Muljetavaldavate võimalustega Soome koolid


Avaldaja:Kristi Semidor07. Aprill 2016

Märtsikuu viimasel päeval külastas 12-liikmeline haridustehnoloogidest ja HITSA töötajatest koosnev delegatsioon* kahte Soome üldhariduskooli. Põnev oli näha, kuidas ellu ärkas teoorias palju kuuldud mõiste “muutunud õpikäsitus”.

Koolirõõmu kants - Vuorenmäe kool
Kõigepealt külastati 6-klassilist Vuorenmäe kooli, mis asub Helsingist 20 km kaugusel Kirkonnummi vallas.

Soome2
2011. a. avatud kool on osa Vuorenmäe Õppimiskeskusest, mille moodustavad kool ja Vuorenmäe lasteaed. Õpilaste arv on 350. Haridustehnolooge võttis vastu kooli direktor Esa Kukkasniemi, kes õpetab kunstiaineid.  

Eve Saare, kes töötab nii Aruküla lasteaias Rukkilill kui ka Pirita-Kose lasteaias, leidis, et lasteaed ja kool ühes hoones on väga hea mõte ning koostööst tekib vaid kasu. 
“Just koolirõõm oli see, mis Vuorenmäe koolis peegeldus,” ütles Katrin Uurman Räpina Aianduskoolist. “Pinget ei paistnud kusagilt. Kooli uksest sisse astudes hakkasid kohe silma rõõmsad õpilased, kes oma tunnitööd koridori põrandal tegid.” Vuorenmäe kooli ruumid olid nn klassipõhised ja õpetajad liikusid ruumist-ruumi. Katrin Uurmanile meeldis, et kõikidel õpilastel on oma koduklass, kus stendidel eksponeeriti õpilaste töid. 2. klassi õpilaste tööde kaustadest hakkas silma hulgaliselt raamatutest paljundatud matemaatika vm töölehti. 
Ka Marju Piir Tartu Ülikoolist leidis, et Vuorenmäe koolis on stressivaba õhkkond. “Õpilased kulgesid kuidagi iseenesest, neil oli olemas sisemine motiveeritus. Paistis, et välist tagaajamist, mis nagunii ju ei tööta, polnud vaja. Eks väiksemas koolis ongi kodusem ja toredam õppida.” Hubasust mainis ka Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskusesest. “Lapsed käisid sokkides, mis pidi tekitama ka kodusema olemise.” 

Katrin Uurman tõstis esile kooli söögivahetunnis nähtud toitlustamise süsteemi. “Kõigepealt suunati õpilasi võtma just nii palju toitu, kui nad ära jaksavad süüa. Ka kõige nooremad õpilased said õpetaja jälgimisel ise sööklas toitu võtta. Pärast vaatasid valves olevad õpilased hoolega, kas kõik on taldrikult ära söödud ning kui keegi toitu järele jättis, pandi kirja klassi number. Need klassid, kes kõige vähem toitu raiskasid, said auhinnaks nädala lõpus jäätist.”  

Kuressaare Gümnaasiumis töötav Madli-Maria Naulainen märkas, et koolis pööratakse palju tähelepanu laste tervisele (kool on liitunud Liikuva kooli projektiga). “Siin-seal oli näha ergonoomilisi istumisaluseid (näiteks padi või tasakaalu-tool), kooli õuel oli mänguplats ja jalgpalliväljak. Sealjuures oli vahetundide ajal õpilase õueminek kohustuslik. Lühemate, veerandtunniste vahetundide kõrval oli ka üks pikem, mis kestis lausa 45 minutit, sealhulgas ka aeg söömiseks.” Eve Saare lisas, et kuna laste õueriided ja jalanõud iga klassiruumi ees kättesaadavad olid, said õpilased end mugavalt õueminekuks valmis sättida.

Soome3
Kui kool 2011. a. valmis ning direktoril oli võimalus valida, millist tehnikat soetada, siis valis ta tol ajal just kättesaadavaks muutunud tahvelarvutite asemel korralikud sülearvutid. Nüüd on Esa Kukkasniemi toonase otsusega rahul, õppetöös eelistataksegi kasutada pigem sülearvuteid, millega õpilased töötada ja õppida saavad. Hiljem soetati lisaks ka tahvelarvutid. Haridustehnoloogide jaoks oli huvitav, et igas klassis oli ühesugune õpetaja töökoha sisustus - lisaks arvutile, interaktiivsele projektorile ja valgele tahvlile leidus iga klassis ka dokumendikaamera. Vaiko Mäe, kes töötab haridustehnoloogina Sisekaitseakadeemias, mõtiskles selle üle, kas ikka tõesti igas ainetunnis dokumendikaamerat vaja läheb. “See aga, et nende õpetajad ei pea klassi tehnilise varustatuse pärast muretsema, on ainult suur pluss. Ressurssi neil jagub.” 
HITSA sisutootmise valdkonna juhi Inga Kõue sõnul toetatakse Vuorenmäe koolis ka VOSK-lähenemist. “Nende laste jaoks, kellel nutivahendit kaasas pole (see pole kohustuslik), ongi koolil tahvelarvutid, mida lastele jagatakse.” 

