EBSi rahvusvahelise koostöö prorektori Toomas Dannebergi sõnul on koostöö Eesti ettevõtetega plaanitud läbi kolme tasandi. Esiteks toetavad BHC Laboratory ja CybExer Technologies EBSi värskelt loodud ja sügisest käivituvat magistriõppeprogrammi Digital Society, mis koolitab homse maailma juhte ja liidreid, kes suudavad digitaliseeruvas maailmas edukalt äri ja organisatsioone juhtida. 

Küberjulgeolek ettevõtetele lähemale

„Ülikooli roll on käia ajaga kaasas ja olla sammuke ees sellest, mis toimub äris. Organisatsioonide ja ettevõtete juhid vajavad täna teadmisi ja praktilisi kogemusi mitte ainult äri- ja juhtimisalastest teadmistest, vaid tehnoloogiatest, nende mõjust äritegevuses,” ütles Danneberg. „Küberjulgeolek äris on olnud kauge, keeruline ja tehniline teema, mistõttu tunnetavad ärid praegu oma haavatavust. Küberjulgeolek äris on tänapäevase ettevõtete üks strateegilisi valdkondi, ilma milleta digitaliseeruvas maailmas hakkama ei saa. Meie kohus on anda juhtidele see teadmine ja kogemus ning on hea meel tõdeda, et saame seda teha rahvusvaheliselt tunnustatud partneritega Eestist.“

Küberhügieeni õppeplatvorm

Teiseks hakatakse EBSi eestvedamisel äriõppe ülikoolide rahvusvahelisele võrgustikule tutvustama ja vahendama CybExer Technologiesi leiutatud küberhügieeni õppeplatvormi. Maailmas ainulaadses testkeskkonnas pannakse inimesed vastamisi reaalsest elust pärit olukordade ja tõestisündinud juhtumitega, et parandada lihtsate ja mänguliste testide abil nende isiklikku küberhügieeni. Mais võttis testi kasutusele Riigi Infosüsteemi Amet, mis andis selle oma virtuaalteadmiste testimiseks ja parandamiseks kasutada tuhandetele riigitöötajatele.

“EBSi initsiatiivi ja sotsiaalset vastutust on meie koostöö alguskuupäeva arvestades võimatu üle hinnata. Me sõlmisime lepingu ajal, mil aegade suurim lunavararünnak oli halvanud sadu riigiasutusi ja ettevõtteid, alustades lennujaamadest ja pankadest erinevates maailma otstes ning lõpetades ehituspoeketiga siinsamas Eestis,” ütles CybExer Technologiesi juhatuse liige Janek Gridin. “Väide, et kübermaailmas valitseb gripihooaeg, ei ole enam ammu uudis. Nüüd tuleb piltlikult öeldes käte pesemine kiiresti selgeks õppida.”

Küberkaitseõppuse simulatsioon ärimaailma jaoks

Kolmandaks alustatakse ühiselt küberkaitseõppuse simulatsiooni loomist ärimaailma jaoks, et EBSi rahvusvahelised partnerid ning ettevõtted ja korporatsioonid saaksid testida oma võimekust reaalsete küberrünnakute olukorras. Arendus põhineb BHC Labaratory poolt juba loodud ja rahvusvahelist tunnustust pälvinud kübersõdade õppeplatvormile, mis on mõeldud riikidele, julgeolekuasutustele ja organisatsioonidele.

“Me peame harjuma mõttega, et rahvusvahelised küberkonfliktid puudutavad paratamatult ka ettevõtteid ja globaalseid korporatsioone, mistõttu tahame koostöös EBSiga mugandada riikidele suunatud õppeplatvormi ka ärimaailma jaoks,” lausus BHC Labaratory juhatuse liige Andrus Kivisaar.

Sügisest alustav EBSi uus ärijuhtimise õppekava MBA in Digital Society vastab kõige täpsemini moodsa ühiskonna vajadustele, koolitades homse maailma juhte ja liidreid, kes suudavad digitaliseeruvas maailmas edukalt äri juhtida. Õppekava ühendab Eesti ainulaadse digiühiskonna oskusteabe EBSi rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud kogemuse ja kvaliteediga ning annab digiühiskonna juhile vajalikud teadmised, oskused ja kogemuse, mis võimaldab olla uues reaalsuses arengu eestvedajaks ja väärtuse loojaks. 

Allikas: EBSi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• EBS lõi maailmas ainulaadse MBA õppekava juhtimisest ja eestvedamisest digiühiskonnas

Pronks-, hõbe- või kuldmärgi annab välja European Schoolneti võrgustik programmi InSafe raames.

Eestist on e-ohutuse tunnusmärgi saamiseks vajalikud vormid täitnud 53 kooli, neist 43 on saanud pronksmärgi ja neli kooli hõbemärgi. Märki võib taotleda iga kool, selleks tuleb minna eSafety Label kodulehele ja täita kooli kohta käiv enesehindamise andmestik. Nii pronks- kui hõbemärki saab taotleda vastavalt statuudile, hõbemärgi jaoks peaks üles laadima ka kooli reeglistikud ja n-ö tõendavad dokumendid. Kulla valimisel kõrvutatakse eri maade koolid, kes on ankeedi põhjal saanud väga kõrge tulemuse, lisaks materjale üles laadinud  ja aktiivselt kogukonnas oma kogemusi jaganud.

Mida küsitakse?

E-ohutuse küsimustik jaguneb mitmeks osaks. Näiteks tehnikat puudutav küsimustik uurib, kas koolis on olemas viirusetõrje ja kas kooli arvutitesse on lubatud sisestada USB mälupulk, kes installeerib koolis tarkvara ja kuidas on takistatud illegaalse tarkvara sattumine kooli arvutitesse. Uuritakse, kuidas toimib IT-haldus, kas see on süstemaatiline või juhuslik.

