov saada teada täpsemalt testide koostamise metoodika ja testidele sobivate uute keskkondade kohta.

- Kasutan sellel õppeaastal esimest korda kujundavat hindamist oma töös. Minu jaoks oli see põnev kursus, hea tempoga ning väga tore ja toetav juhendaja.

- Mulle meeldib väga, et õpilased kasutaksid rohkem nutiseadmeid. Selleks ma pean ise koostama interaktiivseid teste. Tunnen, et pean selles vallas ennast täiendama ja koolitama.

- Tahan pakkuda lastele ja vanematele selgemat hindamist, motiveerida lapsi enamaks. Olen aru saanud, et viimasel ajal jään tihti klassiruumis toppama aeglaste/õpiraskustega/ käitumisraskustega laste pärast. Ma tunnen, et kiiremad/nutikamad/andekamad jäävad tähelepanuta. Selged hindamiskriteeriumid annavad hea võimaluse selleks, et iga laps saaks teha oma tööd oma võimete tasemel.

- Minu jaoks oli kõige olulisem saada teada, kuidas kasutada hindamismudeleid loovõppeainetes.

- Tahtsin kontrollida oma kriteeriumite sõnastusoskust. Olen seda juba vähemalt viis aastat teinud ja vahel hakkab endale tunduma, et olen millestki valesti aru saanud või on midagi olulist meelest läinud.

HITSA kutsub septembris ja oktoobris õpetajaid liituma kahe kursusega: „Hindamismudelite kasutamine väljundipõhisel ja kujundaval hindamisel“ (30.09.-27.10), registreerumine https://koolitus.edu.ee/training/2952.

Praktilise kursuse käigus saab osaleja ülevaate väljundipõhisest ja kujundavast hindamisest, erinevatest hindamismudelite keskkondadest, nende kasutamise metoodikast ning tehnilistest võimalustest. Hindamismudelid keskenduvad teadlikule õppimisele aidates õppijal näha, kus ta hetkel on ja kuhu peab liikuma, et jõuda soovitud eesmärgini. Kasutades õppetöös hindamismudeleid, saab õpetaja toetada ennastjuhtiva õppija kujunemist.

„Testide koostamine ja metoodika“(28.10.-24.11), registreerumine https://koolitus.edu.ee/training/2953.

Praktilisel kursusel õpitakse, kuidas koostada häid teste, millised on head ja halvad küsimused testides, tutvutakse veebikeskkondadega, kus on mugav endale sobivat testi luua ja avaldada.

Kursused toimuvad e-õppekeskkonnas Moodle, mis võimaldab õpetajal valida õppeülesannete tegemiseks just talle sobiv aeg. Kursuseid juhendab Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Mõlemal koolitusel osalemine on tasuta üldhariduskoolis ja kutsekoolis töötavale õpetajale, tugispetsialistile (eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed), haridustehnoloogile, õppejuhile, õppeasutuse juhile.

NB! Koolitus on tasuta tingimusel, et koolitus läbitakse täies mahus.

Foto: Unsplash, Glenn Castens-Peters.

Veel saab registreeruda koolitusele "Digitaalsete õppematerjalide loomise põhimõtted"

Madli Leikop — Tue, 03 Sep 2019 18:58:05 +0300

HITSA e-kursusel antakse juhiseid digitaalse õppematerjali parendamiseks, arendamiseks ja avaldamiseks kvaliteedipõhimõtetest lähtuvalt.

Kuidas ja milliste töövahenditega saaks õppematerjali arendada ja muuta see sihtrühmale atraktiivsemaks? Kursus lõpeb oma õppematerjali avaldamisega.

Koolitajad on Siret Lahemaa (Lauka Põhikool) ja Taimi Dreier (Pärnu Ülejõe Põhikool).

Aeg: 09.09-06.10.2019

Maht: iseseisev õpe 39 akadeemilist tundi

Koht: Moodle´i keskkond

Koolitusel osalemine on tasuta lasteaias, üldhariduskoolis ja kutsekoolis töötavale õpetajale, tugispetsialistile (eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed), haridustehnoloogile, õppejuhile, õppeasutuse juhile. NB! Koolitus on tasuta tingimusel, et koolitus läbitakse täies mahus.

Täpsem info ja registreerumine HITSA koolituskalendris.

