Septembris 2017 osalesid Eesti õpetajad kontaktseminaril Norras, kus tutvustati virtuaalreaalsust ja sellega seotud rakendusi. Seminari käigus loodi õpiprojekte, kus kasutati ühe tehnoloogilise vahendina virtuaalreaalsust. 

12. jaanuaril toimuval seminaril tutvustame Norra seminaril kuuldud kogemusi ning loodud õpiprojekte ja arutame, kuidas selline tehnoloogia õppetöösse sobib. Millised on olnud edulood, õppetunnid ja takistused. Samuti uurime, kuidas kasutada 360-kraadist kaamerat ning kuidas sellega loodud videoid ja fotosid töödelda. 

Seminaril räägib virtuaalreaalsust ka MaruVR esindaja. 

Seminari viivad läbi Ingrid Maadvere ja Mari Tõnisson. 

Loe lähemalt ja registreeru seminarile. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Bratislavas toimusid eTwinningu töötoad kaasamisest
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga
• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis

Uusi õppe- ja juhendmaterjale piloteeritakse järgmisel aastal pea kolmekümnes koolis, eelkõige on fookuses ettevõtlusõppe rakendamine kutsekoolides ja rakenduskõrgkoolides.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis, et haridus peab tööturu ootustega sammu pidama. „Aina olulisemad on ülekantavad pädevused nagu ettevõtlikkus, loovus ja probleemide lahendamise oskus,“ sõnas Varrak. „Ettevõtluse alased teadmised ja oskused koos ettevõtliku hoiakuga aitavad igaühte elus edasi – kas ettevõtja või töötajana. Ettevõtlikele inimestele toetub kogu Eesti edu. Kutsun kõiki õppeasutusi osalema ettevõtlusõppe programmi tegevustes, et ettevõtlusõpe oleks kättesaadav igale noorele.“

Programmi Edu ja Tegu erinevates tegevustes on kahe aasta jooksul kaasa löönud pea kolmsada üldharidus-, kutse- ja kõrgkooli ehk ligikaudu 40% Eesti koolidest. Ettevõtlusõpet pakub ligikaudu kakssada kooli ehk umbes kolmandik kõigist Eesti koolidest.

2016. aastal käivitatud programmi Edu ja Tegu raames on praeguseks loodud ettevõtlusõppe moodulid kõigile haridustasemetele. Moodulist saavad õpetajad ja õppejõud tuge ja kindlust ettevõtluse õpetamiseks, samuti ideid, mida õpetada, kuidas õpet kavandada ja läbi viia. Moodulid hõlmavad õpieesmärke, õpiväljundeid, õppemeetodeid, hindamiskriteeriume, õppematerjale, lähteülesandeid jne. Need lähtuvad ettevõtluspädevuse mudelist, mille töötasid välja Eesti ülikoolide teadlased, võttes aluseks on Euroopa Komisjoni ettevõtluspädevuste raamistiku EntreComp.

Järgmisel aastal jätkub ettevõtlusõppe moodulite ulatuslik piloteerimine koolides, kes selleks soovi on avaldanud. Piloteerimist toetab igas koolis tugiisik, kes on ise osalenud mooduli väljatöötamisel ning saadavat infot kasutatakse moodulite täiendamiseks. „Piloteerima on oodatud kõik koolid,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi programmijuht Kristi Ploom, kelle poole tuleks vastava sooviga pöörduda.

Õpetajate täienduskoolitusi on korraldatud kahe aasta jooksul ligikaudu tuhandele osalejale. Järgmisel aastal on põhirõhk ettevõtlusõppe moodulite rakendamist toetavatel ja ettevõtlusõpetaja baasoskusi arendavatel koolitustel.

Edu ja Tegu programmiga seotud tegevustest on enim avalikkuse tähelepanu pälvinud Ettevõtliku Kooli algatus, Junior Achievementi õpilasfirmade programm ning STARTERi äriideede arendusprogramm. Kõigi kolme eesmärk on kaasata uuel aastal veelgi rohkem õppeasutusi ja õppureid.

Taustainfo

Junior Achievement (JA) Eesti koolitab õpilasfirmade juhendajaid, et pakkuda intensiivset ja praktilist ettevõtlusõpet, mille käigus omandavad õpilased kogemusi õpilasfirma loomise käigus. JA õpilasfirmade programmis osaleb praegu kokku 183 kooli, sh 164 üldhariduskooli ja 19 kutseõppeasutust. 

