Haridustehnoloog tõukab tagant ja aitab järele


Avaldaja:Laura Vetik23. November 2015

Digiajastu jõudmine kõikide haridustasemete õpetajate ja õppijateni on üks põnev paratamatus, edasiviiv jõud. Haridustehnoloogide osa selles on hindamatu. Võtame seekord uudiskirjas luubi alla kutsekoolide õppekavarühmadepõhised haridustehnoloogid ning alushariduse haridustehnoloogid.

Kui kutsekoolil on digivahendid olemas, siis tuleb neid sihipäraselt kasutada. Kui õpetaja ei oska või ei taha, siis tuleb haridustehnoloog appi. Ikka selle nimel, et õppijatel oleks põnevam õppida ning õpetajatel huvitavam tunde ette valmistada ja klassi ees seista.
e-Kutsekooli nõukogu otsuse alusel alustas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) 2015. aasta kevadel kutsekoolide haridustehnoloogide võrgustiku arendamist. Arutelu käigus selgusid võrgustiku moodustamiseks esmased kutseõppe valdkonnad: ehitus, teenindus ja toitlustus, aiandus, käsitöö ja disain ning puit. HITSA saatis vastavat kutseõpet pakkuvatele koolidele üleskutse, leidmaks inimesi, kes on valmis kutsekoolide õppekavarühmadepõhiste haridustehnoloogidena tegutsema.

Kolm kutsekoolide haridustehnoloogi – Katrin Kisand, Anne Krull ja Katrin Uurman – räägivad värskest võrgustikust, mille initsiatiivgruppi nad kuuluvad.

Katrin Kisand on olnud aastaid Tartu Kunstikooli haridustehnoloog, poole kohaga haridustehnoloogi tööd teeb ta ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Anne Krull töötab Tartu Kutsehariduskeskuses keemia ja füüsika õpetajana. Sel õppeaastal meisterõpetaja ametikoha astmel töötava Krulli töökohustuste hulka kuulub ka haridustehnoloogi töö (Tartu Kutsehariduskeskuses täidavad haridustehnoloogi ülesandeid kolm meisterõpetajat).
Katrin Uurman töötab Räpina Aianduskoolis kutseõpetajana ja e-õppe metoodikuna, haridustehnoloogi töös astub Uurman esimesi samme. Kõik kolm naist on koordineerinud koolis e-õppetegevusi, kõik nad on hinnatud e-kursuste loojad, teevad ise ning aitavad ka teistel digitaalseid õppematerjale teha.

Kutsekoolide juhtkondade teadvustatus haridustehnoloogi ametikoha vajalikkusest on kooliti kindlasti erinev. Katrin Uurmani sõnul on Eestis kutsekoole, kus haridustehnoloogi pole või täidab neid ülesandeid mõni õpetaja osalise koormusega, aga on ka kutsekoole, kus see ametikoht on juba aastaid täidetud. Näiteks Tartu Kunstikool, kus Katrin Kisand töötab. Kisand on rahul: “Meie kooli juhtkond, eesotsas innovaatilise juhtimisstiiliga Kadi Kreisiga, on olnud toetav, kaasamõtlev ja -tegev. Ilma selleta ei kujutaks ma ette meie pidevat arengut, kus e-õpe pole ammu enam asi iseeneses, vaid loomulik õppe osa, kus õppematerjale ning metoodikat uuendatakse juba ilma torkimiseta.”

Miks liitusid nad HITSA üleskutsega alustada tööd kutsekoolide õppekavarühmadepõhiste haridustehnoloogidena? Katrin Uurmanile tegi ettepaneku hakata tööle uues võrgustikus Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom. Uurman näeb võrgustikus võimalust aianduse valdkonnaga tegelevate kutsekoolide vahelise koostöövõrgustiku tekkimiseks ja toimimiseks. “Tänaseni tuntakse puudust sarnasest õpetajatevahelisest koostöövõrgustikust, mis toimis minu valdkonnas kuus-seitse aastat tagasi.”