Inimesi puudutav valdkond pöörab tähelepanu WIFI-lahenduse kasutamisele ja mobiilsetele tehnoloogiatele koolis, näiteks kuidas on reguleeritud isiklike seadmete kasutamine VOSK (võta oma vahend kaasa). Kooli enesehindamise küsimustiku andmete kaitse sektsioon uurib, kas koolides on olemas süsteemid e-õppeks ja õpihalduseks ja kuidas need on hallatud. Kooli poliitikaid puudutavad küsimused kaardistavad koolis olukorra reeglite osas, kes ja kui palju on vastutav turvalisuse eest või näiteks milline on kooli digimina (õpilaste piltide postitamine kooliveebis, kooli kohalolek sotsiaalmeedias).

Mitme osapoolega projekt

E-ohutuse tunnusmärk on mitme osapoolega projekt, mis sündis, kuna mitu suurettevõtet (Kaspersky Lab, Liberty Global, Microsoft, Telefonica) ja mitu Euroopa haridusministeeriumi (Belgia-Flaami, Itaalia ja Portugal) leidsid, et koolid vajavad üha rohkem abi e-turvalisuse alal ning otsustasid ühendada jõud European Schoolnetiga, et lünka täita. Konsortsiumi toetavad haridusministeeriumid ja haridusasutused Austrias, Eestis ja Hispaanias ning see on laienemas teistessegi Euroopa riikidesse.

Tunnusmärgi ajaloost

Enne portaali arendustöö  algust viidi Austrias, Belgias, Eestis, Itaalias, Portugalis, Hispaanias ja Ühendkuningriikides läbi laialdane uurimistöö. Need riigid valiti, et oleksid esindatud erineva tehnoloogiakasutusega koolid, erinev e-turvalisuse seadusandlus ning pedagoogiline raamistik. 2012. aasta veebruaris avaldas European Schoolnet raporti, mis kirjeldas uurimistöö tulemusi ning portaali spetsiifilist disaini. 

Projekt algas ametlikult 2012. aastal turvalise interneti päeval (7. veebruar), millele järgnes kaheaastane pilootprogramm. Koolid testisid kasutusplatvormi, lisandus uusi võimalusi ja keeleversioone. Koolide tagasiside kujundas e-turvalisuse märgise koolidele pakutavaid teenuseid, eriti just hindamis- ning akrediteerimisvahendeid. Tulemuseks oli  personaliseeritud tegevuskava, mille koolid peale sisehindamisvormi täitmist alla laadida saavad ning mis aitab neil mõista oma e-turvalisuse staatust ning arenguvõimalusi. 

Portaal pakub koolidele ka hulga õppematerjale: e-turvalisuse nõuandeid, töölehti, kontrolllehti jms. Kasutajad ja eksperdid vahetavad veebikeskkonnas nippe, materjale, nõuandeid ja infot e-turvalisuse teemadel, aitavad üksteist ja jagavad näiteid headest praktikatest.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Küberolümpia seminar keskendub küberturvalisusele
• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused
• Projekt "Targalt internetis" pälvis tunnustuse

Eelvooru tulemused on nüüd teada. 30 edasipääsejat on oodatud 15. juulil toimuvale põhivõistlusele IT Kolledžis. Kui tahad tulla meie küberkaitse noorte tegijatega kohtuma ja saada ka ise targaks, siis samal päeval toimub küberkaitse seminar, mis tutvustab nii kratte netis kui ka seda, kuidas hariduses on toimumas murrang digitaalse ohutuse õppimisvõimalustes. 

Info ja registreerumine 2. juulini: www.kyberolympia.ee

Küberolümpiat ja küberolümpia seminari toetavad Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Interneti SA, Tallinna Tehnikaülikool, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cyberxer, Eesti Nato Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei ja Piirivalveamet,  Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Telia Eesti, Digitark, Eesti Informaatikaõpetajate Selts, Doon.ee ja Clarified Security. 

TULEMUSED

Eelvooru järel kogusime kokku parimate andmed, kes jätkavad võistlust 15. juulil. Moodustus järgmine nimekiri (eesnime järgi tähestiku järjekorras):

1.  Aleksander Georg Kikas
2. Aron Sisask
3. Artur Luik
4. Daniil Vaino
5. Ephrem Getachew Demesa 
6. Ervin Oro
7. Gregor Eesmaa
8. Heino Sass
9. Jasper Rebane
10. Joonas Leemet
11. Jürgen Laks
12. Karl Robert Kristenprun
13. Kert Ojasoo
14. Kristjan Leotoots
15. Laura Ruusmann
16. Mark Vainomaa
17. Markkus Millend
18. Martin Saar
19. Martin Širokov
20. Masaki Ihara
21. Mikk-Markus Metsis
22. Nika Ptskialadze
23. Oliver Kikas
24. Oliver Udu
25. Roland Roman Puiestik
26. Taavi Eomäe
27. Tanel Peep
28. Tauri Tammaru
29. Tauri Toel
30. Wattie Keel

Soovime kõikidele edu!

Info saatis Koolielule Küberolümpia korraldustoimkonna liige Birgy Lorenz. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Küberolümpia seminar keskendub küberturvalisusele
• Üle-eestiline kübervõistlus noortele

Seminari I blokk "Kratid netis" keskendub küberkuritegevusele ja selle vähendamisele, ettevõtete väljakutsetele ja võimalustele. Seminari II blokk "Karjäär ja haridus" keskendub karjäärile IT ja küberturvalisuse valdkonnas. Päeva lõpetab Küberolümpia võistluse autasustamine.

