Meeskondadele toimusid töötoad ja koolitusted ning igas koolis käis kohapeal nõustamas haridustehnoloog. Õpitut said õpetajad kohe koolitundides rakendada. DigiKiirendi eripäraks on see, et iga koolimeeskonna teekond on veidi erinev ja pandud kokku just selle kooli vajadusi silmas pidades. Lisaks olid programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. 

16. mail toimus Tallinna Ülikoolis programmis osalenud koolide juhtkonna- ja meeskonnaliikmete lõpuseminar „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“. Koolijuhid tutvustasid DigiKiirendi käigus valminud projekte ja tegid kokkuvõtte, kuidas programmis osalemine mõjutas õpetajate ja õpilaste digioskusi. Kuulda sai Võsu kooli, Rakke kooli, Häädemeeste keskkooli, Simuna kooli, Palamuse gümnaasiumi, Viiratsi kooli, Vaimastvere kooli, Lehtse ja Koonga kooli, Laiuse ja Sõmeru põhikooli, Siimusti, Kõmsi ja Kuremaa lasteaed-algkooli, Leie, Kiltsi ja Torma põhikooli digiteekonnast. 

DigKiirendi muutis õpetajate suhtumist

Kokkuvõttes olid koolide meeskonnad DigiKiirendiga väga rahul. Nii mõnedki ütlesid, et alustati suurte kõhkluste ja kahtlustega, aga kiiresti sai selgeks, et digivahendite kasutamises õppetöös midagi hirmsat ei ole, kasvasid oskused, enesekindlus ja julgus uusi vahendeid katsetada. 

Üks koolitajatest, Rapla riigigümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar võttis päeva kokku nii: „Igale koolile on hea sattuda aeg-ajalt digikiirendisse. Osalenud õpetajad ja koolijuhid tõid välja, et nende kuude jooksul muutusid inimeste hoiakud, mitmed hirmud digivahenditega seoses kadusid. Paranes meeskondlik koostöö, muutuma hakkasid õpetajate ja õpilaste suhted. Tekkis julgus katsetada. Mitte midagi ei juhtu, kui katsetuste käigus otsustada, et seda või teist digivahendit me edaspidi siiski ei kasuta.“

Mõned näited koolimeeskondade projektidest

Simuna koolis otsustasid õpetajad teha digikohviku, kus toimuks kolleegilt-kolleegile teadmiste jagamine ja kiirkoolitus. Direktor Kaja Põldmaa tõi välja kolm probleemi, miks nende koolis digikasutus eriti populaarne ei olnud: kehv internetiühendus, oskamatus tehnoloogiliste vahenditega ümber käia, ja kui saab lihtsamalt, miks siis digiga mässata. „Aga õnneks on meie koolis neidki õpetajaid, kes hea meelega digiga mässavad. 11. märtsil alustasime digikohvikuga eesmärgiga arendada õpetajate digipädevust ja innustada digivahendeid tunnis kasutama,“ sõnas Põldmaa. Kokku saadi kord nädalas esmaspäeviti umbes tunniks ajaks. Alguses natuke kohustuslikus korras alanud kohvikuseansid said õpetajate seas populaarseks ja sügisel plaanitakse jätkata. Kooli 12 sülearvutit, 12 tahvelarvutit ja 18 komplekti robootikavahendeid on viimasel ajal igatahes rohkem kasutuses olnud kui varem. 

Palamuse gümnaasiumis katsetati ümberpööratud klassiruumi metoodikat. Direktor Siiri Sõmer sõnas, et metoodikat katsetati pilootgrupis: ajalugu, matemaatika, keeled. Eesmärk oli, et õpilased oleksid paremini õppeprotsessi kaasatud. Alguses oli kahtlusi, kas kogu ettevõtmine on ikka piisavalt digi ja kuidas õpilased ümberpööratud klassiruumi metoodika vastu võtavad. Uus materjal tuleb õpilasel kodus iseseisvalt läbi töötada, tunnis toimub seejärel arutelu ja teadmiste kinnistamine. Lõppkokkuvõttes tõdeti, et massilist üleminekut ümberpööratud klassiruumi metoodikale Palamuse gümnaasiumis praegu ei tehta, aga on hea, kui õpetajad oskavad ja tahavad valida erinevate võimaluste vahel. 

