Suurel linnuõhtul teeb ühing kokkuvõtte lõppevast tuttpütiaastast, kuulutab välja aasta linnu digijoonistusvõistluse võitjad ning tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Veebiülekannet saab jälgida 8. detsembril algusega kell 18.00 Tartu Ülikooli televisiooni lehel www.uttv.ee.

Linnuõhtu toimub koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Sel sügisel on lapsevanematel üle Eesti võimalus osaleda 60 baaskoolituse grupis, lisaks jätkavad kevadel eriolukorra tõttu pausile pandud 9 gruppi ning 2 jätkukoolituse gruppi vanematele, kes on baaskoolituse juba läbinud.

Programm „Imelised aastad“ on rahvusvaheline koolituste süsteem, mis on kasutusel paljudes riikides ja tõendatult aidanud vähendada laste käitumisprobleeme. 4-kuuline programm on suunatud 2-8aastaste laste vanematele ning seda viiakse ellu koostöös kohalike omavalitsustega üle Eesti. „Koolitustel omandatud praktilised oskused ja saadav tugi võimaldavad lapsevanematel tulla paremini toime laste kasvatamisega kaasnevate väljakutsete ja stressi tekitavate olukordadega. Meil on hea meel näha, et üha rohkem kohalikke omavalitsusi on valmis panustama oma laste ja perede heaolusse läbi koolitusvõimaluste pakkumise,“ selgitas Ly Kasvandik, TAI perede ja vanemahariduse valdkonnajuht.

Kaks korda aastas on kohalikel omavalitsustel võimalus taotleda kuni 50% toetust (Ida-Viru ja Kagu-Eestis maakondades kuni 75%) grupi läbiviimiseks oma linnas või vallas. Osalevate omavalitsuste ning läbiviidavate gruppide arv on pidevalt kasvav. Näiteks, kui programmi alguses 2015. aastal toimus üle Eesti kokku 15 gruppi kolmes omavalitsuses, siis 2020. aastal on neid juba 115 gruppi 65 omavalitsuses. Kokku on koolitustel osalenud 2753 lapsevanemat. Käesoleval aastal lisandus rekordiliselt 12 uut omavalitsust, kes alustasid esmakordselt „Imeliste aastate“ vanemlusprogrammiga.

Programmi „Imelised aastad“ on oodatud osalema nii vanemad, kelle lastel on ilmnenud käitumisprobleemide esmased ja kerged sümptomid. Samuti on oodatud vanemad, kelle lastel on avaldunud kohatine agressiivne käitumine, hüperaktiivsus, hajutatud tähelepanuvõime jne. Põhiprogrammi pakutakse lapsevanematele nii eesti kui ka vene keeles.

Rohkem teavet sügisel toimuvate koolituste kohta: https://terviseinfo.ee/et/projektid/vanemlusprogramm-imelised-aastad/koolitused ning programmist üldisemalt: https://terviseinfo.ee/et/projektid/vanemlusprogramm-imelised-aastad.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi pressiteade

73 protsenti kõikidest 4.-6.klassi õpilastest ja 81 protsenti kõikidest 7.-9.klassi õpilastest õpivad Opiqu digiõpikutega.

“Koolide koduõppe periood algas Opiqu jaoks väga suure koolide huvi ning kiire kasutajate arvu kasvuga,” ütles Opiqu tegevjuht Antti Rammo. “Tänu eKooli ja Stuudiumi e-päevikutele õnnestus väga lühikese ajaga kaasata suur hulk õpetajaid ja õpilasi,” lisas Rammo. 

Rammo sõnul tulevad senisest palju selgemalt esile Opiqu digiõpikute head omadused ja koos nendega ka arenguvõimalused: “Meil on hea meel, et saame õpetajatele ja õpilastele abiks olla ning see paneb Opiqu meeskonda koostöös õppematerjali loojatega parema keskkonna loomise nimel veel rohkem pingutama.” Rammo tänas kõiki õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid heade küsimuste, tähelepanekute ja tagasiside eest.

Kuna koroonakriisi ajal on nõudlus haridusvaldkonna veebirakenduste järele kasvanud, siis on Antti Rammo arvates saanud ka nende olulisus hariduses palju selgemaks.

