Loo autor on "Nutitund igasse kooli!" algataja Birgy Lorenz. 

Enam tegevusi toimus I ja II kooliastmes. Tubli töö! Oleme teie üle uhked!

Mõtteid läbiviidud nutitundidest:

   *   Iga väike samm võib osutuda suureks hüppeks.

   *   Nutikad tegevused sobivad igasse õppeainesse.

   *   Kahhoot, Padlet, Quizziz, Quizlet, Plickers, QR-koodide kasutamine on nagu õpetajale loodud abivahendid, mida peaks igaüks oskama!

   *   Nutitunnis tegutsevad õpilased rõõmu ja õhinaga, korrarikkumisi on vähem.

   *   Nutitunnis on õpilased õppimises aktiivsemad kui tavalises tunnis.

   *   Nutitegevused aitavad õpilastel korrata ning paremini õpitut mõista ja ka rakendada päriselus.

   *   Nutitegevust saab kombineerida tradistioonilise õppimisega, eesmärk ei ole “peast ainult nutt” olla:)

   *   Algajatele sobivad kenasti Beebot ja Ozobot, kes on võitnud nii õpilaste kui õpetajate südamed.

   *   Nutitunnis omandatakse nii aine kui digipädevused.

   *   Hästi läinud nutitund paneb ka õpetajal silmad särama:)

   *   Jaga tehtut ka oma kooliveebi, FB k-gukonda või miks mitte oma maakonna ajalehte või kasvõi üle ukse naaberklassis oleva kolleegiga!

   *   Edasijõudnudtele: kui võimalik, siis külasta ka naaberkoole ja tehke midagi ühiselt.

Posititused ja info leiate: https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Auhinnad

Avita kirjastuse e-tunni ühele klassiastmele loosimise võitis Haapsalu Põhikool.

Telia Eesti poolt saavad kõik osalenud asutused Linda Liukase programmeerimisõpiku "Tere, Ruby!". Kõige enam postitusi tegid Haanja Kool, Tallinna Lauliku Lasteaed, Tallinna Liikuri Lasteaed, kes saavad endale õppetöös kasutamiseks mitu raamatut.

Meie õnnitlused kõikidele osalejatele!

Samal teemal:

• Ruby igasse kooli!
• Algatus "Nutitund igasse kooli!" toob ühele koolile auhinnana Avita e-tunni kasutusvõimaluse

Töid võivad esitada 1.-12. klasside õpilased ja kutsekoolis õppivad õpilased. Õpilaste töö võib konkursile esitada ka juhendaja. Võistlustöid võib esitada nii individuaalseelt kui grupina (kuni 3 liiget). Iga õpilane või meeskond võib esitada ühe töö.

Konkursi juhend: https://goo.gl/lZhKIE

Ettevõtmist toetavad Eesti 2.0, HITSA ProgeTiigri programm, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, 3D Creationist, Tallinna Õpetajate Maja, Tartu Kunstikool, Pelgulinna Gümnaasium, Ristiku Põhikool ja Tallinna Haridusamet.

25. oktoobril toimus Ristiku Põhikoolis Tallinna/Harjumaa Progetiigri õppepäev 3D-jõuluehte valmistamisest. Üritust toetas HITSA. Teemad: Autodesk 123 design, CNC freespink, tikkimismasin. 

Info leiad: 
Eesti Tööõpetajate Seltsi veebis 
Eesti Informaatikaõpetajate FB kanalis
3D printerid Eesti koolides FB kanalis 
Nutitund igasse kooli FB kanalis 

Allikas: Eesti Tööõpetajate Seltsi info. 

Loo autor on "Nutitund igasse kooli!" algataja, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz.
 
Raamat on sobilik nii klassiõpetajale kui ka arvutiõpetajale laste loovuse ja loogika arendamiseks. 

„Tere, Ruby!“ müügiletulekut on toetanud Telia Eesti. “Linda Liukase loodud väikese Ruby seiklused toovad läbi nutikate avastuste rõõmu nii tüdrukutele kui ka poistele, kes soovivad esimesi samme astuda tutvumaks programmeerimise algtõdedega,” sõnas Telia Eesti toetustegevuste juht Heddy Ring.  