Sõmeru Põhikooli meeskond seadis eesmärgiks digipädevuste arendamise süstematiseerimise -  kuidas edasi minna ja mida on kindlasti vaja teha järgmise kolme aasta jooksul. Kooli õpetajaskonna digioskuste hetkeseisu iseloomustavad kaks märksõna: õppimine ja areng. Vaja on eestvedamist, tehnoloogiavilumuse arendamist, kolleegilt kolleegile õppimist. Juurde on vaja tahvelarvutid, tarkekraani (SMART-tahvlit), põrandaroboteid, lisa arvutiklassi. Suurim probleem ongi, kuidas saada sügisest kooli tööle haridustehnoloog, kes digiteemat juhiks. DigiKiirendis osalemise suurim pluss: suurenes õpetajate huvi kasutada uusi veebipõhiseid keskkondi, programme, äppe; arvutiklass oli pidevalt täidetud, digividinad käigus. Valmis kooli digitaristu arendukava 2020-2023.

DigiKiirendi taustast

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus- ja nõustamisprogramm algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool. 

DigiKiirendis ongi oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige hakkab paremini nägema oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• Risti Põhikool sai DigiKiirendist hoogu juurde
• Internetikasutust tuleb lastele õpetada

Ootame lasteaedu ja koole tegema koolitusplaane uueks, 2019/2020. õppeaastaks! 

Milline on õpetaja roll digiajastul? Kuidas toetada erinevate õpistiilidega õppijaid? Kuidas muuta õppetöö digimaailma võimalusi kasutades põnevamaks ja mängulisemaks? Kõigile neile küsimustele leiad vastused HITSA koolitustel. 

Koolitusi on võimalik lasteaeda ja kooli kohapeale tellida ajavahemikuks august–detsember. Koolitused on õpetajatele tasuta, neid rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Küsi lisa ja telli koolitus aadressilt koolitus@hitsa.ee.

Vaata täpsemalt koolituste teemasid ja kestvust HITSA kodulehelt. 

Foto: Unsplash, La-Rel Easter

Samal teemal:

• Uus reaalsus, mida õpilased naudivad
• Sisekoolitajate koolitus "Digi ABC minu koolis"
• "Hariduse tehnoloogiakompass" ootab inspireerivaid lugusid!

Veel saab registreeruda!

HITSA viib koostöös Opiqu meeskonnaga läbi veebiseminari, kus räägitakse, millist lisaväärtust annavad Opiqu digiõpikud õppetööle. Näitame, kuidas kasutab Opiqu platvormi õpetaja ja kuidas õpilane. Opiqus on üle 140 digiõpiku, mis on tänaseks jõudnud pea igasse Eesti kooli.

Veebiseminari viivad läbi Eve Tisler Opiqust ja Aivar Hiio HITSAst. 

Veebiseminar on tasuta!

Lisainfo ja registreerumine siin.

Foto: Unsplash, Sergi Kabrera

Samal teemal:

• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida
• Eksamite infosüsteemi EIS lisanduvad kvaliteetsed e-ülesannete kogud
• Haridus- ja Teadusministeerium avas digitaalse õppevara portaali e-Koolikott

Katsetama ajendas tehnoloogiahuvi, uudishimu ja rõõmus ootus ka, sest Ülenurme Lasteaed osaleb HITSA haridusuuenduse piloteerimise programmis.

Õpetaja on Tiigrihüppe kasvandik

„Olen ise suur tehnoloogia- ja tehnikahuviline. Kui HITSA programmi kandideerimise välja kuulutas, panin ennast kirja ja nii läkski,“ ütles Mari Sults. Ta ise on elav tõestus sellest, et mida varem laps tehnoloogiamaailmaga praktilisel moel tuttvaks teha, seda kindlamalt säilib huvi ka hilisemas eas. Mari oli põhikooliõpilane, kui hakkas osalema Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud konkurssidel. Digimaailm oli siis hoopis teistsugune, animatsioon ja arvutijoonistus oli kõva sõna. Programmeerimispisik jäi aga külge ja nii huvitub ta nüüdki uutest tehnoloogiatest.