Interaktiivne õpiplatvorm Opiq (www.opiq.ee) koondab erinevate kirjastuste digiõpikuid pea kõikides õppeainetes, kokku ligi 250 digiõpikut. Opiqu digiõpikud aitavad koolidel distantsilt olulisi õppetegevusi jätkata mitmel erineval moel. Lisaks interaktiivsetele õppeaine materjali läbi töötamise võimalustele saab õpetaja Opiqu kaudu saata õpilastele tunni- või kodutöid ja neid hinnata. 

1.-9. klassi Opiqu digiõpikute kasutamist koolides toetatakse sel ja järgmisel õppeaastal Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“. Seoses eriolukorraga pakub Opiq koolidele tasuta gümnaasiumi digiõpikuid ja soodustusega eelkooli digiõpikuid.

Opiqu omanik on 2015. aastal asutatud tehnoloogiaettevõte StarCloud. Lisaks Eestile on Opiqu platvorm jõudnud ka Soome ja Kasahstani, kus tehakse koostööd mitme kohaliku õpikukirjastusega.

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida

Projekti rahastab Kultuuriministeerium ja toetab Integratsiooni Sihtasutus, koolitusi korraldab Huvi OÜ Koolituskeskus.

Eesmärk on luua võimalusi, tehnoloogiad ja võtteid eesti keele kasutamiseks loomulikus  suhtluskeskkonnas ning seeläbi tõsta eesti keele madalamatel tasemetel (A1-B1 tase) kõnelejate enesekindlust eesti keeles suhtlemisel igapäevaelus ja tööalaselt.

Ühest asutusest oodatakse osalema kolme vene keelt emakeelena kõnelevat inimest ja ühte (kui on) eesti keelt emakeelena kõnelevat inimest.

Täpsem info, koolituspäevade kava ja registreerumine Huvi OÜ Koolituskeskus kodulehel. 

Allikas: Huvi OÜ Koolituskeskuse info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Seminar “Õpistsenaarium ja lõimitud keeleõpe kutsehariduses” 22. augustil Tallinnas
• Üleskutse LAK-õppe kuuks: kingime Eestile 100 LAK-õppe sündmust

Neljandat korda aset leidnud füüsikaviktoriinil osales 1272 õpilast põhi-, kutse- ja õhtukoolidest, kõige kaugem osavõtja oli Brüsseli II Euroopa Koolist. Aktiivsemad koolid olid Tartu Mart Reiniku Kool 126 osalejaga, Võru Gümnaasium 109 osalejaga ja Elva Gümnaasium 100 osalejaga.

Noorema astme üldvõitja ja parim 9. klasside arvestuses oli Martin Rahe Tallinna Reaalkoolist. Vanema astme üldvõitja ja parim 11. klasside arvestuses oli Toomas Tennisberg Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Parima tulemuse 8. klasside arvestuses sai Robin Aleks Kavald Tartu Veeriku Koolist, 10. klasside arvestuses Leonid Zinatullin Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja 12. klasside arvestuses Kristina Koch samast koolist.

"Spektri ülesannete lahendamiseks ei piisanud päheõpitud faktidest, vaid tuli süveneda ja mõista kirjeldatud olukorda," selgitas viktoriini korraldaja Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse õppedisainer Ly Sõõrd. "Kõige raskemaks osutus optikaülesanne eseme näivast kujutisest ja kõige lihtsamaks ülesanne kaalude näitudest. Maksimumpunkte ei saanud seekord keegi: parim tulemus oli 37 õigesti lahendatud ülesannet 40st."

Viktoriini iga klassi kümne parima tulemused on avalikustatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel http://teaduskool.ut.ee/spekter. Osalejad saavad oma punktisummat vaadata Füüsika e-õpiku keskkonnast http://opik.fyysika.ee. Mõlemal lehel on üleval ka viktoriiniküsimused, mida õpetajad saavad kasutada koolitöös.