Ettevõtlusõppe programm on aidanud kaasa õpilasfirmade arvu kiirele kasvule. 2017. aastal oli Eestis rekordiliselt 337 õpilasfirmat, 2016. aastal 299, enne ettevõtlusõppe programmi käivitumist aga 200 ja alla selle. 

Ettevõtliku kooli haridusprogramm, mida juhib Ida-Viru Ettevõtluskeskus, on suunatud tervele koolile ning toetab ettevõtlusõppe integreerimist kooli õppekavasse ja organisatsioonikultuuri. Kui seni tegutseti üldhariduskoolides ja lasteaedades, siis tänavu laiendati programmi põhimõtteid ka kutsekoolidele. 

Äriideede arenguprogrammi STARTER abil on ettevõtlikel noortel võimalus genereerida uusi ideid, omandada ettevõtluses läbilöömiseks vajalikke teadmisi ning arendada meeskondlikult äriideid mentorite nõustamise toel. STARTERis saavad kokku erinevad erialad ja haridustasemed – tegemist on justkui ettevõtte minimudeliga, kus idee arendamisel turul toimivaks tooteks või teenuseks on vajalik kaasata meeskond erinevate teadmiste ja oskustega. STARTERit rakendatakse kolmes juhtkeskuses – Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis, kuid osalema on oodatud õppurid kõigist ülikoolidest, rakenduskõrgkoolidest, kutsekoolidest ja ka üldhariduskoolidest. Regionaalsed programmid toimuvad Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Kahe aastaga on STARTERi programmides osalenud üle kahesaja meeskonna rohkem kui 30 õppeasutusest. 

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Toetust saab taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks
• Tunnustati ettevõtlusõppe edendajaid

Vaata animeeritud jõulutervitust siit.

Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

Minister Mailis Repsi sõnul anname kutsekoolidele baasrahastamisega stabiilsuse ja kindluse, misjärel järgmises etapis võimaldab tulemusrahastamine kaasaegseid haridusuuendusi ja senisest tugevamat seost tööandjate ning koolide vahel. „Uue rahastamismudeliga võidavad kõik koolid, näiteks aitab lisaraha senisest paremini tagada tugispetsialistide tööd,“ lisas minister.

Uus mudel koosneb baasrahastamisest ja tulemusrahastamisest

Baasrahastamine fikseeritakse kolmeks aastaks, et tagada koolides eelarveline stabiilsus nii majandamis- kui ka personalikuludes. Baasrahastamisel võetakse arvesse õppijate arvu, õpetatavaid valdkondi, õpetajate palgamäära, erialade spetsiifikat, erivajadustega õppureid, tugispetsialistide vajadust ja kooli kasutuses olevaid hooneid.

Baasrahastus tagab koolide põhitegevuseks vajaminevad vahendid. Uue mudeli rakendumisel ei kaota ükski kool tänase rahastamise tasemes. Kogu baasrahastamise maht on 66 miljonit eurot aastas, lisa tänasega võrreldes 3,25 miljonit, millest suurem osa on mõeldud tugispetsialistide töö tagamiseks.

Koolide silmapaistvaid saavutusi väärtustava tulemusrahastamise aluseks on koolide tulemusnäitajad, mis on kooskõlas riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega. Nende hulka kuuluvad õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud õpilaste osakaal, edasiõppijate või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal, kutseeksamiga lõpetanud õpilaste osakaal ja töökohapõhises õppes osalevate õppurite osakaal.
Tulemusraha eesmärk on anda raha ka koostööks ettevõtete ja üldhariduskoolidega. Tulemusrahastamine moodustab kooli tegevuseks mõeldud riigieelarvelisest osast ca 9%.

Kokku koos tulemusraha rakendumisega eeldab mudeli täies mahus ellukutsumine täiendavalt 18,6 miljonit eurot.

Kehtiva mudeliga rahastatakse läbi riikliku koolitustellimuse koolituskohti, aga see toob õpilaste valikute muutumise tõttu kaasa koolide eelarvete kõikumise. Samuti ei toeta senine rahastamine piisavalt tugispetsialistide tööd, individuaalsemat lähenemist vajavate noorte õpet ega motiveeri koole tulemuslikkusele.

2018. aastal on plaanis esimeses etapis rakendada baasrahastamist ning riigieelarvest lisavahendite eraldamise korral järk-järgult kasutusele võtta ka tulemusrahastamise komponent.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Üle tuhande koolinoore kaasanud oskuste aasta jõudis lõpule
• Minister Mailis Reps: tänu maastikuehitajatele on meie kutseharidus maailma tipus

Info saatis Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

Kõik projektis osalevad haridusasutused leiate siit kaardilt.

