Salasõnahaldurid - turvaline lahendus?

Kes ei teaks, et internetis tegutsedes on kõige tähtsamal kohal tugev parool? Ikka vähemalt kaheksa tähemärki pikk, suured ja väiksed tähed, numbrid ja mõni muu sümbol veel lisaks. Kuidas aga kõiki unikaalseid paroole meeles pidada? Siinkohal soovitavad paljud paroolihaldureid. Samas on ka parimatesse halduritesse juba mitmel korral sisse murtud ja ühe peaparooliga avanevad kõik teie muud paroolid. Ei kõla just turvaliselt? Seega tuleks kasutada veel midagi – näiteks kaheastmelist autentimist mõne lisaseadmega.

Isikuandmete kaitsmine nutitelefonis, kas vajalik või tüütu tegevus?

Tänapäeval kasutavad pea kõik nutiseadmeid ja neis olevaid võimalusi ning rakendusi. Elu on muutunud mugavaks, aga samas on oht, et kui seade peaks kaotsi minema või ära varastatama, siis on ohus kõik vastavas seadmes olevad andmed ja rakendustes olevad paroolid ja muu info. Olles ise samuti mugav ja kandes pidevalt oma nutitelefoni kaasas, on mul olnud hetki, kus ma olen telefoni ära paigutanud nii, et ma korraga seda ei leia. Väiksed paanikahood on seoses sellega tekkinud küll, aga õnneks ei ole midagi hullu juhtunud. Siit võib järeldada, et aastatetagune ütlus, et kui rahakott ära kaob või varastatakse, on terve elu läinud, käib rohkem nüüdisaja nutiseadmete kohta paremini. Selle lahendamiseks peaks seadmed varustama seadmelukuga ja ka äppidega, mis kaugelt võivad kogu seadme ise muuta n-ö telliskiviks, et keegi peale meie seda kasutada ei saaks.

Mu kontole on sisse häkitud, kuidas see juhtus?

2014. aastal hakkasin kasutama oma ainetundides erinevaid veebiõpikeskkondi. Aga juba ühe aastaga oli õppetöös kasutuses veebikeskkondasid nii palju, et õpilased hakkasid kurtma, et ei suudeta kontode kasutajatunnuseid meeles pidada. Tihti õpilased unustasid oma keerulised paroolid. Osad õpilased küll kirjutasid paroolid päevikusse üles, kuid see ei ole turvaline käitumine/tegevus. Sellest pahest pole priid ka õpetajad, kes peaks olema õpilastele eeskujuks. Varem pidime jälgima, kuidas käitume turvaliselt füüsilises keskkonnas, kuid tänapäeval peame mõtlema, kuidas turvaliselt käituda ja toimetada nii füüsilises kui virtuaalses ühiskonnas. Kui igas keskkonnas pole kasutusel erinev parool või kui neid kasutatavaid keskkondi on rohkem kui suudetakse hallata, siis tuleks läbi mõelda – kas mul on kõike seda vaja, mida internet suudab mulle pakkuda?

Kui sul on rohkem kui 80 asja, siis sa ei ole asjade omanik, vaid asjad omavad sind!

Tänapäeval suureneb kõikide inimeste digitaalne jalajälg iga aastaga. Meie elu on muutunud digivaraga tegelemiseks: digivarade turvamine - turvasõnad, viirustõrje, ohutu käitumine; digivarade  hoiustamine - kõvaketas, pilveteenus, automaatne kopeerimine; digivarade loomine – programmide kasutamine, ideede genereerimine; digivara jagamine- jagamisplatvormid (Youtube, blogi jne); digivara tarbimine – infovoogude lugemine, jälgimine. Oleme ise loonud olukorra, kus digitaalse vara tarbimine, hooldamine ja hoidmine on hakanud võtma rohkem energiat kui materiaalne kola meie eluruumis. Et sellega toime tulla, tuleks hakata rääkima digielustiilist, et infoühiskonna voos ellu jääda, ja selle hulka käib ka näiteks oskus infokaosega hakkama saada.

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Digiturvalisus ja arvutimeedia

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. 