Tehnoloogiaoskus on kui jalgrattasõit - seda ei unusta

„Minu rühma lapsed on robootikat ja programmeerimist saanud juba varakult katsetada. Nad olid 3-4aastased, kui alustasime. Kasutame aktiivselt BlueBoti ja Ozoboti haridusroboteid,“ sõnas Mari Sults. Tehnoloogia lasteaias õppetöös on tema arvates oluline, sest lapsed puutuvad ka kodus tehnoloogiaga palju kokku. „Neil on vaja seda midagi, mis oleks aktuaalne, mis teeks õppimise eriliseks, siis nad ka õpivad paremini. Tavapärastest tegevustest ei võta nii innuga kõik osa. Ja tehnoloogia kasutamine lisab võimalusi õpetamiseks. Robootika ja tehnoloogiaga on nagu jalgrattasõiduga – kui selle varakult selgeks saad, siis hilisemas elus ei unusta,“ sõnas Sults.

Piloteerimise programm viib ettevõtted koolidega kokku

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm algas möödunud aasta augustis. Siis otsiti nii ettevõtteid, kes soovivad koolide näol partnereid uute vahendite või digilahenduste turule toomisel, kui koole, lasteaedu ja õpetajaid, kes oleksid uusi asju nõus õppetöös katsetama. Haridusasutused vajavad soovitusi ja eeskujusid, millest  lähtuda uue tehnoloogia soetamisel ning metoodikate rakendamisel. Haridusuuenduse piloteerimise programmiga võttiski HITSA uute suundade levitaja rolli. „Augusti lõpus oli piloteerijate koolitus. Rõhutasime, et nad peavad katsetatud tehnoloogiale hinnagut andes olema erapooletud, näitasime erinevaid vahendeid ja nende kasutusvõimalusi. Alati tuleb manuaali lugeda ja enne kui hinnangu annad, pead olema läbi proovinud seadme kõik võimalused,“ selgitas HITSA programmijuht Aivar Hiio.

Firmad pakuvad ka ulmelisi asju

Kes otsustab, mida piloteerida? Firmad võivad ju igasuguseid asju pakkuda. Aivar Hiio kinnitas, et nii ongi, ja üle 40 vahendi puhul on ka ära öeldud. Pakutavaga tutvuvadki kõigepealt tema programmijuhina ja HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum. „Esimesena vaatame, kas ja missugune on pakutava lahenduse õppeväärtus. Muidugi küsime ka ekspertide arvamusi. Vahendil peab olema eesmärk, see peab kooli sobima ja olema hinnalt vastuvõetav. Näiteks pakuti meile piloteerimiseks ka kümnetuhande eurost robotit, n-ö inglise keele õpetajat. Umbes meetripikkune robot, kes on võimeline ringi sõitma ja inglise keeles suhtlema. Aga me ei näe, et koolil oleks võimalik või vaja selline robot soetada. Piir selle vahel, kas avastame koolile sobiva või mittesobiva asja, on vahel väga õhuke. Ja tihti on uute tehnoloogiatega see probleem, et õppesisu lihtsalt ei ole,“ tõi Hiio esile piloteerimise probleemseid kohti.

Fookused

2018. aastal olid programmi fookuses peamiselt teaduslaborid, virtuaalreaalsuse seadmed ning uue põlvkonna programmeeritavad robootikaseadmed. 2019. aastal on fookus koolidele suunatud tarkvara ja infosüsteemidel ning nende tervikliku rakendamise lugudel, mida jutustatakse läbi videolugude. Seadmeid, lahendusi ja uusi metoodikaid katsetanud õpetajate tagasiside aitab teistel haridusasutustel leida nende jaoks sobivaimad tööviisid ning näitab teed teistele. Ettevõtted saavad tagasisidet, mis probleemidega kool kokku puutub, sest paljude firmade puhul olid ja on nende tooted esimest korda koolis katsetusel.

Matatalab lasteaeda ja I kooliastmesse

Ülenurme Lasteaia õpetaja Mari Sults katsetas ekraanivaba programmeerimise komplekti Matatalab,  mis võimaldab varajases eas õppida programmeerimist mängulise ning käelise tegevuse abil. Matatalab sobib kasutamiseks eelkõige eelkooliealistele või õpilastele I kooliastmes. Mari Sults ärgitas ka kolleege piloteerimisest osa võtma, või vähemalt natuke proovima. Julgemad proovisidki ja jäid rahule. Leiti, et Matatalab on õppevahend, mis muudab õppeprotsessi põnevaks; on kompaktne ning lihtsasti kasutatav; suur boonus on tootega kaasas olevad juhendid ja õpetajamaterjalid/tunnikavad. Enne kui õpetaja tunnis Matatalabi kasutama hakkab, peaks ta sellega ise mängida ning katsetama läbi kõik juhendid, et täpselt mõista kuidas robot liigub ja kuidas klotse alusele asetada. Süveneda tuleks ka õpetajamaterjalidesse, et oleks selge, kuidas ja millest lastega alustada. Matatalabi saab siduda kõigi alushariduse ainevaldkondadega (mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja miks ka mitte liikumine) ning enamike valdkondadega I kooliastmes. Ka huviringi tegevuses on võimalused laialdased. Vaata tulemusi täpsemalt siit. 