Birgy Lorenz tegi intervjuu raamatu autoriga. Kokkuvõttes: jutuajamisest saame teada, et raamat on kirjutatud inspireerituna põhjamaistest tegelastest nagu Pipi Pikksukk ja Muumid. Tegemist on kihilise raamatuga nagu sibul; raamat sobib nii õpikuks kui juturaamatuks. Raamatus on olulisel kohal ka väärtuste selgitamine, et tüdrukud on samamoodi oodatud tegelema tehnikaga kui poisid, et oluline on koostöö ja looming. 
Raamatu praktilised ülesanded sisaldavad nii joonistamist kui meisterdamist kui suunavad omavahel suhtlema ja probleeme lahendama. 

„Tere, Ruby!“ võiks olla igas kooliraamatukogus. Meie projektis loositakse septembrikuus Telia Eesti toel välja 50 raamatut koolide vahel, seega tasub oma nutitegevustest teada anda FB vahendustel ja võibolla naeratab teile ka loosiõnn. Info leiad https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Birgy Lorenzi intervjuu Linda Liukasega

Tere, Linda! Räägime veidi! Lõpuks on meil "Tere, Ruby!" eesti keeles, aitäh! Kas teil on mõni nõuanne Põhja- ja Skandinaaviamaade, sh Eesti õpetajatele ning lastevanematele, kuidas selles raamatus peituvat lugu käsitleda, kui raamat räägib väga iseseisvast väikesest tüdrukust, kellega on noortel (just tüdrukutel) kerge suhestuda?

Hea meelega! Ma kasvasin üles koos Tove Janssoni Muumi-seeria Väikese My ja Astrid Lindgreni Pipi Pikksukaga – Skandinaavia autorite lood meeldisid mulle väga.  Enne kui rääkisin kirjastajatega USAst, Jaapanist ja Koreast ma isegi ei teadnud, et sõltumatu, iseseisev noor tüdruk kui kirjanduslik karakter võib mõnes kohas siiani mõjuda revolutsiooniliselt. 

Palju kordi on vanemad küsinud, kas see on raamat tüdrukutele või poistele. „Ruby“ on kindlasti raamat, mida kirjutades ma olin ise nagu väike tüdruk, nii et seal on loodetavasti mõned elemendid, mis on tüdrukute jaoks põnevad. Aga samal ajal mu süda hüppab rõõmust, kui väikesed Jaapani poisid ütlesid mulle, et Ruby on nende lemmiktegelane. Ma arvan, et maailm on imeline, kui poisid ei pelga öelda, et programmeeriv ja probleeme lahendav tüdruk on nende suur lemmik. 

Põhja-Euroopa on mind kindlasti mõjutanud mitmel viisil. Ma arvan, et meie tehnoloogiakultuur on pisut rohkem avatud ja kaastundlikum.  See ei ole juhus, et nii palju avatud lähtekoodiga töid (Linux, Git, SSH, IRC, MySQL, PHP, Rails) on maailm saanud just Põhjamaadest.

Raamatus otsib Ruby otsib teemante kui kui auhinda, aga leiab hoopis olulisema asja – sõpruse. See on tõesti inspireeriv, et raamat ei õpeta mitte üksnes programmeerima, vaid rõhutab ka väärtuseid ja moraali. 

Ma arvan, et kõikidel headel lasteraamatutel on mitu kihti. Selles on loo võim, ja seetõttu mäletame neid ka täiskasvanuna. Sõprus ja loovus on ühed paljudest asjadest, mida Ruby oma seiklusrikkal teekonnal õpib. Sama on programmeerimisega  - vaid väike osa on seotud konkreetse koodi loomise ja tundmaõppimisega. Programmeerimine tähendab ka koostööd, püsivust. Nii et jah - kõik raamatud sisaldavad rohkem väärtusi kui loost esialgu paistab.  (Programmeerijate emade ja isade jaoks on raamatus peaaegu igale leheküljele omamoodi lihavõttemuna peidetud – sisenali programmeerimise maailmast.)

Kuulsime, et teie raamat on tõlgitud 19 keelde. Mis on olnud kõige huvitavam riik, kus teie raamat on ilmunud?

