Digipööre ja muutunud õpikäsitus tähendavad õpetajate jaoks eelkõige valmisolekut olla mittekonventsionaalsed. Digitehnoloogia rakendamine õppetöös teeb õpetajast nn „tagurpidi Antsu“, kes ei saa enam kõndida sisse tallatud rada, vaid peab pidevalt lahendama tehnoloogia kasutamisest tulenevaid ootamatuseid; kujundama õppeprotsessi loominguliselt, muutes jooksvalt õpitegevuste sisu, esitust
ja järjekorda.

Kutsehariduse praktilise seminari "DigiMeister 2017: kätelkõnd" eesmärgiks on muutunud õpikäsituse ning digitehnoloogia sidumine digipöörde ellukutsumiseks kutseõppeasutuses. Seminari sisuks on praktilised töötoad, mille käigus tutvustatakse häid praktikaid digitehnoloogia kasutamisel.

Loe lähemalt töötubadest ning registreeru seminarile SIIN>>

Samal teemal:

• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku
• Valgamaa Kutseõppekeskus on digilainel
• Kooliuksed lõplikult enam ei sulgu

Ainuüksi selle õppeaasta jooksul on Saksamaal, Hispaanias, Suurbritannias, Rootsis ja Lätis kooli- või ettevõtepraktikal käinud juba 32 õpilast ja stažeerinud seitse kooli töötajat. Kevade jooksul lisandub neile veel 42 õpilast ja 10 töötajat.

Kutsehariduskeskuse direktori Hannes Metsa sõnul pingutatakse praegu selle nimel, et ühtlustada kooli kõigi õppekohtade õpilaste ja töötajate võimalused end täiendada.

“Praktika läbimine teises kultuuris annab tulevasele meistrile hindamatu kogemuse, avardab silmaringi ja kogemuste pagasit, luues eeldused säravaks ja mitmekülgseks karjääriks. Seepärast valitseb nendele kohtadele kooli sees tihe, kuid positiivne konkurents,” ütles Mets. “Jõhvi ja Narva õppekoha juba varem loodud headest projektidest on saanud terve kutsehariduskeskuse projektid, milles löövad edukalt kaasa ka Sillamäe õpilased ja töötajad.”

Erasmus+ õpirändeprojektid

Erasmus+ õpirändeprojektide “Heaks meistriks õppides Euroopa kogemustest”, “Euroopas õppides meistriks 2” ja “Euroopas õppides meistriks 3” abil saavad autotehniku, keevitaja, ehitusviimistleja, tisleri, juuksuri, rätsepa, multimeedia, logistika, noorem-tarkvaraarendaja, mehhatrooniku, elektriku, automaatiku, koka, pagar-kondiitri, kelneri jt erialade õpilased minna end täiendama Saksamaale, Hispaaniasse, Suurbritanniasse, Sloveeniasse, Rootsi, Lätisse, Leetu, Portugali, Prantsusmaale, Soome, Ungarisse ja Austriasse.

Mais esitab kutsehariduskeskus ka Erasmus+ õpirände harta taotluse, mis annaks võimaluse varasemast hõlpsamalt esitada taotlusi rahvusvahelise õpirände korraldamiseks. Samas on see kohustus jätkuvalt panustada õpirände edendamisse ja lõimida õpirännet kooli tegevustesse strateegilisel tasandil. IVKHK-ga liidetud Narva Kutseõppekeskus sai selle tunnustuse 2015. aastal.

“Lisaks Euroopa Liidu riikidele on meil väga hea koostöö ka Armeenia, Gruusia, Ukraina ja Venemaa koolide ja ettevõtetega. Näiteks on maikuus planeeritud turismi eriala õpilaste praktika Armeenia hotellides,” lisas Mets. “Need võimalused oleme saanud teoks teha tänu headele rahalistele otsustele, mis on võimaldanud eraldada täiendavad vahendid välispraktikaks.”

Messidel ja võistlustel Euroopas

IVKHK parimatel õpilastel ja töötajatel on hea võimalus ka kooli bussiga külastada erinevaid üritusi Euroopas. Märtsis käisid õpilased ja töötajad Saksamaal Internorga 2017 ja Cebit 2017 messidel ning kevade jooksul on plaanis veel külastada IT-messi Tšehhis, tehnoloogiamessi Peterburis ja ilumessi Milanos.

6.-8. aprillini võistlevad IVKHK õpilased aga 37. rahvusvahelisel noorte toitlustusvõistlusel Ungaris, kus IVKHK tiimis on kaks kokka ning üks kondiiter ja kelner. Võistlust korraldava BVHSZC Gundel Károly kooli õpilased on märtsi algusest aprilli lõpuni praktikal Jõhvis ja Narvas erinevates ettevõtetes.