Robootikakomplekt Robo Wunderkind 5- kuni12-aastastele

Teiseks katsetas Sults Ülenurme Lasteaias Robo Wunderkindi, mis on moodulitest koosnev robootikakomplekt lastele vanuses 5 kuni 12 aastat. Komplekti abil saab luua funktsioneerivaid roboteid, tehes samal ajal tutvust lihtsama programmeerimisega. Robo Wunderkind komplekti saab lasteaias lõimida kõikide ainevaldkondadega, piiri seab ainult õpetaja ja laste fantaasia. See on hea vahend sotsiaalsete ja üldoskuste,  digipädevuste ja programmeerimisoksuse arendamiseks. Teistele õpetajatele soovituseks: hea kui lapsed saavad kasutada erinevaid LEGO klotse ja meisterdamisvahendeid. Wunderkind robotite kasutamiseks on vajalik ka tahvelarvutid. Eelnevalt tuleb tahvelarvutitesse alla laadida vajalikud äpid. Tõenäoliselt vajavad õpetajad veidi koolitust või haridustehnoloogi tuge, et teha esmane tutvus nii äppide kui vahendi funktsionaalsete osadega. Vaata tulemusi täpsemalt siit.

HITSA-l on suunanäitaja roll

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm jätkub. „Kui enne vaatasime, kuidas teised teevad ja püüdsime neist eeskuju võtta, siis nüüd vaatame ise tulevikku, oleme ise suunanäitajad,“ sõnas Aivar Hiio HITSA rolli kohta selles protsessis. „Tullakse meie või meie katsetajate juurde, et küsida arvamust, milleks oleme nüüd ka paremini võimelised. Üritame erinevaid teemasid käsitledes luua tervikpildi. Et tehnoloogia tundi toomine ei oleks õpetajale eriline pingutus, vaid see oleks normaalsus.“

„Eesti hariduse tugevus on õpetajate vabadus valida endale õppemetoodikaid ja vahendeid, millesse nad usuvad,“ lisas Hiio. „Programmi eesmärgiks on inspireerida ja pakkuda tootekirjelduste reklaam-tekstidest kaugemale ulatuvat infot otse õpetajatelt, kes juba uusi vahendeid või metoodikaid kasutavad. Otsus tehnoloogia kaasamiseks õppetöös jääb aga alati õpetaja enda otsuseks. Me soovime, et see oleks informeeritud otsus.“

Vaata rohkem haridusuuenduse programmi tulemusi HITSA kodulehelt.  

ProgeTiigri taotlusvooru tingimused. Taotlusi saab esitada 23. aprillini k.a.

Aoto: Unsplash, Rick Mason. Foto: veebitõmmis, Robo Wunderkind lasteaias kasutuses

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline

Tehnoloogia on muutunud tänapäeva kooli lahutamatuks osaks. Koolidesse on jõudnud seadmed, digiõpikud ja õpikeskkonnad ning sellega seoses on nii õpilaste kui ka õpetajate digipädevuse arendamine väga tähtis. Mitte kõik ei tunne end tehnoloogia kasutamisel veel kindlalt ning vahel vajab õpetaja just esimeste sammude astumisel tuge haridustehnoloogilt või mõnelt teiselt kolleegilt.

HITSA tuleb koolidele appi ning pakub sisekoolitusteks digiteemalisi koolitusmaterjale. Materjalid on mõeldud just nende õpetajate koolitamiseks, kes peavad end algajateks ning otsivad juhiseid tehnoloogia kasutamiseks õpetajatöös. 