Tõenäoliselt Jaapanis. See oli eelmisel kevadel ühel nädalal enimmüüdud lasteraamat Jaapanis, jaapanlased võtsid Ruby tõesti omaks. Tõlkimine osutus ka väga lõbusaks ja meil tuli kohandada mõningaid ülesandeid, et need jaapani kultuuri paremini sobituksid.  Ma olen Jaapanist vägagi inspireeriud, sest kasvasin üles Tamagotchi, Nintendo ja Pokemoniga – kõik need on tooted, kus on kombineeritud loovus ja tehnoloogia.  Ma arvan, et jaapanlaste ja soomlaste vahel on vaikne üksteisemõistmine ja vastastikune väärtustamine. 

Mis on see üks asi, mida tahaksite endast rääkida, mida teilt keegi veel küsinud ei ole? 

Ma olen väga tugev Mario Kart videomängudes; unistan, et mul oleks oma aed ja ühel päeval tahan õppida joonistama akrüülvärvidega ning õppida rohkem matemaatikat lihtsalt oma lõbuks. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilased on loovad ka digimaailmas
• New Education Expo 2016 Jaapanis
• Muljetavaldavate võimalustega Soome koolid
• Nutitund igasse kooli - projekt algab!

Artikli ja fotod saatis Koolielule Irene Tooma. 

Harku vallavalitsuse IT-juhi Alar Lahe ja Tabasalu Ühisgümnaasiumi poolt idanema pandud idee Decto mõõdistusseadmete kaasamisest õppetöösse sai alguse mullu sügisel. Arutelu käigus Tabasalu Ühisgümnaasiumi esindajatega selgus, et enamikel Eesti koolidel on elukeskkonna kvaliteedi hindamiseks praktilisi vahendeid õppetöös minimaalselt, kuna varasemalt polnud soodsa hinnaga mõõdistusseadmeid saada ning et õpilased tundidest rohkem huvituksid, oleks tarvis elukeskkonda puudutavatele küsimustele innovaatiliselt lähenda. Õpilastele meeldib kõik, mis on seotud nutitelefonide ja tahvelarvutitega, miks mitte siis neid kasutada teadmiste omandamiseks õppevahendina.

Seda seisukohta jagas ka Pelgulinna Gümnsaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz, kes leidis palju praktilisi õppeülesandeid, mida erinevates tundides rakendada. Decto nutikate mõõdistuseadmetega lahendatakse ülesandeid erinevates õppeainetes: matemaatikas, füüsikas, bioloogias, keemias, terviseõpetuses, keskkonnaõpetuses jne. Idee on panna noored mõtlema keskkonda puudutavatele teguritele, millele igapäevaselt pööratakse keskmisest vähem tähelepanu. 

Decto tooted on ideaalne sild, mille kaudu viia argised elukeskkonda puudutavad küsimused kaasaegsemasse vormi. Näiteks valgustustugevuse hindamine ruumides konkreetsete tegevuste teostamiseks ja õhuniiskuse taseme määramine ruumides, et hoida oma tervist ning vara. Nii sündiski haridusasutustele suunatud pakett “Decto Education”: https://www.decto.eu/Products/Software

Tabasalu Ühisgümnaasiumi looduspargis õuesõppe tunnis DECTO mõõdikuid kasutamas ning kooli kuuendikud Andreas ja Tom Dectoga tööd tegemas

Mida Decto mõõdistusvahendid endast täpsemalt kujutavad? Decto riistavara on väike ja kerge ning varustatud 32-bitilise mikroprotsessoriga, mis tagab kiire andmevoo ja kohesed mõõdistustulemused. Sensori otse nutiseadmega ühildamiseks on vajalik OTG toe olemasolu ja MikroUSB sisend. Muude seadmete puhul aitab mõõdistamisi läbi viia Decto lisatarvik BT Mate sinihamba (Bluetooth) liides. Sensorid on ka keskkonnasõbralikud, kuna puuduvad üleiigsed ekraanid, kõlarid, nupud, akud - need on kõik nutiseadmetel juba olemas.