Foto: Unsplash, freestocks.com

Samal teemal:

eTwinningu koolitused sügisel

Madli Leikop — Mon, 26 Aug 2019 15:53:51 +0300

Uuel koolisaastal eTwinnigus uued koolitused! Registreeru juba täna.

Ootame õpetajaid uutele eTwinningu koolitustele, kus tutvume eTwinningu töökeskkonnaga, uute töövahenditega ning parimate projektinäidetega Eesti lasteaedadest ja koolidest. Koolitused on õpetajatele tasuta, sh majutus.

- 4.-5. oktoobril toimub Rakveres koolitus "Projektõpe sinu klassis - sissejuhatus eTwinningusse". Registreerimine kuni 19. septembrini: https://koolitus.edu.ee/training/2973.

- 7. oktoobrist kuni 3. novembrini toimub eTwinningu veebikursus algajatele. Registreerimine kuni kohti jagub: https://koolitus.edu.ee/training/2932.

- 14.-15. novembril toimub Tallinnas eTwinningu koolitus lasteaia ja I kooliastme õpetajatele. Registreerumine kuni 31. oktoobrini: https://koolitus.edu.ee/training/2934.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Sügisest jõuab gümnaasiumi informaatika ainekava koolidesse

Madli Leikop — Sat, 24 Aug 2019 12:25:47 +0300

Uues informaatika õppekavas on viis valikkursust. Ootame koole, kes on huvitatud sügisest uusi valikkursusi pakkuma!

Uues informaatika õppekavas on viis valikkursust (programmeerimine, tarkvaraarendus, kasutajakeskne disain ja prototüüpimine, tarkvara analüüs ja testimine, digiteenused), lisaks on õpilastel võimalus osaleda digilahenduse arendusprojektis.

Ootame koole, kes tahavad õpilastele uusi valikkursusi pakkuda!

Gümnaasiumi informaatika ainekava väljatöötamise eesmärk on anda igale gümnaasiumiõpilasele võimalus arendada huvidest lähtuvalt IT-oskusi ning rakendada neid praktikas. Plaan pole teha igast õpilasest programmeerija, vaid anda noortele võimalus leida koos meeskonnaga uuenduslikke lahendusi elulistele probleemidele.

Valikkursuste materjalid loodi 2017/18. aastal HITSA, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös.

Valikkursuste sisu ja õppevara esimesed prototüübid valmisid katsetamise käigus ja tihedas koostöös kümnest pilootkoolist kaasatud õpetajate ja õpilastega. Digilahenduse arendusprojektide testimine toimub 2019. aasta septembris-detsembris.

Kuna paljudel koolidel ei pruugi olla võimekust (õpetajat-juhendajat) informaatika valikkursuste läbiviimiseks, on materjalid kättesaadavad ka e-kursuse vormis.

Koolid, andke endast teada!

Ootame koole, kes on huvitatud 2019. aasta sügisest oma õpilastele valikkursusi pakkuma. Kursuste juhendajatele toimub 26.-27. septembril Tallinnas koolitus, mis kantakse üle ka veebis ning on hiljem järelvaadatav.

Huvi korral ja lisainfo saamiseks võta ühendust HITSA ProgeTiigri programmi juhi Kristi Salumiga: kristi.salum@hitsa.ee.

Täpsem info ja valikkursuste kirjeldus on üleval HITSA kodulehel.

Foto: Unsplash, Markus Spiske

Samal teemal:

Avatud on registreerimine HITSA koolitusprogrammi "Digivõti" pilootkoolitustele

Madli Leikop — Mon, 19 Aug 2019 21:31:58 +0300

„Digivõti“ on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse uus, õpetajatele mõeldud koolitusprogramm. Viiest koolitusest koosnev programm keskendub ainevaldkonna põhistele digioskustele, mis aitavad õpetajatel õppijate digipädevusi toetada.

„Digivõtmes“ on viis erinevat ainevaldkonna koolitust: lasteaia- ja klassiõpetajatele; eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele; matemaatikaõpetajatele; loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatele; kunsti-, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse õpetajatele.