Madli-Maria Naulainen ütleb, et koolis olid erinevad ained hästi läbi põimitud, integreerimine toimib. “Programmeerimise tunnid, mida jälgisime, olid seotud ülesannetega, mis olid püstitunud muudes ainetes. Näiteks kirjutati HTML-is kodulehte, et tutvustada erinevaid usundeid või jõuti Scratchini läbi programmeerimisalase raamatu “Hello Ruby” lugemise, et pärast algsammude õppimist erinevaid ülesandeid lahendama hakata. (Raamatu autoriks on soomlanna Linda Liukas - toim.) Sülervuteid veeti mööda kooli ringi selle jaoks mõeldud laadimiskapis, mis tähendab, et iga laps sai vahendit kasutada oma koduklassis.” 

Paikuse lasteaias Mesimumm töötavale Helin Laanele avaldas muljet lasteaias läbi viidav meediakasvatus. “Lasteaias kasutatakse tahvelarvuteid meelsasti ning ka programmeerimisega alustatakse varakult (näiteks kasutatakse äppi Daisy the Dino). Algkooli 2. klassi tunnis, kus programmeeriti, jäi silma, et õpetaja ei pidanud loengut, vaid õpilased ise pusisid ja uurisid varem õpitule tuginedes.” 

Soome10
Inga Kõue sõnul on Vuorenmäe koolis direktor ise innovaator. “Põnev on näha õpilasagente - nii nimetati valitud 4.-6. klassi õpilasi, kes nooremaid õpilasi aitavad õpetada (näiteks programmeerimisel). Eks nende õpilaste tundidest vabastamine on paras logistika…”  

HITSA koolitusvaldkonna juhile Egle Kampusele jättis hea mulje see, et koolijuhtide hinnangul on õpetajad motiveeritud tehnoloogiat kasutama. “Spetsiaalselt õpetajate motivatsiooni tõstmisega nende sõnul koolides tegelema ei pea. Eks Vuorenmäe koolis motiveerivad õpetajaid just tublid õpilased ise. Tehnoloogiat vähe kasutavat õpetajat Vuorenmäe koolis on julgustanud ja motiveerinud koolijuht ka ise, demonstreerides õpetajale mõnd lihtsat, kuid kasulikku tahvelarvuti rakendust, mida tunnis kohe kasutada.” 

Nurmijärvi kool inspireerib kõike katsetama
Pärastlõunal jõuti Helsingist 35 km kaugusel asuvasse Nurmijärvi Ühisgümnaasiumisse.

Soome4
Kool avati 1929. aastal, tänaseks õpib seal üle 700 õpilase, õpetajaid töötab koolis 63. Koolis on rõhk informaatika ja multimeedia õppimisel, õppeasutusel on õigus välja anda ka nn Arvutikasutaja Oskustunnistust (Computer Driving Licence). Haridustehnolooge võõrustas kooli asedirektor Pekka Linna, kes õpetab psühholoogiat ja usuõpetust.  

Soome5
Koolis alustati digiajastusse astumisega juba kümme aastat tagasi, kuid tegelikud edusammud ilmnesid paari aasta eest. “Digipädevuse teemat koolist rääkides pigem ei rõhutatud, neid oskusi õpitakse läbi erinevate ainete, nii nagu peakski,” kommenteeris Inga Kõue. 

Katrin Uurman rääkis, et Nurmijärvi koolis on tunnid traditsioonilisest pikemad, näiteks kestab üks tund kella 8.15-9.30. “Koolipäev lõpeb hiljemalt 16.10. Klassid olid õpetajapõhised. Iga klassi uksel paiknes ruumi tunniplaan.” Kooli igas klassis oli õpetajal standardvarustusena arvuti, projektor, valge tahvel ning dokumendikaamera. 