Katrin Kisandit utsitas tagant Kadi Kreis kooli juhtkonnast. “Tunnen seda maastikku ju läbi ja lõhki, pealegi olin just valminud disaini ja käsitöö valdkonda kuuluva “Kujundaja” riikliku õppekava üks väljatöötajatest,” ütleb Kisand. “Kõige õigem on nii sisuliselt, ajaliselt kui ka korralduslikult õppekavaarendust ja e-õppe arengu sisu ja vormi koos ajada."
Kisand peab väljakutseks käsitööinimeste kaasamist võrgustiku töösse, kuid esimesel SA Innove korraldatud kohtumisel oli näha, et disainil ja käsitööl on kokkupuutepunkte küll (nt ühise keemia ja erialaõppe lõimingu õppematerjali väljatöötamine või karjäärimooduli õppemetoodika ja sisu ülesehitamine erialasena).

Anne Krull on töötanud alates 2005. aastast Tartu Kutsehariduskeskuse ehitus- ja puiduosakonnas õpetajana. “Teeme kutseõpetajatega pidevat koostööd – oleme koos osalenud erinevatel kursustel, seminaridel ja metoodikakonkurssidel. Koos püüame rakendada uusi õppekavasid. Usun, et seda ei peaks tegema iga kool eraldi, vaid kõik võiksid koostööd teha.” Krull otsustaski HITSA üleskutsega liituda oma kogemuste jagamiseks.

võrgustik.jpg

Võrgustiku loomine uutes kätes

Katrin Kisand on aastaid kuulunud haridustehnoloogide võrgustikku ning kiidab üksteist toetavat ja usaldusväärset kutse- ja kõrghariduse haridustehnoloogide tuumikut. “Paljud toonased aktivistid on liikunud hariduses erinevate tööpostide ja institutsioonide vahel, aga koostöö jätkub siiamaani. Loen seda väga suureks saavutuseks kõrg- ja kutsehariduse vahelise barjääri lõhkumisel ja sisulise koostöö arendamisel.”

Nüüd tuleb kutsekoolide õppekavarühmadepõhistel haridustehnoloogidel ise hakata võrgustikku looma. Anne Krulli esimene samm on õppekavarühmapõhise suhtlusgrupi loomine. Samuti plaanib ta läbi viia veebiseminare, luua juhendeid töövahendite kohta jm. “Kõigepealt on vaja välja selgitada haridustehnoloogilised pädevused,” leiab Krull. “Seejärel saab vajaduspõhiselt korraldada koolitusi ning tegeleda e-kursuste ja digitaalsete õppematerjalide tegemise koordineerimisega ning e-õppega seotud probleemide ja vajadustega.”

Ka Kisand alustab sel õppeaastal võrgustiku töö käivitamise ja koordineerimisega. “Esialgu tuleb kindlaks teha vajadusi, seejärel saab anda hoogu nende probleemide ühisele lahendamisele.” Katrin Uurman soovib lisaks hästi töötava võrgustiku moodustamisele tegeleda nõustamise ja koolitamisega, välja selgitada valdkonna kutseõpet katvad õppematerjalid ning hinnata nende kvaliteeti. “Minu jaoks on uus kogemus Koolielu portaalis töötamine, veebiseminaride läbiviimine, juhendmaterjalide koostamine. Pean tähtsaks lisaks haridustehnoloogide võrgustikus osalemisele ka koostööd erialaliitude, SA Innove ning Kutsekojaga.”

Katrin Kisandi sõnul on aktiivselt oma ainet ja valdkonda arendavatel inimestel teadmised digiõppevõimalustest olemas, pidevalt katsetatakse ja uuritakse. “Pigem oleme jõudnud sinna etappi, et küsimused on väga täpsed, näiteks küsitakse, milliseid vahendeid või koolitust ma mingi konkreetse töö jaoks soovitaksin. Minu tööks pole enam e-õppe populariseerimine, nüüd pean näitama, kuidas õpetajad saavad digivahendeid ja -materjale endale käepärasemaks ning igapäevasemaks muuta.”

Autorid: Kristi Semidor ja Katrin Kiilaspää, HITSA projektijuhid

Samal teemal:

Koostöös peitub jõud

Haridus- ja Noorteamet