Kõik koolitused on veebipõhised ning lähtuvad õppijate digipädevuse mudelist. „Koolitustel läbitakse (ja omandatakse) viis põhilist digipädevust: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ehk oskus digivahenditega uusi asju luua, internetiturvalisus ja probleemilahendamise oskus. Kaks viimast on igasse koolitusse läbivalt kaasatud. Koolituse pikkus on kaheksa nädalat,“ selgitas HITSA projektijuht Triin Kaasik.

Programmi kohta loe lähemalt Koolielu artiklist siit.

Registreerimine ja täpsem info koolituste kohta on siin.

Foto: Unsplash, Leone Venter

Samal teemal:

Digi ABC minu koolis

Madli Leikop — Fri, 02 Aug 2019 10:42:22 +0300

Avatud on registreerimine HITSA koolitusele "Digi ABC minu koolis". Koolitus on mõeldud koolide sisekoolitajatele oma asutuse õpetajatele digipädevuste õpetamiseks.

Toimumise aeg: 30.08.2019 - 24.10.2019, HITSA nutiklass.

Koolitus koolide sisekoolitajatele oma asutuse õpetajatele digipädevuste õpetamiseks. Koolitus koosneb kahest auditoorsest kohtumisest, iseseisvast tööst: õppematerjalidega tutvumine ja koolituste läbiviimine oma koolis, ning nõustamisest.

Õpiväljund: osaleja oskab algtaseme digipädevuste koolitust õpetajatele korraldada ja läbi viia vähemalt kahel allpool toodud teemal:

1. Tarkvara (enesekontrollitestid, pilditöötlus, lihtne tekstitöötlus, klassijuhataja tööriistad jne).

2. Riistvara (nutiseadmed, nutitahvlid, PC jne).

3. Metoodika (ümberpööratud klassiruum, klassihaldusvahendid, õpilaste kaasamine jne).

4. Diginipid (info otsimine ja hindamine, turvalisus jne).

Vaata lähemalt ja registreeru siin.

Samal teemal:

Rahvusvaheline küberkaitse suvekool keskendub plokiahela tehnoloogiale

Madli Leikop — Mon, 01 Jul 2019 11:08:12 +0300

Tänasest 5. juulini kogunevad Jõgevamaal Voorel suvekooli enam kui 70 küberkaitse valdkonna eksperti, doktoranti ja noort spetsialisti. Küberkaitse suvekooli fookuses on plokiahelad ja nende mõju digitaalsetele muutustele ühiskonnas.

Üritusel keskendutakse plokiahela kasutamise õiguslikele ja majanduslikele aspektidele, selle turvalistele rakendustele ning sellega seotud krüptograafiale.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et koos digiriigi ja infotehnoloogia võimaluste arendamisega tuleb järjest enam arvestada küberruumi ohtudega. „Meie igapäevane elu on väga tihedalt seotud digimaailmaga – kasutame e-lahendusi näiteks õppetulemustega tutvumiseks, rahaasjade ajamiseks, tervisehoiuteenustes või meelelahutuseks. Peame olema kindlad, et meie andmed on turvaliselt kaitstud ning küberturvalisuse tõstmiseks tasub tegutseda koos rahvusvaheliste partneritega. Küberkaitse suvekool annab selleks ühe võimaluse,“ sõnas Reps

Suvekooli „Plokiahelad: rakendused ja turvalisus“ korraldab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, kus plokiahela tehnoloogia on üheks oluliseks uurimisvaldkonnaks. Arvutiteaduse instituudi küberkaitse valdkonna koordinaator Madis Raaperi sõnul korraldatakse suvekooli, et Eesti ülikoolide rahvusvaheline haare ja koostöövõrgustik suureneks. “Siin saab käsitleda ja esile tuua teemasid, mis on tugeva suunana uurimisfookuses. Küberkaitse ja plokiahelad on meie instituudi jaoks just selline valdkond.”

Eestis on plokiahel kasutusel 2003. aastast

Eestis on plokiahel tänu usaldusväärsete infosüsteemide kasutamise vajadusele riiklikul tasemel kasutusel juba 2003. aastast. Plokiahela puhul on tegemist andmebaasitehnoloogiaga, mille erinevus varasematest kesksetest andmebaasidest on plokiahela jagatud olemus. See muudab sissemurdmise või andmete muutmise palju raskemaks, kuna kõik plokiahela võrgus osalejad näevad koheselt kõiki muutusi. Plokiahela tehnoloogias nähakse võimalust suureks hüppeks andmekaitse valdkonnas, eriti väga reguleeritud sektorites nagu finants, valitsemine, tervishoid ja õigusruum.