Registreerumine kuni 2. juulini või kuni kohti jagub: www.kyberolympia.ee.

Ajakava:

Seminari päevakava:

• Kogunemine 9:30-10:00
• Seminari avasõnad 10:00

10:30-13:00

Seminari I blokk "Kratid netis". Modereerib Anto Veldre, RIA

• Nett on hukas - pihtas põhjas, Peeter Marvet Zone (video)
• Küberjuhtumid Eestis, RIA
• Küberkuritegude visualiseerimine, Tiia Sõmer TTÜ
• Piiriülene kriminaalmenetlus, Anu Baum TTÜ
• Küberhügieen, Janek Gridin Cyberxer
• Tehnosotsiaalne sahkerdamine, Sten Mäses TTÜ
• Trendid Politsei vaatest digitaalses ohutuses, veebikonstaabel Maarja Punak

13:00-13:45 Lõuna

13:45-15:30

Seminari II blokk. Modereerib Andrus Padar.

• News from Australia, Matthew Sorell University of Adelaide
• OSKA raport, Ants Sild BCS
• Küberharidus üldhariduse õppekavades, Jaan Anton HTM/Birgy Lorenz Eesti Informaatikaõpetajate Selts
• Edasiõppimine ülikoolis IT ja küberi teemadel (BA, MA, DOC), Rain Ottis TTÜ
• Vabatahtlik elukestev õpe küberi valdkonnas, Kaitseliidu Küberkaitse üksus

15:30-16:00 Paneelarutelu ekspertidega: Ants Sild BCS, Jaak Anton HTM, Eesti Interneti SA, [selgumisel]

16:00 Küberhügieeni loos osalejate hulgas

16:15 European Cyber Security Challenge ülevaade, Triin Muulmann Kehtna Kutsehariduskeskus

16:30 Küberolümpia võitjate väljakuulutamine ja autasustamine

17:00 Rõõm ja pildistamine

Küberolümpiat ja Küberolümpia seminari toetavad: Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Interneti SA, Tallinna Tehnikaülikool, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cyberxer, Eesti Nato Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei ja Piirivalveamet, Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Digitark, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Clarified Security.

Samal teemal:

• Üle-eestiline kübervõistlus noortele
• Küberolümpia võitja Jaanus Kääp jagab avalikul loengul turvavigade leidmise nõkse

Diskussioonis osalesid  ettevõtte Baltic Computer Systems juhataja Ants Sild, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhtivspetsialist Ave Lauringson, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz, Praxise analüütik Eve Mägi, Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Joosep Kään, Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo, Järveküla Kooli direktor Mare Räis ning Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere. 

Vt uuringu põhijäreldusi Koolielu artiklist „IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias“.

Uuringu „IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias“ tulemused on teada, pilt on fikseeritud, aga mida selle teadmisega peale hakata? Mis  on järgmised sammud ja kes vastutavad olukorra muutmise eest?

Ants Sild: Igaühel on oma osa, oma roll, räägime siis uuringu tegijatest, ministeeriumitest, Innovest, HITSAst. Küsimus on, kuidas kõik osalised ühe laua taha kokku saada. Uuringus on põhjalik ülevaade, kuidas praegu digioskuseid õpetatakse, aga järeldus ja põhisõnumid on meil teada juba pikka aega. Kuidas osapooled saaksid kokku ja edasi läheksid? Kuidas metoodiliselt asja parandada? Sellele tuleb mõelda. 

Mart Laanpere: Ka varem on digioskuste uuringuid toimunud, digipööre on paljudes koolides käimas. Kool ei ole nagu arvuti, et söödad programmi sisse ja siis hakkab järgmisel päeval teistmoodi tööle. Väikest maakooli ei saa muuta samamoodi kui suurt linnakooli. Kui tahame innovatsiooni, peame leppima sellega, et iga kool teeb innovatsiooni nii, nagu neil see parasjagu on võimalik. Unistus sellest, et on võimalik ühtlustada informaatikaõpe Eesti koolides, see jääbki unistuseks. Tallinna Ülikoolis lõpetab viimane informaatikaõpetaja oma õpingud sel aastal, rohkem ei ole keegi soovi avaldanud informaatikaõpetajaks õppida. Pole ka piisavalt analüüsitud riske, mis kaasneksid, kui informaatikaõpe muuta koolides kohustuslikuks. 

Birgy Lorenz: Koolid on erineva taseme ja eesmärkidega, ühed keskenduvad keeleõppele, teised maadlevad sellega, et lapsed üldse kooli tuleksid. Mõned on digi eesmärgiks seadnud. Eesti Informaatikaõpetajate Seltsis me näeme, et informaatikaõppe ühtlustamiseks on vaja häid õppekava näiteid. Kõige suurem kooli mure on, kuidas me tulemuslikkust mõõdame. Kas need on faktiteadmised või see, missugune õpilane oskab arvutiekraanil rohkem klõpsutada? Ja kas peaksime digi just sedamoodi mõõtma? 

Kristel Rillo: Digipädevus ehk kodanikuna infoühiskonnas edukalt toimetulemine  on õppekavas üldpädevuste osa. Meil ei ole õigust õpilasi nendest oskustest ilma jätta, õpetaja ei saa öelda, et see ei ole minu teema. See on õppekava kohustuslik osa. Teine teema on nutikamad IT-oskused (3D-disain, programmeerimine jms). See ei ole õppekava kohustuslik osa, aga näeme, et igal õpilasel peaks olema võimalus neid oskuseid omandada ja arendada. 