Igal sisekoolitajal on võimalus valida just tema koolile sobivad moodulid:

Tarkvara (enesekontrollitestid, pilditöötlus, lihtne tekstitöötlus, klassijuhataja tööriistad jne)
Riistvara (nutiseadmed, nutitahvlid, PC jne)
Metoodika (ümberpööratud klassiruum, klassihaldusvahendid, õpilaste kaasamine jne)
Diginipid (info otsimine ja hindamine, turvalisus jne)

KOOLITUSED SISEKOOLITAJATELE

Kui teie koolis on  haridustehnoloog või digihuviline õpetaja, kes koolitab kolleege või plaanib seda teha, siis on ta oodatud sisekoolitajate koolitusele „Digi ABC minu koolis“. Koolitusel antakse ligipääs koolitusmaterjalidele ning räägitakse koolituste läbiviimise metoodikast. Koolituspäevad toimuvad 25. aprillil ja 12. juunil 2019. Koolitus on osalejatele tasuta ning tingimuseks on, et koolitatav viib oma koolis koolituspäevade vahelisel perioodil läbi sisekoolituse vähemalt kahe mooduli ulatuses (kokku 4 ak tundi).

Koolitusele palume registreeruda siin. Registeerumisel on vajalik koolijuhi kinnitus. Lisainfo.

HITSA koostab koolitusmaterjalid, teeb need Moodle’i õpikeskkonna kaudu sisekoolitajatele kättesaadavaks, korraldab sisekoolitajatele tasuta 2-päevase koolituse, vajadusel nõustab sisekoolitajaid.

Programmis osalev kool leiab sisekoolitaja, planeerib ja viib läbi sisekoolitused, katab sisekoolitusega kaasnevad võimalikud kulud, annab tagasisidet koolitusmoodulite ja koolitatud õpetajate kohta.

Koolitusmaterjalide ja sisekoolitaja koolituse väljatöötajad on Helen Vallimäe (Tartu Forseliuse kool), Harold Lepp (Gustav Adolfi Gümnaasium), Ingrid Maadvere (HITSA). 

Samal teemal:

• 22. aprillil algab HITSA uus e-kursus "Digimõtted"
• "Hariduse tehnoloogiakompass" ootab inspireerivaid lugusid!

Kursusele on oodatud kõik, kellele meeldib lugeda ja vaadata, mida põnevat digimaailmas tehakse. E-kursuse autor on Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere, kursust juhendab Lauka Põhikooli õpetaja, suure kogemusega HITSA e-kursuste koolitaja Siret Lahemaa.

Kursusel osalejad tutvuvad digimaailma erinevate tahkudega lugedes artikleid, vaadates videoid, kuulates loenguid ja arutledes foorumites. Juttu tuleb haridusest, riigist ja majandusest tehnoloogia võtmes ning läbi saab loetud ka HITSA uus tehnoloogiakompass.

Ingrid Maadvere: "Tegemist on täiesti uutmoodi kursusega, kus osalejad ainult loevad, kuulavad, vaatavad, jagavad ja kommenteerivad. Tekivad põnevad arutelud ning vaidlused. Kuigi tegemist on teoreetilise kursusega, siis seda kartma ei peaks. Uurimiseks on valitud ainult eestikeelsed materjalid, mis räägivad digimaailmast positiivses võtmes. Me ei räägi ainult tehnoloogiast ja haridusest. Juttu tuleb ka tehnoloogiast üldiselt, riigist ja majandusest. Suureks plussiks on see, et kursusel saab läbi arutatud ka uus HITSA tehnoloogiakompass. Eesmärgiks on tegeleda õpetajate hoiakutega ning avardada silmaringi."

Siret Lahemaa: "Ei oska praegu veel öelda, kas uue e-kursuse juhendamine tuleb teistmoodi kui väga praktilise kursuse puhul. Aga ma ei usu, et see senisest kogemusest erineb, ülesanded on ikka sarnased, kuigi sisu võib olla teoreetilisem."

Kursus toimub HITSA Moodle'i keskkonnas, maht on 26 akadeemilist tundi  ja kursus on jagatud neljaks osaks:

Digimaailmast üldiselt
Haridus ja tehnoloogia
Riik, majandus ja tehnoloogia
Hariduse tehnoloogiakompass

Täpsem info ja kurususele registreerumine HITSA koolituskalendris.

Foto: Unsplash, Denise Jans

Samal teemal:

• eTwinning ootab digivitamiine
• Tulevikku vaatavad töötoad alustavad
• Järgmised 17 koolimeeskonda alustasid DigiKiirendi programmi

18. aprillil toimub töötuba "Chromebook ja Windows - mida ja miks koolile valida?"