Mille üle digiturvalisuse maailmas tunnevad muret haridustehnoloogia magistriõppe tudengid Tallinna Ülikoolist?

Digiturvalisus on IKT-pädevustes jõudnud üheks viiest oskusest, millele tuleks koolis kindlasti tähelepanu pöörata. Selle alla käivad:  seadmete kaitsmine – õpilane rakendab ohutus- ja turvameetmeid, et vältida füüsilisi ning virtuaalseid riske; isikuandmete kaitsmine – õpilane arvestab digitegevustes teiste inimeste privaatsust ja ühiseid kasutustingimusi ning kaitseb oma isikuandmeid ja ennast veebipettuste, ohtude ning küberkiusamise eest; tervise kaitsmine – õpilane väldib digitehnoloogia ja digitaalse teabe kasutamisest tulenevaid terviseriske; keskkonna kaitsmine – õpilane teadvustab digitehnoloogia mõju keskkonnale (IKT pädevusmudel, 2016).

Toome siin artiklis väikse ülevaate, mida sügissemestril eelmisel aastal üliõpilased privaatsuse ja turvalisuse aines kaardile tõid, mille üle võiks Eestis koolides ja kodudes mõtiskleda. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

I osa. Arvutimeedia

Kelle tagant näpatakse internetis?

Laadides ebaseaduslikult alla filme, muusikat, tarkvara, ei pea Juku raha kulutama kino jaoks, et näha uut Star Warsi filmi või ostma uut Trad.Attacki plaati, et kuulata head muusikat. Kinno minnes on võimalik Maril film enne Jukut ära näha ja saada imeline kinoelamus. Kuid siis jääb Maril üks vegan-burger ostmata. Samas Juku saab vaadata nii filmi kui ka süüa vegan-burgerit, sest ta ei raisanud oma raha kino peale. Mis puutub arvutitarkvarasse, siis seda on ka võimalik ebaseaduslikult alla laadida ja jälle on raha säästetud.

Olen kuulnud jutte, et: “Hei, kas saad täna tulla ühele üritusele esinema, aga no ... mul maksta ei ole sulle võimalik." Siis tekibki küsimus, et kas muusikud peaksid elama õhust ja armastusest? Ja lisada sinna juurde veel ka inimeste piraatmuusika kuulamine. Muusikuks olemine on samamoodi töö nagu seda on nt raamatupidaja või firma ülemus ning kui piraatida muusikat, siis ei saa ka muusikud oma töö eest palka.

Veebikaamera kinnikleepimine - paranoia või põhjendatud tegevus?

Teema koolis-kodus on mõistlik tõstatada aruteluna, miks maailmas kipuvad inimesed oma arvuti veebikaamerat kleepsuga kinni kleepima? Näitena on seda teinud ka meie president Toomas Hendrik Ilves kui ka Facebooki asutaja Mark Zuckenerg kui ka teised. Kas tegemist on moeilminguga või ekspertide soovitustega, millel on põhjendus taga? Kui kleepida kinni arvutikaamera, siis miks me ei näe kinnikleebituna nutiseadme kaameraid – neid on lausa kaks: ees ja taga?

Videopäeviku pidamine ehk vlogimine - normaalne käitumine või edevuse laat?

Kui mujal maailmas on vlogimine(daily vlogging) ehk video blogimine populaarne olnud juba ligi kümme aastat, siis Eestis on hakanud uus trend populaarsust koguma alles viimasel kahel aastal. Iga päev uue video postitamine võimaldab juba lastel teenida - vaatajate arvule vastavalt - raha ning end iseseisvaks kuulutada. Vlogimine loob väljakutsed eraelu puutumatuses, küberkrattide huvis teie isiku vastu, võimalused identiteedi varguseks ja potensiaalse riski, et tulevane tööandja ei soovi oma meeskonda nii avalikku inimest, nagu on vlogger. Samas loob ta võimalused hoiustada mälestusi, on osa noorte tänapäevasest eneseväljendusest ja võibolla sellest kasvab välja ka karjäär, kui videopäviku pidaja on piisavalt tark ja suudab ka trende luua.