Mare Räis: Kord räägime oskustest arvutit kasutada, kord oskustest infoväljas toimida – need oskused tuleks kokku leppida. Miinimumtasand vähemalt tuleks kokku leppida, mida me lubame, et õpilane põhikooli lõpuks oskab. Koolidel on laiad võimalused hästi erinevad olla. Autonoomia põrkub sellega, mida kust hakatakse peale suruma või mida soovitatakse omaks võtta – e-testid, eksamite infosüsteem. Mida me tahame, mis on väljund?

Joosep Kään: Kõigepealt olekski vaja ühtlustada kõiki koole Eestis, mitte et kuskil on kool, kus on loomulik 3D-printimine, ja kuskil on kool, kus ei saada lihtsa Wordi dokumendiga hakkama. Et tööturul oleks noori, kes saaksid kõigega hakkama, on vaja koolides võrdseid võimalusi. Võrdsed võimalused ka õpetajal tehnoloogiat kasutada – oskus seda teha, vahendid selle tegemiseks.

Ave Lauringson: Digipädevuste ühtlustamine ei ole ühe asutuse teema. Tuleks võrgustikupõhiselt läheneda: digiedukad koolid koolitavad oma õpetajad välja ja hakkavad parimat praktikat jagama teistele. Nagu klassis – kiirematele antakse lisaülesandeid, aeglasemaid aidatakse järele. 

Mare Räis: Võtmesõna on vastutus, tuleb ainekavades määrata, millises aines mis kooliastmes võetakse vastutus millegi selgeks õpetamise eest. See tähendab koostööd, II klass lõpetas digioskuste õpingutega siin, III klass läheb samast edasi. Paneme oskused vastutusega paika. 

Ants Sild: Tehniliste vahendite kasutamise oskused on kriitiline teema. Enne kui minna inglise kirjanduse süvaanalüüsi juurde, peab lugema õppima. Tehnilised baasoskused tuleb noortele selgeks õpetada. 

Kas ja kuidas peaks riik kaasa aitama, et õpilastel oleksid võrdsed võimalused digivahendeid kasutada ja seeläbi digoskuseid omandada?

Ant Sild: Üks-ühele õpetusele alternatiivi ei ole, üks õpilane, üks seade. VOSK ehk võta oma seade kaasa on lahendus, me ei saa nähtavas tulevikus nii rikkaks, et kool ostab igale õpilasele oma seadme. 

Kristel Rillo: See õigus peab kõigil õpilastel olema – õigus omandada vajalikud digioskused. 97% õpilastest on oma seade olemas, mis ja kui kvaliteene, on omaette teema. Vaevalt et pisikese ekraaniga nutitelefonis keegi programmeerima hakkab. Riik toetab 4 miljoni euroga õpetajatele vajalike digiseadmete ostu, sh  e-hindamiseks vajalikud seadmed. Toimub võrguühenduste kaasajastamine. Aga see kõik võtab aega.

Birgy Lorenz: Koolides on tehnoloogia olemas, küsimus on pigem selles, mida me tunnis teeme. Kas me nõuame kõrgema taseme oskusi, kas need oskused tulevad kuskil nähtavale. Kui õpetaja ütleb, et jah, ma teen, siis mina küsiksin, et mida sa täpselt teed. „Nutitund igasse kooli“ algatuse raames olen näinud väga arenenud digitegevusi, ja on ka kõige lihtsamate haridusrobotite Bee-Bottidega tegutsemise tase. 

Mart Laanpere: Millistest digipädevustest me räägime, on oluline teema, kuidas tõlgendada digipädevusi. Seda ei saa teha eraldi õppekava üldisemast, õppekava uuendamise arutelust, aga pole kuulnud, et seda plaanis oleks. 

Kokkuvõtteks?

Mart Laanpere: Miks Eesti koolid on nii head PISA testis? Meid eristab muust Euroopast kooli suur autonoomia. Ärge võtke seda ära, see teeb meie kooli heaks. Kui midagi ühtlustada, siis väljundi mõõtmist. 

Kristel Rillo: Vajasime konkreetset olukorra  pildistust, selle uuring andis. Olen nõus, et autonoomiasse ei pea sekkuma, aga autonoomia eeldus on tugev koolijuht. Mis vajab sügavamat andmekaevet, on puhtalt IT-haridus. 

Eve Mägi: Et kaalutaks erinevaid toetusvõimalusi õpetajale koolis, kuidas kasutada olemasolevaid teadmisi kooli sees, koolide vahel, et digioskuseid integreerida õppetöösse. Kuskohast tuleb see ühtlus koolidesse, mis viib õpilase selle tasemeni, et aineõpetaja saab oma tunnis kasutada vähemalt baasoskuseid nõudvaid tegevusi. Et aineõpetaja ei peaks digi-baasoskuseid õpetama hakkama. 

Birgy Lorenz: Võrgustik töötab, haridustehnoloogida ja informaatikaõpetajate võrgustikult on õpetajad abi saanud. See viib parimaid edasi. 

Ave Lauringson: ProgeTiigri programmiga tuleb jätkata. Fookus rohkem nendele koolidele, kes vajavad järelaitamist. Et 9. klassi lõpuks oleks noorte digibaas nii tugev, et tööandja ei peaks tegelema täiskasvanud inimeste ümber- ega täiendõppega. 

Ants Sild: Koostööd ja üksteiselt õppimist peame endale rohkem meelde tuletama. Jõuline edasiminek parimate praktikatega on oluline. 