Decto tooted Air, Lumen ja BT Mate

Mõõdistusvahendite kõrval on oluline osa ka Decto tarkvaral. Rakenduse hariv ja informatiivne funktsioon seisneb eelkõige selles, et mõõdistustulemused on tasemena määratletud. Näiteks, milline valgustustugevus on sobilik täpistöödeks või igapäevasteks tegevusteks. Lisaks on võimalik mõõdistustulemusi kaardistada kaardivaates (Google Maps), salvestada ja edastada. Olulisel kohal on ka pidevalt arenev Decto Cloud pilvekeskkond, kus on võimalik jälgida erinevate sensorite mõõdistustulemusi, analüüsida andmeid statistiliselt (sisalduvad graafikud) jm.

Et mõõdistamine ja õppetöö oleks lõbusam siis on tarkvara täiustatud ka mänguliste ülesannetega. Näiteks valgustustugevuse vahemike tabamine, keeleväänamise sõnamängud (inglise ja vene keeles), elukeskkonda puudutavatele küsimustele vastamine jms. Tarkvara on pidevas arengus ja meeskond on avatud uutele ideedele, kuidas kodumaist toodet veelgi täiustada.

Osaline näide Decto Air sensori tarkvarast

Näidisülesanne
1. Klassiruumis mõõdistatakse valgustustugevust süüdatud tuledega ja seejärel kustutatud tuledega. Tulemused salvestatakse. Milline on valgustatuse tase mõlemal juhul? Kas see on piisav klassiruumis töötamiseks? Vasta arutelu käigus õpetajaga küsimustele, miks on liiga ere valgus silmadele kahjulik, miks on hämaras töötamine silmadele kahjulik?

Rohkem näidisülesandeid Decto kodulehel: https://www.decto.eu/Products/Software

Ülesannete loomisel saavad oma loomingulist poolt näidata ka õpetajad, võimalusi sensorite
kasutamiseks õppetöös on palju.

Samal teemal:

• HITSA nutiklassis saab katsetada uusi andmekogujaid
• InGenious programmi praktikad teevad teadusained huvitavaks
• Nädala äpp: Instant Heart Rate

Nutitunni projekti eestvedaja Birgy Lorenz intervjueeris Avita kirjastuse turundusjuhti Anneli Veskimäed.

AVITA kirjastus pakub koolidele nii õpikuid kui koolidele muud vajalikku juba 1988. aastast. Täna olete suundunud ka e-õpikute turule. Mille poolest on teie pakutav e-tunni lahendus eriline?

E-tundi ei saa otseselt õpikulahenduseks nimetada, sest on ennekõike mõeldud õpetajale tunni läbiviimiseks. Õpik peab sobima õpilasele. E-tund aga nii õpetajale kui ka õpilasele, sisaldades palju enamat kui õpikusse mahub, tehes õpetajatööd tunni ettevalmistamise ja läbiviimise palju lihtsamaks, pakkudes nii filme, animatsioone, mänguideid kui ka ülesannete lahenduskäike ja taustateadmisi. Hindame õpetaja aega tunni ettevalmistusel, mis tihti võib venida öötundidesse, ja pakume selleks omalt poolt leevendust.

Mis on e-tund?

E-tund sisaldab õpetaja jaoks paberõpiku PDF-lehekülgi, mis avanevad õiges kohas vajalikus mahus; muudetavat töökava, põhjalikku õpetajakonspekti illustratiivse materjali ja integratsiooniviidetega, metoodilisi juhendeid, töölehti, hindelisi töid ja vastuseid, multimeedialinke. Õpetajale on abiks tunni ülesehitus ja ajanäitajaid (kell, taimer, stopper). Tunnis kasutamiseks sobib hästi e-tunni esitlusvaade, kuhu õpetaja saab ise lisada nii teksti- ja pildifaile kui ka oma märkuseid ja tähelepanekuid. Eritüübiline illustratiivne materjal on pärit arhiividest (muu hulgas ka ERR või BBC), võõrkeelsed videod ja animatsioonid on tõlgitud ja peale loetud ilusas eesti keeles või varustatud eestikeelsete subtiitritega. Palju selgitavaid animatsioone on tehtud Avita kirjastuses.

Õpikud on asjad, mis peavad vastu pidama aastaid. Kuidas on aga lood e-tunniga? Kui kiiresti üks õpik tänapäeval valmib ja kes selles protsessis osalevad?