Laps, vanem ja sotsiaalmeedia

Viimasel ajal märkan üha tihedamini Facebookis, et lapsevanem on teinud oma beebile või eelkooliealisele lapsele Facebooki konto. Alati mõtlen, et milleks selline asi vajalik on ja kellele see vajalik on? Ilmselt haldab seda kontot selle sama lapse vanem. Ta postitab sinna pilte oma lapsest. Ta täägib last enda fotodele. Kui ta kuskile läheb, siis kindlasti postitab, et ta reisib praegu koos oma lapsega ehk ilmub ajajoonele ka aktiivne lapse nimi, kust saab omakorda lapse Facebooki kontole ligi pääseda. Postitused Facebookis - noortel on oma nägemus, mida nad Facbooki postitavad. Samuti ka vanematel. Me kõik oleme erinevad. Kui laps peaks kunagi endale oma konto tegema, siis ootab teda ees massiivne digijälg. Meil kõikidel peaks jääma vabadus ise oma digijälge tekitada!

Digivahendite ja veebikeskkondade mõjud väikelastele

Tehnoloogia ja meedia kasutamisega kaasnevad ohud nagu näiteks arvutiviirused, digitaalmaailma sõltuvus, tervislikud- ja psühholoogilised probleemid (küberkiusamine). Liigne arvuti ja interneti kasutamine tekitab lastes mängu- ja internetisõltuvusi, kuna nad mängivad palju erinevaid video- ja arvutimänge (sh võib esineda vägivaldsust). Õpetajate töö seisukohalt võib pidada suurimaks ohuks arengu pärssimist – negatiivne mõju keskendumisvõimele ja eneseväljendusoskuse hääbumine. Negatiivne mõju avaldub ka täiskasvanud IKT-vahendite kasutajatel. Lastevanemate/õpetajate või mõne muu täiskasvanu järelvalve või kontroll on oluline just seepärast, et isegi kui lapsed antud keskkondi kasutavad õppimise eesmärgil, siis üksi nad ei pruugi erinevatest asjadest aru saada – õpetaja või mõne muu täiskasvanu juuresolekul järgneb erinevate ülesannete lahendamisel ka arutelu jne, mis on ilmselt kõige tõhusam viis õppimiseks.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• 7. veebruaril tähistatakse üle Eesti turvalise interneti päeva
• Veebiseminar „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades"

Gümnaasiumis oma õpilasfirma loomine on üks väga vahva võimalus õppida, kuidas lihtsal viisil äri ajada. JA Eesti on juba aastaid õpilasfirmade programmi gümnaasiuminoortele pakkunud ja aastast aastasse tõuseb õpilasfirmade tegijate hulk ja sellega ühtlasi ka populaarsus.

EBSi noored õpilasfirmast Jepriis panid oma mõtted kirja ja soovivad neid ka lugejatega jagada. Kui tänapäeva noor kahtleb, kas teha õpilasfirmat või mitte, siis need noormehed julgevad küll öelda, et tuleks kindlalt kohe peale hakata. Olgu siis siinkohal ära toodud viis põhjust:

1. See on parim võimalus noorel saada tunnetus ärimaailmast. Ettevõtlus õpilasfirmas on küll lihtsam ja seda on tublisti kergendatud nagu näiteks toimimine ilma maksudeta, kuid kõva kogemuse saab kindlalt kätte.

2. Õpilasfirma aitab luua palju uusi suhteid. Olles samadel laatadel või tehes koostööd teiste õpilasfirmadega, loob see võimaluse kohata omavanuseid inimesi, kellel on sarnane tulevikusiht - olla edukas. Olles ettevõtja, läheb vaja palju erinevaid kontakte ning õpilasfirma on just see, mis aitab neid tulevikuks luua.

3. Õpilasfirma on hea võimalus õppida tundma ennast paremini. Kui veel pole täiesti kindel, kelleks saada tahta, siis firma tegemine aitab kindlamini lähemale oma plaanidele. Töötades meeskonnas, aitab see kujundada selgema pildi, millised on tegevused, mis sobivad paremini. Näiteks üks hakkab tegelema suhtlemise, teine paberitega. Oma koha leidmine toimub nii loomulikult.