Samal teemal:

• Paneme digi enda kasuks tööle – ka keeleõppes!
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub hariduseksperte ja tehnoloogiaettevõtteid osalema keskhariduse e-õppematerjali hankes
• Kuld, hõbe ja pronks
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus

HITSA tellitud ja Praxise läbi viidud uuringus analüüsiti üldhariduskooli õppe- ja ainekavasid, küsitleti koole ja lasteaedu ning viidi läbi esinduslik veebiküsitlus õpetajate ja õpilaste seas, kus osales 1549 õpetajat ja 11 224 õpilast üle Eesti. Uuring viidi läbi kolmes etapis augustist 2016 kuni jaanuarini 2017. Uuringu ülesandeks oli välja selgitada, millised on üldhariduskoolides pakutavad eraldiseisvad ained digioskuste õpetamiseks, mil määral on digioskuste õpetamine lõimitud erinevatesse ainevaldkondadesse, millised on õpetajate ja õpilaste oskused ja hoiakud digioskuste õpetamisel, missuguseid IKT-huviringe üldhariduskoolides ja lasteaedades pakutakse ning missugust tuge vajavad õpetajad, üldhariduskoolid ja lasteaiad digioskuste õpetamisel.

Uuringutulemusi tutvustati huvilistele 16. mail Tallinnas IT Kolledžis. HITSA ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets ütles sissejuhatuseks, et uuringutulemusi saab kasutada õpetajakoolituse planeerimiseks, riiklike õppekavade ja juhendmaterjalide arendamiseks, riiklike õppekavade rakendatavuse hindamiseks, IKT-haridusega seotud hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks, ProgeTiigri programmi tegevuste hindamiseks ja planeerimiseks. „Digioskuste kasutamist ei nõua ainult igapäevane haridus- ja elukeskkond, vaid ka kiiresti arenev tööturg. Tuleviku töökohad eeldavad tänastelt õpilastelt üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogilist pädevust. On oluline, et tööturu vajadused ja haridussüsteemi pakutavad oskused oleksid omavahel kooskõlas,“ põhjendas Mari-Liis Peets õpilaste digioskuste kaardistamise vajalikkust.

Uuringututlemusi tutvustas üksikasjalikumalt Praxise hariduspoliitika analüütik Eve Mägi. Siinkohal mõned järeldused.

Kuidas on digioskuste õpetamine koolides korraldatud

Digioskuste õpetamise korraldus Eesti üldhariduskoolides on ebaühtlane: viiendik koolidest
alustab digioskuste õpetamist eraldiseisva ainena juba I kooliastmes, umbes pooltes koolides
õpetatakse digioskusi eraldi ainena ka II ja III kooliastmes. Sarnaselt on ebaühtlane erinevate
digioskuste roll ja osakaal ainekavades: kõige rohkem on ainekavades kirjeldatud infootsinguga seotud digioskuste õpetamist ja seda läbivalt kõigis kooliastmetes, kuigi info kriitilise hindamise osatähtsus kerkib tugevamalt esile alles III kooliastme ainekavades. 

Näiteks ainevaldkondade võrdluses on info otsimine internetist kõige enam levinud loodusainete (49% koolidest) ja keelte valdkonna ainekavades (39%). Info otsimine internetis on märgatavalt enam lõimitud erinevatesse ainevaldkondadesse just alates II kooliastmest: 94% keelte valdkonna, 65% sotsiaalainete, 78% matemaatika, 52% loodusainete puhul ning mõnevõrra vähem kunsti- ja tehnoloogiaainete valdkonnas. III kooliastme ainekavade analüüsist ilmneb lisaks, et loodus-, sotsiaal- ja tehnoloogiaainete puhul on info otsimine internetis veelgi enam esile tõstetud, vastavalt 96%, 80% ja 85% analüüsitud koolidest. Gümnaasiumiastmes on samuti info haldusega seotud tegevustest kõige enam õppeainetesse integreeritud infootsimine internetis: sotsiaalainetes 85%, loodusainetes 96%, keelte valdkonnas 98% ning mõnevõrra vähem matemaatikas ja kunstiainetes. 

Internetist leitud info kriitiline hindamine kerkib esile rohkem alates III kooliastmest. Selle digioskuse õpetamine kajastus 44% sotsiaalainete, 59% loodusainete ja 79% keelte valdkonna ainekavades analüüsitud koolidest. Gümnaasiumiastmes on selle tegevuse osatähtsus keelte ja sotsiaalainete valdkonnas mõnevõrra vähenenud ning selle digioskuse õpetamist käsitletakse kõige enam loodusainete valdkonnas. Õpilaste hinnangul on samuti info haldusega seotud tegevustest kõige enam levinud info otsimine internetis. 

Sisuloomega seotud digioskuste õpetamist on ainekavades märksa vähem esile toodud.

Näiteks koolide võrdluses on loovtöö, uurimistöö ja referaadi loomine kui tegevus esindatud 99% koolide ainekavades, digitaalsete materjalide kasutamine teadmise loomiseks 97%, esitluste koostamine ja ettekandmine 96% ning fotode, videote ja helisalvestiste loomine 92% üldhariduskoolide ainekavades. Graafika loomise, joonestamise ja mustrite loomisega tegeletakse rohkem maakoolides, kuid enamasti pole ainekavades täpsustatud, kas seda tehakse digivahendite abil või mitte. Linnakoolide seas on aga ainekavades rohkem esile toodud andmeanalüüsi ja -töötlust.  Veebliehe loomine on esindatud oluliselt rohkem suurema õpilaste arvuga (üle 200) koolides (20% versus 7% väiksemates koolides), samuti andmeanalüüs ja -töötlus (89% versus 62% väiksemates koolides).