Küberkaitse suvekool toimub Eestis juba viiendat aastat, igal korral on süvitsi käsitlemisel üks küberturvalisuse jaoks oluline valdkond. Reedeni kestval üritusel saavad üheksast riigist pärit osalejad kuulata ettekandeid, osaleda aruteludes ja praktikumides, mille läbiviijateks on valdkonna eksperdid Austriast, Hollandist, Šveitsist, Austraaliast, Saksamaalt ja Eestist. Suvekooli peaesinejad on Eesti küberturvalisuse ettevõtte Guardtime asepresident Ivo Lõhmus ja Eesti riigi tehnoloogiate juht Kristo Vaher.

Lisainfo küberkaitse suvekooli veebilehel

Suvekooli toimumist rahastab Haridus- ja teadusministeerium läbi IT Akadeemia programmi.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ning kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus.

Foto: Unsplash, Shahadat Shemul

Samal teemal:

HITSA uus koolitusprogramm õpetajatele „Digivõti“ alustab sügisel

Madli Leikop — Tue, 25 Jun 2019 11:08:49 +0300

Mis on „Digivõti“? Mis muud kui võti digimaailma: võti = valdkond, õppija, tulevikuoskused, infotehnoloogia. „Digivõti“ on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse uus, õpetajatele mõeldud koolitusprogramm, mille piloteerimine algab sügisel ning kus praegu antakse koolituskavale viimast lihvi.

Veebipõhine koolitus võimaldab õpetajatel õppimiseks kuluvat aega planeerida. Kindlust koolituse headusest annab ka see, et HITSA-l on pikaajaline kogemus veebipõhiste koolituste korraldamisega ja kogemustega koolitajad ning seda võetakse arvesse ka Digivõtme koolitustel. Kaheksast nädalast on ajaliselt enim aega pühendatud sisuloome koolitusele. „Püüame arendada seda poolt, et digi jõuaks õpetaja kaudu õpilaseni. Mitte nii, et õpetaja oskab ja näitab õpilastele ka, et ta oskab, vaid et õpetaja oskaks õppijat toetada ning suunata digivahendeid eesmärgipäraselt ja hariduslikult kasutama ning digivahenditega looma,“ sõnas Triin Kaasik.

„Digivõti“ on mõeldud õpetajatele, kes on digioskustes kesktasemel. Ehk siis aineõpetajale, kelle arvutikasutamise oskused on rahuldavad või head ning kes kasutab digitehnoloogiat õppeprotsessis episoodiliselt. Ta kasutab digitehnoloogiat pigem esitlemiseks, õppijatelt tagasiside kogumiseks, aga loob aeg-ajalt koos õpilastega ka uut sisu. Ta on mõnikord digitehnoloogia võimaluste osas skeptiline, aga üldiselt usub, et digitehnoloogia aitab tal oma ainet paremini õpetada ja on valmis digitehnoloogiat õppeprotsessi senisest enam integreerima. Üldiselt ei karda ta ka uusi asju õppijatega katsetamast.

„Ootame alushariduse ja üldhariduse õpetajaid ja kutseharidusest üldainete õpetajaid. Ainespetsialistidest arendusmeeskonnad teevad tööd, et koolitus igati hea saaks. Piloteerimisse läheme sügisel. 2020 on koolitusprogramm valmis ja plaanis on teha 25 koolitust aasta jooksul, igas ainevaldkonnas viis koolitust. Koolituse lõpuks peab õpetajal valmima õpilugu tema enda poolt valitud teemal, see peab valmima digivahendite abil ja õpeprotsessi osana. Õpilugu peab olema rakendatav ja koolituse jooksul katsetab õpetaja oma õpilastega õpiloo osi,“ selgitas Triin Kaasik.

Seega aineõpetajad, pange vaim valmis, uuel õppeaastal saab registreeruda „Digivõtme“ koolitustele!

Foto: Unsplash, Jason D

Samal teemal:

17 kooli parandas DigiKiirendi programmis oma digioskusi

Madli Leikop — Fri, 07 Jun 2019 10:00:36 +0300

Juuni esimesel nädalal, 4. kuni 6. juunini toimusid Sõmerus, Vändras ja Palamusel HITSA DigiKiirendi arenguprogrammi lõpuüritused. Tunnistused anti kätte 17-le Eesti kooli meeskonnale, kes nelja kuu vältel oma digioskusi parandasid.