Samal ajal võistlevad Sillamäe õppekoha õpilased IT-eriala kutsevõistlusel Kirde-Poolas asuvas Elki linnas.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks ligi 2800 erinevas vanuses õppija. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2016. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner.

Allikas: kutsehariduskeskuse pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus korraldab kolmes õppekohas avatud uste nädala
• Selgusid Viru Welder 2017 parimad keevitajad

Loo autor on Pärnu Vanalinna Kooli õpetaja Klaarika Prii. 

Seminaril olid esindatud Tšehhi, Eesti, Malta, Norra, Protugal, Slovakkia, Hispaania, Läti, Suurbritannia ning loomulikult korraldajariik Poola.

Erinevates sõnavõttudes ning töötubades rõhutati loogilise ja n-ö arvutusliku mõtlemise tähtsust (computational thinking) ning meeskonnatöö olulisust. Meeskonnatööl põhines ka esimene tutvumisülesanne, mille käigus jagati osalejad üheksasse rühma, anti kätte pisikene pilt ning paluti see üheskoos suuremale lehele võimalikult täpselt ümber joonistada. Nagu hiljem selgus, oli igal meeskonnal täita oma osa suure pildi valmimisel.  

Fotol: seminari alustamine ja osalejate tutvustamine. Suure pildi valmimine. Autor: Klaarika Prii/seminari veebileht (http://konferencje.frse.org.pl/CS_Coding_2017/article/materials_photos/lang:en)

Programmeerimisest

Seminari läbiv teema oli programmeerimine. Toodi välja, et sellega seonduv majandusharu kasvab ka kehval ajal, oma ala professionaalidele on suur nõudlus ning programmeerimine aitab parandada nii sellega tegelevate inimeste kui ka kõigi teiste elukvaliteeti – oma elu on võimalik lihtsamaks programmeerida.

Häkkimisest ja kräkkimisest

Huvitava ettekandega esines Poolast pärit Kamil Sijko, kes rõhutas, et lisaks programmeerimisele on oluline ka häkkimine. Siinkohal ei tohiks häkkerit segi ajada kräkkeriga. Kui häkker ehitab asju, siis kräkker lammutab neid. Üks hea näide häkkerist on meilgi tuntud MacGyver. Lihtsamalt öeldes häkker kasutab olemasolevaid ja kättesaadavaid asju uuel ja töötaval viisil, et lahendada mingit tekkinud probleemi. Seega programmeerimine ja häkkimine peaksid käima käsikäes. Kõik peaks toimuma läbi üksteiselt õppimise ja ise katsetamise. Kamil on üks CoderDojo asutajates, mis just sellisel põhimõttel töötab.

CoderDojo on mõeldud õpilastele ning selle tööpõhimõtete hulka kuuluvad õppimine läbi oma tegevuse, meeskonnatöö, autonoomsus ning igaühe enese vastutus oma õpitulemuste eest. Tegemist ei ole siiski kooliga vaid pigem huviringiga, mis toimub nädalavahetustel ning on lastele tasuta. Juhendajad töötavad vabatahtlikkuse alusel, õpilased õpetavad üksteist ning tööks vajalikud vahendid on saadud sponsoritelt. Tegevust otseselt ei juhita ja ei ole ka garantiid, et igaüks igal tunnil midagi uut õpib. Igaüks tegeleb talle meelepärase probleemi lahendamisega ning kasutusel on reegel  „Küsi kolmelt enne mind“. Kui õpilane on jäänud hätta, peab ta probleemi lahendamiseks küsima esmalt abi teistelt õpilastelt, otsima internetist ja alles siis pöördub ta kohal oleva mentori poole. Kuna igaüks tegeleb erineva tööga, valitseb ruumis lärm, millega tuleb arvestada. Siiski on CoderDojo laste seas populaarne ning loodud on erinevaid roboteid, mida juhitakse RaspberryPi abil, rakette, programmeeritud Arduino maadlusroboteid, loodud kohalikule kinole mobiilirakendus, sest kinol puudus oma veebileht, ning korraldatud õpitube, mida viivad läbi lapsed ise.

Seminari töötoad

Seminari jooksul toimus viis töötuba ning igaühel oli võimalik osaleda neljas. Kõigile kohustuslikus töötoas tutvustati eTwinningu platvormi, selgitati, kuidas seda kasutada oma projekti loomiseks, parterite leidmiseks ning projektiga seotud materjalide haldamiseks.