Missugune on digivahendite kättesaadavus

Digivahendite (seadmed, keskkonnad ja tarkvara) ning digitaalsete õppematerjalide
kättesaadavus ja kvaliteet on üks keskne takistus digioskuste õpetamisel nii õppetöös kui ka
huvihariduse pakkumisel. Õpetajad kasutavad olemasolevat digiõppevara vähesel määral,
hinnates kvaliteetse digiõppevara kättesaadavust ja digivahendite vähesust peamisteks
takistusteks digioskuste õpetamisel. IKT-huviringide pakkumisel koolides ja lasteaedades
tuuakse ühe peamise kitsaskohana esile vajadust uute ja lisaseadmete, samuti õppe- ja juhendmaterjalide järele. 

Näiteks õpetajate hinnangul on kõige sagedamini kasutatavad digiseadmed nende õppetöös arvutid ja esitlusvahendid, mida iga päev või kord nädalas kasutab umbes kolmveerand küsitluses osalenud õpetajatest (arvutit kasutab iga päev 65% ja kord nädalas 13% õpetajatest, esitlusvahendeid iga päev 48% ja kord nädalas 22% õpetajatest). Kolmandik õpetajatest (36%) kasutab iga päev või kord nädalas õppetöös ka tahvelarvuteid või nutitelefone, kuid samal ajal ütles 14% õpetajatest, et nad ei kasuta tahvelarvuteid või nutitelefone õppetöös üldse ning 9% õpetajatest mainis lisaks, et neil puudub üldse võimalus neid vahendeid kasutada. 

Õpilased seevastu kasutavad enda hinnangul koolis (tundides) õppimiseks kõige sagedamini nutitelefoni ja arvutit. Nutitelefoni kasutab koolitundides õppimiseks iga päev 32% ja mõni kord nädalas 25% õpilastest, laua- või sülearvutit iga päev 12% ja mõnel korral nädalas 38% õpilastest. Märksa vähem on õpilased koolitundides õppimiseks kasutanud tahvelarvutit. Sarnaselt õpetajatega on ka õpilased õppetöös kõige vähem kokku puutunud tehnoloogiaharidusega seotud digiseadmetega: koolitundides oli õppetööks 3D-printereid kasutanud 12%, mõõtmisandureid/sensoreid 13% ja robootikaseadmeid 17% küsitluses osalenud õpilastest. 

Missugused on hoiakud digivahendite kasutamise suhtes

Õpetajate ja õpilaste hoiakud digivahendite kasutamise suhtes õppetöös on valdavalt positiivsed, aga nende tegelik rakendumine digioskuste omandamisel ja nüüdisaegse õpikäsituse rakendumist soodustava vahendina pole veel realiseerunud. Proovikiviks on õpetajate valmisolek kasutada olemasolevaid võimalusi digioskuste õpetamisel sihipäraselt ja süsteemselt. Õpilaste ja õpetajate koostöö ning teadmiste jagamine digioskuste kasutamisel õppeprotsessis on vähe levinud praktika. 

Näiteks võrreldes õpetajate hoiakuid nende vanuse alusel, ei kerki vanuserühmades esile väga suuri erinevusi. Kõige suuremad erinevused on näiteks nõusolekus väitega, et digivahendite kasutamine annab õpilastele võimaluse võtta eestvedaja roll: sellega nõustus (täiesti või pigem nõus) 92% kuni 30-aastastest õpetajatest ja 79% 41–50-aastastest õpetajatest. Sarnaselt leidsid nooremad õpetajad rohkem, et digivahendite kasutamine aitab vähendada hariduskulusid. Töökogemuse kasvades kasvab õpetajate nõusolek sellega, et digivahendite kasutamine peaks olema loomulik osa kõikides tundides. Teisalt kahaneb nende nõusolek sellega, et see kasvatab õpilaste õpimotivatsiooni, aitab kaasa õpitulemuste parandamisele ja annab õpilasele võimaluse võtta eestvedaja rolli.

Kõige vähem on õpetajad nõus sellega, et digivahendite kasutamine soodustab distsipliini hoidmist, samuti leitakse vähem, et see suurendab tulevikus insenerikarjääri valivate koolilõpetajate osakaalu (39% ei ole (pigem) nõus). Peaaegu veerand õpetajatest ei ole ka nõus väitega, et digivahendite kasutamine peaks olema loomulik osa kõikides õppeainetes. Mõni õpetaja tunnistas oma pikemas kommentaaris, et pigem väldib digivahendite kasutamist, sest ei taha kedagi õpilastest ebamugavasse olukorda panna (kõigil pole võrdseid võimalusi isiklike digivahendite kasutamiseks). 

Artiklis refereeritud uuringu täisteksti leiab siit. 

Samal teemal:

• Paneme digi enda kasuks tööle – ka keeleõppes!
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub hariduseksperte ja tehnoloogiaettevõtteid osalema keskhariduse e-õppematerjali hankes
• Kuld, hõbe ja pronks
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus

Küberolümpiale registeerumine on avatud 24. maini veebilehel www.kyberolympia.ee. Olümpial saavad osaleda Eestis elavad 14–19-aastased õpilased ning 20–25-aastased üliõpilased ja eksperdid.

Küberolümpiat korraldab Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus ning seda viib läbi RangeForce. Küberolümpia idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium, korraldamist toetab Eesti Interneti Sihtasutus.

Kolmandat korda toimuv küberolümpia on võistlus, milles pannakse proovile osalejate IT-oskused.

Küberolümpial on kaks etappi. Kvalifikatsioonivoorus tuleb vastu seista automatiseeritud häkkimisele. Parimad küberkaitsjad selgitatakse välja viietunnisel lõppvõistlusel.

Küberolümpia peaauhind on osavõtt üleeuroopalisest kübervõistlusest European Cyber Security Challenge 2017.

