Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna  EPALE on täiskasvanuhariduse praktikutele loodud kogukonna põhine veebilehekülg, kus oma ala asjatundjatel on võimalus jagada kogemusi ja teadmiseid ning õppida kolleegidelt üle Euroopa.

EPALE Eesti kuulutab välja konkurssi EPALE saadikute leidmiseks. Otsime täiskasvanuhariduse valdkonna asjatundjaid, kes on valmis pühendunult panustama veebipõhise kogukonna arengusse ning seeläbi looma tugevat üleeuroopalist täiskasvanuhariduse kogukonda  ja parandada täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja kättesaadavust Euroopas. Täpsem info manuses: 

Allikas: SA Kutsekoda pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu ülikooli talveülikool pakub koolitusi religioonist harrastusspordini
• Täiskasvanute tagasitoomiseks kooli sai toetust 16 projekti üle Eesti
• Õpetajate täiendusõpe muutub kvaliteetsemaks ja mitmekülgsemaks

Programmi eestvedaja Angela Aderi sõnul on maailm pidevas muutumises, samuti muutuvad kool, õppimine ja õpilased. „Et robotite ja arvutitega konkureerida, vajame väga häid teadmisi ja mitmekesiseid oskusi. Digimeedia annab palju uusi võimalusi, kuid meie koolides napib kaasaegset eestikeelset õpivara,” märkis Ader. 

Huvilised on oodatud esmalt 16. jaanuaril kell 16.00–17.30 Tartusse 3D kasvuhoonesse (Kastani 42) ideekorjele. Eriti oodatakse õpetajaid, kes praktikutena oskavad öelda, missugused mängud lastele meeldivad ja millest oleks ka õppetöös kasu. 20.–22. jaanuaril toimub samas kohas üritus „Global Game Jam & Hackathon”. Arendusnädalavahetuse lõpus valitakse välja viis meeskonda, keda toetatakse kolme nädala jooksul oma prototüübi arendamisel, testimisel ning meeskonna loomisel. Seejärel valitakse välja kolm meeskonda, kes saavad idee lõplikuks väljaarendamiseks ning koolidele kättesaadavaks tegemiseks arendustoetust kuni 10 000 eurot. Juunis toimub uute mängude avalik tunnustamine ja mängimine.

Programmi arendamist ja toimimist toetab ekspertkogu, kuhu teiste hulgas on kaasatud Harri Tallinn (Civitta, Ajujaht), Rein Lemberpuu (Contriber), Raul Kübarsepp (Tartu Kunstikooli 3D eriala õppejõud), Henri Laupmaa (Hooandja, FundWise), Lauri Antalainen (CoreGrow​) ja Anzori Barkalaja (haridusuuenduskeskus).

ÕpiVeski programm on osa Euroopa sotsiaalfondist rahastatavast projektist „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“. Selle eesmärgiks on töötada välja uuendusliku õppevara koondamise, sõelumise, arendamise, kvaliteedikontrolli ja levitamise süsteem. Programmi koordineerib TÜ haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskus, kaasatud on arvutiteaduste instituut ning Tartu Kunstikooli arvutimängude kogukond.

Täpsem info ja üritusele registreerimine on TÜ Pedagogicumi kodulehel. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub hariduseksperte ja tehnoloogiaettevõtteid osalema keskhariduse e-õppematerjali hankes
• Kogu digitaalne õppevara ühest kohast

AHHAA Teaduskeskuses toimuval esimesel eelvoorul võistlevad ligikaudu 300 õpilast. Meeskonnad on näiteks Miina Härma Gümnaasiumist, Tartu Veeriku Koolist, Tartu Kivilinna Koolist, Hummuli Põhikoolist,  Suure-Jaani noortekeskusest, viljandi Keskklinna Koolist, Tartu Hiie Koolist, Palupera Põhikoolist, Räpina Ühisgümnaasiumist, Tõrva Gümnaasiumist ja paljudest teistest peamiselt Lõuna- Eesti koolidest. 

Võistluspäev algab kõigile meeskondadele kell 9.50 avatseremooniaga, pärast seda hakkavad erinevatel mängulaudadel võistlused. Samal ajal tutvustavad ja kaitsevad osa meeskondi hindajatele oma uurimisprojekti. 

Kell 16.30 algab pidulik medalite, diplomite ja auhindade kätteandmine. 

Kaasaelajatele pakume võimalust osaleda põnevates töötubades. 

 KAVA:
 11.00 – Sumorobotite meisterdamise töötuba 
 12.00 – Kiirete robotite ehitamise töötuba
 13.00 – Teadusteater
 13.00 – Tolmuroboti meisterdamine
 15.00 – Teadusteater 
 15.30 – LEGO võidusõiduautode meisterdamise töötuba
 16.30 – Sumorobotite meisterdamise töötuba
 17.00 – Teadusteater 

FIRST LEGO League Eesti programmijuhi Heilo Altini sõnul on võistlusest sel hooajal märgatavalt huvi üles näidanud hulk uusi juhendajaid. Lisaks tulevad järjest enamad kogenenud FIRST LEGO League juhendajad osalema mitme meeskonnaga. 

FIRST LEGO League Eesti võistluseid korraldab MTÜ Robootika koostöös Tartu Ülikooliga. 
Rohkem infot võistluse kohta leiate siit. 

FIRST LEGO league on maailma suurim robootika- ja tehnikaalane võistlus noortele vanuses 9-16. Võistluse eesmärk on tõsta noorte huvi teaduse, tehnika ja inseneeria vastu ning arendada eluks vajalikke oskusi nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, loovus ja enesekindlus. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo
• FIRST LEGO League Eesti võistlus lööb osalejate rekordi
• Robotexile on registreerunud maailmarekordi jagu võistkondi

Oodatud on keskkonnaproblemaatikat tutvustavad õpilasuurimused, GLOBE programmi mõõtmisi ja tegevust kajastavad tööd ning põhikooli loodusainetega seotud loovtööd.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Imbi Henno sõnul aitab konkurss õpilastel teadusvaldkonnaga sõbruneda. „Praktilised tegevused, mõõtmised ja uuringud väljaspool klassiruumi on motiveerivad ning pakuvad noortele võimaluse reaalselt tutvuda teaduse tänapäevaste teemadega,“ selgitas Imbi Henno.

Töid võib esitada nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Kollektiivse töö puhul  tuleb nimeliselt eristada kuni kaks õpilast, kes uurimistööde konverentsil tööd esitlevad. Töid hinnatakse kolmes vanusastmes: 5.–7., 8.–9., ning 10.–12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilaste uurimustööd. Põhikooli III kooliastme loovtööd moodustavad eraldi kategooria.

5.–7. klassi uurimistööd võivad olla teoreetilised st on koostatud ainult kirjanduse või veebimaterjalide põhjal. 8.–12. klassi uurimistööd peavad sisaldama empiirilist uuringut (vaatlused, mõõtmised, küsitlused jne) või GLOBE andmebaasi andmete kasutamist. Töö võib olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles.

GLOBE on ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 116 riigist, nende hulgas ka õpilased 79 Eesti koolist.

Tööde esitamise tähtaeg on 15. mai 2017. a.

Uurimustöö tingimused ja hindamine

Nii elektrooniliselt kui ka paberkujul köidetud uurimistöö koos eesti- ja inglisekeelse resümeega esitatakse Imbi Hennole, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdile (tel: 7350284, imbi.henno@hm.ee) aadressile Tõnismägi 11, 15192 Tallinn.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• GLOBE programmi kodulehekülg
• Keskkonnaalaste uurimistööde üleriigiline konkurss
• Ilmavaatlused tõid Palupera põhikoolile rahvusvahelise tunnustuse

Avasaates kogunevad Tartusse, AHHAA keskusesse ligi sadakond noort, kellest vaid 30 pääseb kohtunike karmist sõelast edasi Teaduslabürinti ülevindi ülesandeid lahendama. Võistlus on põnev ja saatus halastamatu: ainult 15 kiiremat teadusnäljast noort saavad edasi põhivõistlusele. Kotkapilguga jälgivad esimest heitlust kohtunikud Riin Tamm, Mart Noorma ja peakohtunik-saatejuht Aigar Vaigu. 

Loe lähemalt Rakett 69 kodulehelt!

Samal teemal:

• Microsoftis Ameerikat avastamas
• Nädal aega Microsofti südames

Sõbralik koostöö on Nõlvaku Lasteaia üks põhiväärtustest. Kokku on väärtuseid neli, lisanduvad tervis, keskkonnahoid ja loovus. 2016. aastal pälvis Nõlvaku Lasteaed süsteemse ja tulemusliku tegutsemise eest laste kasvamist toetava keskkonna loomisel Tartu Ülikooli eetikakeskuse tunnustuse „Väärtuskasvatuse lasteaed“ ja „Hea lasteaia edendaja“.

Käisin Nõlvaku Lasteaias külas enne aastalõppu, mil maja oli tavapärasest vaiksem, aga rikkalikult dekoreeritud ja kaunistatud: suured paberist lumehelbed laes ja seintel, lustakad paberketid ühest seinast teise ulatumas, tuledesäras kuused ja palju muud pühade juurde kuuluvat. „Seda tegid lapsevanemad, see kõik on meie ühine idee ja teostus,“ ütles direktor. Lastevanemate tegutsemine rõhutas veelgi Nõlvaku Lasteaiale vast kõige iseloomulikumat väärtust: sõbralikku koostööd. 

Ühiselt valminud kaunistused

Veidi hiljem olid vestlusringis väärtustest ja väärtuskasvatuses rääkimas direktor Merle Perm, õppealajuhataja Karolin Kabanen, logopeed Kadri Toom, rühmaõpetaja Merilin Mandel ja muusikaõpetaja Katrin Mandel. 

Kas 2016 oli teie jaoks teistmoodi (töö)aasta kui muidu?

Karolin Kabanen: See oli hästi töine, aga üllatusterohke aasta. Võtsime korraks aja maha, et täiesti ausat pilti iseendast peeglis vaadata. Seda aitas meil teha osalemine TÜ eetikakeskuse väärtuskasvatuse konkursil. Saime tagasivaatavalt analüüsida, mida juba teinud oleme. Ja saime hoogu juurde, kuna meile öeldi, et tehtu on ilus ja tore. Ise me elame siin lasteaias igapäevast elu ega analüüsi oma tegevust niimoodi iga päev. 

Merilin Mandel: Väärtuskasvatuse konkursil osalemine oli kui kollektiivne sisekaemuslik tegevus, pidimegi sõnastama, mida me iga päev lasteaias teeme. 

Merle Perm: Meie jaoks oli kõik väga loomulik, need väärtused, mida me endas kanname ja mis meil ka kirjas on, need põhiväärtused ei ole sõnakõlksud, me elamegi neid väärtusi. Sõbralik koostöö tähendabki sõbralikku koostööd – kes näeb sõpra hädas, see aitab; kes oskab, see teeb. Inimesed ei pelga ka eksida, nad on julged ja avatud. Teinekord öeldakse lasteaiapere, meie oleme siin tõesti nagu üks suur perekond. 

Merilin Mandel: Ma pole nii hästi funktsioneerivat perekonda ammu näinud! (Kolleegid on selle toreda ütlemisega väga nõus – toim.)

Katrin Mandel: Minu kui muusikaõpetaja jaoks algab aasta tegelikult sügisel. Oleme tänaseks üksjagu laule jõudnud selgeks õppida. Tegelikult on igaks sündmuseks midagi varnast võtta, nii lastel kui õpetajatel. Meil laulavad õpetajad ka! Oli töine, rõõmus, huvitav, loominguline aasta. Järjest tegusamaks on aastad muutunud. Ja mitte nii, et keegi ütleb, et nüüd peab tegusamaks muutuma, vaid meie ühine tegutsemine järjest aktiviseerub.  

Merilin Mandel: Siin lasteaias töötamine pole mitte töö, vaid eluviis. Kui ikka kellelgi on hea idee, siis kella ei vaadata, nii tore on koos tegutseda.

Merle Perm: Minu jaoks oli suur muutus see, et 2016. aasta sügisest oleme taas kuue rühmaga lasteaed, enne oli 12 rühma. Nõlvaku Lasteaia lasteaia Tuleviku filiaal hakkas elama oma elu, ja nüüd on Laagris tore Tuleviku Lasteaed. 

Üks rühmaruumidest

Rühmaõpetaja on ilmselt see, kes lasteaias väärtuskasvatuse ja väärtustega kõige rohkem kokku puutub?

Merilin Mandel: On küll nii. Ma ei võta küll teadlikult ette paberit, et mis väärtus meil see kuu tulipunktis on. Iga päev saan selle vähemalt korra sõnades lasteni tuua ja tegevustega lõimida, väärtused ei ole lihtsalt sõnakõlksud. Ja kui õpetajad omavahel suheldes ka lastele eeskuju annavad, siis mis neil muud üle jääb kui õppida ja järele teha. 

Kui tihti läheb lasteaias logopeedi abi vaja ja kuidas logopeed oma töös ka põhiväärtustega arvestab?

Kadri Toom: Logopeedi abi läheb vaja igapäevaselt, ehkki tegemist on tavalasteaiaga. Olen püüdnud ka kõnearendustöös tuua sisse teemasid, mis on seotud väärtuskasvatuse ja üksteisest hoolimisega. Veel pean oluliseks sõbralikku koostööd vanematega, sest laps vajab ju mitmekülgset tuge. Võibolla mõni lapsevanem on hõivatum ja tal on raskem leida aega lapsega harjutamiseks, aga üldiselt saan öelda ainult kiidusõnu. Ma ei ole siin veel tervet aastat töötanud, aga minu jaoks ongi kõige positiivsem üllatus see, kui hea seltskond on siin koos. 

Põhiväärtused on kogu aeg silma all ja näha

Nõlvaku Lasteaed oli tubli lasteaed ka kahe, kolme, nelja aasta eest ja on seda kindlasti tulevikuski. Miks otsustasite kandideerida väärtuskasvatuse konkursil just nüüd, ei varem ega hiljem? 

Merle Perm: Tundus, et oleme jõudnud etappi, kus meil on midagi öelda ja ette näidata. Seljataga on kolmeaastane sisehindamise periood, need kokkuvõtted olid tehtud, käimasolev õppeaasta oli kohe kohe lõppemas. Käis juba lasteaia uue arengukava koostamine. Kevadel tuligi kuidagi loomulikult idee, et proovime konkursil osalemiseks vajalikku formaati täita. Kui projekt oli kaante vahel ja olime selle ära saatnud, siis see kõnetas meid nii palju, et sealt tulid meie arengukava põhisuunad. See kõik oli rahulik ja loomulik areng. Siis saime tagasisidet eetikakeskuselt, sealt saime palju julgustust ja nii see protsess liikus.

Karolin Kabanen: Oleme oma teed ja rada otsinud kõik need aastad, tähistasime hiljuti viiendat sünnipäeva. Leidsime, et meil on nii hea siin majas olla ja töötada, et nüüd tahame konkursil osaleda. Kirjutasime ausalt ka oma arenguvõimalustest. Need ei ole vead, need on arenguvõimalused. 

Merilin Mandel: Positiivne eneseanalüüs on alati meeldiv teha, eriti veel, kui saad vastata küsimustele, mis kõik on siin hästi. 

Lasteaias on ka ujula

Sõbralikkus, koostöö, laste tervis ja loovus – need on ju loomulikud asjad ühes lasteaias. Kui põhiväärtused kirjas ei oleks, kas te siis neid ei järgiks?

Katrin Mandel: Need on kõige inimlikumad ja tähtsamad väärtused, igapäevatöös me kogu aeg jagame oma mõttelaade, mis on nende väärtustega seotud. Ma valin ka laule selle järgi, mis lastele neid meelde tuletaksid. Kui lapsed saavad siit need väärtused kaasa tegevuste kaudu, siis see on kõige tähtsam. Meil on võimalus lastele pakkuda ja tähelepanu juhtida sellistele asjadele, mis neile hiljem elus rõõmu ja kasu toovad. 

Merle Perm: Siinkogetuga lähevad nad koju. Meie põhiväärtused ei kõneta üksnes lapsi, vaid need lähevad edasi vanematele. Juba 2012 said põhiväärtused ühiselt kirja pandud. Panime kirja ju seda, mida ise väärtustame! Me ei mõelnud neid projekti jaoks välja. 

Merilin Mandel: Miks meil need igal pool kirjas on, ka rühmas seinte peal näiteks? Ka rühma reeglid on kirjas, et need oleks kogu aeg visuaalselt näha. Kui lapsed lähevad riidu, mida ikka vahel juhtub, siis räägin neile sõbralikust läbisaamisest ja saan näidata kohe visuaalselt, et meil on asjad nii, meie harjutame sõbralikuks olemist. Lapsed ju alles õpivad tundma  ning ellu rakendama neid väärtusi. 

Karolin Kabanen: Tulin siia alguses rühmaõpetajaks. Esimene mulje, mis majast kohe jäi, oli see, et kuidas need inimesed siin nii õnnelikud ja sõbralikud on, kuidas meeskonnatöö nii hästi toimib. Nii et need väärtused – sõbralik koostöö, tervis, keskkonnahoid, loovus –  elavad oma elu hoolimata sellest, kas on kirja pandud või mitte. 

Kadri Toom: Igal asutusel on oma nägu, tajun Nõlvaku Lasteaia poolt esiletõstetud väärtusi siin töötades tõepoolest iga päev. 

"Tarkuste hoidiste" metoodika põhineb eesti vanasõnadel

Nõlvaku Lasteaias on igapäevatöös kasutusel mitu metoodikat. Miks nii?

Karolin Kabanen: Oleme otsinud oma nägu. Kuna variante on nii palju ja õpetajad on praktiseerinud erinevaid metoodikaid, siis tegime pilootaasta, kus proovime erinevaid lähenemisviise ja pärast arutleme. Igaüks saab siis edasi mõelda ja valida.

5-7-aastaste rühmas on Merike Miti „Tarkuste hoidiste“ metoodika, mis on eesti vanasõnadele põhinev. Kasutusel on ainult positiivse suunitlusega vanasõnad ja neid tegevustesse (mängud, loovtööd, igapäevaolukorrad) rakendades õpetatakse lastele märkamatult ka väärtuseid. 4-5-aastased piloteerivad metoodikat „Sina suudad seda“, mis on sotsiaalsete oskuste programm. ja veel on meil kasutusel „Samm-sammult“ metoodika, mis on ka sotsiaalsete oskuste programm. 

Kõik sotsiaalsed oskused on tugevalt seotud väärtuskasvatusega. Valikuvabadus annab võimaluse, et õpetaja saab lähtuda konkreetse rühma vajadustest.

Merilin Mandel: Näiteks „Sina suudad seda“ õpetab lastele emotsionaalset vastupidavust, kuidas oma emotsioonidega toime tulla. Seda metoodikat ei ole Eestis varem kasutatud.

Sügisel tegelesime enesekindlusega, meil oli enesekindluse nukk Eneli, kuidas Eneli ei olnud enesekindel ja kuidas ta selleks sai. Rühmas on üks laps, kelle enesekõne oli enne hästi negatiivne – ma ei saa, ei oska, pole mõtet proovida. Kui ta pani saapaid jalga, siis julgustasin teda, et mida Eneli ütleks, mida teeks. Nüüd oleme asjad saanud nii kaugele, et ta hüüab iga kord, kui saapad jalga saab – ma suutsin seda, ma olen enesekindel! Juba lühikese ajaga on lapse enesekõne muutunud positiivseks. 

Vasakult: Merle Perm, Merilin Mandel, Karolin Kabanen, Kadri Toom. Taustal paistab suur värvimandala, mida kõik õpetajad tasapisi koos valmistavad. Veel üks koostöövorm!

Öelge palun lõpetuseks üks asi, mille poolest Nõlvaku Lasteaed kõigist teistest lasteaedadest kindlasti erineb?

Karolin Kabanen: Tuled alati naerul näoga Nõlvakule, tuled alati hea tujuga tööle. 

Merle Perm: Siin majas on  keskkond, kus inimesed saavad iseendaks jääda. Positiivsed emotsioonid, kaasahaaravad ideed ja tahtmine südamega teha.

Merilin Mandel: Turvatunne, mis on tänu kolleegidele, inimestele sinu ümber. Mul on igas olukorras abi olemas. Kui on nii palju inimesi koos, siis tihti ei jaksata teiste muredele tähelepanu pöörata. Siin seda ei ole.

Kadri Toom: Eluterve õhkkond. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• TÜ eetikakeskus tunnustas parimaid väärtuskasvatuse koole ja lasteaedu
• Väärtuskasvatuse lasteaed väärtustab üksteist austavaid suhteid
• Väärtuskasvatus kodus ja lasteaias

Kvaliteedimärgi väljaandmise peamine eesmärk on ühtlustada e-kursuste taset ning tunnustada autoreid suurepärase töö eest. Kvaliteedimärgi taotlemiseks tuleb esitada HITSA konkursiveebis oma kursuse eneseanalüüs, avaldus ning organisatsiooni retsensioon. 

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena antakse kvaliteedinõuetele vastavatele e-kursustele välja kvaliteedimärk. Seekordse juubelivooru eel on alates 2008. aastast kvaliteedimärki taotlenud 379 kursust, märgi on pälvinud neist 229.

Kvaliteedimärgi taotlusvoorus selguvad „Aasta e-kursuse“ nominendid. Tiitliga "Aasta e-kursus" tunnustatakse taotlusvoorus kõige enam silma paistnud e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluva kõrgkooli e-kursuse autorit. Auhinnafond on 2000 eurot.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise kohta leiab lisainfot HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• E-kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt“ lõpetas seekord 1 134 osalejat
• Uus e-kursus aitab mõista e-riigi ja e-teenuste olemust

Taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 180 000 eurot ning taotlusi saab Innovesse esitada kuni 10. märtsini.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmijuhi Kristi Ploomi sõnul on toetuse andmise eesmärk tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd. „Sellised projektid toetavad ettevõtliku õppe juurutamist ning suurendavad õppurite ettevõtlusteadlikkust. Erinevad uuringud on näidanud, et noorte paremaks kohanemiseks tööeluga tuleb koolis lisaks faktiteadmistele enam arendada õppurite loovust, algatusvõimet ja ettevõtlikkust. Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet elulisemaks, näiteks viia õpet läbi väljaspool kooli, ettevõtte probleemidele lahendusi otsides vms,“ tõdeb Ploom ning kutsub koole koostöös ettevõtjatega põnevaid ja noorte ettevõtlikkust arendavaid tegevusi sisaldavaid projektitaotlusi koostama.

Taotlusvoorust on toetust oodatud taotlema koolid ja era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Taotlejal tuleb projekti kaasata ka vähemalt üks partner. Juhul kui taotleja ei ole kool, peab vähemalt üks projekti partneritest olema kool. Koolide all peetakse silmas üldhariduskoole ning kutse- ja  rakenduskõrgkoole. 

Innove elukestva õppe keskuse juht Maarja Parve toob esile, et avatud taotlusvooru tingimuste väljatöötamisel on seatud eesmärgiks, et projekti aruandluse koostamine oleks võimalikult lihtne. Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena ehk tingimusel, et toetuse saaja tõendab enda seatud tulemuste ja näitajate saavutamist ning kuludokumente esitama ei pea. Väljundäitajaks võib olla näiteks ettevõtluslaagris osalenud laste arv või midagi muud, mis kirjeldab projekti raames plaanitud tegevuste läbiviimise edukust.

Ettevõtlikkuse taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 180 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust.

Taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks" projektitaotluste esitamise tähtaeg on 10. märts 2017 kl 17.00.

Taotlejad on oodatud ka infopäevadele, mis toimuvad 20. jaanuaril Tallinnas ja 23. jaanuaril Tartus.

Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo ja infopäevadele registreerimine: 
www.innove.ee/struktuuritoetused/ettevotlus

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Algavad ettevõtlusõppe koolitused õpetajatele, õppejõududele ja mentoritele
• Noorte äri- ja projektiideede konkursi võitis ettevõtlusõpet toetav rakendus

"Kõige paremad, ma arvan, olime Androidi aplikatsiooni dekompileerimises ning seejärel tehes Java reverse engineeringut.“ Lihtne, mis? Selle jaoks küll, keda huvitab küberkaitse ning üle-euroopaline küberkatisevõistlus European Cyber Security Challenge. 

Kui väga lihtsalt selgitada, siis tähendas see lause, et kräkker (mitte segi ajada häkkeriga!) proovib programmilt kaitset eemaldada, et lähtekoodi kätte saada. Kräkkeriks kehastumine ehk küberründe ülesanded olid ühed paljudest, mida Eesti võistkonnal tuli möödunud aasta novembris Düsseldorfis toimunud võistlusel lahendada. 

Mis on European Cyber Security Challenge?

European Cyber Security Challenge toimus viiendat korda, Eesti 10-liikmeline võistkond osales esimest korda. Esindatud olid Pärnu, Tartu ja Viljandi kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum ja Hugo Treffneri Gümnaasium. 

Võistlus tõstab esile need noored IT-spetsialistid, kellel on annet ja kes oskavad superasju ära teha. Võistluse eesmärk on andekad üles leida, populariseerida valdkonda, leida häid spetsialiste küberkaitse sektorisse.

Kõige nooremad võistlejad võivad olla 14-aastased ja kõige vanemad 30. Meeskond peab vanuseti pooleks jagunema: 50% kuni 20-aastased, 50% 21-30-aastased. 

Enne European Cyber Security Challenge´it tuli läbida siseriiklik eelvoor, mille Eesti tegi ära Kehtna Kutsehariduskeskuse õppejõudude ja Eesti NATO Ühingu abiga kevadel 2016. Võistkonna lõppkoolitusse ja Düsseldorfi saatmisesse panustas ka Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja olulise eestvedajana IT Akadeemia. 

Eesti võistkonna tublid naised

Eesti võistkond oli eriline selle poolest, et seal oli kaks naist (kogu võistluse peale kokku oli naisi üldse vaid neli). Laura Naber Viljandi Kutseõppekeskusest sõnas, et Eesti eelvoorust motiveeris teda osa võtma uute kogemuste ja teadmiste saamine ning kuna ta oli äsja omandanud IT-süsteemide nooremspetsialisti kvalifikatsiooni, siis ka enda oskuste proovilepanek. „Eesti eelvoorus tuli üles ehitada IKT-süsteem ette antud teenustega, mida võistluspäeval kaitsma pidi. Pääsesime edasi nelja parima meeskonna hulka, kuna meil õnnestus enda teenuseid stabiilselt töös hoida, vastasmeeskonnad ei suutnud neid maha võtta,“ ütles Laura Naber. Selle üle, et ta valiti üle-euroopalisele võistlusele, oli ainult hea meel: „Tegu oli Eesti riigi esindamisega, ei tohtinud ju häbisse jääda. Pühendasin palju aega küberkaitse-alaste materjalide õppimiseks ja kordamiseks.“

Laura Naber. Foto: ekraanitõmmis

Võistlusel oli Laura jaoks kõige keerulisem häkkimine ja ründamine, kuna varasemat kokkupuudet sellega ei olnud. „Minu arvates tegi Eesti võistkond väga head koostööd. Võistluse ajal said ülesanded ära jagatud vastavalt meeskonnaliikmete teadmistele ja oskustele. Ka võistluse viimastel minutitel suutsime tänu heale koostööle lahendada sõrmejäljelugejaga seotud ülesande,“ ütles ta. 

Kaitse – hea, rünne – mitte nii hea

Võistkonna juht Gen Lee Tartu Kutsehariduskeskusest selgitas, et võistlus koosnes neljast ülesannete valdkonnast, kust sai punkte. Geni koostatud loetelu annab vast aimu küberkaitse keerukusest: 

CTF – tuli kaitsta enda veebiaplikatsioone neid patchides ning teiste meeskondade rakenduste turvamehhanismidest möödapääsemine - rünne.

Jeopardy – krüpteeritud võrguliiklusest info kättesaamine, parooli all olevasse iPhone´i aplikatsiooni sissepääsemine, sõrmejäljelugeja petmine, raadiolainete kuulamine, Androidi mälu dumpimine.

Achievement – lisaülesanded, mida sai CTFi ning Jeopardy kõrvalt lahendada, selleks oli veebiserveri loomine ning sertifikaatide alusel autoriseeritud isikutele ligipääsude võimaldamine ning turvalise ühenduse tagamine.

Powned – andis võimaluse saada punkte asjade eest, mida ei olnud korraldajate poolt planeeritud, näiteks mõne süsteemipoolse turvaaugu ära kasutamine.

„Ma arvan, et kõige suurem komistuskivi oli CTF ning pigem just ründepool, kuna meie tiimis ründesse määratud inimesed, kuhu kuulusin ka mina, ei osanud arvata, et kogu CTF on ehitatud veebiaplikatsioonidele. Ma arvan, et kõige paremad olime Androidi aplikatsiooni dekompileerimises ning seejärel tehes Java reverse engineeringut. Selle ülesande suutsime ise ära lahendada enne võistluse algust. Väga meeldejääv oli sõrmejäljelugeja turvamehhanismist möödapääsemine, kus enamik meie meeskonnaliikmeid said oma panuse anda. Eriti magusaks tegi lahendamise see, et suutsime sõrmejäljelugejast mööda saada umbes 30 minutit enne võistluse lõppu. Meeskonna emotsiooni põhjal võib öelda, et ülesande lahendus oli meie jaoks tähtis, pusisime sellega vaikselt võistluse algusest peale. Me ei andnud alla, testisime erinevaid variante,“ rääkis Gen Lee võistlusest. 

Eesti võistkond. Foto: erakogu

Tauri Toel Tallinna Polütehnikumist lisas, et Eesti võistkond oli ilmselt kõige tugevam out of the box lahenduste välja mõtlemisel. „Personaalselt kõige raskem oli endale sobivate ülesannete leidmine, õnneks oli süsteemi administraatoritele ka midagi välja mõeldud,“ sõnas ta. 

Mida selline suur võistlus noortele andis lisaks ilmselgele kogemusele ja võimalusele CV-sse soliidne märge teha, võib kokku võtta Eesti meeskonna ühe liikme sõnadega: tutvused helgete peadega, kes IT-valdkonnas töötavad.  

Juhendajad jäid meeskonnaga rahule

Kehtna Kutsehariduskeskuse IKT-valdkonna õpetajad Erko Pärna ja Triin Muulmann olid Eesti meeskonna juhendajad ja mentorid.

Triin Muulmann: „Enim jäi meelde see, et 100 võistleja seas oli neidusid neli, kellest kaks oli Eesti võistlejad. Võistlusele olid kohale sõitnud noored, mentorid ja vaatlejad, kes tahavad tegeleda küberturvalisusega. Mina kuulusin ka võistluse žüriisse. 

Kuna küberturvalisuse võistlus oli meile kõigile esmakordne üritus, ei teadnud me eriti hästi, missugune peaks olema noorte ettevalmistus. Meil olid olemas 2015. aasta võistluse ülesannete üldkirjeldused. Umbes kaks kuud enne võistlust saadeti ka video võistluse keskkonnast. Proovisime anda meie noortele võimalikult hea ette valmistuse. Kui nad oleksid saanud veel täiendavat koolitust (veebi häkkimist ja võrgu analüüsimist), oleksime võinud võistelda esikolmiku kohtadele. Järgmise võistluse ettevalmistust saame paremini korraldada, nüüd on meil rohkem teadmisi. 

Meie noorte oskused ja tase oli võrreldes teiste osalenud võistkondadega oli hea. Kui teistes meeskondades oli rohkem kraadiga võistlejaid või kuni 5aastase töökogemusega inimesi, siis Eesti meeskonna 10 liikmest olid kaks gümnaasiumi abituriendid, üks ülikooli esimese kursuse tudeng, neli kutsekooli viimase kursuse õpilased, kaks kutsekooli lõpetanut ning üks kutsekooli õpetaja. Võttes arvesse eriti meeskonnaliikmete hariduslikku tagapõhja, oli Eesti meeskonna esinemine väga heal tasemel.

Kõige tähtsam ongi leida meeskond, kes suudab omavahel koostööd teha. Mitte kunagi ei ole võimalik kokku panna ideaalset meeskonda – tuleb saada hakkama nende inimestega, kes meeskonnas on! Suutsime noored panna ühtse meeskonnana mõtlema ja tegutsema. Panime paika täpsed reeglid, eesmärgid ja jaotasime rollid, mida keegi võistluse jooksul täidab. 

Mentoritena jäime oma noortega rahule. Noored tegid kõik, mis vastavas olukorras oli võimalik teha – nad andsid endast parima.“

Samal teemal:

• Aasta haridustegu on küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis
• Suvekool toob Eestisse küberjulgeoleku ja IT-õiguse tipud

Uute e-õppematerjalidega on edaspidi võimalik keskhariduse tasemel viia läbi e-õppe kursusi, mis on praegu levinud eelkõige kutse- ja kõrghariduses.

„Soovime laiendada keskhariduse õppevõimalusi, et tulevikus oleks võimalik omandada keskharidust vajadusel ka e-õppe vormis. Ootame hankel osalema ühispakkujaid, kes tooksid kokku metoodilise ja sisulise teadmise kaasaegsest õppimisest ja õpetamisest ning seda toetavast õppevarast ja teiselt poolt innovaatilise lähenemise e-õppele ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamisele,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo.

Keskharidus uuele tasemele

Keskhariduse tasemele e-õppematerjali loomine lubab tulevikus õpilastel võtta nii valik- kui põhikursusi mistahes õpetajate juhendamisel. „Näiteks saaksid tulevikus võtta ka kutsekoolide õpilased matemaatika- kursusi gümnaasiumiõpetajatelt või gümnaasiumiõpilased disaini või fotograafia valikkursust mõne kutsekooli programmist. Kutsehariduses ja kõrghariduses on e-kursuste formaat väga levinud, kuid gümnaasiumis on siin veel arenguruumi,“  sõnas Rillo.

Lisaks aitab e-õppematerjalide  väljatöötamine ja kasutusele võtmine ajutiselt või püsivalt välismaal elavate perede lastel osa saada heast Eesti keskharidusest.

Esmalt hangitakse e-õppematerjalid põhiainete jaoks, kuid edaspidi on plaanis hankida neid ka valikkursuste tarvis, et laiendada veelgi õpilaste valikuvõimalusi nii gümnaasiumites kui ka kutsekoolides.

E-õppematerjali hanke tingimused

E-õppematerjalide hankega soovitakse saada õppematerjale järgmistes ainevaldkondades: keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained ja kunstiained.

Hangitav õppematerjal on avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et nii organisatsioonidel kui ka õpetajatel on võimalik seda oma soovi järgi kohandada või edasi arendada.

Hankes osalemiseks peab pakkujal või ühispakkumuses osalevatel partneritel olema tõendatud kogemus haridusvaldkonnas kasutusel oleva sarnase arendusprojekti nagu õppematerjalide, digiõpikute, simulatsioonide, rakenduste või muu taolise arendamisega viimase kolme aasta jooksul. Oluline on kaasata arendusmeeskonda ka vastava kooliastme pedagoogiline kogemus ning erivajaduse ja kaasava hariduse ekspertiis.

Hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks on parim hinna ja kvaliteedi suhe lähtudes pakkumise maksumusest ja selle sisust ning arendusmeeskonnas esindatud kogemusest ja kompetentsist. Pakkumisi riigihankel osalemiseks ootab Haridus- ja Teadusministeerium kuni 10. veebruaril kella 17-ni. Täpsem info ja dokumentatsioon on leitav riigihangete registrist. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• "Täna samm, homme teine“ parimad õppematerjalid leiab Koolielu varamust
• Haridus- ja Teadusministeerium avas digitaalse õppevara portaali e-Koolikott
• HITSAs tehti kokkuvõtteid digitaalse õppevara pilootprojektist