Õpik valmib keskmiselt kaks aastat ja selles osaleb väga palju inimesi eri valdkondadest. Kirjastuse töö ongi seda tööd juhtida ja õiged inimesed kokku tuua. Sellest võiks kirjutada raamatuid, kuid ennekõike on õpiku loomine ühest küljest spetsialistide töö ja teisest küljest kollektiivne protsess. Ka need õpilased, kes osalevad koolikatsetustes, on tegelikult õpiku autorid. Õpik on nagu Tallinna linn, ta ei saa kunagi valmis, vaid areneb koos meiega.

Rääkisite, et on olemas ka e-õpik, milles on erinevaid õpianalüütika võimalusi. Mis see on ja millised on edasised plaanid sellise lahenduse arendamisel?

Avita elektroonilised õpikud leiab Astra keskkonnast, mis pakub lisaks õppematerjalile rohkelt võimalusi õppetöö läbiviimiseks ja mitmekesistamiseks. Põhimõtteliselt võimaldab Astra koolikotid ära unustada. Kui klassitunnis võiks paberõpikud veel toeks olla, siis koju seda kandamit enam viima ei peaks. Nii õppeteksti kui ka kodused ülesanded leiab arvutist. Lisaks saab Astras õpikutega teha asju, millest paberkujul ainult unistada võiks. Uus platvorm ühendab nii õppesisu kui ka õpitulemused üheks tervikuks. Astra on veebipõhine ja töötab igas operatsioonisüsteemis nutitelefonist lauaarvutini. Astra võimalustega saavad kõik tutvuda www.opik.ee lehel.

Kindlasti õpikute tegemine raske ning tõsine töö, aga mis on olnud seniste aastate jooksul kõige toredam koostöös koolidega, äkki mõni vahva-lahe kogemus?

Ükski õpik ei sünni õpetajata. Millegipärast arvatakse, et tarkusega peab kaasas käima ka tõsidus. Tahame kummutada selle müüdi, et õpetajad on ranged ja tõsised. Meie majas on nad alati väga oodatud, sest nende üle korruse kostev naer on nii nakkav, eriti „hullud“ on matemaatikaõpetajad. Avitas levivad kuuldused, et ka nemad teevad krutskeid.

Kõik koolikatsetused on vahvad, kuid algklassilaste kirjalikud kommentaarid on kullahinnaga. Kui vahel meel läheb mõruks, siis tuleb välja otsida laste vastused küsimusele, mida sa ütleksid autorile, ja jõud tuleb jälle tagasi.

Mida peaks aga kõik koolid ja inimesed Avita meeskonnast teadma?

Ka õpikukirjastajad on inimesed. Ka meie lapsed (lapselapsed, väikesed sugulased ja tuttavad) käivad koolis. Kõik mis teeme, teeme ju mõeldes neile ja nende tulevikule. Seega PEAB see olema üks hea asi!

Tänan! Ka meil on hea meel teada saada natuke kirjastamise telgitagustest, kuidas luuakse meile, õpetajatele, nii vajalikud abivahendid ja kes on selle taga.

Ja ootame ikka kõiki koole postitama oma vahvaid pilte ja lugusid, kuidas digi teie kooli on jõudnud! Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/  FB-gruppi järgmine info: kooli nimi, õpetaja nimi ja kontakt e-mail; klassi, tegevuse eesmärgi ja sisu lühikirjeldus (miks, millal, mida, kuidas, mis edasi?) ning 5-10 pilti või video. Samuti võib postitusse lisada hoopis lingi blogisse vms, kus soovitud info on esitatud.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Nutitund igasse kooli - projekt algab!
• Nutitund igasse kooli!

Loo autor on nutitunni projekti eestvedaja Birgy Lorenz. 

"Nutitund igasse kooli!" on rahvaspordi-laadne projekt, milles iga kool, iga klass, iga õpetaja võtab ette mõne nutika ülesande või tegevuse, lahendab need digivahendeid kasutades ning annab sellest teada ka teistele. Projekt toob au ja kuulsuse koolile, õpetajale endale ja õpilastele ning annab kogukonnale ja kõikidele Eesti inimestele teada, et digivärk on üks tore ja vahva võimalus muuta õppimine aktiivsemaks ja huvitavamaks.