“Täna on just see hetk, kus innustan kõiki noori astuma järgmine samm saamaks IT-huvilisest kübervaldkonna spetsialistiks,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi dotsent Rain Ottis. „Eestile on oluline, et me ei jääks lootma suurte maade IT-lahendustele ja teenustele, vaid peaksime looma selle pealt lisaväärtust. Seega, miks mitte just küberturvalisuse vallas?”

Küberolümpia projektijuhi Birgy Lorenzi sõnul on küberohutuses viimastel kuudel toimunud mitmeid olulisi arenguid. „Nii riik kui eraettevõtted teevad koostööd, et leida meie hulgast parimad ja leida võimalused nende arendamiseks – on see siis õppekavaarendus, õppematerjalide loomine või Eesti ja rahvusvaheliste võistluste ning konkursside läbiviimine,“ kinnitab Lorenz.

“Küberolümpia auhinnaks ei ole mitte ainult rahvusvahelisel võistlusel osalemine, vaid sellega kaasneb ka ettevalmistav koolituspakett. Kümme noort inimest õpivad nii veebi kui ka nutitehnoloogia turvalisust, lahendama krüptomõistatusi, turvaliselt programmeerima, süsteemide turvalisust testima kui ka lihtsalt ennast paremini väljendama,” ütles Lorenz.

Võistluste keskne teema on kaitsta Suur-Utoopia tsivilisatsiooni Atlantist ja tema transpordisüsteemi küberrünnaku vastu. Ligipääs piirkonnale on keeruline tänu pidevatele tormidele – ei ole võimalik läheneda õhust ega merelt. Kohalik transport on sõltuvuses drooniliiklusest. Droonide võrku on viimastel aegadel tabanud pidevad rikked. Kogu Utoopia on halvatud, kui liiklus võrgus katkeb. Tõenäoliselt on toimumas suuremahuline küberrünnak vaenulike välisjõudude poolt. Võistlusülesandeks on võita tagasi kaaperdatud droonid ja saada võrk oma kontrolli alla.

Kvalifikatsioonivoor toimub 27. maist 4. juunini internetis ja lõppvõistlus 2017. aasta juulis Tallinnas, Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. 

Tehnilised märksõnad: OWASP, SQLi, XSS, CSRF, DOS, WAF, mod_security, rootkit, IDS, Suricata, SNORT, Bro, OSSEC, nmap, KALI, Linux, ssh, DNS, IP, Cookies, SSL, shellshock. 

Eelvõistlusel saab lahendada erinevaid ülesandeid üheksa päeva jooksul, põhivõistlusel on selleks aega viis tundi. Põhivõistlusele pääsevad 10 noorema ja 20 vanema vanuseastme parimat. 

Võistluskeeleks on inglise keel, sest keeleoskus on vajalik rahvusvahelisel võistlusel osalemiseks.

Lõppvõistluse ajal toimub ka rahvusvaheline Küberolümpia seminar, mis toob kokku õpilased, üliõpilased, õppejõud, õpetajad, teadlased, ettevõtted ja teised küberkaitse huvilised.

Loe Koolielust pikemat artiklit rahvusvahelisest küberolümpiast 2016: Küberkaitsevõistlusel tuli kehastuda kräkkeriks

Allikas: TTÜ, kaitseministeeriumi ja Eesti Interneti SA pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Üle-eestiline kübervõistlus noortele
• Küberolümpia võitja Jaanus Kääp jagab avalikul loengul turvavigade leidmise nõkse

Kaas aitaks ka õpetajate oskuste parandamine ning õpetajate ja õpilaste koostöö. 

„Digioskuste kasutamist ei nõua ainult igapäevane haridus- ja elukeskkond, vaid ka kiiresti arenev tööturg. Tuleviku töökohad eeldavad tänastelt õpilastelt üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogilist pädevust. On oluline, et tööturu vajadused ja haridussüsteemi pakutavad oskused oleksid omavahel kooskõlas,“ põhjendab HITSA ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets õpilaste digioskuste kaardistamise vajalikkust.

Seni pole nii põhjalikult digioskuste õpetamist ja digivahendite kasutamist õppetöös analüüsitud. Uuring toob välja, et digioskuste õpetamise korraldus Eesti üldhariduskoolides on ebaühtlane ning sõltub eelkõige konkreetsest õpetajast ja koolist. „Kooliti on väga erinev, kuidas digitaalse kirjaoskuse õpetamist organiseeritakse ja milliseid oskusi õpilastele edasi antakse. Kuigi info otsimine ja kirjalike tööde koostamine arvuti abil on saanud loomulikuks õppetöö osaks, jäävad kahjuks tagaplaanile nutikamad sisuloome tegevused, nagu näiteks  andmeanalüüs, programmeerimine või veebilehe loomine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia huviringe pakuvad eelkõige suuremad koolid  ja nii varieerub pakutava IT-hariduse kättesaadavus kooliti märkimisväärselt,“ kommenteerib uuringu tulemusi Praxise analüütik Eve Mägi.