MinecraftPi töötoas tutvustati RaspberryPi miniarvutiga kaasas olevat Minecraftile analoogset mängu MinecraftPi ning selgitati, kuidas seda mängu saab kasutada programmeerimiskeele Python õpetamiseks koolides. Taaskord rõhutati, et programmeerimisega ei pea tegelema igaüks üksinda, parima tulemuse saamiseks on oluline meeskonnatöö. Nii said ka töötoas osalejad võimaluse mängu üheskoos muuta. Eriti hästi tuli välja matemaatikatundides õpitavate funktsioonide kasutamise vajalikkus. Programmeerimiskeel, selle tööta puhul Python, eeldab igas sammus funktsiooni kasutamist. Ja mitte lihtsalt kasutamist vaid korrektset kasutamist, et midagi saavutada. Tegelikult on terve Minecraft mäng matemaatika. Igal pool jäävad silma erinevad geomeetrilised kujundid.

Fotol: Minecrafti kasutamine, micro:bit ja programmeerimine ilma arvutita töötubades. Autor: Klaarika Prii

Üks töötubadest keskendus micro:biti miniarvutiga programmeerimisele. Iga osaleja sai vastava seadme oma kätte ning sai rahulikult ise katsetada mida selle seadmega teha saab. Eesti esindaja Klaarika katsetuse tulemust on võimalik vaadata siit. 

Oma kogemusest eTwinninguga programmeerimisel rääkis ühes töötoas Poola esindaja MalgorZata Knap, kes on inglise keele õpetaja. Ta tunnistas, et tema enda programmeerimise kogemus oli pea olematu, kui tema õpilased, kellele meeldib vabal ajal arvutimänge mängida, avaldasid soovi uue eTwinningu projektiga tegelemiseks. Siiski leidis ta endas julguse proovida ning tõi näiteid vahenditest, mida on võimalik kasutada juhul, kui koolil endal ei ole vastavaid vahendeid või puudub isegi internetiühendus. Nimelt on programmeerimist võimalik harjutada ka ilma arvuti ja internetita. Vastavaid materjale ja huvitavaid tegevusi leiab CS unplugged veebilehelt http://csunplugged.org.  

Loodi 17 uut eTwinningu projekti

Seminari viimane päev oli pühendatud oma projektiideede avaldamisele, partnerite leidmisele ja eTwinningu portaali sisestamisele. Kokkuvõttes loodi 17 uut projekti mille nimekirja ning kõik seminariettekanded leiab veebilehelt http://konferencje.frse.org.pl/CS_Coding_2017/lang:en

Seminar andis sellel osalejatele uusi teadmisi programmeerimise ning eTwinningu projektide vallas, julgust programmeerimisega seonduvate tegevuste toomisel ainetundidesse ning teadmisi, et õppimine toimub väga hästi ka läbi ebaõnnestumise. Alati ei ole oluline mitte niivõrd ideaalne tulemus kui just proovimine. Programmeerimine arendab nii lugemis-, koostöö- kui ma matemaatilisi oskusi ning arendab õpilastes omadusi, mis võimaldavad neil edaspidises elus kerkivaid probleeme edukalt lahendada.

  
Fotol: projektide planeerimine ja esitlus, diplomite jagamine, lõpetamine. Allikas: seminari veebileht (http://konferencje.frse.org.pl/CS_Coding_2017/article/materials_photos/lang:en)

Samal teemal:

• eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides
• Kaasamise aasta – eTwinningu 2017. aasta teema

Toimub ka pidulik jalutuskäik linnas läbi muuseumi ajalooliste asupaikade. 

Aastapäeva puhul jutustatakse ennekõike värvikaid lugusid inimestest, kollektsioonidest ja neisse kuuluvatest erilistest objektidest, ajaloost ja tänapäevasest teadustegevusest. Igal kuul saab näiteks muuseumi veebilehel uurida 3D-mudelit ühest haruldasest objektist. Loodusmuuseumi sotsiaalmeediakanalite vahendusel saab aimu, miks kääbusvaal Raadi tiiki sattus või kuidas Lennart Meri lumelammast sõi. 

Sünnipäeval juhivad muuseumis ekskursioone geoloog Tõnu Pani, zooloog Mati Martin ning kuraator Inge Kukk. Juttu tuleb nii pärlitest ja sigadest kui ka muuseumiga seotud uskumatutest lugudest. Aastapäeva pidulikul jalutuskäigul, mis algab 6. aprilli keskpäeval loodusmuuseumi esimesest asukohast botaanikaaias, möödutakse muuseumi ajaloolistest asukohtadest, muuhulgas ülikooli peahoonest ja von Bocki majast ning tervitatakse linnarahvast. 