4. Õpilasfirmat tehes on alati võimalik juhendaja või mentor appi kutsuda, kui endal kogemusest ja oskustest puudu jääb. Meil on väga vedanud, sest meid toetavad inimesed, kes alati hea nõuga abiks on.

5. Viimase punktina võib lisada, et loomulikult saab õpilane õpilasfirmat tehes väikese taskuraha, aga sellest just väga rikkaks ei saa. Hulle raha teenimise lootusi ei ole mõtet heietada.

Õpilasfirma Jepriis soovib kõigile gümnaasiuminoortele palju lennukaid ideid ja kutsub kõiki Eesti õpilasfirmade laadale Rocca Al Mare Kaubanduskeskusse 11. veebruaril 2017 kell 12.00-17.00! Õpilasfirma Jepriis on kohal ja tutvustab kõigile oma õpilasfirmade veebipoodi Õpilasfirma24. Kes aga ei jõua laadani oodata, siis saab kohe kõike veebis www.opilasfirma24.ee järele vaadata!

Loo autor on algatuse "Nutitund igasse kooli!" algataja Birgy Lorenz. 

Kindlasti kulub marjaks ära tunnikavade uurimine: http://www.targaltinternetis.ee/opetajatele/tunnikavad/ ja noorematele leiate kindlasti materjale ka siit: http://laps.targaltinternetis.ee/.

Jätkuvalt ootame muidugi ka postitusi muudest põnevatest tegevustest, mis aitavad koolis, lasteaias, kutse- ja huvikoolis digielu edendada. Seega ootame Sind "Nutitund igasse kooli!" Facebooki kanalile ikka ja jälle tagasi!

Auhinnad: Telia Eesti paneb välja viis akupanka. Targalt Internetis programm paneb välja koolitused (lasteaiale, põhikoolile ja gümnaasiumile) #targaltinternetis. Tallinna Ülikooli digiturbe labor kingib ühele koolile 7.-12. klassi tegevuste eest digiohutuse vallas kuus ingliskeelset digitaalse ohutuse kaardimängu. Ning jätkuvalt võib Õpiveebi kasutuse eest võita aastase preemia (too näide kasutusest ja kasuta ka #õpiveeb).

Turvalist digikasutust soovides!

Samal teemal:

• "Nutitund igasse kooli!" ootab näiteid kooli-kodu koostööst digivaldkonnas
• Jõululoosi tulemused "Nutitund igasse kooli!" projektis
• Õpiveeb - iga õpetaja abiline!

7. veebruaril kella 15‒16:30 korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus lapsevanematele ja kõigile teemast huvitatutele veebiseminari „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades”. Seminari viib läbi Henry Jakobson, blogi „A mida Henry teeb?” (http://amidahenryteeb.eu) autor. Henry räägib oma kogemusest blogipidajana, kes avaldab igal nädalal infot ja pilte oma pere tegemiste kohta. Veebiseminaril osalemiseks saab registreerida siin.

Projekti „Targalt internetis” eestvedamisel kutsutakse kõiki koole, lasteaedasid ja noortekeskusi tähistama turvalise interneti päeva ja selle raames läbi viima lastele, noortele ja täiskasvanutele temaatilisi teavitusüritusi. Kõik, kes veebilehel www.targaltinternetis.ee oma üritustest enne 6. veebruari teada annavad, kantakse Eesti kaardile. Kaart koos üle Eesti toimuvate üritustega avaldatakse 7. veebruaril „Targalt internetis” ja Koolielu.ee veebilehel. Tänaseks on infot andnud üle saja asutuse, kes korraldavad õpilastega ja õpilastele temaatilisi kampaaniaid, seminare, arutelusid jpm. Eelmisel aastal viidi sarnase üleskutse raames läbi teavitusüritusi 9600 lapsele ja noorele.