Madli-Maria Naulaineni sõnul on õpilaste arvuti kasutamise võimaldamise süsteem koolis hästi läbi mõeldud. “Põhikooliõpilastele pakutakse seadmeid vajadusel koolist (nt tunnis kasutatavat tahvelarvutit), kuid gümnaasiumiõpilastel, kel ei ole oma sülearvutit, on võimalus see kooli kaudu soetada. Õpilasega sõlmitakse leping, mille järgi pool arvuti hinnast maksab koolipidaja, teine pool jääb õpilase kanda. Leping on siduv kolmeks aastaks, pärast seda jääb arvuti õpilasele. Teistpidi tagatakse läbi selle, et igal soovijal on võimalus saada töötamiseks korralik sülearvuti.” 

Sülearvuti kasutamine igas tunnis on gümnaasiumiosas üsna tavapärane. “Paljud teevad märkmeid arvutis, kes soovib, kirjutavad konspekti vihikusse,” vahendab Madli-Maria Naulainen. “Arvutikasutuse efektiivsuse osas tunni kontekstis jäi kõrvu mõte, et oma aja mõistlik planeerimine peakski olema õppetund, mille lapsed saavad koolist - kui nad tunni ajal kasutavad arvutit Facebooki, YouTube’i või Instagrami jälgimiseks, siis tegelik koolitöö jääb tegemata. Õpilased peavad õppima arvuteid targalt ja eesmärgipäraselt kasutama, siis oskavad nad ka hiljem tööinimesena oma aega hästi planeerida. Pekka Linna räägitu põhjal võis aru saada, et selles koolis võtavad õpilased vastutuse oma õppimise eest.”

Soome6
Nurmijärvi kooli klasside varustatus avaldas haridustehnoloogidele muljet. “Näiteks loovusklasside õppevahendite rohkus pani kõigil silma särama,” ütleb Madli-Maria Naulainen. “Hästi olid sisustatud ka reaalainete ruumid - keemia- ja füüsikaklassid võimaldasid praktilist õpet, kodunduse- ja tehnoloogiaklassides oli samuti kõigil võimalik käed külge lüüa.”

Soome7
Kooli füüsika- ja keemiaklasse tahtis välja tuua ka Anne Krull, kes töötab Tartu Kutsehariduskeskuses. “Klassi keskel olid õpilastele töötamiseks lauad, ümberringi arvutid, kus said õpilased vastavate programmide abil andmeid töödelda. Väga mugav nii õpilastele kui ka õpetajale.” Kõik koolikülastajad vaimustusid kooli muusikaõpetuse klassist, mis meenutas instrumentide hulga ja mitmekesisusega mõnda tippstuudiot.  

Soome9

Soome8
Koolis oli ametiõpe üldhariduskoolide tundidesse väga hästi lõimitud. Ja nagu eelpool mainitud, oli ainetevaheline lõiming hästi nähtav. “Näiteks tegid kodunduse klassis õpilased kooki laktoositalumatusega sööjatele,” meenutab Inga Kõue. “Hoolega uuriti erinevaid koostisaineid. Ühes tunnis nägime, kuidas õpilased õppisid Office’i vahenditega CV-d koostama - õpilased ajasid rida-realt näpuga järge, kuidas oma elulookirjeldust koostada.” Marju Piir ütles, et Nurmijärvi kooli õpilastel on võimalus nii palju praktiliselt läbi proovida, kui mõelda tulevikus eriala valikule. “Meil on, mida õppida ja järele teha.” 

Birgy Lorenz Pelgulinna Gümnaasiumist uuris asedirektorilt õppekava muudatuste kohta. “Tore oli teada saada Soome õppekava muutustest (praegu käivad eeltööd). Sügisest muutub neil kohustuslikuks programmeerimine, ka e-eksamid korraldatakse esmakordselt sel sügisel. Meil on palju sarnasusi, soomlasi vaadates tundub, et oleme õigel teel.” Birgi Lorenz nentis ka, et mõlemas külastatud Soome koolis kummutati müüt, mille kohaselt Soome koolides kodutöid õpilastele ei anta - Vuorenmäe kooli õpilased kulutavad kodutööle umbes ühe tunni, Nurmijärvi koolis räägiti kolmest tunnist. 

Anne Krull võtab kahe kooli külastamise kogemuse kokku: “Õpetajad olid hästi sõbralikud ja soojad, rõõmuga tuldi rääkima oma tööst ning tunti huvi meie tegemiste vastu.” 

* HITSA otsustas eelmisel aastal haridustehnoloogide võrgustiku töötajatega alustada traditsiooni ning külastada mõnda naaberriikide õppeasutust või haridusüritust nendega, kes on oma haaret laiendanud haridustehnoloogina ka koolist väljapoole. 2015. a. jaanuaris käis 8-liikmeline meeskond Educa messil.   

Fotode autorid Eve Saare, Kristi Semidor 
Vahendas Kristi Semidor, HITSA projektijuht