Birgy Lorenz, nutitunni projekti eestvedaja: "Iga väike samm on oluline, et teha üheskoos ära midagi enneolematut. Mõni võtab ette esimest korda õpilastega e-testide tegemise, teised aga lubavad õpilastel oma aines viia läbi erinevat liiki esitlusi või hakata videoid tegema, kolmandad katsetavad nutiseadmetega programmeerimist ja neljandad avavad virtuaalreaalsuse klassi. Igaühel meist on erinev nutisamm nutitunnis astuda. Samuti ootame lisaks koolidele osalema nii lasteaedu, huvikoole, kutsekoole kui ka ülikoole."

Koolid, kes jagavad oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu https://www.facebook.com/groups/nutitund/, osalevad õppeaasta jooksul toimuvates loosimistes. See tähendab, et mida rohkem häid praktikaid jagatakse, seda suurem võimalus on võita! Auhinnad on vinged! Juba septembris jagab projekti peasponsor Telia Eesti välja 50 Linda Liukase "Hello Ruby" programmeerimisõpikut. Eestisse jõuvad need müügile kohe-kohe. Samuti on kirjastus Avita pannud välja aastase litsentsi ühele klassiastmele koolide poolt ihaldatud e-tunni kasutamiseks. Ja auhinnasadu jätkub ka järgmistel kuudel!

Et osaleda loosimises, postita viidatud FB gruppi järgmine info: kooli nimi, õpetaja nimi ja e-posti kontaktaadress; klassi, tegevuse eesmärgi ja sisu lühikirjeldus (miks, millal, mida, kuidas, mis edasi) ning viis kuni kümme pilti toimunust või video. Samuti võib postitusse lisada hoopis lingi blogisse vms, kus soovitud info on esitatud.

Projekti meeskond hindab kõrgelt, kui jagaksite nutitunni FB tegemiste kohta infot ka laiemalt, et sellest vingest projektist rohkem inimesi osa saaks. Kindlasti on oluline ka teiste postituste laikimine, sest see tekitab nutitunnist mõõdukat ja positiivset sõltuvust ja rõõmu, ning mine tea, ehk osutub ka määravaks ka auhindade jagamisel!

Paneme digi enda kasuks tööle!
Nutt on äge - kõik nuttima!

Fotod: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tallinna koolides on nutikuu
• Video: kuidas panna õpetaja nutitelefoni armastama?
• Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides

Birgy Lorenz kutsub koole üles osalema Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval rahvaspordiprojektis "Nutitund igasse kooli!" ehk siis 1. septembrist 2016 alustavad koolid nutitegevuste planeerimise ja läbiviimisega. Kui midagi on tehtud, siis postitatakse tulemused üles https://www.facebook.com/groups/nutitund/.

Algajad koolid viivad läbi mõne nutitunni või ürituse aastas. Kesktasemel koolid viivad läbi üritusi igale klassile, kasutatakse ka õpilasi õpetajatena. Edasijõudnud koolid viivad tegevusi läbi ka koostöös lapsevanemate ja kogukonnaga. Ekspertkoolid kutsuvad ka teisi koole osa saama oma tegevusest.

Kogemusi nutitunnis vahetatakse õpilastelt õpetajatele ja vanematele, õpetajatelt õpetajatele, vanematelt lastele ja õpetajatele. Kaasa võivad lüüa kooli koostööpartnerid ja kogukonnad nii Eestist kui välismaalt. Sisulises osas peame nutikuse all silmas igasugust digikasutust nii formaalses kui mitteformaalses hariduses.

Sügiseks palju huvitavaid mõtteid ja kõikide kooliga seotud inimeste head tahet kui ka kaasalöömist!

Hakkas huvitama?

Samm 1: liitu Faceboogi kogukonnaga https://www.facebook.com/groups/nutitund/.
Samm 2: planeeri, vii ellu ja jaga pilte/mõtteid teistega!

Vaata ka https://ev100.ee/et/nutitund-igasse-kooli

Ühiselt muudame maailma!

Tekst ja idee: Birgy Lorenz. Foto: Koolielu arhiiv. HITSA tehnoloogiapäev Kultuurikatlas aprillis 2016.

Samal teemal:

• Tallinna koolides on nutikuu
• Video: kuidas panna õpetaja nutitelefoni armastama?
• Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides
• Nutijõulud Räämal