Turvalise interneti päeva nädalal korraldatakse projekti „Targalt internetis” vedamisel meediakampaania „Postita targalt”, mille raames avaldatakse nii noortele kui ka lapsevanematele videod, mis juhivad tähelepanu internetile kui avalikule ruumile ning kutsuvad üles oma postituste sisu ja ulatuse üle mõtlema.

Turvalise interneti päeval ilmub ka lastekaitse liidu ajakiri Märka Last, mille artiklid käsitlevad 0‒3-aastaste laste nutiseadmete kasutamist, privaatsust internetis, nõuandeid blogipidajale, infot, mida teha küberkiusamise puhul, mida silmas pidada meemide postitamisel, kuhu nõu ja abi saamiseks pöörduda jpm.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Veebiseminar „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades"
• November on lapse õiguste kuu

Konkursi eesmärk on täiendada majandusvaldkonna artiklite hulka ja muuta majanduskeele mõistevara kättesaadavaks eestikeelses Vikipeedias. Iga uus artikkel on oluline panus eesti keele tulevikku – Vikipeediasse talletatud oskussõnavara ja üldinfo on hästi leitavad nii tavakasutajate kui ka keeletehnoloogiliste vahendite jaoks. Kvaliteetne eestikeelne Vikipeedia on vajalik meid ümbritsevas e-keskkonnas ja seda kasutatakse üha enam olulise informatsiooniallikana. 

„Eriti oluline on Vikipeedia noorte hinnangute kujundamisel – kui internetiotsingule ei leita eestikeelset vastet, siis võib see mõjutada noorte seisukohti emakeele tähtsuse osas,” põhjendas Vikipeedia arendamise vajadust TÜ õppeprorektor Mart Noorma. 

Digihariduse konkursist saavad osa võtta kõik soovijad. Osalemiseks on vaja registreeruda Vikipeedia kasutajaks, leida sobiv teema või artikkel ning asuda kirjutama. Konkursi lehel on välja toodud soovituslik artikliloend.

Hindamiskomisjoni liikmed on järgmised Tartu ülikooli ja Swedbanki esindajad: Helje Kaldaru, emeriitdotsent (TÜ majandusteaduskond); Riina Reinsalu, keeletoimetamise õppejõud (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut); Ivo Kruusamägi, vikipedist (TÜ); Kaur Orgusaar, karjäärikoordinaator (Swedbank); Tõnu Mertsina, peaökonomist (Swedbank); Art Lestberg, Head of Corporate Sales Business Area (Swedbank).

Hindamiskomisjon selgitab välja parimad artiklikirjutajad, keda premeeritakse auhinnaga. Arvesse võetakse nii artiklite kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust. Rahalised preemiad paneb välja Swedbank.

„Digihariduse konkurss on esimene etapp laiemast kampaaniast katta kõik teemavaldkonnad põhjalike ja kvaliteetsete artiklitega,“ sõnas komisjoni liige Ivo Kruusamägi. „Eriliselt hea meel on tõsta esile Swedbanki tuge eesti keele ja kultuuri väärtustamisel,“ kommenteeris konkursi ideed Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Täpsem info konkursil osalemise kohta on leitav siit .  

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ süvendab koostööd Swedbankiga

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas ja tänas kolmapäeval, 1. veebruaril Balti jaama paviljonis toimunud tseremoonial noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid. „Nad on aidanud väga paljudel noortel inimestel arendada oma teadmisi ja oskusi, suunanud noori vaba aega sisukalt veetma ja olnud toeks tegelemisel erinevate huvialadega,“ ütles minister Reps. „Suur tänu kõigile neile inimestele, kes on pühendunud noortele ja teevad oma tööd südamega.“

Aasta noorsootöötaja Hele Riit on olnud Tartu Lille Maja noortekeskuse direktor juba 12 aastat ning teda iseloomustatakse avatud ja lahendusi otsiva inimesena. Ta on tuntud kui noorsootöötajate toetaja ja juhendaja, uute meetodite rakendaja, innovaatiliste projektide algataja ja hoolivuse etalon.