Koolitusel saab ülevaate, millisetel juhtudel on mõistlik valida koolile Windows operatsioonisüsteemiga arvuti ja millisel Chromebook. Koolitusel osalejad saavad tutvuda ja lahendada lihtsamaid ülesandeid Chromebookide tsentraalseks haldamiseks. Täpsem info ja registreerimine siin!

24. aprillil toimub töötuba "Tuleviku klassiruumi loomine". 

Koolituse sisu on tuleviku klassiruumi kontseptsiooni tutvustus ja erinevate õpitsoonide rakendamine klassiruumis, mis toetavad nüüdisaegset õpikäsitust.

29. aprillil toimub töötuba "Virtuaalreaalsus koolis".

Töötuba annab võimaluse osalejatel proovida erinevaid õppetöö rikastamise võimalusi virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamise abil, et saada ülevaade, milliseid vahendeid ning sisu on võimalik koolis kasutada.

15. mail toimub töötuba "Teaduslaborid - käed külge!"

Töötuba võimaldab proovida õppetöö rikastamise võimalusi Globisens teaduslaborite abil, et saada ülevaade vahendite kasutamisest loodusainete valdkonna tundides ja luua õpilasele lisavõimalusi uurimuslikuks õppeks. Täpsem info ja registreerimine siin!

Foto: Unsplash, STEMshare NSW 

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• Koolidesse tehno-restart!

Üritus toob kokku 60 küberkaitse valdkonna eksperti ning spetsialisti, kes juba töötavad plokiahela tehnoloogiaga. Suvekooli korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituut koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Küberturbe võrgustiku hinnatud partner

Haridus- ja Teadusministeeriumi IT nõunik Jaak Anton ütleb, et seoses virtuaalmaailma vallutustega reaalmaailmas ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kasvab kiirelt ka vajadus küberturbe tippekspertide järele. „Küberkaitse suvekooli korraldamise peaeesmärk ongi lisaks uute teadmiste omandamisele aidata kaasa Eesti õppejõudude, doktorantide ja noorte spetsialistide rahvusvahelise teadus-, ettevõtlus- ning õppekoostöö arendamisele. Ambitsioon on olla küberturbe võrgustikus hinnatud partner.“

Mis on plokiahel?

Suvekooli teema plokiahel on lühidalt öeldes uus andmebaasitehnoloogia, mille peamiseks erinevuseks tavapärastest kesksetest andmebaasidest on plokiahela jagatud olemus. See tähendab, et andmebaas eksisteerib samaaegselt ja sünkroonsena korraga mitmes kohas. See muudab massandmetesse sissemurdmise või andmete konfigureerimise palju raskemaks, kuna kõik plokiahela võrgus osalejad näevad viivitamatult, kui midagi muutub.

Eestis on plokiahel tänu usaldusväärsete infosüsteemide kasutamise vajadusele riiklikul tasemel põhimõtteliselt kasutusel juba 2003. aastast. Plokiahela tehnoloogiat nähakse kui võimalust suureks hüppeks andmekaitse valdkonnas, eriti väga reguleeritud valdkondades, nagu finants, valitsemine, tervishoid ja õigusruum. (“Hariduse tehnoloogiakompass”, HITSA 2019 https://kompass.hitsa.ee/turvaline-digimaailm)

Eesti on plokitehnoloogia alal maailmas esirinnas

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi küberkaitse valdkonna koordinaatori Madis Raaperi sõnul on Eestis tugev digitaalne ökosüsteem ja just tugevus plokitehnoloogia alal maailmas on peamine põhjus, miks see teema suvekooli valiti. “Tartu Ülikooli jaoks on oluline rahvusvahelise õppe- ja teaduskoostöö edendamine,” sõnas Raaper, kes vastutab suvekooli korraldusliku ja administratiivse poole eest. „Seda üritust korraldatakse just selleks, et Eesti kõrgkoolide rahvusvaheline haare ja koostöövõrgustik suureneks ning ülikoolid saaksid käsitleda ja esile tuua teemasid, milles ollakse tugevad ja mis on uurimisfookuses. Küberkaitse ja plokiahelad on just selline valdkond.” 