„Lugude jutustamine annab väga hea võimaluse rääkida, millega me muuseumis igapäevaselt tegeleme,” selgitab loodusmuuseumi direktor professor Urmas Kõljalg. „Tartu Ülikooli loodusmuuseum on Eesti vanim muuseum, mille fondides hoitakse ligi 1,2 miljonit Eesti rahvuslikesse looduskogudesse kuuluvat objekti ning neil kõigil on oma lugu. Nii nagu ka teadlastel ja muuseumipedagoogidel, kes nende objektide uurimise ja avalikkusele tutvustamisega tegelevad, “ lisab Kõljalg.

Loodusmuuseumi alguseks loetakse 6. aprilli 1802, kui Vene suurvürsti kingitusena saabus esimene kollektsioon. Esimeseks direktoriks sai loodusloo professor Gottfried Albrecht Germann ning muuseumi esimene asukoht oli botaanikaaias professori korteris. Praegusesse asukohta, Vanemuise 46, toodi muuseum 1920. aastate alguses. Maja ise valmis 1915. aastal ning on esimene Eestis spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone. 

2016. aasta jaanuaris avati varem eraldi seisnud geoloogia- ja zooloogiamuuseumi väljapanekute asemel uus ühine püsinäitus „Maa. Elu. Lugu”. 1300 ruutmeetril saab uudistada ligi 8000 loodusteaduslikku eksponaati, mis jutustavad planeedi Maa arenguloo universumi tekkimisest tänapäevani. Uus püsinäitus on aasta jooksul pälvinud nii külastajate heakskiidu kui ka professionaalide tunnustuse. 

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed on hinnatud teadus- ja külastuskeskus. Muuseum on Eesti rahvuslike loodusteaduslike kogude hoidja ning oluline loodus- ja keskkonnahariduse andja. Muuseumis arendatud elurikkuse andmehalduse infosüsteemi PlutoF veebiteenuseid kasutavad rohkem kui 70 riigi teadlased ja harrastusteadlased.

Vaata aastapäeva kava http://www.natmuseum.ut.ee/et/loodusmuuseum-215.

Allikas: TÜ loodusmuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub õpilasi osalema linnuviktoriinil
• TÜ loodusmuuseum esitleb 215. aastapäeva puhul haruldasi loodusteaduslikke museaale 3D mudelina

Info saatis Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

Aprill on idanemise, kasvamise ja nooruse kuu. "Nutitund igasse kooli!" jaoks on see õue minemise kuu ehk siis ootame postitusi, milles toote välja ainealaseid tegevusi ja projekte, kus olete klassiruumist väljas digi ja nutti kasutanud. Naudime kevadet, loodust! Muudame ka koridorid õppimisruumiks!

Annan idee: aitame üheskoos kohalikku kogukonda läbi märkamise. Õpilased ja õpetajad liiguvad  palju ringi ja märkavad kasvõi kooliteel nii mõndagi: vahel on teel liiklusohtlik olukord või ohtlik asfaldiauk, vahel olete märganud omaalgatuslikku prügihunnikut või muud, mida saaks kiiresti korda teha, kui ainult asjaomased teaksid, et see probleem on olemas. Anna probleemist teada siin: http://www.anna-teada.ee/. Võite teha näiteks ka üleskutse tervele koolile, n-ö turvaline koolitee, kus õpilased kaardistavad ära ohtlikud kohad ja pakuvad neile ka lahendusi. 

Oodatud on ikka ka tavalised digikasutust populariseerivad tegevused ja lahendused, mida teistel on huvitav ja põnev lugeda kui ka kasutusse võtta. Märksõna on digi, seega igas postituses peaks olema vastav element ka sellest - mis veebe ja äppe kasutate, mis vahendeid, milliseid metoodikaid jne. 

Nutitunni postitajate vahel loositakse auhinnad. 

Telia Eesti paneb välja DJI Phantom 3 Standard drooni! Droon reageerib täielikult käsklustele õhkutõusust maandumiseni, samal ajal arvestades automaatselt erinevate tegurite ja parameetritega, et tagada võimalikult stabiilne ja turvaline lend. Lendamise ajal kuvatakse nutiseadmesse 720p HD video reaalajas. Kõrge lahutusvõime lihtsustab omakorda kadreerimist ja videosalvestust. Phantom 3 puhul saab kasutaja rakendada võimekat autopilooti, kas eelnevalt paika panna lennutrajektoori või hoopis kasutada automaatset õhkutõusu režiimi.  Vaata siit! 

Loquiz ja Tahvelarvutrient.ee panevad välja viiele koolile aastase Loquiz kasutusvõimaluse ja ühele koolile paketi, milles saate maikuus kaheks nädalaks 30 internetti ühendatud tahvelarvutit + Loquizi kasutamise võimaluse. Teame, et Eestis on täna 120 koolil võimalus kasutada kodukootud Loquiz keskkonda - otsige oma kooli seest esindaja üles, kes teile ligipääsud teeb. 

Õpiveeb annab ühele ägedale õpiveebi kasutavale õpetajale tänuks aastase tasuta premiumi. Auhinnaloosis osalemiseks kasuta tagi #õpiveeb. 

Aprill on ka Tallinna koolide nutikuu. Toetame nende algatust ja ootame neid kõiki oma tegevusi jagama meie kogukonna kaudu. Tallinna koolidele on sellel kuul ka eriauhinnad Tallinna Haridusametilt. 

Õpetajatele toimub aprillis eriline Padleti “Näita oma innovaatilist klassiruumi!” konkurss - tee oma innovaatilisest õpperuumist pilt või video, lae see üles lisaseletusega minu Padleti seinale https://padlet.com/birgy_lorenz/klassiruum ja rebi loosiauhindu (õla on alla pannud Haridus- ja Teadusministeeirum, HITSA Progetiiger, Rekato AS, Eesti Teadusagentuur, Sertifitseerimiskeskus, Tallinna Haridusamet). 

Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/ FB gruppi ülesvõte (video, foto(d), lingid infole) ja kirjeldus tegevuse eesmärgist ning õppetegevuse käigust. Jagage kindlasti “Nutitund igasse kooli!” kohta infot ka koolide ja lasteaedadega, kes veel meie kogukonnaga liitunud ei ole. Ja olgem lahked jagama teistele postitajatele kiitust märkides nende postitused meeldivaks või neid tunnustavalt kommenteerides.

Osalemisjuhendi leiab siit! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Nutitund märtsis - kunstist progemiseni
• Õpiveeb - iga õpetaja abiline!

Info edastas Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz.

Ootasime kõiki asutusi suunama õpilasi tegutsema digiloome valdkonnas - loodi digipilte, uusi maailmu, programme, mänge, katsetati programeerimise õppimise keskkondi. Õpetajatelt tahtsime seekord teada, mis on nende jaoks digiõpetamine ja kuidas kolleegid ära digistada. Saak oli vägev!

Postitusi märtsikuus 229, sh persoonilugusid 22, uusi osalejaid 14. Kokku osales 64 asutust. Projekti algusest teeb see siis kokku 1310 postitust ja osalevaid asutusi on 164. Oleme ületanud pool oma projekti eesmärgist! Suur tänu teile selle panuse eest! 

Edetabeli ülemise otsa jagajad olid: Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (43), Tallinna Kristiine Gümnaasium (19), Tallinna Liikuri lasteaed (24), Põlva Gümnaasium (12), Rapla Vesiroosi Gümnaasium (10) ja Narva Soldino Gümnaasium (9). 

Auhinnad

Telia Eesti pani välja 5 selfistikki, et meie nutiseadmetega tehtavate piltide vaated avarduksid - vaata maailma kui lind või pildista kui konn ja jälle on elu põnevam! Auhinnad saavad: Ly Torn Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist, Ülle Juuse-Tumak Kunda Ühisgümnaasiumist, Margit Ojaots Koonga Koolist, Ene Kärg Parksepa Keskkoolist ja Riina Paat Orissaare lasteaiast "Päikesekiir".

Haridus- ja Teadusministeerium pani loosi auhinna (3 akupanka) õpetajate mõtisklustele teemal: digiõpetamine. Loosi võitsid: Tuuli Hiiesalu (Tartu Luterliku Peetri Kool), Agnes Kaio (Järva-Jaani Gümnaasium), Tiim Salumets (Vastseliina Gümnaasium).

Eriauhind tuli seekord firmalt Eesti 2.0. Loosis oli Cody innovaatikakoolitus #Cody.ee. Oma koolile tõi auhinna Elle Hein Kadrioru Saksa Gümnaasiumist. Õpiveebi loosi võitis Olga Pilate Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist. 

Projekti statistikat

2017

• Jaanuaris: 189 postitust, 63 asutust, 21 uut. Postitustest 13 oli Õpiveebi kasutusest ja 27 vanematega tehtud ürituste kohta.
• Veebruaris: 234 postitust, 19 uut asutust. Postitustest oli 7 Õpiveebi kasutusest, digitaalse ohutuse kohta 68.
• Postitusi märtsikuus 229, shPersoonilugusid 22, uusi osalejaid 14. Kokku osales 64 asutust. 
• Projekti algusest teeb see siis kokku 1310 postitust ja osalevaid asutusi on 164. 

2016

Kokku osales projektis 1. septembrist 23. detsembrini 110 asutust ja tehti 658 postitust, millest on mõista, et digipööre on igas asutuses veidi erinev, kuid tase on üle Eesti väga ühtlane. Sellest võime järeldada, et nutitund sobib igasse kooliastmesse kui ka edumeelsetesse lasteaedadesse, kutsekoolidesse ning ka õpetajate professionaalset arengut puudutavatesse tegevustesse. 

• Detsembris: postitusi 179 (sh muusika teemal 51), asutusi osales 63 (uusi 8). Kuu teema oli digipillid ja digimuusika.
• Novembris: postitusi 232 (sh gümnaasiumi kohta käivaid postitusi 24), asutusi osales 88 (uusi 31). Kuu teema oli gümnaasiumi nutitunnid.
• Oktoobris: postitusi 175 (sh õpetajate lugusid 45), asutusi osales 59 (uusi 27+1). Kuu teema oli õpetajate lood.
• Septembris: postitusi 72, asutusi osales 43. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Cody.ee õpetab Pythoni programmeerimiskeelt
• Algatuse "Nutitund igasse kooli" märtsikuu teema on nutiloovus
• "Nutitund igasse kooli!" ootab näiteid kooli-kodu koostööst digivaldkonnas

Eesmärgiks on populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. Mida teha, et osaleda multiprojektis? Lugege läbi projektiideed ning võtke ühendust projekti algatajatega, nemad saavad teid lisada projekti. Parim viis õpetajatega ühendust võtta on läbi eTwinningu portaali.

Projekt “Mis mulle koolis meeldib?”
Õpilaste vanus: 7-19
Projektis osalejad selgitavad välja, mis neile koolis meeldib ning loovad sellest lähtuvalt foto, joonistuse, video, kollaaži, plakati, teksti, audiofaili vms.
Projekti algatajad: Meili Läänemets ja Ingrid Maadvere

Projekt “Pilt rühmaaknast välja”
Õpilaste vanus: 4-7
Projektis osalejad jagavad vaadet oma rühma aknast õue, esitades sellest foto ning luues selle juurde lühijutu.
Projekti algatajad: Eve Saare, Leila Lehtmets

Projekt “Suur Munamägi”
Õpilaste vanus: 7-9
Projektis osalejad tunnevad rõõmu munadepühadest ja selleks valmistumisest. Igaüks saab kujundada vabalt valitud tehnikas pühademuna. Valminud munadest laotakse näitus seinale (Suur Munamägi)
Projekti algatajad: Marika Viks ja Ene Kruzman.

Projekt “Rõõm meie ümber”
Õpilaste vanus: 7-19
Projektis osalejad leiavad rõõmsaid hetki, tegevusi või emotsioone enda ümber ning jäädvustavad need fotodena, kujundavad neist omakorda fotokollaažid ja postitavad virtuaalnäitusele (Padleti seinale/
lingid.ee/multiprojekt) ja iga näituse külastaja saab rõõmu nautida ja suurendada omapoolse kommentaariga.
Projekti algatajad: Margit Laidvee ja Aimi Jõesalu

Projekt “Matemaatika meie ümber”
Õpilaste vanus: 5-9
Projektis osalejad märkavad matemaatikat enda ümber, teevad pilti ja koostavad ülesande sellest. Võivad teha video. Klassis/rühmas vormistatakse sein/plakat “Matemaatika meie ümber”.
Projekti algatajad: Ene Kruzman ja Nelli Kuldmaa

Projekt “Loodus ärkab! läbi programmeerimise ja robootika”
Õpilaste vanus: 6-11
Õpilased leiavad erinevaid kevade märke, vaatlevad neid ja kujutavad ise neid läbi robootika ja programmeerimise prisma.
Projekti algatajad: Kristi Rahn ja Kairi Mustjatse

Projekt “Kummituslood” - jutu kirjutamine või koomiksite loomine ning esitamine digitaalselt.
Õpilaste vanus: 7-9
Projekti tegevus: Õpilased kirjutavad üles või mõtlevad ise välja kummituslugusid. Tõestisündinud lugude puhul kindlasti märkida juurde ka, et lugu on päriselt juhtunud. Esitada võib kirjutatud faile või digitaalseid koomikseid. Kui kõik jutud on kokku kogutud, siis vormistatakse need ühiseks veebiraamatuks. Hea materjal, mida hiljem õpilastele ette lugeda või mida lapsed saavad ise lugeda.
Projekti algatajad: Maria Malozjomov ja Petri Asperk

eTwinningu projektides osalemiseks peab õpetaja end eTwinningu kasutajaks registreerima: https://www.etwinning.net/et/pub/preregister.cfm

eTwinning on tasuta ja turvaline platvorm Euroopas, kus õpetajad saavad sidemeid luua, koostööprojekte arendada ja ideid jagada. eTwinningu tegevust Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Koolielu arhiiv. eTwinningu suvekool Pärnus; Flickr

Samal teemal:

• Kaasamise aasta – eTwinningu 2017. aasta teema
• eTwinningu õppimisüritused toovad maailma klassiruumi

„Creative Forum” toimub 7.-8. aprillini Tallinnas ja järjekorralt kolmas sarnane konverents keskendub teemale “Big Data – Targeting Democracy” (“Demokraatia piiramisrõngas”).

Tallinna Tehnikaülikoolis ja Rahvusraamatukogus toimuvatele loengutele ning neile järgnevatele aruteludele ja diskussioonidele on oodatud kõik huvilised, eriti aga  IT ja teatri ning nende alade ühendamise võimalustest huvitatud inimesed ning õpilased ja õpetajad.

TED-kõnede stiilis ettekandeid esitavad nii kohalikud kui rahvusvahelised eksperdid; teatritegijad üle Euroopa arutlevad aga, kuidas kultuur ja teater saavad reageerida üha enam manipuleeritavale sotsiaalmeediale.

Konverentsi kõnelejad:

7. aprillil algusega kl 16.30 / TTÜ auditoorium NRG-226:

• Jørgen Callesen (Taani), WH9 Copenhagen
  Smart Sculpture (http://www.smartsculpture.dk/)
• Marian Ursu (UK), Digital Creativity Lab
  Interaktiivsed narratiivid (Interactive Narratives)
• Loore Martma (Eesti)
  Koostöö anatoomia (The anatomy of collaboration)
• Jürgo Preden (Eesti)
  Arupuru – tulevikunägemused (Smartdust – Future Visions)

8. aprillil algusega 16.00 / Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal

• Vestlusring: “Big data and the digital coup” – „Big Data ja digitaalne riigipööre”
  modereerib Henrik Roonemaa (Eesti)
• Hannes Grassegger (Šveits)
  „Ma vaid näitasin, et pomm on olemas” – Donald Trumpi presidendikampaania Facebookis
• Kalev Pihl (Eesti)
  Big data – so what!
• Dirk Emmerich (Saksamaa)
  Sotsiaalmeedia kasutamine Araabia Kevades ja Islamiriigis

Konverents on inglise keeles ja ilma tõlketa. Kes kohale tulla ei saa, võib sündmust jälgida live-ülekande kaudu internetis: www.platformshift.eu/livestream.

Rahvusvaheline noortekohtumine „A Bit of Me – My digital identity” VAT Teatri juures!
Lisaks paljudele muudele tegevustele korraldab projekt Platform Shift + ka noorsookohtumisi, mis toimuvad eri riikides ja ühendavad eri teatreid ja nendega koostööd tegevaid noortegruppe. Projektis osalevad teatrid peavad kõik oluliseks sihtgrupi kaasamist teatritöö protsessi.

Lisaks Creative Forum sündmusele toimub VAT Teatri juures 1.-8.aprillini ka rahvusvaheline noorte kohtumine “A Bit of Me – My digital identity”, kus osalevad lisaks Eestile ka Suurbritannia, Saksamaa ja Norra noored, kes ühiselt tegelevad nädala jooksul digiuuenduste ja teatri teemadega. Noorsoovahetuse jooksul külastatakse teatreid ja koole, mis on huvitatud digiuuendustest, osaletakse töötubades ning leitakse teatrikeeles väljendusi teemade osas nagu: noorte digitaalne identiteet, netisõltuvus, sotsiaalmeedia kui otsuste tegija, teater ja digivõimalused. Noortekohtumise noored osalevad samuti Creative Forum sündmusel, kus nad esitavad ka etteaste nädala jooksul õpitust ja esindavad noorte arvamust digiteemade osas.

Noorte kohtumisest: http://platformshift.eu/youth-encounters/

Platform Shift+ on Euroopa teatrite võrgustik, mis kutsuti ellu eesmärgiga luua noorele publikule mõeldud uusi teatrilavastusi ja seda just pidevalt muutuva digitaalse ajastu temaatikat silmas pidades. Partnerid üheksa Euroopa riigi teatritest on aastate jooksul põhjalikult uurinud digiteemat nii oma riigis kui teinud koostööd rahvusvahelisel tasandil. Üheskoos on leitud, et digitehnoloogia-alaste teadmiste laiendamise vajadus on väga päevakorral, mõistmaks paremini oma sihtgruppi – noori. Selleks, et toetada nii noori kui noortele suunatud teatrilavastuste tegijate professionaalsust, toimub projekti raames palju erineva suunitlusega sündmusi. Projektis osalevad teatrid peavad kõik oluliseks sihtgrupi kaasamist teatritöö protsessi.

Plaform Shift+ organiseerib igal aastal suuri rahvusvahelisi digiteemalisi kohtumisi, kus toimuvad TED-stiilis kõned, diskussioonid ja töötoad. Eesmärk on käsitleda uusi digitehnoloogia arenguid nii kultuuris kui kaasaja tsivilisatsioonis laiemalt. „Creative Forum” keskendub erinevatele aspektidele, seotuna teatri ja tehnoloogiaga, ning avab teemasid uuenduslike nurkadel alt.

Platform Shift+  info lähemalt:
http://platformshift.eu/ ja http://platformshift.eu/creative-forums/
http://www.vatteater.ee/et/projektid/20/platform-shift.html.
https://www.facebook.com/platformshiftplus/?fref=ts

Allikas: VAT teater

Samal teemal:

• Märts ja aprill Särevi Teatritoas
• Uus võib olla meeldetuletatud vana

„Oskuste päeva eesmärk on anda põhikooliõpilastele võimalus natuke lähemalt ühe ametiga tutvust teha ja panna neid mõtlema selle üle, millist ametit nad õppida tahaksid,“ rääkis päeva projektijuht Anneli Viherpuu-Berens. 

Oskuste päevale eelnes Saaremaa Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistide koostatud ametivaliku testite sooritamine. Testide alusel jagati õpilased töötubadesse: sõiduautotehnik, tarkvaraarendaja, väikelaevade ehitaja, kokk, turismi- ja restoraniteenindaja, ehitaja, juuksur ja kujundaja.

„Töötubasid planeerides oli meie eesmärk, et õpilased saaksid midagi käegakatsutavat teha,“ märkis Viherpuu-Berens.

Töötoas saavad õpilased ametit proovida, samuti peab oskuste päeval miniloengu üks antud sektori tööandja või antud ameti esindaja Saaremaalt.

„Maakonna koolide huvi oskuste päevadel osalemise vastu oli väga suur. Kõik soovijad seekord ei mahtunud, kuid novembris ja järgmise aasta märtsis plaanime korraldada kaks samasugust päeva veel,“ ütles Viherpuu-Berens. 

Oskuste päevad on osa käimasolevast üleriigilisest oskuste aasta programmist. Oskuste aasta eesmärgiks on väärtustada oskusi, meisterlikkust, kutseharidust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. 

Oskuste päevade raames on kavas ka töövarjupäevade korraldamine õpilastele Saaremaa Ettevõtjate Liidu liikmesettevõtetes.

Oskuste päevi toetab Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM)“ kaudu. 

Korraldajad on Kuressaare Ametikool, Saaremaa Rajaleidja keskus ja Saaremaa Ettevõtjate Liit.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Kokakunstivõistlustel osalevad esmakordselt Leedu õpilased
• Ametikoolis algavad uued tasuta täienduskoolitused

Rändelugusid kogutakse õpetajatele mõeldud rändeteemalise plakatikogumiku koostamiseks.

„Me soovime luua Eesti koolidele uut metoodilist vahendit, mis oleks õpetajatele toeks kooliõpilastele rändetemaatika selgitamisel,“ selgitab projektijuht ja Eesti Pagulasabi juhatuse liige Ingi Mihkelsoo. „Valmiv vahend kajastab ühelt poolt põhjuseid, miks inimesed oma kodumaalt välja rändavad, ning teisalt seda, kuidas sisserändajad või nende järeltulijad end uues ühiskonnas tunnevad ja oma identiteeti lahti mõtestavad,“ lisab Mihkelsoo.

Huvitavad ja kaasahaaravad lood rändajate elust võiksid puudutada järgmiseid teemasid:
- olulised sündmused, mis mõjutasid seniselt kodumaalt lahkuma,
- kuidas uus kodumaa välja valiti või kuidas just sinna satuti,
- kuidas tuntakse end sisserändajana uuel kodumaal - mis on seal kummaliselt teistmoodi, millest võõrsil elades puudust tuntakse, 
- mis tunne on elada teises riigis, kus sinu emakeel/kultuuritaust/usk/nahavärv on erinev,
- miks ollakse otsustanud igaveseks uuele kodumaale jääda,
- või hoopis vastupidi - miks kahetsetakse tehtud valikut või vähemalt kaalutakse tulevikus kodumaale naasmist/ mõne uue riigi väljavalimist? Mis otsuse tegemist takistab?

Kuni 20-lauselisi lugusid eesti, inglise või vene keeles oodatakse 17. aprilliks aadressile ingi@pagulasabi.ee.

Laekunud rändelugudest valitakse välja kümme parimat, mida kasutatakse inspiratsiooniks õpetajatele suunatud rändeteemaliste plakatite loomisel. 

Loe lähemalt eetikaveebist.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt
• Noorte ootused, lootused ja hirmud välismaale õppimamineku osas