 Aasta noortevaldkonna sõber Chris Holtby tegutses aastatel 2012-2016 Briti suursaadikuna Eestis. Aastast 2013 on ta Eesti Skautide Ühingu patroon ja mullusest selle auliige. Ta on panustanud mitmete noorteorganisatsioonide tegevusse ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldanud kaks noortevaldkonna ümarlauda. Chris Holtby oli oma ametiaja jooksul Eestis aktiivne noorsootöö propageerija ja teadvustaja.

Aasta noorteühenduseks valiti Karksi-Nuias asuva August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilasesindus, mis on eeskujuks ja mentoriks ka teistele Viljandimaa õpilasesindustele ning esindab aktiivselt õpilasi koolielus ja aitab probleemide korral. Õpilasesinduse aktivistid osalesid möödunud kevadel ka Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Parlamendi noorteüritusel.

 Aasta sündmus noorsootöös üleriigilisel tasandil on Noortepäev 2016. Selle korraldas Järvamaa Noortekogu Arvamusfestivali noortealal koostöös Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Paide Avatud Noortekeskuse, Järva maavalitsuse, Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Noorsootöö Keskuse jt partneritega. Noortepäeva suurim panus noortevaldkonna arengusse oli noorte tõhus kaasamine kõigisse tegevustesse.

Kohalikul tasandil on aasta sündmus rahvusvaheline noorte ettevõtlus- ja meediaprojekt RIBS ehk Rolling Images in Business Startups. MTÜ Kinobussi, Saaremaa arenduskeskuse ning Kuressaare linnavalitsuse eestvedamisel toimuva rahvusvahelise projekti abil saavad gümnaasiuminoored teadmisi nii meediast kui ettevõtlusest ja osaleda väliskoolitustel.

 Aasta huvikooliks võib end edaspidi tituleerida Põlva muusikakool, mis möödunud aasta jooksul panustas märkimisväärselt muusikahariduse arendamisse, tuues koolimajja arvukalt kontserte. Koolis tegutseb hinnatud keelpilliorkester ja selle õpilased esinevad edukalt nii kohalikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.

Aasta kohalikuks omavalitsuseks valiti Saue linn, mis on noortevaldkonda pidanud oma prioriteediks juba aastaid. Saue linnas tegutseb Eesti üks vanemaid noortekeskusi ja seal on korraldatud 19 aastat töömalevat. Saue linn tunnustab oma noorsootöö tegijaid iga-aastaselt rahalise preemiaga ja on toetanud noortevaldkonda kaks aastakümmet.

Aasta noortelaagriks valitud Remniku lastelaager tegutseb Lastekaitse Liidu osakonnana ning asub Ida-Virumaal. Remniku laager on sihikindlalt ja pikaajaliselt toetanud Tallinna ning teiste omavalitsuste riskikäitumisega noorte arengut ja korraldanud edukalt laagriprogramme. Laagril on pikaajaline kogemus erivajadustega noortega töötamise alal ning palju on kaasatud ka vähemate võimalustega noori.

Aasta noortemaleva tiitli pälvinud Rae õpilasmalev tegutseb juba aastast 2001. Mullu andis malev töökogemuse 140 noorele. Maleva oluliseks väärtuseks on noortele suunatud tasuta koolitused ja hea koostöö kohalike ettevõtetega.

 Aasta noortekeskuseks valitud Paide avatud noortekeskuselt on mõndagi õppida. Näiteks võtavad nad vastu Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu välisvabatahtlikke, et noortel oleks keskuses põnevam. Nad aitasid korraldada 2016. aastal rahvusvahelist noortepäeva, viivad läbi rahvusvahelisi noortevahetusi, kirjutavad projekte koostöös linna koolidega, algatavad koos noortega erinevaid projekte, osalevad üle-eestilistes tegevustes nagu Noorte Tugila ja fond Nopi Üles.

Aasta osaluskogul – Lääne-Virumaa noortekogul on kümne aasta jagu kogemust. Noortekogu korraldab maakonnas mitmeid suuri noortesündmusi ja lööb kaasa kogukonnatöös, millega on pälvinud nii noorte kui täiskasvanute poolehoiu.