Uue tehnoloogia õiguslikud ja majanduslikud aspektid

Suvekoolis käsitletakse kolme alateemat: plokiahela tehnoloogia kasutamise õiguslikud ja majanduslikud aspektid; plokiahela rakendused; plokiahel ja krüptograafia. “Suvekooli formaadis on ettekanded ja arutelud ning ühel päeval grupitöö nende kolme teema lahkamiseks. Praegu saan öelda, et osalevad doktorandid tulevad nii TÜst kui TalTechist, samuti on juba Austraaliast, Saksamaalt ja Norrast registreerunuid. Osalejate lõplik nimekiri selgub mais,” sõnas Madis Raaper ja lisas, et registreerimine suvekooli on avatud kuni aprilli lõpuni suvekooli kodulehel http://studyitin.ee/c3s2019/registration. Esinejatest tuleks kindlasti märkida Martin Ruubelit, kes on Eestis tegutseva ettevõtte Guardtime president, ning Mark Copelandi, kes on ettevõtte SmartMinds OÜ juht.

Universaalne küberturvalisuse reegel

Küberkaitse suvekooli teemad on varem olnud sotsiaalne manipulatsioon, küberturvalisus merenduses, samuti Eesti küberkaitse kogemus laiemalt. Aga kas on olemas universaalset küberturvalisuse reeglit, mis sobiks kõigile? 

“90% küberturvalisusest on inimene ise. Inimene peab tegelema on teadlikkuse ja küberhügieeni tõstmisega. Et paroolid oleksid tugevad, viirusetõrje arvutis olemas, et see kõik ei jääks laiskusest tegemata. Ja ära kliki igal lingil, toetu tervele mõistusele. Võib töötada välja filtreid, programme, seaduseid, aga lõpuks taandub kõik inimese käitumisele,” ütles Madis Raaper. 

Küberkaitse suvekooli kutsus ellu Haridus- ja Teadusministeerium, et tugevdada Eesti küberkaitse hariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendada Eesti e-riigi nähtavust. 2019. aasta suvekooli korraldab Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmiga. IT Akadeemia programm toetab Eesti ülikoolides IKT ja IKT-ga põimitud õppekavadel rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise õppetöö läbiviimist.

Foto: Unsplash, Markus Spiske

Samal teemal:

• KüberPähkli võistlus aitas leida noori küberkaitse talente
• Küberkaitse valdkond on karjäärivõimalus noortele

2019. aasta teema eTwinningus on demokraatlik osalus ning veebiseminaril vaatamegi lähemalt, kuidas aasta teemat oma õpiprojektidesse põimida. Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning kogemustega eTwinningu õpetaja Madli-Maria Naulainen jagab oma soovitusi, kuidas demokraatia teemat õpilastega käsitleda. 

Osalema on oodatud kõik huvilised! Palun anna teada oma osalusest siin.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 2018. aasta lõpuks oli eTwinninguga liitunud üle 600 000 õpetaja, 196 000 kooli ja loodud pea 80 000 projekti.

Foto: Unsplash, Marija Zaric

Samal teemal:

• Tallinnas kohtuvad noorte e-demokraatia võimaluste eestvedajad kolmekümnest riigist
• Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

Üldse osalevad sel kevadel programmis 17 koolimeeskonda neljast Eesti maakonnast.

Hariduse Infotehnoloogia SA programmis osalevad koolid, kes soovivad üheskoos, meeskonnana oma digioskusi parandada. Järgnevate kuude jooksul osalevad koolipered töötubades ja koolitustel ning neid nõustab haridustehnoloog. 2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Lisaks Lääne-Virumaa koolide kogunemisele toimub sel nädalal veel kaks DigiKiirendi üritust - Pärnu Vanalinna Koolis kogunevad 28. veebruaril avalöögiks Pärnu- ja Viljandimaa koolimeeskonnad ning Jõgevamaa DigiKiirendi programmis osalevad koolipered kohtuvad 1. märtsil Palamuse Gümnaasiumis.

Programmi juhi Kairi Burnaševa sõnul on DigiKiirendi eripäraks see, et iga koolimeeskonna teekond läbi „kiirendi“ on veidi erinev ja pandud kokku just selle kooli vajadusi silmas pidades.

Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid jne. Ning kõige selle juures ei unustata ka, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele.

Kuuekuulises programmis osaleb ühtekokku 17 kooli Lääne-Virumaalt, Pärnu-, Viljandi- ja Jõgevamaalt. Programmis osalemine toimub kutsete alusel. Sügisel alustavate koolide valik ja programmi kutsumine toimub märtsis-aprillis 2019.

Programmi viib aastatel 2019-2020 ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Foto: Unsplash, Monica Rams

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• Risti Põhikool sai DigiKiirendist hoogu juurde