Hariduse Infotehnoloogia SA arenguprogrammis lõid kaasa koolid Lääne-Virumaalt, Pärnu-, Viljandi- ja Jõgevamaalt.

“Püüame programmi kohandada iga kooli vajadustele vastavaks ja nii on koolituste teemad kooliti mõnevõrra erinevad," ütles programmi juht Kairi Burnaševa. "Meil on hea meel, et programmi vältel on koolides suurenenud meeskonnatunne ja õpetajate soov digivahendeid katsetada ning üksteiselt õppida.”

Üheskoos õppisid õpetajad ja koolijuhid, kuidas digivahendeid oskuslikult õppetöös kasutada ja nii õpilaste oskusi arendada. Kätt said osalejad proovida nii õppematerjalide loomisel, testide ettevalmistamisel kui ka digiturvalisuse teemaga seotud ülesannete lahendamisel.

Iga kool tegi ka oma projekti. Näiteks alustas mitu kooli digikohvikute traditsiooniga, õpilastest said õpetajate IT-abilised, loodi õpetajate-õpilaste ühistööna oma piirkonna digitaalne koduloo-kogumik.

Loe selle kohta täpsemalt Koolielu artiklitest "IT-tugi õpetajatele IT-huviliste õpilaste näol võiks olla igas koolis" ja "DigiKiirendi mõjuks hästi igale koolile".

Augusti lõpus alustavad DigiKiirendi programmis 13 uut kooli Tartu-, Põlva- ja Võrumaalt.

DigiKiirendi arenguprogrammi viib aastatel 2019 kuni 2020 ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Aastail 2018 kuni 2020 saab DigiKiirendis hoogu juurde juba 60 kooli üle Eesti.

Foto: Unsplash, Rodion Kutsaev

Samal teemal:

IT-tugi õpetajatele IT-huviliste õpilaste näol võiks olla igas koolis

Madli Leikop — Thu, 23 May 2019 20:57:48 +0300

Igas koolis on õpilasi, kelle huvi arvutite vastu ja teadmised infotehnoloogiast on tunduvalt suuremad, kui õppekava või arvutitund seda nõuab. Nendest õpilastest võib saada hea IT-tugi õpetajatele.

16. mail Tallinna Ülikoolis toimunud HITSA seminaril “Õppeprotsesside juhtimine digiajastul” olid koos DigiKiirendi programmis osalenud koolide juhtkonna- ja meeskonnaliikmed. Koolijuhid tutvustasid DigiKiirendi käigus valminud projekte. Rakke Kool ja Häädemeste Keskkool olid teineteisest sõltumatult valinud teemaks just õpilaste IT-tugi õpetajatele.

IT-õpilased Häädemeestel

Häädemeeste Keskkooli direktor Aule Kink tunnistas, et nemad said idee Gustav Adolfi Gümnaasiumist. DigiKiirendi avaseminaril tutvustas Ingrid Maadvere oma kooli kogemust ja sealt see silma-kõrva jäigi.

„Meil on kuus-seitse õpetajat, kes on tundides aktiivsed digivahendite kasutajad. Meil on kolm arvutiklassi: üks statsionaarne, sülearvutid ja tahvelarvutid on n-ö mobiilsed klassid. Tundsime, et neid peaksid rohkemad õpetajad kasutama. Õpilastele tuleb anda ainealased pädevused, aga tänapäeva maailm ootab noortelt ka muid oskusi. Koolina vastustame ka nende digipädevuste eest. Laps ootab erinevaid õppimismeetodid, digi aitab tundi põnevamaks muuta,“ rääkis Aule Kink DigiKiirendi programmis osalemise taustast.

IT-tugiõpilastega otsustati teha nii, et kuulutati välja konkurss, kes tahab olla õpetaja IT-abiline. Laekus üks sooviavaldus. Seejärel tegi informaatikaõpetaja suunatud pakkumisi. Praegu tegutseb koolis kuus IT-abilist, kes on läbinud ka väikese koolituse. Abi võib vaja minna alates sellest, et arvuti tunnis tõrgub ja lõpetades näiteks uue äpi allalaadimise ja katsetusega – kui selle teeb ära õpilane, on õpetajal tunnis kergem ja aega kulub ka vähem. Aule Kink sõnas, et seda, kuivõrd õpetajad ikkagi IT-abilisi usaldavad ja kasutavad, näitab aeg, aktiivsemalt võiks seda teha küll.

IT-õpilased Rakkes

Rakke Kooli direktor Igmar Matto sõnas, et nendegi eesmärk just sellise projekti valikul oli kasutada ära õpilaste teadmised ja oskused õpetajate abistamiseks ja rakendada õppetöös paremini olemasolevat tehnikat. IT-toeks said viis poissi, kes kolme nädala jooksul olid vajadusel kohe õpetajatele abiks. Õpetajad osalesid projektis siiski valikuliselt. Poisid valiti selle alusel, kes ise tahtsid abiks olla. Poisid, kes igapäevases õppetöös esirinnas ei ole, aga on oma infotehnoloogia kasutuskogemusega täiskasvanutest kaugel ees. „Kõige alus on suhtlemine,“ sõnas Ingmar Matto.“Kui alguses ei julgenud õpetajad abi küsida ja poisid ei julgenud ka kogu aeg abi pakkuda, siis kolme nädala jooksul suhtlemine muutus, suhtlemisjulgus kasvas mõlemalt poolt. Õpilasest IT-tugiisik võiks olla igas klassis. Projektiga jätkame kindlasti sügisel.“

Kui küsiti, kuidas praktikas abistamine välja näeb, kas õpilase võis ka tunnist ära kutsuda, siis vastasid nii Aule Kink kui Igmar Matto, et see oli õpetajate vaba valik, millal ja mis abi nad kasutasid. Kui vaja, siis võis IT-õpilase ka tunnist välja kutsuda, aga valdavalt saadi hakkama vahetundidega või siis lepiti koolipäeva lõpus kokku, mida õpetaja järgmisteks tundideks vajab. „On õpetajaid, kellel ei olegi vaja digipädevusi omandada samal määral kui noor põlvkond neid valdab. Aga õpetaja peab teadlikult andma lastele võimaluse, peab meeles pidama, et nad oskavad alati natuke rohkem kui meie,“ sõnas Aule Kink.

Suurenes õpetajate koostöö

HITSA nõustamis- ja koolitusprogrammis DigiKiirendi osalemist kiitis Häädemeeste Keskkooli direktor Aule Kink väga. „On asju, mida lihtsalt tuleb teha. Mul on hea meel, et vaid üksikud õpetajad meie koolist jäid kõrvale, õpetajad käisid koolitustel aktiivselt kohal. Õpetajad väga hindavad head koolitajat, kuulsime ainult positiivset tagasisidet. Õpetajatevaheline suhtlus tihenes, teadmiste-oskuste jagamine oli loomulik. Leppisime kokku, et edaspidi hakkab olema üks pikk regulaarne vahetund, kus õpetajad saavad kokku, räägivad, mis on õnnestunud, mis ebaõnnestunud, jagavad digikogemusi.“

Enda õppimise kohta programmis sõnas Aule Kink, et õppis ja nägi, kuidas igal protsessil peab koolis olema omanik. „Enne oli digipädevus protsess, mis piltlikult öeldes oli keset saali. Teadsime, et meil on personali seast kasvamas hea informaatikaõpetaja-haridustehnoloog, seame asjad nii, et tema võtab kooli digiprotsessi juhtida. Siis liiguvad asjad kiiremini.“

Digimaailmas on alati uut, mida õppida

Digikiirendist soovitab Aule Kink koolidel kindlasti osa võtta, kui seda võimalust pakutakse. „See annab uue hoo, ka uusi teadmisi. Isegi kui tundub, et õpetajad on meie koolis kõik digipädevad, on digimaailmas alati uut õppida. Ma isegi ei näe kooli, kes võiks öelda ei, kool võidab DigiKiirendist igal juhul.“

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus- ja nõustamisprogramm algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, programmi esimeses etapis 17 koolimeeskonda neljast Eesti maakonnast.
DigiKiirendis ongi oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige hakkab paremini nägema oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Avafoto: HITSA, DigiKiirendi programmi avaseminar 2019

Samal teemal: