Võistlus on mõeldud kõikidele saksa keelt õppivatele õpilastele ja kusjuures – osaleda võivad ka õpetajad! Mäng toimub 1.-12. klassi erinevates vanuseastmetes. Mängitakse ca 2 tundi ja võistlus toimub nn arvuti vastu. Iga võistleja saab ise otsustada, mitu mängu mängitakse. Iga mängija parim tulemus läheb arvesse.

Kui esimesel aastal oli kokku ca 30 osalejat vaid Tallinnast ning Harjumaalt, siis teisel aastal olid lisaks ka osalejad Tartust ning Raplast. Kuigi eelmise aasta kogu osalejatearv oli juba pea 50, jäid paljud võistlejad sõiduraha puudusel Tallinnasse tulemata. Sellel aastal otsustati anda osalemisvõimaluse rohkematele õpilastele ning korraldada piirkondlikud mängupäevad Eesti erinevates kohtades.

Praeguseks on toimunud juba 3 piirkonnavooru ning 3 ootavad veel ees. Piirkonnavoorude võitjate tulemustest selguvad finalistid, kes selgitavad üle-eestilise võistluse võitjad. Rakvere Gümnaasiumi õpetaja Kalle Lina, kes aitas Rakveres mängupäeva korraldada ütles, et Rakvere Gümnaasiumis on õpilastega mängitud mitmeid erinevaid sõnavaramänge, kuid Scrabble'it hakkati mängima üsna hiljuti, et osaleda selle mängu piirkonnavoorus. "Scrabble'i mäng sobib nii noorematele kui vanematele õpilastele. See oleks ka üks hea võimalus asendustunni sisustamiseks, sest õpilased mängivad seda meelsasti, seda enam, et aeg ei kiirusta tagant – igaüks liigub omas tempos. Nii täieneb sõnavara ja areneb ka analüüsioskus," lisas Lina.

"Projekt kinnitab mõtet: viime õppimise sinna, kus on õpilased," sõnab projekti korraldaja ja Tallinna Südalinna Kooli õpetaja Anneli Kesksaar. "Kui õpilased on juba nutiseadmes, las nad siis õpivad saksakeelseid sõnu. Miks siis mitte tegeleda lihtsalt ajaviitmismängude asemel sõnavara õppimisega," on Kesksaar veendunud. Scrabble'i mängija, 14-aastane Jasper ütleb, et Scrabble tekitab täitsa sõltuvust ja Kesksaar on temaga nõus. 

Tallinna Südalinna Kooli jaoks on sellel projektil veel üks väga oluline tähendus. Kooli õpilased osalevad maakondlikes voorudes kohtunikena ning see annab õpilastele väärtusliku ürituse korraldamise ja kooli esindamise kogemuse. Muidugi on see ka suurepärane võimalus vastutustunde kasvatamiseks. "Mul on väga hea meel, et õpilased on väga huvitatud kohtunikutööst nendel võistlustel," on Kesksaar rõõmus.

Projektiga "Saksakeelne Scrabbel" jätkatakse kindlasti ka järgmisel aastal. Kokkulepete sõlmimine partnerkoolidega, et ühendada selle võistluse maakondlikud voorud vastava maakonna maakondliku saksa keele päeva või ainevõistlusega, on juba käimas.

Allikas: Huvitava Kooli blogi

Samal teemal:

• Nutitund märtsis - kunstist progemiseni
• Koolid saavad kutsuda erinevate erialade eksperte rääkima digioskuste olulisusest

Viktoriini link avatakse 3. mail 2017 kl 8:00 veebilehel http://teaduskool.ut.ee/spekter. Viktoriinist osavõtt on tasuta ja eelnevalt registreerima ei pea. Viktoriin toimub paralleelselt eesti ja vene keeles.

Veebipõhine füüsikaviktoriin „Spekter“ viidi esmakordselt läbi 2015. aasta kevadel 8.-10. klasside õpilastele. Nüüdseks on füüsikaviktoriinist kujunenud järjepidev kevadeti toimuv üritus füüsikahuvilistele 8.-12. klasside õpilastele, kuhu oodatakse osalema ka kutse-,  õhtukoolide ja vene õppekeelega koolide õpilasi. Keegi ei keela ka nooremate klasside õpilastel viktoriinist osa võtta.

Igal aastal on osavõtjaid olnud üle tuhande. Osavõtjate hulgas on olnud nii olümpiaadide tippe kui ka erinevate maakondade ja linnade koolide õpilasi klasside kaupa. Näiteks 2016. aasta viktoriinil oli suurima osavõtjate arvuga koolid Paide Gümnaasium, Elva gümnaasium ja Laagri Kool. Ootame ka 2017. aastal rohkearvulist osavõttu füüsikaviktoriinist!

Veebipõhine füüsikaviktoriin sai ellu kutsutud selleks, et anda erineva tasemega õpilastele võimalus oma füüsikateadmisi proovile panna ning võrrelda oma tulemusi teistega. Sellelaadse viktoriini üheks eesmärgiks on muuta füüsika õppeainena atraktiivsemaks, tuues füüsika õppimisse mängulisuse komponenti ning populariseerida koolides IKT-vahendite kasutamist füüsika õppimisel ja õpetamisel. Füüsikaviktoriin aitab näidata õpilastele, et füüsika ei seisne alati arvutusülesannete lahendamises, vaid ka loogilises mõtlemises ja oma kogemuste analüüsimises, õigete ja valede arutluskäikude äratundmistes. 

Viktoriini korraldab TÜ teaduskool koostöös TÜ koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga. Viktoriini läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Vaata lähemalt infot viktoriini kohta: http://teaduskool.ut.ee/spekter

Allikas: TÜ teaduskooli info.

Samal teemal:

• Ühe minuti loeng: milleks meile füüsika?
• Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad oli eestlastele medaliterohke

Rahvahääletusel osalevad 6.-9. klassi ja 10.-12. klassi vanusekategooria videod koos, kuid võitjate välja selgitamisel on mõlemal vanusekategoorial oma arvestus. Žürii häälel ja Facebooki rahvahääletuse tulemustel on võrdne osakaal ning need summeeritakse. Võitjad selguvad 4.–5. mail 2017 toimuval messil Noor Meister.

Peaauhind on Apple iPhone SE (16 GB) koos Beats kõrvaklappidega. Eriauhinnaks on seikluskaamera GoPro Hero 5 Session, mille on välja pannud Eesti Tööandjate Keskliit, ning kinke jagab ka Rajaleidja.

Vaata videoid ja hääleta oma lemmiku poolt oskuste aasta Facebooki lehel:

https://www.facebook.com/oskusteaasta/playlist/214002099097955/ 

Samal teemal:

• Rakveres toimub oskuste aasta Lääne-Virumaa inspiratsiooniüritus
• Kakssada põhikooliõpilast tutvuvad oskuste päeval ametitega

See on 200 noort rohkem kui kuus aastat tagasi, mil toimus esimene Inimeseõpetuse Ühingu korraldatud vabariiklik ainevõistlus. Olümpiaadi tuleb avama tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Sel aastal on lisaks Tervise Arengu Instituudile olümpiaadi partneriteks ka Maanteeamet ja Tervishoiumuuseum. Uued partnerid annavad õpilastele võimaluse lahendada uusi praktilisi ülesandeid nii liiklusest kui tervislikust eluviisist.

Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse liige ja olümpiaadi žürii esimees Margit Kagadze sõnul edendab sellise olümpiaadi korraldamine erinevate oskuste ja pädevuste õpetamist koolis, näiteks võib tuua suhtlemisoskuse, sotsiaalse pädevuse ja enesemääramisoskuse õpetamist.

Olümpiaad koosneb nii individuaal- kui grupitööst, õpilased panevad oma teadmised proovile näiteks tervisliku toitumise, esmaabi, kehalise aktiivsuse, murdeea muutuste, ohutu liiklemise ja probleemide eduka lahendamise küsimustes. Seniste olümpiaadide tagasiside on näidanud, et õpilastele on eriliselt meeldinud just olümpiaadi grupitöö osa, kus saab arendada ka oma meeskonnatöö oskusi.

 Aineolümpiaadi korraldab Inimeseõpetuse Ühing koostöös Tervise Arengu Instituudi, Maanteeameti, Eesti Tervishoiumuuseumi ja Tartu Ülikooli teaduskooliga. Olümpiaadi toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Inimeseõpetuse olümpiaadi lõppvoor toimub Tallinnas, Tervise Arengu Instituudi ruumides (Hiiu 42) 26. aprillil kell 12.00–16.00.

Inimeseõpetuse Ühing (IÜ) on mittetulunduslik organisatsioon, mis koondab inimeseõpetuse õpetajaid ja arendajaid. IÜ igapäevane töö tähendab infovahetust, koostööd haridusorganisatsioonidega, õppematerjalide loomist ja kaasalöömist õppekavaarenduses. IÜ loodi 2003. aastal ning tänaseks on seal liikmeid üle Eesti.

Inimeseõpetuse olümpiaadi vabariikliku lõppvooru tulemused avaldatakse 12. mail Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Allikas: IÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi võistlejad tulevad laborist rahva ette
• Inimeseõpetuse aasta õpetajad on Marje Vaan ja Eva Palk

Teise koha saavutas Tallinna 32. keskkooli meeskond ConnectItFit, kelle veebirakendus aitab trenni teha soovivad inimesed üksteisega kokku viia. Kolmandale kohale jõudis Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi meeskond termosega HeatUP, mis reguleerib joogi temperatuuri vastavalt vajadusele – soe jook püsib soojana või külm jahedana.

Konkursi finaalis 21. aprillil kaitsesid oma äriideid 21 lõppvõistlusele pääsenud koolinoorte meeskonda üle Eesti.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak ütles, et sellised konkursid näitavad, kui palju on meie riigis nutikaid ja tublisid koolinoori ning õpetajaid. „Julgus oma ideid näidata, tahtmine midagi teistmoodi ja paremini teha on see, mis meid käivitab ja edasi viib. Bright Mindsi konkurss ongi loodud selleks, et noorte säravad ideed saaksid vääriliselt tunnustatud. Väga südamesse läks Ida-Virumaalt pärit 3. klassi tüdrukute meeskond oma teostatava ja nutika ideega lindistavast kaelakeest. Loodan, et nii nemad kui ka kõik teised meeskonnad lähevad oma ideedega edasi.“

Swedbanki korporatiivpanganduse juht ja Bright Mindsi žürii esimees Tauno Vanaselja sõnul oli konkurents tänavusel lõppvõistlusel tugev, millest andis tunnistus ka see, et osalejaid ning finaali jõudnud ideid oli rohkem kui eelnevatel aastatel. „Mõne idee puhul oli selgelt aru saada, et tajutud on turul puuduvat nišši või toodet. Lisaks oli suur rõõm näha, kui läbimõeldud ideid noored esitasid.“ Vanaselja innustab noori avatud silmadega ringi käima ning oma mõtteid teoks tegema: „Osalege kindlasti ka järgmisel aastal, tulge ja arendage oma ideid nii, et neist võiks välja kasvada juba midagi suuremat. Ma olen veendunud, et mida rohkem te katsetate, seda suurem on teie julgus ning oskus tulevikus ettevõtlusega alustada ning oma ideedega maailma muuta.“

Konkursil anti välja ka kolm eriauhinda: noorimate osalejate eriauhinna viisid koju kolmanda klassi tüdrukud, kes lõid lindistava kaelakee, kuhu saab salvestada meeldetuletusi endale või vabandusi ja tervitusi sõpradele; TTÜ Mektory tootearenduse auhinna sai Jõgevamaa noor, kes valmistas lihtsatest vahenditest signaalpoi kalameeste abistamiseks; publiku lemmiku auhinna võitis Tamsalu naiskond Lacos, kes toodab Eestis ainulaadset, laktoosivabal kookospiimal põhinevat süsijäätist.

Samuti tunnustati ka õpetajaid. Enim meeskondi aitas finaali Järve Gümnaasiumi huvijuht Vaili Talimäe, õpetaja eripreemia panuse eest programmi pälvis Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Imbi Raudkivi.

Kõik võitjad ja eripreemia saanud õpetajad viiakse ühisele kruiisile Rootsi. Samuti korraldab lennukite hooldusfirma Magnetic MRO võitjatele ekskursiooni oma territooriumil ja angaarides.

Bright Minds konkursi teise hooaja žürii koosseis: Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak, Swedbanki korporatiivpanganduse juht Tauno Vanaselja, Swedbanki autosektori juhataja ja suurkliendihaldur Liisa Suvorova, Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhataja Jaanus Mutli, Magnetic MRO esindaja Riho Jürvetson, start-up TitanGrid asutaja Aleks Koha ning Eesti näitleja ja laulja Kristel Aaslaid.

Koolinoorte äriideede konkursi Bright Mindsi teine hooaeg algas eelmise aasta novembris ning nelja kuu jooksul kestis koolitusprogramm viies maakonnas: Hiiu-, Pärnu-, Jõgeva-, Lääne-Viru ja Ida-Virumaal.

Koolitustel osalesid noored ka teistest maakondadest. Programmis osales kokku ligi 400 koolinoort, keda toetasid õpetajad ja mentorid, kelleks olid nii kohalikud ettevõtjad kui ka Swedbanki töötajad üle Eesti ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud.

Bright Mindsi toetasid lisaks Swedbankile ka Euroopa Sotsiaalfond, Tallinna Ettevõtlusamet, Lux Express, Veebimajutus.ee ja Zoombook. Koolituspäevi aitasid teostada maakondlikud ettevõtlus- ja arenduskeskused.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Äriideede konkursi Bright Mindsi finaalis 21. aprillil on võistlustules 21 parimat meeskonda
• Koolinoorte konkursi Bright Minds teise hooaja finalistid on välja valitud

Tallinna lauluväljakul toimuval üritusel esinevad stendiettekannetega õpilaste teadustööde riikliku konkursi 83 parimat, kelle hulgast selguvad 28. aprillil preemiate ja eriauhindade saajad.

Teadusfestivali külastama on oodatud kõik huvilised – lisaks võimalusele tutvuda õpilaste teadustöödega pakub tihe festivaliprogramm vaheldusrikast koolivälist õpet, mis rikastab õppetööd. Toimub põnevaid etteasteid, mänge ja katseid; esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad ka algkooliõpilased.

Riikliku konkursi parimate autasustamine algab 28. aprillil kl 14.15.

Õpilaste teadusfestivali finantseeritakse ERF TeaMe+ tegevustest. Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri veebilehelt. Samuti saab veebis tutvuda lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks. 16. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 136 tööd 50 koolist. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid.

Konkursil valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF. Oma lemmiku saavad valida ka teadusfestivali külastajad.

2017 aasta Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss toimub 22. – 27. septembril Tallinnas.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Õpilaste teadusfestivalile on oodatud ka algkooliõpilased
• Õpilaste teadusfestival 28.-29. aprillil

Finaalis astuvad üles 21 meeskonda, kelle seas on noorimad 3. klassi tüdrukud ideega lindistavast kaelakeest. Ideid jagub veebirakendustest masseerivate tekkide ja aroomipatjadeni, isesoojenevast võinoast temperatuuri hoidva termose kui termokotini. Iga meeskond teeb 3-minutilise ettekande.

Žüriiliikmeteks on:

• Tea Varrak – Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler
• Tauno Vanaselja – Swedbanki korporatiivpanganduse juht
• Liisa Suvorova – Swedbanki autosektori juhataja ja suurkliendihaldur
• Jaanus Mutli – Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhataja
• Riho Jürvetson – Magnetic MRO esindaja
• Aleks Koha – start-up TitanGrid asutaja
• Kristel Aaslaid – Eesti näitleja ja laulja

Päeva juhib Mihkel Raud.

TAUST
Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds algas 2015. aastal TTÜ Mektory tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös. Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds teine hooaeg algas eelmise aasta novembris. Neli kuud kestis koolitusprogramm viies maakonnas: Hiiu-, Pärnu-, Jõgeva-, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaal, kus osalesid noored ka teistest maakondadest. Kokku osales programmis ligi 400 koolinoort, keda toetasid õpetajad ja mentorid.
19. märtsiks laekus 52 äriideed, millest eelžürii otsusega said finaali 20 parimat. Finaalis on lisaks üks meeskond, kes sai finaali lisakoha TTÜ Mektory koostööpartneri Eesti Teadusagentuuri õpilasleiutajate konkursilt.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Koolinoorte konkursi Bright Minds teise hooaja finalistid on välja valitud
• Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds 52 põnevat ideed vallutavad Eesti

Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi koostöös juba 26. korda toimunud kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile laekus 34 tööd, neist 10 doktoritööd, 12 magistritööd, 7 ingliskeelset teadusartiklit ja 5 õpikut. Eestikeelsed teadusartiklid, õpikud, pedagoogiline aimekirjandus ja doktoritööd konkureerivad üle aasta.

Žürii arvamus

Žürii liige, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõud Katrin Poom-Valickis ütles, et esitatud doktoritööde puhul oli märgata valdavalt artiklitepõhist suunda ning palju oli kaasjuhendatud töid; kõige keerulisem oli hinnata teadusartikleid ning nende teemad olid seotud erinevate ainete õppimise temaatikaga, aga ka üliõpilaste koolipraktikaga. „Magistritööde puhul ei suutnud komisjon välja selgitada seda ühte magistritööd, mis oleks selgelt eristunud teistest. Otsustati välja anda kaks II preemiat. Teemad olid seotud õpilaste õppimisega, oli ka digivaldkond esindatud ja esmakordselt esitati võistlusele töö militaarvaldkonnast,“ ütles Poom-Valickis. „Õpikute kategoorias esitati konkursile viis tööd, kõik väga tugevad. Kaks neist on sellised, mida sihtgrupid on kaua oodanud ja väga vajanud ning komisjon otsustas välja anda kaks I preemiat.“

Et kasvatusteaduslikes töödes leiduv info jõuaks rohkemateni

Preemiad andis üle üle Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Ta tunnustas Eesti kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse head taset. „Tahaksin, et igal aastal valmivates arvukates kasvatusteaduslikes töödes peituv väärtuslik info jõuaks senisest suurema hulga inimesteni,“ rääkis Tea Varrak ja toonitas vajadust pöörata senisest rohkem tähelepanu teadustööde tulemuste levitamisele lihtsamas keeles.

Õpik, mida koolipsühholoogid ootasid

Parim didaktilis-rakenduslik töö või õpik:

I preemia (1100 eurot): Eve Kikas (Tallinna Ülikool), Mairi Männamaa (Tartu Ülikool), Piret Soodla (Tallinna Ülikool), Aaro Toomela (Tallinna Ülikool), Mari-Liis Kaldoja (Tallinna Ülikool), Anna-Liisa Jõgi (Tallinna Ülikool) ja Anu Palu (Tartu Ülikool) – käsiraamat  „Koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Manuaal.“

Manuaal võtab kokku normeeritud hindamisvahendid erivajaduste sõeluuringuteks, eristamiseks ja kirjeldamiseks kooli astumisest põhikooli lõpuni. Manuaali leiavad koolipsühholoogid INNOVE hindamiskeskkonnast.

Koolipsühholoogia professor Eve Kikas ütles käsiraamatut tutvustades, et 1990. aastatel muutus psühholoogia, sh koolipsühholoogia oluliselt rakenduslikumaks. Samast ajast on põhiline murekoht see, et psühholoogidel ei ole hindamisvahendit. „Kasutati juhuslikult kätte saadud asju ja ei tea kuidas. Ka ei mõistetud, miks on vaja hindamisvahendit, psühholoog ju lihtsalt räägib lapsega ja kuulab last,“ iseloomustas Eve Kikas toonast olukorda. Magistri- ja doktoritööde raames teste küll koostati, aga neist ei saanud psühholoogidele hindamisvahendit. 2014. aastal kirjutasid Tallinna Ülikooli, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu ja SA Innove esindajad projekti, et koostada esimene eestikeelne hindamisvahendite komplekt, mida koolipsühholoogid saaksid kasutada. Projekt sai rahastuse ning järgnes kaks töörohket aastat. „Korraga käis testide katsetamine, uute testide loomine, normide kogumine, psühholoogide koolitamine, lõpuks testide EISi keskkonda sisestamine ja järjekordne katsetamine. Ja siin on nüüd tulemus raamatuna näha,“ sõnas Eve Kikas.

Eve Kikase sõnul on testid valitud testipaketti nii, et oleksid kaetud need psüühilised protsessid, mis on olulised koolis toimetulekul: taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu, planeerimis-, järeldamis- ja arutlemisoskus. Esimese klassi test on nn paber-pliiats-test,  ülejäänud testid on arvutis täidetavad. Test kestab kokku ligi 90 minutit ja selle täitmise ajal on koos lapsega ruumis ka psühholoog. Lisaks on välja töötatud küsimustik õpilasele hindamaks tema motivatsiooni ja küsimustik õpetajale õpilase õpikäitumise hindamiseks.

Õpik, mida logopeedid ootasid

Teine I preemia (1100 eurot): Marika Padrik (Tartu Ülikool), Merit Hallap (Tartu Ülikool), Signe Raudik, Aaro Nursi, Jaana Koplimäe, Riin Naestema, Birgit Kaasik, Anne Uriko, Helena Oselin, Maret Jahu, Ulvi Raidla ja Inga Brin – käsiraamat „Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia“.

Käsiraamatus ja kõrgkooliõpikus käsitletakse kõiki peamisi kõne- ja keelepuudeid ning neelamishäireid kohalikus tõenduspõhises praktikas tänapäevase teooria taustal.

Marika Padrik sõnas käsiraamatut tutvustades, et logopeedide töödest-tegemistest teavad inimesed üldiselt vähe. „See käsiraamat on ajalooline sündmus Eesti logopeedia ajaloos, eelmine õpik on pärit aastast 1973. Õpiku suur maht –  500 lehekülge – räägibki sellest, mis on toimunud valdkonnas 40 aasta jooksul. Logopeedia eesmärk on kirjeldada, kuidas kommunikatsioonipuuded avalduvad, töötada välja meetodid nende kõrvaldamiseks või kergendamiseks,“ ütles Marika Padrik. „Rohkem oleme rääkinud kõnepuuetest, miks nüüd kommunikatsioonipuue? See on katustermin – et inimesed suudaksid suhelda ja kõik takistused suhtlemises oleksid kõrvaldatud. Logopeed hakkab tööle siis, kui probleem ei lähe ise mööda, kui see takistab inimese toimetulekut sotsiaalses keskkonnas. Probleem ei puuduta ainult lapsi, see võib tekkida kogu elukaare vältel.“

Õpikus käsitletakse kõiki peamisi kõne- ja keelepuudeid ning neelamishäireid. „Õpik sisaldab uusimat infot selle valdkonna kohta ning võib öelda, et see loob uue kvaliteedi tulevaste logopeedide õppes,“ usub Padrik.

Õpikus otsitakse vastuseid küsimustele, miks üks või teine kommunikatsioonipuue tekib, kuidas eristada kommunikatsioonipuuet ajutisest häirest, inimesele eripärasest kõnest; millised meetodid on teraapias efektiivsed, kuidas muudab puue inimese elu ja isiksust, kuidas saab perekond toetada kommunikatsioonipuudega lähedast.

Raamat on koostatud eelkõige eripedagoogika ja logopeedia tudengitele, aga kasulikku infot saavad sellest ka õpetajad, logopeediaga haakuvate meditsiinivaldkondade spetsialistid (nt neuroloogid, psühhiaatrid, otorinolarüngoloogid, stomatoloogid) ja lapsevanemad, kel mure lapse kõne pärast.

Veel preemiaid

Parim doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia):

I preemia (1400 eurot): Anna-Liisa Jõgi (Tallinna Ülikool); doktoritöö „Motivatsiooni roll algklassi õpilaste matemaatikateadmiste arengus“ (The role of motivation in learning math during primary school). Juhendajad prof Eve Kikas, TLÜ, ja Marja-Kristiina Lerkkanen Jyväskylä Ülikoolist

Uuring kinnitas, et teadmised seostuvad motiveerituse ja püsivusega. Kes oskab, sel püsib huvi ja ta ei keskendu ebaedu vältimisele. Kes ei oska ja on vähem võimekas, püüab vältida ebaõnnestumist ning nii tema kognitiivsed võimed, eneseregulatsioon kui õpimotivatsioon vajavad kujundamist.

II preemia (1000 eurot): Ülle Säälik (Tartu Ülikool); doktoritöö „Õpilaste lugemistulemuste selgitamine: metakognitiivsed õpistrateegiad on olulised, õpilase tulemused sõltuvad koolist“ (Reading literacy performance: Metacognitive learning strategies matter, schools have effect on student outcomes). Juhendajad emeriitprofessor Jaan Mikk (TÜ) ja Jouni Välijärvi Jyväskylä Ülikoolist.

Kuue Balti ja Põhjala riigi PISA 2009 tulemuste analüüsist selgus metakognitiivsete oskuste olulisus lugemisel; need oskused – teadmine iseenese kognitiivsest talitlusest, selle jälgimine ja tagasisidestamine – on arendatavad.

Parim võõrkeelne teadustöö/artikkel:

I preemia (1100 eurot) jaguneb võrdselt kolme autori vahel: Katrin Mägi (Tartu Ülikool), Mairi Männamaa (Tartu Ülikool) ja Eve Kikas (Tallinna Ülikool). Artikkel „Profiles of self-regulation in elementary grades: relations to math and reading skills“ („Eneseregulatsiooni profiilid algklassides: seosed arvutus- ja lugemisoskustega“) avaldati ajakirjas Learning and Individual Differences.