Projekti peatoetajad on Telia Eesti ning Haridus- ja Teadusministeerium, teised toetajad on Avita kirjastus, HITSA, Foxcademy, TeBo Õpiveeb, Microsoft Eesti, Targalt Internetis SIC, Tallinna Ülikooli digiturbe labor, Eesti 2.0, Huvitav Kool, Loquiz 360.ee, eTwinning, Droon.ee, Eesti Teadusagentuur, Tallinna Haridusamet, Tartu Linnavalitsus. Täname teid, et olete Eesti hariduselu uuendamisel meiega kaasas!

Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi tegus toimkond tegi "Nutitund Igasse kooli!" algatusest ka väikse väljavõtte: üle 100 õpetaja loo, üle 200 nutitunni loo ja 8 videolugu on leitavad siit. Projektitoetus e-raamatu/veebi tegemiseks on saadud SA Innove ESFi programmist "Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid".

Detsember

Postitusi tehti 270 ja osales 76 asutust (sh kaks uut). Tublimad postitajad olid Tartu Kutsehariduskeskus (29 postitust), Tartu Lasteaed Krõll 19, Tallinna Kristiine Gümnaasium 17, Tallinna Pae Gümnaasium 16, Põlva Gümnaasium 14, Tartu Tamme Kool 12, Tallinna Kesklinna Vene Gumnaasium 12, Räpina Ühisgümnaasium 10, Elva Gümnaasium 9 postitust. Suur tänu teile!

Et kõik saaks rahulikult pidada jõule, viisime läbi loosimise 16. detsembri hommikul. 
Telia Eesti auhinna Lenovo IdeTab 4 saab Audentese Erakool, Tiia Pällo. Palju õnne! 

Tartu Linna haridusasutuste hääled on edastatud hääletuskotti. Auhindade kätteandmine toimub jaanuaris 2018. Auhinnafondi väärtus on 5000 €. Häälekaimad Tartu postitajad olid Tartu Kutsehariduskeskus, 61 postitust, Tartu Tamme Kool 38, Tartu Lasteaed Krõll 28 postitust. Kokku saime teada 20 haridusasutuse nutitundidest. Oleme teie üle uhked!

Telia Eesti, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Birgy Lorenz soovivad teile kõikidele imelisi jõule, lõbusat aastavahetust ning indu uueks aastaks! Jätkame toimetamisega jaanuaris.

Projekti üldülevaade: https://sites.google.com/view/nutitund/avaleht

JUHIS OSALEMISEKS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uut kooliaastat alustab ka projekt "Nutitund igasse kooli!"
• Õppimine aktiivseks ja õue!
• Cody.ee õpetab Pythoni programmeerimiskeelt

Proovikoolituse viisid läbi Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog, kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhataja Varje Tipp ja vabakutseline koolitaja Heidi Paju, kes olid ka koolituse loojate meeskonnas. „Lõimitakse peamiselt üldharidus- ja kutseaineid. Näiteks kui on vaja arvutada, kui palju tapeeti kulub 20 ruutmeetri seina tapeetimiseks, siis ei pea seda õpetama matemaatikatunnis, vaid matemaatika lõimitakse erialatundi ja arvutatakse seal see välja. Lõimingu peamine eesmärk on näidata valdkonna- ja üldainete seoseid. Ei õpetata tükke, vaid tervikut. Seda kõike õppekavadesse lõimida on suur kunst ja oskus. Eelkõige eeldab see õpetajatelt laiapõhjalisi teadmisi,” selgitas Varje Tipp lühidalt, mis on lõiming kutseõppes.

HITSA koolitus „DigiMeister: Koostöövahendid ja -võimalused kutseõppeasutuses” parandab õpetajate koostööd kutsekoolides ja toetab koostöökultuuri edendamist, suurendab õpetajate koostööpädevust õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel ning õpetab kasutama selleks sobivaid digivahendeid. Koolitusel tutvustatakse koostöö ja veebipõhise koostöise õppe metoodikaid, millised on selleks sobivaimad viisid, millistest reeglitest tuleb kinni pidada.

Katsekoolitusel osalejad olid kõik Varje Tipu kolleegid samast koolist, aga eri osakondadest, ja osalemine oli vabatahtlik, nii et õppima asusid tõelised huvilised. Neist üks oli kaubanduse kutseõpetaja Kaie Pärn. „Õppisime veebipõhiseid koostöövahendeid, see oli minu jaoks koolituse teravik. Eesmärk oli teha valmis midagi väga praktilist, et õppekavade lõiming korralikult tööle hakkaks, nagu mõeldud on,” kõlas tema lühike kokkuvõte koolitusest.