Pikaajalise panuse eest noortevaldkonda pälvisid tunnustuse kolm noortevaldkonna tegijat. Ülly Enn on Eesti Euroopa Liidu eesistumise eel ja ajal noorteküsimuste nõunik Eesti Vabariigi Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures. Ta on tegutsenud noortevaldkonnas juba ligi 20 aastat, fookuseks on läbi aastate olnud noorsootöö hariduslike väärtuste laiem teadvustamine Eestis. Kadi Bruus on Viimsi vallavalitsuse noorsootöö koordinaator ning MTÜ Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige. Tema töö on pannud aluse rahvusvahelisele noorsootööle Eestis ja kvaliteetsele ning jätkusuutlikule noorsootööle Viimsi vallas. Haabersti noortekeskuse juhataja Kaidi Liive on suunanud noorsootööd atraktiivsele ja noori köitvale arenguteele. Ta on algatanud, ellu viinud või koordineerinud mitmeid projekte ja mitmest on saanud iga-aastane traditsioon.

Taust

Noortevaldkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest. 
Tunnustamist väärivaid kandidaate oli võimalik esitada 11 kategoorias. 
Kokku esitati 183 kandidaati, keda hindas valdkonna esindajatest ja noortest koosnev komisjon. 
Noorsootöötajate riiklik tunnustamine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on kujunenud traditsiooniks, tänavune tunnustussündmus oli juba üheteistkümnes. 

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade, Silver Gutmann.

Samal teemal:

• Mõttetalgutel "Noorsootöö kvaliteet 2,0" jõuti mitme olulise seisukohani
• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati rekordarv kandidaate

See analüüsib ja mõtestab Eesti iseseisvumisprotsessi olulisi murrangusündmusi, meie omariikluse alusdokumente ning sel ajal ajalooareenil juures tegutsenud isikute valikuid tollaste poliitiliste olude keerdkäikudes. 

„Loengusari on mõeldud kõige laiemale huviliste ringile, et ajalooteaduse värskemate teadmiste pinnalt seda perioodi tutvustada,“ rääkis TÜ Eesti lähiajaloo professor Tõnu Tannberg. 

Sarja avaloengu Tartu rahust peab ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo dotsent Ago Pajur 2. veebruaril 2017. aastal kell 17 Rahvusarhiivi loengusaalis Nooruse tn. 3. Ühtlasi on ainulaade võimalus tutvuda ka Tartu rahulepingu originaaliga, mida eksponeeritakse Rahvusarhiivi peahoone avamisürituste raames 2.–4. veebruarini.

Loengusari lõimub Rahvusarhiivi püsiekspositsiooniga „Keerdkäigud“, mis heidab pilgu Eesti murrangulistesse aastatesse 1917–1920. Labürindikujuline teekond kulgeb läbi aegruumi, milles põimuvad otsustaja rollis olnud ja sündmustest mõjutatud inimeste elukäigud, Eesti riigi sünnilugu ning maailmas paralleelselt toimunu. Sündmusi vaatleb kõrvalt teravapilguline Amalie Planken.

Loengusari kestab kuni 2020. aastani ja on suunatud kõigile ajaloohuvilistele, keda kõnetab Eesti Vabariigi keerukas sünnilugu ja laiemalt 20. sajandi ajalugu. Loengutes, kus astuvad üles omariikluse ajaloo parimad asjatundjad, käsitletakse sajanditaguseid murrangusündmusi erinevatest vaatenurkadest, arutletakse ajaloo alternatiivsete arenguvõimaluste üle ja võimalusel avatakse senituntud faktide varjujäänud tahke.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Kodanikupäeva esseekonkurss „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev – kas olen külaline või sünnipäevalaps?“
• Rahvusvahelisel konverentsil vaadeldakse Baltimaade haridus- ja arenemisloo eri tahke

OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul kasvab tulevikus tööjõuvajadus sotsiaaltöö valdkonnas tervikuna eelkõige tänu eakate arvu suurenemisele. „Kui kutseharidusega hooldustöötajaid oleks tööturu vajadustele vastamiseks vaja koolitada kaks korda enam, siis kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste lõpetab rohkem kui tööturul vaja,“ ütles Randma.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Indrek Rohtla tõi välja, et sotsiaaltöö lõpetanutest pea pooled ei  jõua kahjuks erialasele tööle. “See on selge sõnum tööandjatele, et sotsiaaltöötajate palga- ja töötingimused peavad vastama nende kvalifikatsioonile ja töökoormusele,“ rõhutas Rohtla.

