Startisime veebiseminariga, kus tutvustasime lähemalt projekti ja kogusime osalejatelt ka uusi veebikeskkondi. Aga kas neid tasub õppetöös kasutada? Uurime ühiselt välja!

1. Vali ja broneeri endale testitav keskkond

Keskkonna kirjeldused ja viited leiad SIIT.

2. Testi ise või koos õpilastega.

3. Anna tagasiside ankeedi kaudu:

• Õpetaja vorm
• Õpilastele vorm

HITSA hoolitseb tulemuste avalikustamise eest, et teised õpetajad ja haridustehnoloogid parimatest keskkondadest kuuleksid! Aega testimiseks on kuni õppeaasta lõpuni.

Samal teemal:

• Kuidas teha MOOCe loodus- ja reaalainetes
• Veebipõhised töövahendid

Palju räägitakse koostöö vajalikkusest, ühistööoskus on üks digiajastu võtmeoskustest. Mida see meile annab ja kuidas seda nõnda korraldada, et sellest kasu oleks?

Seekordsel seminaril räägimegi koostööst: erinevas vanuses õpilaste vahel, eri põlvkondade vahel, inimese ja masina vahel. Vaatame, kuidas toimib koostöö digivahenditega ja kuidas ilma. Samuti räägime koostööst ainetevahelise lõimingu kontekstis ehk õpetajate vahel ja loomulikult piirideülesest koostööst.

Tutvu seminari kavaga ning registreeru hiljemalt 8. märtsiks või kuni kohti jätkub>>

Võrgustik Võrgutab seminaride sarja on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldanud alates 2008. aastast. Seminari eesmärk on tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd, mis toetaks hariduse kvaliteeti laiemalt.

Samal teemal:

Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides

Veebis leidub hulk põnevaid keskkondi, mida oleks põnev koolis katsetada! Kõike aga üksi teha ei jõua.

Esmaspäeval, 19. veebruaril kell 18.00-19.00 toimub veebiseminar „Keskkondade katsetajad“, kus HITSA projektijuht Aivar Hiio ning HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tutvustavad häid veebikeskkondade näiteid. HITSA kutsub veebiseminari järel kõiki huvilisi leitud põnevaid keskkondi katsetama ise ja koos õpilastega. Avastame ühiselt!

Registreerumine: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfZ877QUjPrC3WK-5xGG2q9ANjtWp6XhK4qdvJ06uwLQLVWVA/viewform

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017
• Veebiseminar "Internetiturvalisuse päev"

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2017. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 23 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel. 

Kandidaadid on (esitamise järjekorras):
„Meie pere kala-aabits“ 
Eesti keelekorralduse suurkuju Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine 
Klassi-Instagrami „Roostikurebased“ loomine 
Õpilaskonkurss „Kirjandusraal” 
Filoloog Ülle Leisi regulaarsed arvamuslood „Tõlkes leitud” Postimehe elektroonilises väljaandes 
Seitsme tundesõnaga T-särgid 
„Soome-eesti suursõnaraamatu” veebiversioon 
„Eesti-mari sõnaraamat” 
Eurokeele e-kogumik „Tõlkimise tahud” 
Uuring „Eesti keeleseisund“ 
Vikerraadio emakeelepäeva etteütlus 10 
Eesti Keele Instituudi keelekooli rubriik ajalehes Postimees 
Muu kodukeelega laps huvihariduses 
Kristiina Ehini luulekogu „Kohtumised” 
Selge keele konverents 2017 
Miljon eestikeelset Vikipeedia-artiklit aastaks 2020 
„Sörulase aabits” 
Rakvere teatri virukeelne talveetendus ,,Tagassi inglite juure”, viru keele avalikkusele tutvustamine 
Lavastus „Siuru õhtu 100” 
Kümme aastat ametnike keelekoolitust 
Murdetekstide kogumik „Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise” 
Hiiukeelne luulekogu „Ole ise” 
Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni” 

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2017 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil Türi Gümnaasiumis.

Varasemad laureaadid ja auhinna statuut.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“
• Aasta keeletegu on e-keelenõu

Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Telia korraldasid rahvusvahelise turvalise interneti päeval Tallinnas, Telia peamajas konverentsi, mille juhtmõte oli  „Loo, suhtle ja jaga hoolivalt – parem internet algab sinust”. Me kõik teame, kui palju negatiivset võib internetisuhtlus sisaldada, mida toob kaasa mõtlematu piltide üles laadimine ja like-nupule vajutamine, kui pahatahtlikud võivad olla netikommentaatorid. Internetti ära keelata ei saa, aitab ainult kasutajate järjekindel harimine. 
„Piir halva käitumise ja küberkiusamise vahel on virtuaalmaailmas väga õhuke,“ sõnas avakõnes ka Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. 

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu ütles oma tervituses, et küberkeskkond on unikaalne, inimene saab seal ennast hästi tunda, aga ainult siis, kui võtame vastutuse oma käitumise eest. „Internetis toimetamiseks ei aita enam üksnes tehnilistest teadmistest, me peame noortele õpetama väärtuseid, igal inimesel on oma väärtusmaailm.“

Konverentsi peaettekanne tuli 25 aasta pikkuse töökogemusega küberturvalisuse eksperdilt Joseph Carsonilt. „Sotsiaalmeediat ei saa enam keegi vältida, isegi siis mitte, kui sa ise sotsiaalmeedias ei ole. Vältimine on võimatu, sotsiaalmeedia mõjutab meid kogu aeg,“ ütles ta alustuseks. Ta rõhutas, et võtmeküsimus on nii noorte kui täiskasvanute õppimisvõime, just õppimisoskust, õppimisvõimet tuleb lastele edasi anda. „Mänguväljakul ei tohi lapsele öelda, et ära roni, see on ohtlik, vaid ta tuleb õpetada turnimisredelit kasutama ja ohutusreegleid täitma. Sama on internetiga – internet on vahend, tööriist, mida tuleb õpetada ja õppida kasutama,“ sõnas Carson. 

Ta tõi välja kaks küberkuritegevuse kasvu põhjust: esiteks raha, teiseks sotsiaalsete suhete kadumine ehk kurjategija ei näe oma ohvrit ega oma kuriteo mõju, ta näeb ainult nulle ja ühtesid arvutiekraanil ning nii on lihtne pahategu uuesti ja uuesti korrata. „Küberkurjategija kasutab ära inimeste põhiolemust – aidata abivajajat. Seega kaitse ja hoia oma e-posti kontot nagu oma krediitkaarti, see on sinu elu,“ rõhutas Carson ning tõi välja, et õngitsemine ehk petukirjad on küberkuritegu nr 1. Ta rõhutas samuti paroolide vahetamise ja salajas hoidmise tähtsust, võltsveebilehtede vältimist ja oskust nõu küsida, kui sul on internetis mõne asja suhtes kahtlus tekkinud. 

Telia kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamm tutvustas laste nõuandva paneeli uuringu „Lapsed ja privaatsus internetis“ tulemusi. Uuring toimus novemrist 2017 jaanuarini 2018 kuues riigis: Eesti, Leedu, Soome, Taani, Norra, Rootsi. Suheldi ja küsitleti otse 11-13-aastaseid lapsi, kokku oli vastajaid 851. 

„Lapsed arvavad üldiselt, et nende internetikasutuse oskused on üsna head. Poisid on enesekindlamad, tüdrukud ettevaatlikumad. Internetti kasutatakse valdavalt ikkagi vaba aja veetmiseks, aga ka koolitööd ei saa enam internetita teha. Poiste jaoks on olulised mängud, tüdrukutele sotsiaalmeedia,“ tõi Katrin Isotamm välja uuringutulemuse mõned aspektid. „Salasõna lugesid lapsed konkurentsitult kõige privaatsemaks infoks, samas 55% vastanuist kasutab ühte ja sama salasõna igas keskkonnas. Üle poolte vastanud lastest on intrenetis kogenud midagi ebameeldivalt, tavaliselt on need häirivad kontaktid või sõnumid.“

"Nutitund igasse kooli!" tegi kokkuvõtteid

Tarka internetikasutust õpetas kindlasti ka 1. septembril 2016 alanud projekt "Nutitund igasse kooli!", mis pühendati Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja millele nüüd, konverentsil joon alla tõmmati ning tublimaid tänati. Algatuse mõte oli ergutada koole digiseadmeid kasutama ja infot jagama, kuidas digi õppimisel või õpetamisel kaasa aitab. Algatuse autorid ja suurtoetajad olid Telia Eesti, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Informaatikaõpetajate Selts. Tegu oli rahvaspordi-laadse projektiga, milles koolid, klassid, õpetajad võtsid ette nutika ülesande või tegevuse, lahendasid need digivahendeid kasutades ning andsid sellest teada ka teistele. Koolid jagasid oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu: https://www.facebook.com/groups/nutitund/. Ajavahemikul 1.09.2016 kuni 3.02.2018 tehti 3278 postitust ja osales 269 haridusasutust üle Eesti. Välja jagati 200 auhinda kokku 30 000 euro eest, peatoetajad olid Telia Eesti ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Koolielu küsis algatuse eestvedajalt Birgy Lorenzilt, mida ta ise sellest projektis õppis, mida uut teada sai? 

Birgy Lorenz: „Sain teada paljudest uutest nutipöörajatest üle Eesti. Teadsime, et nutti ja huvitavaid asju tehakse, aga et nii ulatuslikult ja põnevalt on muutunud õpikäsitus koolides ette võetud, seda oli hea näha ja teada saada. Tore oli see, et kogukond tuli algatusele ise taha, rõõmustati üksteise ideede üle, anti nõu, tehti järgi. Pildid ning videod pakkusid elamust neilegi, kes tehtut lähemalt uurisid. Koolide aktivistid ja haridustehnoloogid korraldasid teabepäevi ja õppimisüritusi, suunasid kolleege postitama või postitasid nende eest, kes sotsiaalmeedias ise veel aktiivsed ei olnud. Kui arvudest rääkida, siis keskmine tempo oli kuus-seitse postitust päevas, rekord aga 24. Eesmärgiks seadsin alguses, et võiks tulla 200 postitust, aga poole aasta pealt oli selge, et tuleks rihtida kõrgemale ehk siis 3100 kanti. 

Kõige ilusamad hetked olid kogukonnas aga need, kui avalikustasime erinevate tegijate persoonilugusid. Kõige enam kommenteeritud õpetaja, kellele jagus palju häid sõnu, oli Tiia Salm Jäneda Koolist. Laike tuli üle 50 ja kommenteerijad selgitasid, et nad on tänulikud Tiia koostatud õppematerjalide kasutajad. 

Projekti vedajana õppisin oma tegevusi paremini haldama ja süstematiseerima, et postituste uurimiseks ja kirjapanekuks ei kuluks kogu vaba nädalavahetus, samuti suhtlema erinevate toetajatega ning selgitama, kas see, mida meie digipöörde ja nutihariduse nime all teeme on ikka päris õppimine või pigem lõbutsemine. Tuletan meelde, et mäng ongi väikse lapse töö, päriselu õpib ta tundma mängu kaudu. Nutiõpetajad on parimad päriselu kogemuste ja elamuste etendajad ning võimaldajad oma asutustes. Usun, et nad teevad lisaks tehniliste oskuste ja loovuse arendamisele ära  ka suure töö erinevate ametite ja elukutsete tutvustamisel. Nad arendavad meeskonnatööd, aga ka seda, et noored oleksid aktiivsed õppijad ja kogukonnas sõnakad liikmed.“

Konverentsi ettekanded on järelvaadavad Telia Eesti FB-lehelt. 

Fotod: kuvatõmmis. 

Samal teemal:

• 6. veebruaril tähistatakse ülemaailmset turvalise interneti päeva
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

Konkursi eelarve on 150 000 eurot. Üksiktaotluse summale ei ole seatud ülem- ega alampiiri. Konkursi tulemused tehakse teatavaks aprilli lõpus. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projektikonkursi kaudu rahastatakse nii ühekordseid kui korduvaid teadust populariseerivaid tegevusi, millest osasaajate ega ka elluviijate ring pole piiratud. Projekti tegevused peaksid olema lõppenud hiljemalt 2019. aasta lõpuks.

Käesoleval aastal on toimunud mõned muudatused projektide kategooriates. Projektikonkursile saab esitada taotlusi järgmistes kategooriates:

1) õpilastele suunatud teadust populariseerivad tegevused;

2) üliõpilaste poolt korraldatavad teadust populariseerivad tegevused;

3) audio-visuaalsete materjalide koostamine ja/või väikesemahuliste eksponaatide soetamine (sh õppematerjalid, tele-ja raadiosaated jne);

4) populaarteaduslikud raamatud;

5) laiemale avalikkusele teadust populariseerivad tegevused jms.

„Tahame ülikoolide puhul eriti julgustada üliõpilaste poolt tehtavaid tegevusi,“ selgitas tehtud muudatusi Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Täiendav info projektikonkursi tingimuste ja taotluse esitamise kohta asub veebilehel: http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/projektikonkurss/konkursil-osalemine/

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Teaduse elutööpreemia saavad Mall Hiiemäe ja Agu Laisk
• Hea teadustava kokkuleppega ühines 21 teadus- ja arendusasutust

Seda kõike Eesti tippmentorite abiga. Programmi koolitused on küll inglise keeles, kuid kuna enamus koolitajatest on eestlased, siis töötubade raames on võimalik suhelda ka eesti keeles.

STARTER on mõeldud kõikidel haridustasemetel õppijatele: gümnasistid, kutse- ja rakenduskõrgkoolide õppurid, kõrgkoolide tudengid. Üks suurepärane näide erineva haridustaseme õppurite osalemisest STARTER programmis on õpilasfirma Laps Kooli. Laps Kooli on Lilleküla Gümnaasiumi õpilaste meeskond, kes on välja arendanud kokkuleppevedude platvormi, kus kõik ühest koolist lapsevanemad saavad omavahel teha laste kooli viimisel koostööd. Meeskond on aktiivselt ja edukalt osalenud kahes STARTER programmis, nii põhi- kui ka edasijõudnute programmis, võitnud mitmeid auhindu ja nüüdseks saanud edasipääsu Ajujaht TOP 30 hulka.

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli soov on selle programmi raames teha rohkem koostööd kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja gümnaasiumidega. Meie huvi on saada programmi rohkem õppureid erinevatelt haridustasemetelt, Teile pakume võimalust oma kooli ettevõtlusõppe mitmekesistamiseks ja õppejõu(dude) koormuse vähendamiseks.

Tallinnas korraldatakse paralleelselt kahte programmi: STARTERcreative (kesklinnas) ja STARTERtech (Mustamäel). Tudengitel saavad liituda emma-kumma programmiga, olenevalt, mis võiks neile toimumisaegade kui -koha mõttes rohkem sobida.

Programmid algavad juba 19. ja 20. veebruaril! Osalemine on tasuta ja ei eelda eelteadmisi ettevõtlusest, kuigi STARTERtech programmiga liitudes võiks olla olemas õppuritel oma idee ja meeskond (aitame kaasa nii idee kui ka meeskonnaliikmete leidmisel). Tutvuda saab programmidega veebilehel: www.starteridea.ee.

19. veebruaril 2018.a kell 17:30 avab TTÜ Mektory äriideede arendamise programmi „STARTERtech Advanced Spring 2018“, mis aitab õppurite meeskondadel kolme kuu jooksul arendada oma toredaid äriideesid ja jõuda esimeste maksvate klientideni. Detailsem info: https://www.facebook.com/events/916709461820602/

Allikas: TTÜ Mektory

Samal teemal:

• Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus koondab ettevõtliku ülikooli tugisambad
• Toetust saab taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks

Haridus- ja infomessi Intellektika külastus aitab leida vastused küsimustele “kelleks saada?”, “millist eriala õppida?” ning “kuidas leidab sobiv töökoht?”. Küsimustele, millele vastamine pakub nii noortele endile kui lapsevanematele pinget. Küsimustele, mis on ühed tähtsaimad kogu elus, et olla tööturul atraktiivne.

9. veebruaril saavad Tartu Näituste messikeskuses kokku gümnaasiumid, kutse- ja kõrgkoolid ning ettevõtted ja organisatsioonid, kes jagavad teavet kodu- ja välismaiste õppimis-, praktika-, täiend ja ümberõppimisvõimaluste kohta. Haridusmessi külastuse väärtus seisneb võimaluses tutvuda ühel päeval ja ühes kohas erinevate edasiõppimisvõimalustega ning küsida infot otseallikast. Samuti pakutakse kõigile külastajatele personaalset karjäärinõustamist – teenust, mis aitab mõtestada enda nägemuse tulevasest ametipositsioonist ning valitavast erialast.

Messipäeva vältel on külastajatel võimalus ka oma teadmisi ning oskusi proovile panna. Osa saab võtta mitmetest võistlustest ning kaasa lüüa töötubade tegevustes. Näiteks on messil võimalus osaleda Rakett69-teemalises gravitatsiooniautode võistluses, kus pannakse proovile nii tehnilised oskused kui füüsikalised teadmised. Samuti toimub noorte infootsijate mõõduvõtmine Informiin, mis on teemal Eesti Vabariik 100 ning kus tuleb etteantud küsimustele leida vastused nutiseadet kasutades. Eelnevalt mainitud võistluste ning muu põneva kohta saad lähemalt lugeda käesolevast Intellektika ajakirjast.

Allikas: Intellektika

Samal teemal:

• Intellektikal suunavad võimalusi märkama viie Rajaleidja keskuse nõustajad
• Lõuna-Eesti Rajaleidjad ühendavad haridusmessi juubeliaastaks jõud

6. veebruaril 2018 tõmmati projektile joon alla ja rahvusvahelise turvalise interneti päeva konverentsil "Parem internet algab sinust" tänati aktiivsemaid koole ning projekti toetajaid. 

Tagasivaade algusesse

Algatuse autorid ja suurtoetajad olid Telia Eesti, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Informaatikaõpetajate Selts. Tegu oli rahvaspordi-laadne projektiga, milles koolid, klassid, õpetajad võtsid ette mõne nutika ülesande või tegevuse, lahendasid need digivahendeid kasutades ning andsid sellest teada ka teistele. Mõte ja eesmärk oli kogukonnale ja kõikidele Eesti inimestele teada anda, et digivärk on üks tore ja vahva võimalus muuta õppimine aktiivsemaks ja huvitavamaks.

Birgy Lorenz, nutitunni projekti eestvedaja ütles aasta tagasi nii: "Iga väike samm on oluline, et teha üheskoos ära midagi enneolematut. Mõni võtab ette esimest korda õpilastega e-testide tegemise, teised aga lubavad õpilastel oma aines viia läbi erinevat liiki esitlusi või hakata videoid tegema, kolmandad katsetavad nutiseadmetega programmeerimist ja neljandad avavad virtuaalreaalsuse klassi. Igaühel meist on erinev nutisamm nutitunnis astuda."

Koolid jagasid oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu: https://www.facebook.com/groups/nutitund/. Tulemused on suurepärased!

Tulemused täna

Rahvaspordi-algatuses "Nutitund igasse kooli!" on ajavahemikul 1.09.2016-3.02.2018 kokku tehtud 3278 postitust, osalenud kokku 269 asutust üle Eesti! Kõige aktiivsemalt tegid nutitunde ja postitusi Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (250 postitust), Põlva Gümnaasium (200), Tallinna Kristiine Gümnaasium (155), Antsla Gümnaasium (150); lasteaedadest Tallinna Liikuri Lasteaed (127) ja kutsekoolidest Tartu Kutsehariduskeskus (120). Inspiratsiooni voolas ojadena!

Projektis on välja jagatud 30 000 euro eest 200 auhinda. Peatoetajad on olnud Telia Eesti ja Haridus- ja Teadusministeerium ning väiksemas mahus HITSA, TeBo Õpiveeb, Avita kirjastus, Foxcademy, Microsoft Eesti, Targalt Internetis SIC, Tallinna Ülikooli Digiturbe Labor, MTÜ Eesti 2.0, Huvitav Kool, Loquiz, 360.ee, eTwinning, Droon.ee, Insplay, Eesti Teadusagentuur, Tallinna Haridusamet, Tartu Linnavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool. Suur tänu toetuse eest!

Nutitundidega võib jätkata

Nutitunnid on tulnud, et jääda ning digipööre on projektis osalenud asutustes toimunud edukalt. Meie head tööd märgatakse ning tunnustatakse. Sammud võivad olla väiksed, võivad olla lausa hüpped, aga need on meie ühised sammud Eesti hariduselu parendamisel. Ägedaid leide leiab e-raamatust https://sites.google.com/view/nutitund-kogumik/ ja ka FB-kogukonnas ringi uurides. 

Jätkame traditsiooni ja harjumust üksteisega mõtteid, lahedaid leide ning nutitunde jagada. Nutitunni kogukond jääb kõikidele avatuks kasutada - jagage infot, korraldage ise väikseid konkursse (kaasake teisi oma tegevustesse), seda teevad edasi ka meie toetajad.

See ongi meie ühine sünnipäevakink Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks! 

Algatuse koduleht

Teksti saatis Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. Fotod: Kaido Kabral, Telia Eesti. 

Samal teemal:

• Algatuse "Nutitund igasse kooli!" detsembrikuu kokkuvõte
• Projekt "Nutitund igasse kooli!" keskendub oktoobris digitaalsele ohutusele
• Nutitund märtsis - kunstist progemiseni

„Eestis esmakordselt ja ainsana viime läbi komposiitmaterjalide valmistaja-lamineerija koolituse,“ rääkis ametikooli koolitusjuht Ade Sepp. 120-tunnise koolituse õppekava ja -materjalid valmisid eelmisel aastal lõppenud rahvusvahelise projekti COMPOHUB raames.

„Varem läbi viidud koolitustest pakume raamatupidamiskoolitusi FIEdele ja alustavatele ettevõtjatele. Mõlemale on eelmistel kordadel olnud suur tung,“ rääkis Sepp. „Kui kursusele soovijaid on rohkem kui meil on kohti, siis kursusele pääsemisel saab otsustavaks see, kui hästi on oma osalemissoov registreerimisel ära põhjendatud.“

Lisaks saavad täiskasvanud koolitada end ehitusviimistluse, raaljoonestamise, kokanduse ja peoteeninduse, sündmuskorralduse ning käsitöö valdkondades.

Koolitusi rahastatake Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest täiskasvanute tööalase täienduskoolituse tellimuse kaudu. 

Koolitustele saab registreeruda ametikooli veebilehe kaudu. Koolitustel saavad osaleda vähemalt 17-aastased inimesed, kes ei õpi kutseõppeasutuses või kõrgkoolis riigieelarvelisel õppekohal. 

Koolitused viiakse läbi õhtuti ja laupäeviti. Koolituste pikkus on 32-120 tundi, grupi suurus 10-12 inimest. 

Koolitused jagunevad kevad- ja sügispoolaastale. „Praegu ei ole veel kõik kuupäevad paigas, lisame neid jooksvalt kooli veebilehele,“ rääkis Sepp. „Registreeruda saab juba praegu kõigile koolitustele.“

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ametikool osaleb liitreaalsuse arendamise projektis
• Ametikool võõrustab Euroopa kutseoskuste nädalal 200 põhikooliõpilast