Analüütik Eve Mägi tõdeb, et killustatud lähenemine digioskuste õpetamisele on probleem, mis vajab hariduspoliitikas süsteemset lahendamist: „Tarvis on  kokkulepet, missuguses kooliastmes, kui suures  ulatuses ja missuguseid digioskusi peaks õpetama. Üks lahendus on muuta informaatika õppeainena kohustuslikuks ja  eraldi õppeainega võib alustada juba esimeses kooliastmes. Teine hariduspoliitika valik on veelgi tugevamalt lõimida digioskuste õpetamist erinevatesse õppeainetesse, kuid analüüs näitab, et see võib kaasa tuua ebaühtlase korralduse jätkumise. Koolide ja õpetajate ettevalmistus ei ole selleks praegu piisaval tasemel.“  

Õpetajate ja õpilaste hoiakud toetavad õppetöös digivahendite kasutamist. Teisalt on suured käärid positiivsete hoiakute ja õpetajate oskuste vahel. „Kolmveerand õpetajatest arvab, et digivahendite kasutamine peaks olema kõigi koolitundide loomulik osa. See on väga hea näitaja. Et need positiivsed hoiakud ka hariduses peegelduks, on tarvis õpetajaid toetada. Praegu peab 30% õpetajatest enda ebapiisavaid oskusi üheks suuremaks takistuseks digioskuste õpetamisel,“ tõdeb Eve Mägi. Kõige enesekindlamalt tunnevad õpetajad end igapäevases internetisuhtluses, kuid teatud tegevustes – näiteks fotode, videote ja helisalvestiste tegemises ja keerulisemate probleemide lahendamises hindavad õpetajad oma oskusi kehvemaks kui õpilased. 

Praxise analüüs toob välja, et digioskuste õpetamisel võiks toeks olla ka õpilased ise, sest mitmetes digivaldkondades hindavad õpilased oma oskusi õpetaja omadest paremateks. Üle poole õpetajatest on õpilasi kui eksperte ka õpetamisse kaasanud. „Niisugune koostöö võiks olla sagedasem, sest kaasaegses õppetöös tegutsevad õpetajad ja õpilased partneritena. Klassruumis ei pea tarkused liikuma mitte ainult õpetajalt õpilasele, vaid ka õpilased ise saavad oma kogemusi ja oskusi üksteisega jagada,“ toob Eve Mägi välja ühe lahenduse, mida võiks digioskuste õpetamisel senisest enam ja süsteemsemalt kasutada. 

HITSA tellitud ja Praxise läbi viidud uuringus analüüsiti üldhariduskooli õppe- ja ainekavasid, küsitleti koole ja lasteaedu ning viidi läbi esinduslik veebiküsitlus õpetajate ja õpilaste seas, kus osales 1549 õpetajat ja 11 224 õpilast üle Eesti.

Allikas: HITSA ja Praxise pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koolides toimub digioskuste küsitlus
• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama

Võistlusel said osaleda 5-20aastased lapsed ja noored, kes pidid ise välja mõtlema mängu, mis õpetaks programmeerimist või seda, kuidas targalt internetis käituda. „Meil on hea meel, et sellisel keerulisel teemal nagu seda on hariduslike mängude loomine, laekus nii palju võistlustöid,“ ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Äkki on just nende mängude seas ka järgmine edulugu, nagu seda on Scratch, Daisy the Dino või mõni muu maailmas populaarne hariduslik mäng.“  

„ProgeTiigri võistlus pakkus mitmeid erinevaid lähenemisi mängude tegemisele – oli mobiilimänge, platvormimänge, robotimänge, mälumänge, lauamänge jne. Sellises kirjus mängude valikus hakkasid eriti hästi silma need õpetlikud mängud, mida oli varasemalt testitud kaasõpilaste peal. Näiteks arendavad mängud algoritmilist mõtlemist või aitavad kaasa mõne aine sisu paremale omandamisele,“ kiitis konkursi žürii liige Tauno Palts. „Kuna võistluse üks eesmärke on aidata kaasa ka õpilaste omavahelisele koostööle, siis eriti kõrgelt hindasimegi töid, kus oli selgelt välja toodud osalejate panus ühises projektis.“   

Parimad mängud selguvad suurel finaalüritusel 20. mail. Lisaks võitjatele selgitatakse finaalis välja ka osalejate lemmik – kõik võistlejad saavad üksteise mänge proovida ning suure mängude maratoni tulemusena kuulutatakse välja publiku lemmik. Samuti loositakse välja eriauhind kõikide võistlusel osalenud koolide vahel. 

ProgeTiigri võistluse läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ ja Euroopa Ühendamise Rahastu projektist „Targalt internetis“.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa suurim robotivõistlus Robotex tuleb taas
• Selgunud on ProgeTiigri seadmete taotlusvooru tulemused
• Martna Põhikoolis oli Progeöö
• Strawbees ja Quirkbot – kõrred ja väike robot

HITSA eestvedamisel viis Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi uuringu „IKT-haridusest: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused lasteaias ja üldhariduskoolis“, mis kaardistas Eesti lasteaedade ja üldhariduskoolide IKT huviringid ning õppekavades kirjeldatud digioskused, tegi ülevaate digioskuste lõimimisest õppeprotsessis ning uuris, millised on õpetajate võimalused ja oskused juurutada muutunud õpikäsitust ning arendada õppijate digioskusi. Esmakordselt on nii põhjalikult kaardistatud infotehnoloogia õpetamine meie haridusasutustes.

Uuringutulemuste tutvustamisele järgneb tulevikku vaatav arutelu teemal, kas ja mida peaks meie hariduspoliitikas muutma, et soodustada digioskuste arendamist õppetöös. Paneelis saavad sõna õpetajate ja õpilaste esindajad koos teiste valdkonna ekspertidega, kaasa saab rääkida ka publik. Tutvu kavaga siin. 

Esitlus toimub 16. mail kell 15–17 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (Raja 4C, Tallinn). Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume huvilistel registreeruda hiljemalt 12. maiks!

Uuring viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valgamaa Kutseõppekeskus on digilainel
• Pärnu linna eÕppe päev
• Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur: Eesti õppetöös on saabumas uus hingamine
• Digipeegel – kui digiküpsed on meie koolid