Oluline oligi praktiline töö – kõik, millest koolituse käigus räägiti, tehti ka kohe läbi. „Õpetajad, kes koolis töötavad koos, olgu siis ühe aine raames või ühes õppekava moodulis, peaksidki rohkem koostööd tegema. Õppisime, kuidas seda teha. Vahendeid tutvustati palju, meie meeskond töötas rohkem Google Drive’is ja Weeblyis. Kahe kontaktpäeva vahel oli viis nädalat iseseisvat tööd,” ütles Kaie Pärn.

„Mina seadsin koolitajana lõppeesmärgiks, et koolitusel osalejad teaksid ja oskaksid ka veebipõhiseid koostöövõimalusi kasutada, kuna aega kokku saada on väga raske leida. Veebipõhine koostöö nõuab aga väga head enesedistsipliini, tähtaegadest kinnipidamist ja rollide ning ülesannete selget jaotamist. Just need momendid olid kõige raskemad ka koolitusel osalenute jaoks. Koolitusel valmisid veebipõhise koostöö toel mooduli hindamismudelid ja lõimitud õppematerjalid,” ütles Varje Tipp.

„Koostööd lõimingu nimel tehakse iga päev. Erialaõpetajad suhtlevad üldainete õpetajatega ja vastupidi. Olgu lõunaajal või vahetunnis. Õpetajad teevad tihedat koostööd õppekavarühmades. Eriti need õpetajad, kes õpetavad ühel õppekaval,” kinnitas Varje Tipp.

Kaie tõi praktilise näite, mida lõiming kutseõppes tähendab: „Klienditeeninduse moodulis on näiteks teenindamine ja müümine, sinna on lõimitud keeled. Kui õpilane oskab eesti keeles teenindada ja müüa, peab ta oskama sama ka inglise ja vene keeles. Mina õpetan vajalikud oskused ja erialase sõnavara selgeks erialatunnis, vene keele õpetaja õpetab samad sõnad ja väljendid selgeks vene keeles ja inglise keele õpetaja inglise keeles. Hinnatakse koos, õpilased teevad (müügi)situatsiooni läbi kas inglise, vene või eesti keeles. Mina olen näiteks koos inglise keele õpetajaga hinnanud teenindusprotsessi. Mina vaatan olukorra ülesehitust ja klienditeenindust ning keeleõpetaja jälgib keeleoskust. Õpilased ei pea sama asja mitu korda vastama, selles mõttes vähendab lõiming nende koormust. Aga alati ei saa kõiki hindamisi kokku tuua.”

Selliseid lõimingumomente pilootkoolitusel otsiti ja leiti. „Valisime vene keele õpetajaga müügikorraldajate õppekava, klienditeeninduse mooduli. Õpiväljund – teenindusprotsessi kliendikeskne juhtimine. Lisasime teenindusprotsessi materjalid ja keelematerjalid.”

Kursusel loodud materjali katsetati müügikorraldajate teise kursusega. „Õpilastele meeldis, et oli olemas korrektne õpijuhis ja nad said aru, mida tegema peavad. Materjali saab kasutada vene keele tunnis, kui õpilane puudub, siis on tal võimalus seda iseseisvalt õppida,” selgitas Kaie Pärn.

Katsekoolitusega jäi Kaie rahule: „Koolitus oli hästi üles ehitatud, saime oma tööle kohe tagasisidet, nägime teiste töid ning õppisime sellest. Küll võiks mõelda, et inimene, kes koolitusele läheb, on nagu projektijuht, kes koolis omakorda koondab enda ümber inimesed, kes võiksid koostööd teha. Nii saaks võimalikult praktiliselt toimetada. Soovitan seda koolitust kutseõpetajatele, kuna meie õppekavad on kõik lõimitud.”

„Koostöö on hea märksõna, aga reaalne veebipõhine koostöö on üsna keeruline protsess. Sellel koolitusel õpitaksegi veebipõhist koostööd tegema ning tutvutakse selle läbiviimise metoodikaga. Koolitusel on oluline koht ka õppijate koostööl ning koostööoskuste arendamisel,” innustas Varje Tipp huvilisi koolitusele tulema.

Üks valminud koostöömaterjalidest

Kes soovivad oma koostööoskusi arendada ning lõimitud õppematerjale luua, on oodatud koolitusele. Lähemalt saab sellest lugeda HITSA koolitusveebist https://koolitus.hitsa.ee/course/369.

Koolituse väljatöötamises osalesid Varje Tipp (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Heidi Paju (vabakutseline koolitaja), Katrin Uurman (Räpina Aianduskool), Siret Lahemaa (Laupa Põhikool), Helna Karu-Baher (SA Innove) ja Kairi Burnaševa (HITSA).

Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 15. detsembril.

Samal teemal:

• Üle tuhande koolinoore kaasanud oskuste aasta jõudis lõpule
• Uue hoo saab kutseõppe kaasaegse ja kvaliteetse digitaalse õppevara väljatöötamine

Teisele kohale tulid Kristo Kinks ja Veiko Kook Tartu Kutsehariduskeskusest ning kolmanda koha said Mart Padar ja Nikita Jurov Tallinna Ehituskoolist.

Teise kursuse kutseõppurid Imre-Ingmar ja David olid võidu üle väga rõõmsad, sest kõiki võistlusülesande etappe polnud nad jõudnud eelnevalt harjutada. „Pidime võistlusel töö käigus mitmeid asju proovima ning tuleb välja, et õnnestus,“ rõõmustasid esimest korda võistlustules olnud noormehed. 

Imre-Ingmar valis kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala, sest nii tema vanaisa kui ka vend on ehitajad. „Julgesin selle valiku pärast põhikooli teha, sest mul oli ehituse vastu kindel huvi,“ sõnas noormees. 

Jõulukellu võistlusülesandena tuli noortel kutseõppuritel laduda Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva teemaline välisseinafragment, mis sisaldas kandvat seina Fibo plokist, soojustust, tuuletõket ja müüritist. Müüritise pikemal osal oli eenduv kiri „Eesti 100“. 

Peakohtuniku ja Anmeri OÜ esindaja Priit Alase sõnul oli tänavusel Jõulukellul osalenud võistkondade tase hea, kuid samas joonistusid selgelt välja kaks tugevamat võistkonda. „Rakvere Ametikooli õppuritele tõi esikoha tehnoloogia jälgimine, kvaliteetne töö, täpsed mõõtmistulemused ja väga hea üldmulje,“ lisas Alas.

Paarisvõistluse esikuuiku igast meeskonnast pääseb järgmise aasta maikuus toimuvatele üleriigilistele kutsemeistrivõistlustele Noor Meister 2018 üks võistleja. Esikuuik on järgmine: 
1. Imre-Ingmar Lehtoja ja David Skrjabin Rakvere Ametikoolist
2. Kristo Kinks ja Veiko Kook Tartu Kutsehariduskeskusest
3. Mart Padar ja Nikita Jurov Tallinna Ehituskoolist
4. Venna Simm ja Arnold Karing Võrumaa Kutsehariduskeskusest
5. Kevin Roio ja Marek Starke Viljandi Kutseõppekeskusest
6. Kasper Kase ja Mihkel Anniko Pärnumaa Kutsehariduskeskusest

Müürseppade kutsemeistrivõistlus Jõulukellu toimus tänavu 13. korda ning võistlusest võttis osa üheksa võistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kehtna Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Rakvere Ametikoolist, Tallinna Ehituskoolist, Tartu Kutsehariduskeskusest, Viljandi Kutseõppekeskusest ja Võrumaa Kutsehariduskeskusest.

Müürseppade kutsemeistrivõistluse üks tulihingeline algataja oli kooli kutseõpetaja Jüri Sammul. Aastast 2008 kannab võistlus tema nime.

Võistlust korraldasid SA Innove ja Viljandi Kutseõppekeskus ning võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Wienerberger AS ning Saint-Gobain Ehitustooted AS – Weber ja Isover.

SA Innove koordineerib alates 2006. aastast noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis ning abistab koostööpartnereid võistluste korraldamisel ja teavitustöös. 

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti parimad noored meistrid on selgunud
• Parimad noored maastikuehitajad tulevad Luua Metsanduskoolist

Samuti hinnata ise oma oskusi, kasutada oskusi tõendavate dokumentide hoidmiseks e-portfooliot, jõuda erinevate tööpakkujate ja tööpakkumiste keskkondadeni, saada infot koolitus- ja õppevõimalustest Euroopas.

Pärast pool aastat kestnud intensiivseid läbirääkimisi liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga jõudis Eesti eesistujana kauaoodatud kokkuleppeni. „Kuigi kõigi osapoolte huvides oli, et kokkulepe sünniks mõistlikus ajakavas, võtsid läbirääkimised oodatust kauem aega. Ettepaneku laiemas eesmärgis olid kõik osapooled algusest peale ühel meelel, kuid eelnõu algne sisu ei vastanud  riikide huvidele ja ootustele. Oleme lõpptulemuse üle väga rõõmsad, sest tegemist on töövõiduga, mille nimel pidi hulk inimesi kõvasti pingutama,“ ütles Europassi raamistiku üks pealäbirääkijatest haridusnõunik Ülle Kurvits.

Uue portaali kasutajatele soovitakse luua nüüdisaegsed e-vahendid  oma oskuste ja kvalifikatsioonide, õpi- ja töökogemuse dokumenteerimiseks ja esitlemiseks. See lihtsustab õpi- ja tööalast liikuvust kogu Euroopas. Kokkulepe tulemusena nõustus Euroopa Parlament arvestama valdavat osa liikmesriikide parandusettepanekuid, mis ühtlasi tagab liikmesriikide õiguse olla Europassi platvormi arendamise ja elluviimisega seotud otsuste tegemisse lähedalt kaasatud. Euroopa Komisjon saab Europassi platvormi loomisega alustada nüüd juba 2018. aasta alguses.

TAUST:
Eile saavutatud kokkulepe tähistab umbes aastapikkuse läbirääkimiste protsessi lõppetappi. 
Euroopa Komisjon tuli algse eelnõu ettepanekuga välja 2016. a oktoobris tuginedes Euroopa Liidu uute oskuste tegevuskava ettepanekutele. Varemalt hõlmas Europass vaid dokumentide paketti, mis sisaldas elektroonset Europassi CV vormi, keelepassi, mobiilsustunnistust ning diplomi ja kutsetunnistuse lisasid.  Näiteks Eestis on Europassi senise rakendamise 8 aasta jooksul koostatud ligi 300 000 Europassi CV-d. 
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku Europassi kaasajastada, laiendades oluliselt pakutavaid teenuseid ning kujundades välja üleeuroopalise e-teenuste platvormi. Lisaks käepärasemaks muudetavale elektroonsele CV-le peaks uus teenuste pakett sisaldama ka näiteks võimalust oma oskusi ise hinnata, kasutada oskusi tõendavate dokumentide hoidmiseks üleeuroopalist e-portfooliot, võimalust jõuda erinevate tööpakkujate ja tööpakkumiste keskkondadeni, saada infot koolitus- ja õppevõimalustest Euroopas. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti Euroopa Liidu eesistumise hariduskonverents valgustas tulevikuõppimist
• EL-i kutsehariduse juhid arutavad Tallinnas tuleviku töö ning kutsehariduse tuleviku üle

„Oskuste aasta kutsuti ellu selleks, et kutseharidus leiaks Eestis laiemat väärtustamist. Paljud noored ei tea, et tänane oskusõpe on spetsialistiharidus, mis avab võimalusi haridusteel edasi liikumiseks. Meie kutsekoolides toimunud inspiratsiooniüritused on andnud noortele võimaluse uurida nii õppimisvõimalusi, moodsaid õpikeskkondi kui ka näha tublisid vilistlasi oma karjäärivalikutest rääkimas,“ sõnas SA Innove hariduse agentuuri juhataja Tanel Oppi.

Tallinna Tööstushariduskeskuses toimunud oskuste aasta viimane inspiratsiooniüritus tõi kokku üle 250 õpilase Harjumaa koolidest. Esinejate seas olid Tallinna Tööstushariduskeskuse vilistlased Maia Vahtramäe ja Lauri Pedaja. 

Aasta jooksul on inspiratsiooniüritused toimunud kümnes kutseõppeasutuses üle Eesti ning osalejate arv küündib kokku üle tuhande. Osalenud koolinoorte tagasiside üritusele ja selle vajalikkusele on kõrge. 

Inspiratsiooniürituse eesmärk on tutvustada noortele kutsehariduse mitmetahulist maailma ja innustada kaaluma edasiõppimisvalikuna erialasid, mis annavad tööturul nõutud praktilised oskused.

Oma karjäärivalikutest ning omandatud oskustest on aasta jooksul kogemusi jaganud nii mitmed ettevõtjad kui ka kutsehariduse taustaga tuntud isikud: Tiina Tauraite, Getter Jaani, Allar Raja, Marko Ala, Kaili Närep, Ivari Padar ja paljud teised andekad inimesed. 

Oskuste aasta egiidi all on toimunud ka kutsehariduse suursündmus Noor Meister, videokonkurss „Mina oskan!“ ning mitmete partnerite korraldatud ettevõtmised.

2017. aasta on kuulutatud oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja teema-aastat juhib SA Innove.

Lisainfot oskuste aasta ja toimuvate sündmuste kohta leiab veebilehelt https://oskusteaasta.ee.

Allikas: SA Innove. Foto: Koolielu arhiiv. 

Tehnikaajakirjanik Hans Lõugas, kes päeva juhtis, sõnas, et igaühel on mälestus ja teadmine koolimajast oma kooliaja põhjal, koolimaja oli ja on rohkem kui lihtsalt maja. Kas see peaks olema nutikoolimaja, on aastal 2017 muidugi oluline ja moodne küsimus. Kui meie kodud muutuvad järjest targemateks ja isemõtlevamateks, peavad muutuma ka koolihooned. 

„Võrgustik võrgutab“ sarja ajalugu meenutati videolõigu vahendusel. HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan tõdes, et väikselt alanu on suureks kasvanud, nüüd saab seminare jälgida ka üle veebi. „Saame osa uuest teadmisest, ilma et peaksime füüsiliselt kohal olema,“ sõnas ta ja lisas, et lõppev aasta oli Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse jaoks omamoodi restardi-aasta. „HITSA strateegia on paika saanud, aitame kaasa, et aastaks 2020 oleks IKT-õpe kättesaadav kõigis Eesti õppeasutustes.“  

Tallinna Ülikooli doktorant, SmartEducationi koolitaja Marge Kusmin andis alustuseks kuulajatele kiire ülevaate, kuidas on maailmas mõistetud ja arendatud nutikat koolimaja, nutikat klassi, nutikat õppimist ja õpetamist (smart teaching, smart schoolehause, smart learing, smart classroom). 1997 alustati esimesena maailmas Malaisias nutika koolimaja kontseptsiooni juurutamist, ennekõike tähendas see koolide varustatust arvutitega. Siis oli maailmas levinud arvamus, et kui õpe on 100% e-õpe, siis ongi meil kõik nutikas, nii klassiruum, koolimaja kui õpilased-õpetajad. 2012 võeti USAs, New Yorgis nutika koolimaja kontseptsioon käsile, aga jälle tehnoloogiat silmas pidades. „Kui kasutame tehnoloogiat samal vanal viisil nagu kriiti ja tahvlit, ei ole lootust, et õpitulemus paraneb. Nutikas haridus – see on kuidas luua nutikaid õpikeskkondi, kuidas neid keskkondi ja tehnoloogiat kasutada õppeprotsessis, erinevad õpetamismeetodid ja -strateegiad,“ sõnas Marge Kusmin. 

Väätsa Põhikooli direktor Marko Sootla rääkis Väätsa kogemusest: kuidas targa maja funktsionaalsust õppetöösse siduda. Kaks aastat tagasi otsustati koolihoone renoveerida liginullenergiaga hooneks. „Maja on tõesti päris nutikas, soojus-, niiskus- ja õhurežiim on seadistatud sellisel viisil, et inimene enam väga sekkuma ei pea. Samas oleme ka mõisakool. Mõis on väärikas, aga tänapäevases mõistes mitte eriti tark keskkond. Nii et mõlemad on meil olemas,“ ütles koolijuht. Väätsa kooli põhiväärtused on innovaatilisus, professionaalsus ja praktilisus. Eesmärk on, et Väätsa Põhikooli lõpetanu on pisut rohkem keskkonnateadlik ja teadlik IKT kasutamisest. „Kooliruumid on kujundatud nii, et kõiki saab kasutada õppimiseks, kaasa arvatud koridore, ja et õpetajatel ka oleks kena olla, mitte ainult õpilastel. Digivahendid ei ole mitte laboris, vaid kooliruumi(de)s,  asjade interneti oleme lastele kättesaadavaks teinud nii palju kui võimalik.“ Liginullenergiaga hoone tähendab ka seda, et süsteem väljastab ja kontrollib pidevalt andmeid õhuniiskuse, temperatuuri jms kohta. Neid andmevooge saab  kasututada õppetöös: seoste loomine igapäevaeluga, analüüsi-  ja probleemilahendamise oskuste arendamine, teemad uurimis- ja loovtöödeks. „ Kui koolimajast ära tulin,  jäid 9. klassi õpilased tegema õppefilmi, mis on kõige tähtsamad omadused sellel targal koolimajal,“ tõi Marko Sootla näiteks. 

Edasi sai kuulata lugu GAGi uue õppehoone valmimisest: Sirlet Viilas, Gustav Adolfi Gümnaasiumi projektijuht ja Eero Ääremaa, Gustav Adolfi Gümnaasiumi IT-juht rääkisid teemal "Ühe kooli lugu õppehoone renoveerimisest: millisest tegevusest algab ühe koolipere jaoks õppehoone renoveerimine, kes saavad olla sellesse kaasatud, mida tuleb arvestada, kuidas hoida fookus õpilastel, mis võib minna valesti ja kuidas seda vältida?"

Kolm praktilist näidet tulid Paikuse Lasteaiast Mesimumm, Tallinna Südalinna Koolist ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist. 

Lasteaiaõpetaja Helin Laane tõi näiteid, kuidas musilased nutikalt õpivad. „Meil on interaktiivne tahvel, BeeBotid,  Makey-Makey´id, tahvelarvutid, videokaamera, diktofon, fotoaparaadid. Lapse roll on õppeprotsessis muutnud. Tahvelarvutid on 12 lapsele, kahe peale üks. Valik oli teadlik, soovisime arendada koostööoskust. Tahvli kasutamise reeglid panime rangelt paika. Kaks kuud võttis aega, et koostöö sujuks. Lisaks õppisid lapsed üksteise pealt, hakkasid õpetama oma paarilist. Lapsed muutusid iseseisvamaks, õppeprotsess soodustas seda. Õpetaja seletav osa vähenes. Kaasame lapsevanemaid, saadame linke, mis oleme teinud, virtuaaldsed näitused paneme üles Google Draivi. Lapsed õpetasid vanavanematele, kuidas teha multifilmi,“ kirjeldas Helin Laane tehtut. 

Südalinna Kooli IT-juht Jaanus Paasoja sõnas, et neil on küll renoveeritud koolimaja, aga uue tehnika vajalikkusega renoveerimisel ei arvestatud. Tehnikat on soetatud hiljem tasapisi. „Tegime konkursi õpilastele, millisena lapsed näevad tuleviku klassiruumi. Maketid valmisid vanal moel paberi, liimi, pliiatsite abil, lisaks tekst juurde. Fantaasiast puudu ei olnud, isegi veemaailm pakuti välja. Toredamad ideed valisime välja ja hakkasime tulevikuklassi ehitama,“ rääkis Jaanus Paasoja. See tähendab, et üks klassiruum sisustati põhjalikult ümber. „Panime klassiruumi lihtsaid lahendusi nagu näiteks kellad, mis näitavad eri ajavööndeid. Muretsesime huvitavad toolid, kus saab asju hoida, on mugav istuda ja nendega saab klassiruumis n-ö ringi sõita; 3D-printerid, televiisorid, kuhu suunata tehtud töid ja neid teistele näidata; kott-toolid. Klassi kasutatakse päris tihti. Kolm aastat tagasi avasime selle klassi, nüüd on aeg täiustada.Tahame lisada virtuaalreaalsuse keskkonna ja avada klassi nii, et ka koridorist saaks õppimise ruum.“

Tartu Tervishou Kõrgkool teenuste ja koostöö koordinaator Grete Jeltsov tutvustas uut ja koolile nii vajalikku tehnoloogilist õppevahendit: anatoomilist lauda. Õppevahendi abil saab anatoomia ja füsioloogia õpetamiseks tõetruu kolmemõõtmelise pildi inimkehast tervikuna, selle elundsüsteemidest ja üksikutest organitest. Tekkivat kujutist saab kuvada kihtidena, seda lõikuda ja vaadelda eri suunast. Samuti leiab anatoomiline laud kasutust embrüoloogia, histoloogia ja patoloogia õpetamisel.

Nutikat koolimaja ja selle mõju õppimisele-õpetamisele käsitleti seminaripäeval veel mitme kandi pealt, muuhulgas paneeldiskussioonis ("Praktilised kogemused ja soovitused. Kuidas muudab nutikoolimaja, kaasaegne koolimaja õppeprotsessi? Millised on nõuded ruumile, tehnikale ja taristule?" Osalesid Mathias Mõttus, Tartu Tamme Gümnaasiumi IT-juht; Lauri Läänemets, endine Väätsa vallavanem; Mihkel Laar, Tartu Raatuse Kooli haridustehnoloog; Ülle Matsin, Viljandi Gümnaasiumi direktor). 

Seminaripäevast jäi kõlama mõte, et nutikas koolimaja ei tähenda üksnes hoonet või klassi, olulisem on sisu. Ja et Eestist on juba tuua piisavalt häid näiteid, kus nutikas ruum toetab nutikat õppimist.

Võrgustik Võrgutab seminari "Nutikoolimaja" ettekanded on järelvaadatavad siin>>

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus
• Video: Kuidas panna õpetaja nutitelefoni armastama?