Viktoriini korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koostöös Tartu Ülikooli koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga, rahastas Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo:
Ly Sõõrd
Füüsikaviktoriini Spekter korraldaja
Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse õppedisainer
ly.soord@ut.ee
Tel 528 548

Füüsikaviktoriinil tuleb lahendada nii igapäevaeluga seotud kui ka loogilist mõtlemist vajavaid ülesandeid. Viktoriinist saab osa võtta 3. mail 2018 kella 8.00–20.00 veebikeskkonnas http://opik.fyysika.ee/. Ülesanded on eesti ja vene keeles. Osalemiseks on vaja internetiühendusega arvutit või nutiseadet.

Osalema on oodatud ka nooremate klasside, õhtu- ja kutsekoolide õpilased. Küsimused on koostatud nooremale (8.–9. klass) ja vanemale (10.–12. klass) vanuserühmale. Tulemusi hinnatakse klasside kaupa, iga klassitaseme kümme parimat õpilast saavad auhinna.

Auhinnaliste kohtade võitjad avalikustatakse 10. mail Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel. Kõik osalejad saavad vaadata oma tulemust alates 4. maist kella 12.00 viktoriini veebikeskkonnas.

Viktoriin viiakse läbi füüsika e-õpiku keskkonnas. Lisainfo ja osalemise juhend on kättesaadav Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel http://teaduskool.ut.ee/spekter.

Viktoriini Spekter korraldab Tartu Ülikooli teaduskool koostöös Tartu Ülikooli koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga. Viktoriini toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Füüsikaviktoriin Spekter toimus esimest korda 2015. aastal. Eesmärk on tuua füüsika õppimisse mängulisust ja näidata õpilastele, et füüsika ei seisne alati arvutusülesannete lahendamises, vaid ka oma kogemuste analüüsimises, õigete ja valede arutluskäikude äratundmistes.

Lisainfo:
Ly Sõõrd, korraldaja ja projektijuht, tel 528 5484, ly.soord@ut.ee

Kaido Reivelt, koostööpartner ja füüsika e-õpiku esindaja, kaido.reivelt@ut.ee

Oma oskused pandi proovile sõnaloojate, viktoriinifännide ja kiirreageerijate õpipesades.

Aitäh kõikidele koolidele, kes üritusel osalesid! Pärnu Rääma Põhikool soovib eriti tänada taustajõudusid, kes olid ürituse tiimis: Margit Ojaots (Koonga Kool), Viivika Vilja (SAPA), Rihard Järvesaar ja Aare Nukk (Pärnu Rääma Põhikool), Joonas Leemet ja Armin Palumägi (Pärnu Rääma Põhikool), Remo Raiesmaa ja Triin Saarniit (Pärnu Rääma Põhikool)!

Uus üritus plaanis juba sügisel 2018!

Pärnu Rääma Põhikooli ägedate nutiüritustega saab end kursis hoida nutiraama.weebly.com lehekülge külastades ja hoides silma peal Facebookis "Rääma Nutiajud".

Fotod: Viivika Vilja, SAPA

Allikas: Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Julge novaator Mart Kimmel Pärnu Rääma Põhikoolist
• Ettevõtlike noorte kolmevõistlus ja õpetajate õpiüritus

Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Telia korraldasid rahvusvahelise turvalise interneti päeval Tallinnas, Telia peamajas konverentsi, mille juhtmõte oli  „Loo, suhtle ja jaga hoolivalt – parem internet algab sinust”. Me kõik teame, kui palju negatiivset võib internetisuhtlus sisaldada, mida toob kaasa mõtlematu piltide üles laadimine ja like-nupule vajutamine, kui pahatahtlikud võivad olla netikommentaatorid. Internetti ära keelata ei saa, aitab ainult kasutajate järjekindel harimine. 
„Piir halva käitumise ja küberkiusamise vahel on virtuaalmaailmas väga õhuke,“ sõnas avakõnes ka Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. 

