Robotexi võistluste koordinaatorid on ilusatest ilmadest hoolimata keskendunud ennastunustavalt tänavuste reeglite koostamisele. Tubli töö tulemusena saabki nüüd tutvustada 2017. aasta joonejärgimise võistluste reegleid. Kolmes kategoorias toimuvas joonejärgimise võistluses on roboti ülesandeks, nagu nimigi ütleb, joont järgida. Täpsemaid reegleid ja juhiseid loe Robotexi kodulehelt.

 PS! Ära unusta ennast ka võistlustele eelregistreerida!
   
Joonejärgijad Joonatan ja Tambet

LEGO joonejärgimise võistlustel osalenud Joonatan Oskar Tallinna Rahumäe Põhikoolist ning Tambet Eelmere Tallinna Tehnikaülikoolist seletavad lihtsalt lahti, mida joonejärgimise võistlus endast kujutab ja kuidas nemad selleks võistluseks valmistuvad. Kiika Robotexi Youtube’i kanalisse ja tutvu Joonatani ning Tambeti soovitustega tulevastele Robotexi osalejatele. 
   
Robotid ja Red Bull?

Igal robotiehitajal on parima tulemuseni jõudmiseks oma ehitamise ja programmeerimise protsess. Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilasel Ain Johannesel on enne võistlust aga veel üks huvitav rituaal - ta joob oma roboti kõrval ära ühe Red Bulli energiajoogi. Selleks, et teada saada, kas Red Bull robotile ka tiivad annab, vaata intervjuud Ain Johannesega.
    
Robotex 2017 toimub 24.-26. novembril Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuses, Pirita tee 28. 

Allikas: Robotexi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Mis saab sinu sumoroboti nimeks?
• Euroopa suurim robotivõistlus Robotex tuleb taas
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis

Võistlusest osavõtmiseks tuleb kokku panna kuni 3-liikmeline tiim. Koos tuleb kaadrisse püüda kolm kuni viis fotot ja kirjutada nende juurde kuni 100-sõnaline lühijutuke, mis kokku jutustaks meeskonna kutseõppes õppimise lugu.

Haara juba täna kaamera ja klõpsuta suure suveni! Fotosid saab konkursile esitada 15. juulini.

Parimatele tiimidele ja nende juhendajatele on auhinnaks reisid Brüsselisse ja Thessalonikisse.

Vaata lähemalt siit!

Allikas: kutseharidus.ee kodulehet.

Samal teemal:

• Rakvere Ametikool alustab valdkonnaülese vastuvõtuga
• Sajad kutseõppurid astuvad Noorel Meistril võistlustulle
• Valmivad kutseõppeasutuste virtuaaltuurid

Eelvooru tulemused on nüüd teada. 30 edasipääsejat on oodatud 15. juulil toimuvale põhivõistlusele IT Kolledžis. Kui tahad tulla meie küberkaitse noorte tegijatega kohtuma ja saada ka ise targaks, siis samal päeval toimub küberkaitse seminar, mis tutvustab nii kratte netis kui ka seda, kuidas hariduses on toimumas murrang digitaalse ohutuse õppimisvõimalustes. 

Info ja registreerumine 2. juulini: www.kyberolympia.ee

Küberolümpiat ja küberolümpia seminari toetavad Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Interneti SA, Tallinna Tehnikaülikool, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cyberxer, Eesti Nato Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei ja Piirivalveamet,  Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Telia Eesti, Digitark, Eesti Informaatikaõpetajate Selts, Doon.ee ja Clarified Security. 

TULEMUSED

Eelvooru järel kogusime kokku parimate andmed, kes jätkavad võistlust 15. juulil. Moodustus järgmine nimekiri (eesnime järgi tähestiku järjekorras):

1.  Aleksander Georg Kikas
2. Aron Sisask
3. Artur Luik
4. Daniil Vaino
5. Ephrem Getachew Demesa 
6. Ervin Oro
7. Gregor Eesmaa
8. Heino Sass
9. Jasper Rebane
10. Joonas Leemet
11. Jürgen Laks
12. Karl Robert Kristenprun
13. Kert Ojasoo
14. Kristjan Leotoots
15. Laura Ruusmann
16. Mark Vainomaa
17. Markkus Millend
18. Martin Saar
19. Martin Širokov
20. Masaki Ihara
21. Mikk-Markus Metsis
22. Nika Ptskialadze
23. Oliver Kikas
24. Oliver Udu
25. Roland Roman Puiestik
26. Taavi Eomäe
27. Tanel Peep
28. Tauri Tammaru
29. Tauri Toel
30. Wattie Keel

Soovime kõikidele edu!

Info saatis Koolielule Küberolümpia korraldustoimkonna liige Birgy Lorenz. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Küberolümpia seminar keskendub küberturvalisusele
• Üle-eestiline kübervõistlus noortele

Kahepäevasesse laagrisse koguneb noori üle kogu Eesti, et edasi arendada maikuus aset leidnud ideekonkursile esitatud lahendusi. Hackathoni kogenud juhendajad ning mentorid viivad läbi mitmeid põnevaid töötubasid, mis ulatuvad paberprototüüpimisest videote ning äppide tegemise ja Schratch programmeerimiseni. Nii on laagrilistel võimalik koguda hulgaliselt uusi teadmisi ja praktilisi oskusi, et oma ideid huvilistele esitleda ning tulevikus ka teostada.

Hackathoni eesmärgiks on läbi mängulise lähenemise noorte üld- ja digipädevuste arendamine. Õpilasi suunatakse märkama koolis ette tulevaid probleeme ja õppimisega seotud väljakutseid ning leidma nendele tehnoloogia või tarkvaraga seotud lahendusi.

“Hackathon on tarkvara arendamise maraton, kus paari intensiivse päeva jooksul jõutakse ideest valmis prototüübini. Põhikooli õpilastele hackathone tihti ei korraldata, sest sellel sihtrühmal ei ole veel valmis lahenduste meisterdamiseks vajalikke oskuseid. Seetõttu keskendume juunior hackathonil noorte digioskuste arendamisel ning anname neile näpunäiteid, mis aitavad ideekonkursile esitatud lahendusi loominguliselt esitleda,” ütles Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo.

“Rõuge koolis on haridust antud juba üle 300 aasta. Hariduses on selle aja jooksul nii mõndagi muutunud ja Rõuge on uuenduslike lahenduste kasutamise osas ümbruskonnas ikka eesrindlik olnud. Hackathoni taolise sündmus ja nutikate ideede Rõugesse toomine näitab, et innovatsioon võib aset leida ka Võrumaa küngaste vahel,” lisas sündmuse projektijuht ja Rõuge kooli robootikaõpetaja Triinu Grossman.

Hackathoni korraldavad MTÜ Nuti-Võlur ja NutiLabor/Vaata Maailma SA ning toetavad Telia, Microsoft Eesti, Swedbank, SEB ja MTÜ Robootika.

Täiendav info: NutiLabori veebilehel www.nutilabor.ee

Allikas: SA Vaata Maailma

Samal teemal:

• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused

Tudengitiimid otsisid lendamisega seotud elulistele probleemidele uuenduslikke lahendusi. Koos rahvusliku lennufirmaga Nordica uuriti sügavuti reisijate tegevusi kogu lennureisi vältel ja nende emotsioone, liikudes sellega välja ka lennufirmade traditsioonilistest kompetentsipiiridest.

“Nordica ambitsioon on pidevalt otsida uusi lahendusi, kuidas lennukiga reisimine inimestele lihtsamaks teha. Kõik head ideed on alati kaalumist väärt,” kirjeldas koostööd Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo. “Oleme noor ambitsioonikas ettevõte ja meie „minapilt“ on alles kujunemisjärgus. Koostöö disaini ja tootearenduse tudengitega on olnud ülimalt huvitav ja kasulik. Isegi kui kõik ideed ei realiseeru, oleme saanud tugeva tõuke mõelda oma igapäevastest tööülesannetest väljapoole ja vaadata kaugemale tulevikku. Lennufirmana peame olema pidevas arengus ja uudishimulikud uute trendide ja võimaluste osas,” lisas Uibo.

“Tudengite eesmärk oli leida üles lennureisimisel ebamugavad elemendid ning pöörata need plussideks,” kirjeldas tudengite eesmärke üliõpilaste juhendaja Janno Nõu. “Lennundus on väga reguleeritud ja seetõttu suhteliselt aeglaselt muutuv majandusharu. Ilma väliste mõjudeta kipuvad lennundusfirmad pigem optimeerima kui uuendama. Seetõttu on hea näha, et meie rahvuslik lennufirma on avatud mõtlemisega ja vaatab innovatsiooni kui ettevõtte naturaalset osa. Esitlemisele tulevad ideed on arendatud lennufirmade harjumuspärastest piiridest kaugemale ning pakuvad välja ärivõimalusi kohtades, mis tunduvad esmapilgul küsitavad,” leiab Nõu.

Teenuse- ja tootelahendused lennureisijate mugavuse suurendamiseks arendasid välja TTÜ ja EKA ühisõppekava Design & Engineering tudengid. Õppekava eesmärgiks on siduda teadus, tehnoloogia ja disain ühtseks loovaks distsipliiniks, luues seeläbi viljakama pinnase innovaatiliste tootelahenduste väljatöötamiseks.

Tudengite EXPO-l „Hooliv Nordica“ esitletavad projektid: BATCH, Kiil - digital assistent, Nest.

BATCH

BATCH on tööriist neile, kes reisivad mitmekesi. Selle teenuse abil saab ühiselt planeerida lendude aegu, ümberistumisi ning leida kõiki reisijaid rahuldav lahendus. BATCH võimaldab reisijaid käsitleda grupina andes kindluse, et piletid saadakse samale lennule, samas saab osta lennupiletid välja eraldi.

Autorid: Liina Vaino, Mati Uustal, Yunus Emre Ayaz, Vladyslav Shvets.

Kiil – digital assistent

Nordica digiassistent “kiil” vähendab reisimisega seotud valupunkte ja üldist ärevust. Väikesed abistavad märkused aitavad reisijat terve lennureisi vältel. Nordica digiassistent annab infot kümnete logistiliste pisiprobleemide kohta: kas näiteks pagas on jõudnud kohale, mida peab tegema kui lend tühistatakse või kuidas saada lennujaamast kesklinna.

Autorid: Arnav Khan, Martin Schumann, Volkan Gokturk.

Nest

Perega lendamine võib olla keeruline, eriti kui reisile tulevad ka lapsed. Piiratud ruum lennukis ning võimalike tegevuste vähesus muudab lennukogemuse stressirohkeks nii lastele, vanematele kui ka kaasreisijatele. Nest muudab lastega lendamise mänguliseks ja puhkust pakkuvaks elamuseks. Lennuki istmete vahel pesitsevad kiilid pakuvad tuge magamiseks ning volditavatest kiili tiibadest saab tekitada nii mängukoopa kui kasutada neid magamisel tekina.

Autorid: Martti Rosenblatt, Naidu Chakradhar, Sophie Farines.

Projekte juhendasid Ionel Lehari ja Janno Nõu.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Parim Negavati meeskond teeb põhust nõusid
• IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse poole miljoni euroga

Stipendiumi finantseerijad on Rootsi Suursaatkond ja Rootsi Kaubanduskoda Eestis, kelle eesmärk on toetada ja arendada Rootsi ja Eesti ärisuhteid. Kolledži direktori Kersti Lepajõe sõnul on toetajate tegevused ja suur liikmeskond tudengitele väga heaks näiteks sellest, kui paljud erinevad ettevõtted vajavad võõrast kultuuriruumi hästi tundvaid eksperte: „Et ärisuhted edukad oleksid, on vaja vahendajaid, kes tunnevad nii Eesti kui ka Rootsi ärikliimat ja -tavasid. Lisaks majandus- ja äriteadmistega inimestele on vaja ka asjatundlikke keele- ja kultuurispetsialiste.“

Stipendium on mõeldud tunnustusena väga heade õpitulemuste eest ja julgustuseks valitud erialal ka magistrantuuris jätkamiseks. Samuti eeldatakse kandidaatidelt ühiskondlikku aktiivsust ja/või oma erialaste teadmiste rakendamist tööelus.

Kandideerimise tähtaeg on 15. juuni 2017.

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid ja tingimused on kättesaadavad skandinavistika osakonna kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Reaalerialade tudengid saavad kandideerida Skype’i välisõpingute magistristipendiumile
• TTÜ Arengufond andis üle rohkem kui 72 000 euro väärtuses stipendiume
• Üliõpilaste nutika spetsialiseerumise erialastipendiumiteks eraldatakse 25 miljonit eurot

Code Weeki algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. programmeerimisnädala tegevustesse on nüüdseks kaasatud üle 50 riigi. Eestis koordineerib nädala tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ning Code Week on meie koolides väga populaarne. 

20. mail Tallinnas toimunud ProgeTiigri õpilasvõistluse finaali „Mängumaraton“ võib lugeda omamoodi näpuharjutuseks enne Code Weeki: lapsed ja noored lõid „Mängumaratonil“ osalemiseks arvutimänge ja mobiilirakendusi, mis õpetavad programmeerima. 

Võidutöödest saab lähemalt lugeda Koolielu artiklist „Üks päev mängude maratonil“, võidutööde ja nende autorite nimekirja leiab HITSA kodulehelt. Aga „Mängumaratoni“ finaalis oli väljas 90 mängu ja kohal 250 õpilast, ja oma loo võinuks neist rääkida igaüks. 

Näiteks Koonga Kooli 5. klassi õpilased tutvustasid mängu „100 tarka“. Kaisa Mitt, Keitlin Suia ja nende õpetaja Margit Ojaots jagasid lahkelt selgitusi. „Mängus pead sõna kokku saama, mänguplatsil on tähed ja nupuga liikudes korjad tähed kokku,“ selgitasid tüdrukud. Mänguks on vaja allalaaditavat mängulauda, nutiseadet, millel on QR-koodilugeja ja ligipääs internetile, taimerit, QR-koodikaarte, nuppe, täringut ja otsitavat sõna.“Kui veeretad täringut, saad QR-koodiga küsimuse. Kõik küsimused on turvlisest internetikasutusest. Kui vastus on õige, saad nupuga liikuda ja tähe üles korjata. QR-koodi osa nõudis programmeerimist,“ selgitasid Kaisa ja Keitlin. 

Õpetaja Margit Ojaots ütles, et mängu idee tuli õpilastelt, tema aitas disainiga ja küsis n-ö karme kontrollküsimusi, et miks nii ja mitte teisiti. Mänguküsimusi mõtles välja terve klass. Tüdrukud ütlesid, et see oligi kõige keerulisem, ükski küsimus ei tohtinud korduda. Nad ise õppisid mängu tegemise käigus, kuidas QR-koode programmeerida. „Lapsed õppisid, kuidas üldse mänge teha. Sul peavad olema reeglid ja igale probleemile tuleb leida lahendus reeglite abil. Ja QR-koodidega polnud enne väga kokku puutunud, nüüd õppisid juurde,“ ütels õpetaja Ojaots.

Mäng „100 tarka“ võitis „Mängumaratonil“ II kooliastme tööde seas II koha. 

Kääpa Põhikooli 8. klassi õpilane Markus Purask oli võistlusel arvutimänguga „Targalt netis“. Markus on programmeerimist õppinud täiesti iseseisvalt, ja oma tulevikku näeb ta ka üsna kindlalt programmeerijana. „Tulevikus ongi ainult programmeerimisega seotud töökohad, tuleb juba nüüd õppida,“ ütles ta. 

Mängus „Targalt netis“on erinevad ruumid, iga ruum esindab ühte veebilehte. On õiged (turvalised) veebilehed ja on valed (õngitsemise eesmärgiga) veebilehed. Mängu eesmärk on läbida kõik ruumid edukalt, et valele veebisaidile ei läheks. Ehk siis veebiaadressi järgi tuleb ära tunda, mis on mis. „Olin kodus, hakkasin just magama minema, siis tuligi selle mängu idee. Öeldakse, et unes tulevad kõige paremad ideed,“ ütles Markus. Programmeerimisel kasutas ta tarkvara Unity. „Mängu tegemise käigus õppisin turvalise interneti kohta, programmeerida oskasin juba varem. Internetis ei tohi minna veebilehtedele, mida sa ei tunne, alati kontrolli üle. Kui kahtled, siis guugelda, küsi üle, kas see on turvaline veebileht. Ja alati tee oma tähtsatest dokumentidest varukoopiad. Panin mängu netti ülesse, et kõik saaksid mängida,“ õpetas Markus internetis käitumise põhitõdesid. 

Kohtla-Järve Lasteaed Buratino oli võistlusel „Kiisu mänguga“. Mängu mõte on väga lihtne: kiisu tuleb nooli liigutades juhtida kalani. Kui liigutad nooli valesti, põrkab kiisu vastu seina ja alustad otsast peale. Mängu mängitakse tahvelarvutis. „Mängumaratonil“ olid põhiautorid saalis teiste mänge proovimas, nii et selgitusi jagas õpetaja Anu Pedius. „See on kahe poisi koostöös tehtud – Artur ja Adrian, sügisel lähevad nad juba kooli. Algatus tuli lapsevanemalt, kes on koolis õpetaja. Tema toetas ka arvutiga tööd, programmeerimist. Oleme ProgeTiigri võistlustel varemgi osalenud,“ ütles Anu Pedius. „Tänapäeval läheb elu sellises tempos, et lapsed lihtsalt peavad oskama programmeerida, tehnika areneb nii kiiresti.“

"Kiisu mäng" sai võistlusel lasteaedade arvestuses II koha. 

Fotod: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused
• Martna Põhikool võõrustas programmeerimishuvilisi Soomest, Poolast ja Hispaaniast
• eTwinningu seminar Varssavis keskendus programmeerimisele

Tema juhendaja oli Kaupo Voormansik, Tartu Observatooriumist. Auhinnaga  kaasnes ka 500 USA dollari suurune rahaline preemia.

Oma töös „Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt“ arendas Eva-Maria välja töötlusahela, mis kaardistab hoonestatud alasid tehisavaradari satelliidipiltidelt kogutäpsusega 95,6%. 

Kokku esitleti konkursil 1778 teadus- ja innnovatsiooniprojekti 78 riigist ja osariigist. Maa- ja keskkonnateaduste kategoorias oli töid 93.

Eestit esindasid sel aastal Los Angeleses toimunud õpilasvõistlusel Eva-Maria Tõnson ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane Hans Anniste, vaatlejana osales Põltsamaa kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Urmas Kuusik.

Hans Anniste ja Urmas Kuusik osalesid Intel ISEFil õpilasleiutajate riikliku konkursi parimatena (gümnaasiumiastme parim ja parima kooli tiitli pälvinud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tööde juhendaja) ning nende osalemist Intel ISEFil toetas USA Suursaatkond.

Eesti delegatsiooni osavõttu õpilaste teaduskonkursist korraldas Eesti Teadusagentuur, õpilasi ja juhendajaid saatis  konkursside koordinaator Margit Lehis.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinnas arutatakse Euroopa teaduse, tehnoloogia ja inseneeria tuleviku üle
• Teaduse populariseerimise projektikonkurss viib õpilased polaarjoone taha
• Õpilaste teadusfestivalil tunnustati parimate uurimistööde autoreid ja juhendajaid

Eesti õpilastest teenisid kuldmedali Taavet Kalda ja Kaarel Hänni Tallinna Reaalkooli 12. klassist. Hõbemedali pälvisid Richard Luhtaru (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klass) ning pronksmedali Kaarel Kivisalu (Tallinna Reaalkooli 9. klass). Eesti võistkonda kuulusid ka Konstantin Dukatš (Narva Keeltelütseumi 9. klass) ja Eva-Maria Tõnson (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass). 

Olümpiaadi finaalis võistlejaid tervitanud president Kersti Kaljulaid arutles oma kõnes teaduse mõju ja olemuse üle, rõhutades muuhulgas, et füüsika on võimas teadus, mis loob kaitsva mõtteviisi – kaitseb libauudiste ja vigaste lubaduste eest ja loob uusi võimalusi siin planeedil õnnelikult igavesti edasi elamiseks. Olümpiaadi detailsed tulemused ülesannete ja lahendustega on leitavad olümpiaadi kodulehelt http://eupho.ut.ee/.

Esmakordselt korraldatud Euroopa füüsikaolümpiaad erines rahvusvahelistest füüsikaolümpiaadidest taotluslikult valitud lühikeste ja loovust nõudvate ülesannete poolest. Olümpiaadi akadeemilise komitee juht, TTÜ professor Jaan Kalda selgitab: „Kõige imelisem osa füüsikast on just see, et leidub probleeme ja ülesandeid, mille lahendamine tundub esmapilgul võimatu, kuid siis järsku, kui välgatab lahendusidee, muutub lahendus äkitselt väga lihtsaks. Need ongi kõige põnevamad ülesanded!“

Seekordses eksperimentaalülesandes said õpilased nuputada välja meetodeid LED-lampide omaduste uurimiseks, kasutades muuhulgas termodünaamika seadusi. Teooriaülesannetes uuriti võnkuva nööri omadusi, gaasi kiirendavat mõju soojusjuhtivale kettale ning ülijuhtiva võre ja dipooli vastastikmõju.

Olümpiaadi korraldamist juhtinud Madis Ollikaineni sõnul ütlesid külalised korralduse kohta ainult häid sõnu. „Kogu korraldus toimis sujuvalt tänu meie väga tublidele vabatahtlikele giididele ja abilistele. Saime suurt tuge füüsika üliõpilaste seltsilt,“ lisas Ollikainen.

Osalenud õpilaste vahetuid muljeid jagab giidide koordinaator Markus Raudkivi: „Kuulsin mitmelt õpilaselt ja giidilt, et ülesanded olid väga huvitavad. Eriti kiideti eksperimenti, mida oli võimalik lahendata mitut moodi!“

Lisaks võistlemisele oli õpilastel võimalik kuulata karjääriloenguid, mis avasid füüsiku elukutse võimalikke rakendusi. Teaduskooli direktor Mihkel Kree ütleb: „Ma olen väga rahul, et meie otsus korraldada kokku 6-tunnine karjääriprogramm läks õpilastele korda. Ettekanded ja arutelud olid põnevad, küsiti palju asjalikke ja teravaid küsimusi.“ Videosalvestust 22. mail Tartus toimunud huviloengutest on võimalik järelvaadata UTTV vahendusel. Tallinnas toimunud loengute ja ettevõtluse teemalise paneeldiskussiooni videosalvestus lisatakse peagi olümpiaadi kodulehele.

Olümpiaadi toimumisele aitasid kaasa: Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Teadusagentuur, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Swedbank, Eesti Füüsikaselts, Tartu linn, CERN, Euroopa Füüsikaühing.

20.-24. mail toimus Tartu Ülikooli teaduskooli vedamisel Tartus ja Tallinnas esimene Euroopa füüsikaolümpiaad EuPhO 2017. Tegemist oli üleeuroopalise koolinoortele suunatud rahvusvahelise ainevõistlusega.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus, TÜ. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool korraldab esimese Euroopa füüsikaolümpiaadi
• Ühe minuti loeng: milleks meile füüsika?

Esikoha sai Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli võistkond PõhuNõu, kes toodab Eesti põhust biolagunevad ühekordseid nõusid, luues lisandväärtuse senisele põllumajanduslikule jääkproduktile põhule.

Teisele kohale tuli Eesti Kunstiakadeemia meeskond Don´t waste food, box it!, kes arendab taaskasutatud materjalidest biolagunevat toidupakendit. Kolmandale kohale jõudis Tartu Ülikooli projekt Poko. Nemad toodavad kergesti stiilseks võtmehoidjaks kokkuvolditavat korduvkasutatavat poekotte asendamaks õhukesi kilekotte.

Žürii liikme ja KIKi juhataja Veiko Kaufmani sõnul tagas kolmele võidumeeskonnale edu, et nende ideed olid kõige enam detailideni läbi mõeldud ja testperioodil kõige kaugemale jõudnud. „Nutikad lahendused ja suurelt mõtlemine oli see, mis selle aasta võitjate ideedest läbi kumas. Rõõm oli näha, et võidumeeskondades oli teotahet ja usku oma ideesse. Alahinnata ei saa ka nende projektide keskkonnasäästu osa.“

Tartu Erinevate Tubade Klubis toimunud superfinaalis võtsid omavahel mõõtu 10 ideed, kes pääsesid finaali 47 konkursile esitatud projekti seast. 

Täpsemalt saab auhinnatud ideedega tutvuda Negavati kodulehel<http://www.negavatt.ee> ja Facebooki lehel<https://www.facebook.com/negavatt/>, kust leiab võidumeeskondade videod.

Konkurssi Negavatt toetavad Paulig Coffee Estonia, Empower 4Wind , Eesti Pandipakend, Pärnu Vesi, Keila Vesi, Emajõe Veevärk, Club-Mate Eesti ja Good Mood Food.

Negavatt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.

Allikas: KIKi pressiteade.