Üle 700 õpilase haaranud uurimus toob välja, et eneseregulatsiooni kõrgema kognitiivse aspektiga kaasneb enamasti, kuid mitte alati, eneseregulatsiooni kõrgem käitumuslik aspekt ning madalama kognitiivse aspektiga ka madalam käitumuslik aspekt. Seosed eneseregulatsiooni kognitiivse ja käitumusliku aspekti vahel võivad indiviiditi erineda ning ajas muutuda. Eneseregulatsiooni vajakajäämistel on selge negatiivne mõju. Praktikas tuleb mõnelegi eneseregulatsiooni kõrge kognitiivse aspektiga õpilasele eraldi õpetada käitumuslikke eneseregulatsioonioskusi.

II preemia (800 eurot): Inge Timoštšuk (Tallinna Ülikool), Eve Kikas (Tallinna Ülikool) ja Mai Normak (Tallinna Ülikool) artikkel „Student teachers’ emotional teaching experiences in relation to different teaching methods“(„Õpetajakoolituse tudengite emotsionaalsed õppekogemused seoses erinevate õppemeetoditega“) avaldati ajakirjas Educational Studies.

Artiklist selgus, et üliõpilased, kes kasutasid teistega võrreldes rohkem õpilasekeskseid meetodeid, tunnevad õpetades teistest positiivsemaid emotsioone. Positiivsete emotsioonide osakaalu tõstab varasem õpetamiskogemus. Eelnevast järeldub, et õpilasekesksete õpetamismeetodite kasutamine aitab praktikal paremini toime tulla ja meetodist lähtuv positiivsete emotsioonide osakaal suureneb koos õpetajameisterlikkusega.

Parim magistritöö (esimest preemiat välja ei antud):

II preemia (800 eurot): Allar Eesmaa (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) magistritöö „Automaatrelva baasõppe ainekava väljatöötamine ja selle rakendamise tulemuslikkuse hindamine Kuperjanovi JVP näitel“, juhendajad Svetlana Ganina ja Rene Lepik.

Automaatrelva baasõppe alane töö ühelt poolt juurutab armees õppekava-arendust, teisalt tagab Scoutspataljoni kapteni mitmeaastane katseküllane arendus ühtse heatasemelise laskerelvade-väljaõppe mitmele tuhandele ajateenijale ja kaitseliitlasele.

II preemia (800 eurot): Romil Rõbtšenkov (Tallinna Ülikool) magistritöö „Õpistsenaariumide kavandamise vahendi LePlanner disain ja arendus“, juhendajad Hans Põldoja ja Mart Laanpere.

LePlanneri abil trialoogilise lähenemise vahendusel osalusdisainitud õpistsenaariumite arendusvahendi prototüüp annab lootust, et õpetajad saavad oma arendustöö vilju omavahel veebis jagades säästa vaeva ja saada paremaid tulemusi.

Artiklis on kasutatud ETAGi pressiteate materjale. 

Samal teemal:

• Milline peaks olema nüüdisaegne õpetajakoolitus?
• Haridusliku lõimumise projektikonkurss
• Birgy Lorenz: doktoritööd ei tehta ajaviiteks

Zürii hinnangu tulemused:
1. Koit Paales, Tartu Katoliku Hariduskeskus, juhendaja Elis Mets
2. Madli Matilda Jaaniso, Tartu Katoliku Hariduskeskus, juhendaja Elis Mets
3. Margus Tulf, Rõngu Keskkool, juhendaja Raimond Lepiste
4. Kalev Miljan, Tartu Tamme Gümnaasium, juhendaja Maret Kuura
5. Linda Grete Randla, Tartu Mart Reiniku Kool, juhendaja Helle Saue
6. Sandra Liisa Pärl, Tartu Tamme Gümnaasium, juhendaja Maret Kuura
7. Amanda Rebeca Padar, Miina Härma Gümnaasium, juhendaja Iivika Hiis
8. Jane Johanson, Rõngu Keskkool, juhendaja Raimond Lepiste
9. Kadriann Vengerfeldt, Tartu Mart Reiniku Kool, juhendaja Helle Saue
10. Heleriin Sei, Tartu Variku Kool, juhendaja Üllar Sillaots

Koolinoorte karikatuurivõistluse „Mida naerad, koolijüts?“ näitust saab vaadataalates  24. aprillist Tartus, Raatuse 22 (Tartu Ülikooli õpilaskodu I korrusel).
Selle aasta paremaid töid saab näha siin: https://www.facebook.com/pg/varikukool/photos/?tab=album&album_id=643648599161143

1. koht - Koit Paales, Tartu Katoliku Hariduskeskus, juhendaja Elis Mets

Koolinoorte karikatuurivõistlust „Mida naerad, koolijüts?“ viib läbi Tartu Variku Kooli õpetaja ja MTÜ Varia Noorteklubi liige Paul Kunman paul.kunman@variku.tartu.ee

Karikatuurivõistluse läbiviimist toetab Tartu Linnavalitsuse Haridusosakond.

Täname kõiki osalejaid ning juhendajaid!

Eelteade! 2018. aasta karikatuurivõistluse teema: PIDU!

Samal teemal:

• Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis
• Räpina Aianduskooli loodusteemaline loominguvõistlus "Loomerõõm"

Nii saab vahetada häid praktikaid ning toetada haridusrobotite kasutuselevõttu mänguliste õppevahenditena.

Esitatav lugu koosneb kahest osast, mis tuleks postitada Facebook gruppi Robootika Lasteaias www.facebook.com/groups/robootikalasteaias.

• Lühivideo pikkusega kuni 2 minutit, mis tutvustab õpilugu ja selle praktilist kasutamist. Videoklipp tuleks postitada otse grupi seinale või jagada viidet avalikku videokeskkonda nagu YouTube või Vimeo. Oluline on õpiloo sisu ja originaalsus, mitte videos kasutatud tehnilised lahendused ning filmimise kvaliteet. Video võib kajastada ka filmitud lõiku õppetegevusest.
• Kirjalik õpilugu, mis peaks täiendama igat videolugu ja tutvustab selle eesmärki ning kasutuspraktikat. 

Tingimused:
•Lugude postitamise algus on 4. aprill ja lugude postitamise tähtaeg on 30. aprill kell 23.59.
•Võistlusele on oodatud eelkooli tasemele mõeldud õpi- ja videolood nii eesti kui vene keele.
•Lugu peab koosnema kahest osast - videolugu ja kirjalik õpilugu.
•Lugu peab põhinema kas Bee-Boti, Blue-Boti või Ozoboti robotil.
•Osaleda võivad kõik Eesti õpetajad ja huviringide juhendajad.
•Video- ja õpilugude esitamisega annad Rekato AS-ile loa neid hiljem teiste Eesti õpetajatega tasuta jagada. Neist plaanitakse koostada õpilugude kogumik. 
•Võitjad kuulutatakse välja Progetiigri Mängumaratoni finaalis 20. mail.

Auhinnad:
•1. koht: 2x Blue-Bot Tactile Reader Starter Pack
            2x Ozobot Evo stardikomplekt

•2. koht: 1x Blue-Bot Tactile Reader Starter Pack
            2x Ozobot Bit 2.0 stardikomplekt

•3. koht: 1x Blue-Bot Tactile Reader Starter Pack
            1x Ozobot Bit 2.0 stardikomplekt

Lisaks loositakse igal nädalal osavõtjate vahel välja vaheauhindu.

Žürii:
•Rainer Rannala, Tallinna Haridusamet
•Mari-Liis Peets, HITSA
•Birgy Lorenz, Eesti Informaatikaõpetajate Selts
•Jana Süving, Tallinna Kullatera Lastead
•Andres Sirel, Rekato AS

Inspiratsiooniks:
Väljakutsele võid esitada olemasolevaid õpilugusid koos videoklipiga, aga oled väga teretulnud looma ka uusi. Siin on inspiratsiooniks mõned võimalikud teemad:
•Eestimaa, maa ja linn
•Eesti keel ja kultuur
•Eesti Vabariik 100 
•Loodus (taimed, puud, samblikud, loomad, linnud, kalad)
•Matemaatiline robot
•Võõrad maad ja rahvad, kombed
•Võõrad keeled
•Loovus, kunst ja käeline tegevus
•Loogika ja programmeerimine
•Bitid ja baidid (tehnika meie elus)
•Muusika ja helid
•Liikumine ja sport
•Majandus ja rahamängud
•Hobid ja ametid

Samal teemal:

• Robotex tuleb niikuinii
• HITSA koolitusel õpetatakse tõsiseid asju mängu kaudu