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu ütles oma tervituses, et küberkeskkond on unikaalne, inimene saab seal ennast hästi tunda, aga ainult siis, kui võtame vastutuse oma käitumise eest. „Internetis toimetamiseks ei aita enam üksnes tehnilistest teadmistest, me peame noortele õpetama väärtuseid, igal inimesel on oma väärtusmaailm.“

Konverentsi peaettekanne tuli 25 aasta pikkuse töökogemusega küberturvalisuse eksperdilt Joseph Carsonilt. „Sotsiaalmeediat ei saa enam keegi vältida, isegi siis mitte, kui sa ise sotsiaalmeedias ei ole. Vältimine on võimatu, sotsiaalmeedia mõjutab meid kogu aeg,“ ütles ta alustuseks. Ta rõhutas, et võtmeküsimus on nii noorte kui täiskasvanute õppimisvõime, just õppimisoskust, õppimisvõimet tuleb lastele edasi anda. „Mänguväljakul ei tohi lapsele öelda, et ära roni, see on ohtlik, vaid ta tuleb õpetada turnimisredelit kasutama ja ohutusreegleid täitma. Sama on internetiga – internet on vahend, tööriist, mida tuleb õpetada ja õppida kasutama,“ sõnas Carson. 

Ta tõi välja kaks küberkuritegevuse kasvu põhjust: esiteks raha, teiseks sotsiaalsete suhete kadumine ehk kurjategija ei näe oma ohvrit ega oma kuriteo mõju, ta näeb ainult nulle ja ühtesid arvutiekraanil ning nii on lihtne pahategu uuesti ja uuesti korrata. „Küberkurjategija kasutab ära inimeste põhiolemust – aidata abivajajat. Seega kaitse ja hoia oma e-posti kontot nagu oma krediitkaarti, see on sinu elu,“ rõhutas Carson ning tõi välja, et õngitsemine ehk petukirjad on küberkuritegu nr 1. Ta rõhutas samuti paroolide vahetamise ja salajas hoidmise tähtsust, võltsveebilehtede vältimist ja oskust nõu küsida, kui sul on internetis mõne asja suhtes kahtlus tekkinud. 

Telia kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamm tutvustas laste nõuandva paneeli uuringu „Lapsed ja privaatsus internetis“ tulemusi. Uuring toimus novemrist 2017 jaanuarini 2018 kuues riigis: Eesti, Leedu, Soome, Taani, Norra, Rootsi. Suheldi ja küsitleti otse 11-13-aastaseid lapsi, kokku oli vastajaid 851. 

„Lapsed arvavad üldiselt, et nende internetikasutuse oskused on üsna head. Poisid on enesekindlamad, tüdrukud ettevaatlikumad. Internetti kasutatakse valdavalt ikkagi vaba aja veetmiseks, aga ka koolitööd ei saa enam internetita teha. Poiste jaoks on olulised mängud, tüdrukutele sotsiaalmeedia,“ tõi Katrin Isotamm välja uuringutulemuse mõned aspektid. „Salasõna lugesid lapsed konkurentsitult kõige privaatsemaks infoks, samas 55% vastanuist kasutab ühte ja sama salasõna igas keskkonnas. Üle poolte vastanud lastest on intrenetis kogenud midagi ebameeldivalt, tavaliselt on need häirivad kontaktid või sõnumid.“

"Nutitund igasse kooli!" tegi kokkuvõtteid

Tarka internetikasutust õpetas kindlasti ka 1. septembril 2016 alanud projekt "Nutitund igasse kooli!", mis pühendati Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja millele nüüd, konverentsil joon alla tõmmati ning tublimaid tänati. Algatuse mõte oli ergutada koole digiseadmeid kasutama ja infot jagama, kuidas digi õppimisel või õpetamisel kaasa aitab. Algatuse autorid ja suurtoetajad olid Telia Eesti, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Informaatikaõpetajate Selts. Tegu oli rahvaspordi-laadse projektiga, milles koolid, klassid, õpetajad võtsid ette nutika ülesande või tegevuse, lahendasid need digivahendeid kasutades ning andsid sellest teada ka teistele. Koolid jagasid oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu: https://www.facebook.com/groups/nutitund/. Ajavahemikul 1.09.2016 kuni 3.02.2018 tehti 3278 postitust ja osales 269 haridusasutust üle Eesti. Välja jagati 200 auhinda kokku 30 000 euro eest, peatoetajad olid Telia Eesti ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Koolielu küsis algatuse eestvedajalt Birgy Lorenzilt, mida ta ise sellest projektis õppis, mida uut teada sai? 

Birgy Lorenz: „Sain teada paljudest uutest nutipöörajatest üle Eesti. Teadsime, et nutti ja huvitavaid asju tehakse, aga et nii ulatuslikult ja põnevalt on muutunud õpikäsitus koolides ette võetud, seda oli hea näha ja teada saada. Tore oli see, et kogukond tuli algatusele ise taha, rõõmustati üksteise ideede üle, anti nõu, tehti järgi. Pildid ning videod pakkusid elamust neilegi, kes tehtut lähemalt uurisid. Koolide aktivistid ja haridustehnoloogid korraldasid teabepäevi ja õppimisüritusi, suunasid kolleege postitama või postitasid nende eest, kes sotsiaalmeedias ise veel aktiivsed ei olnud. Kui arvudest rääkida, siis keskmine tempo oli kuus-seitse postitust päevas, rekord aga 24. Eesmärgiks seadsin alguses, et võiks tulla 200 postitust, aga poole aasta pealt oli selge, et tuleks rihtida kõrgemale ehk siis 3100 kanti. 

Kõige ilusamad hetked olid kogukonnas aga need, kui avalikustasime erinevate tegijate persoonilugusid. Kõige enam kommenteeritud õpetaja, kellele jagus palju häid sõnu, oli Tiia Salm Jäneda Koolist. Laike tuli üle 50 ja kommenteerijad selgitasid, et nad on tänulikud Tiia koostatud õppematerjalide kasutajad. 

Projekti vedajana õppisin oma tegevusi paremini haldama ja süstematiseerima, et postituste uurimiseks ja kirjapanekuks ei kuluks kogu vaba nädalavahetus, samuti suhtlema erinevate toetajatega ning selgitama, kas see, mida meie digipöörde ja nutihariduse nime all teeme on ikka päris õppimine või pigem lõbutsemine. Tuletan meelde, et mäng ongi väikse lapse töö, päriselu õpib ta tundma mängu kaudu. Nutiõpetajad on parimad päriselu kogemuste ja elamuste etendajad ning võimaldajad oma asutustes. Usun, et nad teevad lisaks tehniliste oskuste ja loovuse arendamisele ära  ka suure töö erinevate ametite ja elukutsete tutvustamisel. Nad arendavad meeskonnatööd, aga ka seda, et noored oleksid aktiivsed õppijad ja kogukonnas sõnakad liikmed.“

Konverentsi ettekanded on järelvaadavad Telia Eesti FB-lehelt. 

Fotod: kuvatõmmis. 

Samal teemal:

• 6. veebruaril tähistatakse ülemaailmset turvalise interneti päeva
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

6. veebruaril 2018 tõmmati projektile joon alla ja rahvusvahelise turvalise interneti päeva konverentsil "Parem internet algab sinust" tänati aktiivsemaid koole ning projekti toetajaid. 

Tagasivaade algusesse

Algatuse autorid ja suurtoetajad olid Telia Eesti, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Informaatikaõpetajate Selts. Tegu oli rahvaspordi-laadne projektiga, milles koolid, klassid, õpetajad võtsid ette mõne nutika ülesande või tegevuse, lahendasid need digivahendeid kasutades ning andsid sellest teada ka teistele. Mõte ja eesmärk oli kogukonnale ja kõikidele Eesti inimestele teada anda, et digivärk on üks tore ja vahva võimalus muuta õppimine aktiivsemaks ja huvitavamaks.

Birgy Lorenz, nutitunni projekti eestvedaja ütles aasta tagasi nii: "Iga väike samm on oluline, et teha üheskoos ära midagi enneolematut. Mõni võtab ette esimest korda õpilastega e-testide tegemise, teised aga lubavad õpilastel oma aines viia läbi erinevat liiki esitlusi või hakata videoid tegema, kolmandad katsetavad nutiseadmetega programmeerimist ja neljandad avavad virtuaalreaalsuse klassi. Igaühel meist on erinev nutisamm nutitunnis astuda."

Koolid jagasid oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu: https://www.facebook.com/groups/nutitund/. Tulemused on suurepärased!

Tulemused täna

Rahvaspordi-algatuses "Nutitund igasse kooli!" on ajavahemikul 1.09.2016-3.02.2018 kokku tehtud 3278 postitust, osalenud kokku 269 asutust üle Eesti! Kõige aktiivsemalt tegid nutitunde ja postitusi Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (250 postitust), Põlva Gümnaasium (200), Tallinna Kristiine Gümnaasium (155), Antsla Gümnaasium (150); lasteaedadest Tallinna Liikuri Lasteaed (127) ja kutsekoolidest Tartu Kutsehariduskeskus (120). Inspiratsiooni voolas ojadena!

Projektis on välja jagatud 30 000 euro eest 200 auhinda. Peatoetajad on olnud Telia Eesti ja Haridus- ja Teadusministeerium ning väiksemas mahus HITSA, TeBo Õpiveeb, Avita kirjastus, Foxcademy, Microsoft Eesti, Targalt Internetis SIC, Tallinna Ülikooli Digiturbe Labor, MTÜ Eesti 2.0, Huvitav Kool, Loquiz, 360.ee, eTwinning, Droon.ee, Insplay, Eesti Teadusagentuur, Tallinna Haridusamet, Tartu Linnavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool. Suur tänu toetuse eest!

Nutitundidega võib jätkata

Nutitunnid on tulnud, et jääda ning digipööre on projektis osalenud asutustes toimunud edukalt. Meie head tööd märgatakse ning tunnustatakse. Sammud võivad olla väiksed, võivad olla lausa hüpped, aga need on meie ühised sammud Eesti hariduselu parendamisel. Ägedaid leide leiab e-raamatust https://sites.google.com/view/nutitund-kogumik/ ja ka FB-kogukonnas ringi uurides. 

Jätkame traditsiooni ja harjumust üksteisega mõtteid, lahedaid leide ning nutitunde jagada. Nutitunni kogukond jääb kõikidele avatuks kasutada - jagage infot, korraldage ise väikseid konkursse (kaasake teisi oma tegevustesse), seda teevad edasi ka meie toetajad.

See ongi meie ühine sünnipäevakink Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks! 

Algatuse koduleht

Teksti saatis Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. Fotod: Kaido Kabral, Telia Eesti. 

Samal teemal:

• Algatuse "Nutitund igasse kooli!" detsembrikuu kokkuvõte
• Projekt "Nutitund igasse kooli!" keskendub oktoobris digitaalsele ohutusele
• Nutitund märtsis - kunstist progemiseni

Päeva üleskutsega „Loo, suhtle ja jaga hoolivalt – parem internet algab sinust“ soovime tõstatada interneti suhtluskultuuri valukohti ja leida võimalikke lahendusi, et internet oleks kriitika, kiusamise ja hukkamõistu asemel üksteise toetamiseks.

Kutsume ka Teie kooli, lasteaeda ning huviringi turvalise interneti päeva tähistama! Soovime, et Eesti erinevates kohtades saaksid nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad Teie abiga osa turvalise interneti päevast ning oleksid nutivahendite kasutamisel veelgi nutikamad.

Palume Teil Targalt internetis veebilehel teada anda, mida vahvat teie koolis, lasteaias või huviringis selle päeva või nädala raames teha plaanitakse! Kõik üritused kantakse interaktiivsele Eesti kaardile, mille leiab Targalt internetis veebilehelt. Oleme koostanud ka Turvalise interneti päeva 2018 kogumiku, kust leiate temaatilisi teavitusmaterjale ja soovitusi turvalise interneti päeva tähistamiseks.

2017. aastal korraldati turvalise interneti päeva puhul 185 teavitusüritust, kus osales 28 700 inimest. Näiteks viidi läbi temaatilisi ainetunde ja arutelusid, korraldati kampaaniaid, konkursse ja näitusi, loodi plakateid, videoid ning temaatilisi koomikseid, kirjutati esseesid, loodi infostende jne. Kõikide eelmise aasta üritustega on võimalik tutvuda siin>>

Samal teemal:

• Turvalise interneti teema on noortele oluline
• Üks päev mängude maratonil