Sotsiaalteenuste tarbimisele prognoosib uuring suurenemist. Põlvkondade üksteisest kaugel elamise, välismaal töötamise ning muutunud pere- ja kooseluvormide tõttu on lähedase hooldus vaja korraldada teenuste abil.

Uuringu koostamisse kaasatud sotsiaaltöö valdkonna eksperdid teevad ettepaneku suurendada kutsehariduses hooldustöötajate õppekohti ning pakkuda enam paindlikke õppe- ja töövõimalusi juba valdkonnas töötajatele. Kõrghariduses tuleks aga sotsiaaltöö õppekohti vähendada ning tudengite vastuvõtul senisest enam arvestada kandidaadi motivatsiooni ja sobivust ka valdkonnas tööle asuda. Selleks, et lõpetajate oskused vastaksid parimal moel tööturu vajadustele, tuleks kõrgkoolidel koostöös tööandjatega üle vaadata sotsiaaltöö praktika sisu, korraldus ning rahastamine.

Uuringu kokkuvõte

Uuringu terviktekst

OSKA sotsiaaltöö uuring keskendus tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimisele hooldustöö ja tegevusjuhendamise, sotsiaaltöö ja nõustamise ning lapsehoiu ja asenduskoduteenuse valdkondades.

Uuringuga otsiti vastust küsimusele, kuidas muuta koolituspakkumist, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust lähema viie aasta vaates.

Uuringu koostamises osalesid eksperdid Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonist, tööandjate seast ning õppeasutustest ja avalikust sektorist. Eksperdid tegid valdkonna tööjõuvajadusest tulenevaid ettepanekuid koolituspakkumise muutmiseks kutse- ja kõrghariduses.

Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab sihtasutus Kutsekoda.

Allikas: Kutsekoja pressiteade. 

Samal teemal:

• Kutsekoolid digipöörlemises - kolme kooli kogemus
• Hinnas on valdkondlikud IT-oskused
• Kuidas viia töötajate oskused ja tööturu ootused kooskõlla?

"Miks on vaja noorsootöö kvaliteeti arendada?" küsis Eesti Noorsootöö Keskuse suurandmete projektijuht Anne Kivimäe oma ettekandes ning tõi välja trendid, mis mõjutavad noorsootöö korraldamist erinevatel tasanditel ja vajaduse mõtestada tehtavat tööd ja selle olulisust. Oma ettekande teises pooles tõi ta välja võimalikud arengusuunad noorsootöö kvaliteedi arenguteks alates suurandmete ja tehnoloogiate kasutamisest noorsootöö parendamiseks kuni jagamisnoorsootöö võimalusteni välja.

Mõttetalgute paneeldiskussioonis osalejad jagasid mõtteid noorsootöö kvaliteedi teemadel, toetudes kogetule kvaliteedi hindamisel möödunud sügisel toimunud kohalike omavalitsuste koostöögruppide tegevussuunas. Vara abivallavanem Tarmo Kivi tõi välja kvaliteedihindamise käigus saadud kogemuse, et hindamismudel toob esile detailid, mida kohaliku tasandi noorsootöö korraldajad ja elluviijad arvavad, et nad teavad, aga tegelikult ei tea. Kivi sõnul näitab hindamine, kui suur potentsiaal on tegelikult kohalikul võrgustikul ja kui palju tegijaid noorsootöö valdkonnas kohalikul tasandil tegelikult on. Tema hinnangul võiks KOV kvaliteeti hinnata nelja-viie aasta tagant, aga ka olukorras, kus on inimesed vahetunud või on KOVi ees ootamas muudatused.

Loe artiklit täismahus Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: noorsootöö vajab rohkem digilahendusi
• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus