Teemaveerandid

Igal aastal on konkurss pühendatud konkreetsele teemale. Selle aasta konkursiga tähistatakse Ventspilsi Teadus– ja Innovatsioonikeskuse avamist ja esile on tõstetud loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika (STEM). 

OSALEMA ON OODATUD EESTI KOOLIDE 4.-12. KLASSIDE ÕPILASED

Iga grupi ülesanded on seotud ühe STEM valdkonnaga. 

Teadus: A grupp (1.-3. klass), osalevad vaid Läti õpilased.
Tehnoloogiad: B grupp (4.-6. klass), Läti, Leedu, Eesti ja Soome õpilased.
Inseneriteadused: C grupp (7. -9. klass) Läti, Leedu, Eesti ja Soome õpilased.
Matemaatika: D grupp (10.-12. klass) Läti, Leedu, Eesti ja Soome õpilased.

Konkursi eelvoor toimub 2. septembrist kuni 14. oktoobrini, kus osavõtjad peavad lahendama konkursi korraldajate poolt esitatud ülesanded. Konkursi finaalvoor toimub 11. novembrist kuni 13. novembrini. Konkursi finaalvooru pääsevad 64 parimat võistkonda. Iga alagrupi võitjate vahel läheb jagamisele 12 000 euro suurune auhinnafond. Finaalvoorus tunnustatakse nii õpetajaid kui ka õpilasi.

Konkursi finaalvoor toimub esialgsete plaanide kohaselt Ventspilsis, kuid COVID–19 pandeemiast tingitud ebastabiilse olukorra tõttu on välja töötatud ka alternatiivvariant. Kui finaalvooru ajal kehtib reisi- ja kogunemiskeeld, siis viiakse finaal läbi virtuaalselt.

“Ventspils IT Challenge” raames toimub mitmed lisavõistuvõtmisi ja aktiivsed osavõtjad (nii õpilased kui ka õpetajad) võivad võita väärtuslikke lisaauhindu.

Konkursi partnerid on HITSA, Network of innovative informal education for youth (INPUT), MTÜ Nuti-Võlur, IT Haridusfond - Start(IT), Prezi, Infogram, Overly, Accenture Latvia, Läti Informatsiooni- ja Kommunikatsioonitehnoloogia assotsiatsioon (LIKTA), “ALL DIGITAL”, Läti informaatikaolümpiaad, eTwinning, Ventspilsi linnaduuma (linnavolikogu), Ventspilsi Kõrgkool, Ventspilsi Digikeskus, Ventspilsi Tehnikum, Ventspilsi Loomemaja ja Ventspilsi Haridusvalitsus.

Lisainfo: http://ventspilsitc.com/

Samal teemal:

• Konkurss “Ventspils IT callenge 2019” ootab osalema õpilasi Lätist, Leedust, Eestist ja Soomest

Välistudengitega majutuse ja igapäevaste elamiskuludega seotud kulutused Eestis ulatuvad umbes 35 miljoni euroni aastas.

Välistudengid on Eestiga väga rahul

Sihtasutuse Archimedes värskelt valminud aruandest “International Student Barometer 2019. Välistudengid Eestis ja maailmas” selgub, et maailma suurima välistudengite küsitluse International Student Barometer andmetel on Eestis õppivate välistudengite rahulolu sihtriiki saabumisega seotud teenuste ja tegevustega 91%, õpingutega 86%, eluoluga 88% ja kõrgkoolide tugistruktuuridega 88%. Kokkuvõttev statistika näitab, et 88,2% välistudengitest on Eestis saadava õpikogemusega rahul.

„Seda saab pidada heaks tulemuseks, arvestades, et 40% kõigist osalenud ülikoolidest on Times Higher Education (THE) või Quacquarelli Symonds (QS) edetabelites kõigist Eesti ülikoolidest kõrgematel positsioonidel (ehk maailma 300 parima seas),“ kommenteeris välisturunduse agentuuri juht ning aruande autor Eero Loonurm.

Lisaks kaheksale Eesti tasemeõppe välistudengeid vastuvõtvale kõrgkoolile osalesid maailma tippülikoolidest küsitluses ka välistudengid, kelle koduülikooliks on Ühendkuningriigi Oxford ja Cambridge, Hollandi Leiden, Amsterdam ja Utrecht ning lisaks ka Austraalia ja Aasia parimad ülikoolid.

„Tudengite välismaale õppima mineku otsuseid mõjutavad väga paljud faktorid. Mõju tulevasele karjäärile, konkreetne õppekava, teenimisvõimalused vilistlasena, võimalused õpingute ajal töötada ja turvalisus on kõik valiku tegemisel olulised – kolmandate riikide tudengitele olulisemad kui Euroopa riikide tudengitele,“ lisas Loonurm.

Tudengid on Eestile tulusad

Keskmiselt kulutab Eestis õppiv välistudeng eluasemele umbes 250 eurot kuus ning toidule ja olmele umbes 300 eurot kuus. Lisaks võõrustavad välistudengid ka külalisi alates vanematest ja perekonnast lõpetades sõpradega – 67% välistudengitest on võõrustanud välismaalt tulnud külalist vähemalt korra. Kõigi välistudengite (nii kraadiõpe kui vahetustudengid) endi (majutus, igapäevased elamiskulud) ning nende külaliste tehtud kulutused ulatuvad umbes 35 miljoni euroni aastas.

Eesti kõrgkoolides õpib tasemeõppes 5528 välistudengit, koos vahetustudengitega ulatub välistudengite arv üle 7000. Küsitluses osales 1982 Eestis õppivat välistudengit ning ülemaailmselt võrreldi kokku 179 950 välistudengi kogemust 19 riigis.

Küsitluses osalesid Tartu Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Eestis õppivate välistudengite osalemist uuringus rahastati doktoriõppe ja rahvusvahelistumise edendamise programmi DoRa raames Euroopa Sotsiaalfondist.

Vaata analüüsi kokkuvõtet:
“International Student Barometer 2019. Välistudengid Eestis ja maailmas”.

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Koroonakriis ei ole kaotanud huvi õpirände vastu
• Erasmus+ projektidele esitati rekordarv taotlusi

Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 52 ja teisel astmel 45 õppekava vahel.

„See õppeaasta lõppes teisiti ja võib juhtuda, et varasemast teisiti on mõni asi ka uuel õppeaastal,“ ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. „Oleme paremini kui kunagi varem valmis e-õppeks, kuid loodame väga, et seda kevadises mahus siiski tegema ei pea ja saame keskenduda oma teistele tugevatele külgedele. Tartu Ülikooli hinnatakse üleilmses võrdluses eriti kõrgelt just väikestes rühmades toimuva õppe ja e-õppe ning tippõppejõudude tõttu,“ rääkis  õppeprorektor. 

„Ka rahvusvahelistes ülikoolide pingeridades on ülikool järjepidevalt tõusnud. Selle taga on nii meie õppejõud kui ka üliõpilased, kes aitavad Tartu Ülikooli tuntust kasvatada. Tartusse tulevad kokku Eesti parimad koolilõpetajad ja meie püüame neile pakkuda parimat õpikogemust,“ ütles Valk. „Ülikoolilinn ootab uusi tudengeid koos kõigi oma erisuguste võimalustega, tavapärase õppetöö kõrvalt leiab iga tudeng huvitavat tegevust ja kõige tublimad saavad juba teist aastat osaleda eriprogrammis „Talendid Tartusse“,“ lisas ta.  

Oodatakse kandideerimisavaldusi sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu 2. juuli südaööni. Selleaastastele gümnaasiumilõpetajatele mõeldes on ülikool kandideerimistähtaega pikendanud ühe päeva võrra. 

Tänavu saab anda sisseastumisavalduse ka siis, kui õpingud pole veel ametlikult lõppenud. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul ei pea kandideerimisavalduse esitamiseks jääma ootama riigieksamitulemusi, mis sel aastal avalikustatakse 30. juunil. „Enam kui poolte õppekavade puhul toimub vastuvõtt kas ainult või suures osas sisseastumiseksami tulemuse alusel. Kindla kandideerimisvaliku korral võib esitada avalduse julgesti ilma riigieksamitulemusteta ja ka juhul, kui lõputunnistus veel kätte saamata. Kui selgub, et riigieksamid läksid üle ootuste hästi või vastupidi, siis on võimalik oma avaldust SAIS-is muuta. Kuni 2. juuli südaööni saab esitatud avaldust tühistada ja esitada selle asemel uue avalduse,“ kinnitas Kaldma, kes tuletas meelde, et kandideerida saab kuni kahe õppekava alusel. 

Juuni lõpus uuendatakse SAIS-is riigieksamite ja eelnevate õpingute andmeid, et kontrollida, kas kandideerimistingimused on täidetud. Erandkorras saab sel aastal kandideerida ka juhul, kui eelnevate õpingute lõpetamine on kevadise eriolukorra tõttu edasi lükkunud augustikuusse. Sellisel juhul on vastuvõtuotsus tinglik ja üliõpilaseks arvatakse vastuvõetu vaid juhul, kui eelmised õpingud on lõpetatud hiljemalt 24. augustiks. 

Kui kandideerimiseks vajalikke andmeid registrites ei ole – näiteks on tegu välisriigi või enne 2004. aastat Eestis lõpetatud kooli lõputunnistuse või diplomiga –, saab dokumente esitada tööpäeviti Tartu Ülikooli peahoones, Narva ja Pärnu kolledžis, Viljandi kultuuriakadeemias ning ülikooli Tallinna esinduses.

Tähtsad kuupäevad
•kuni 2. juulini (k.a): avalduste ja dokumentide vastuvõtt
•4.–12. juulini: sisseastumiseksamid
•14. juuli: esimeste vastuvõtuotsuste tegemine ja esialgsete vastuvõetute nimekirjade avaldamine
•kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsuse tegemist: vastuvõetavad peavad kinnitama oma soovi õppima tulla
•31. august: õppeaasta algus

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe.

Allikas: TÜ pressiteade

Eelmisel aastal sai alguse Valma seikluspargis tore traditsioon. Siis sai koos Peeter Marvetiga veedetud huvitav päev häkkides. Ka selle aasta ürituse koht on sama. Hetkel on juba teada mitu toredat abilist-esinejat, kes aitavad päeva heade mõtetega sisutada.  Üks neist on näiteks RIA. Lisaks on see viimane üritus otseselt HITSA nime all, sest Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ehk HITSA liitub uue loodava asutusega, Haridus- ja Noorsooametiga. Räägitakse ka sellest. Igav igatahes ei hakka!

Täpsem info ja registreerimine

Foto: Photo by Niklas Veenhuis on Unsplash

Samal teemal:

• Heli Aru-Chabilan: viis sammu tulevikukooli suunas
• Õpetaja digipädevuste hindamise mudel
• HITSA tutvustab rahvusvahelisel konverentsil Eesti e-õppe kogemust

Sel õppeaastal on tehnikaülikooli juba lõpetanud üle 1800 noore tippspetsialisti, aga lõpetajaid lisandub veelgi, sest eriolukorra tõttu saavad I ja II astme lõpetajad kaitsta oma lõputöösid 18. augustini.

Värsketele vilistlastele on tehnikaülikooli uksed alati avatud – oma õpinguid jätkama on oodatud kõik Eesti helgemad pead, ka teistest ülikoolidest.

TalTechi õppeprorektor Hendrik Volli sõnul on see kevad väga eriline – tehnikaülikool soovib hoida oma lõpetajate ning nende lähedaste tervist ja seepärast on lõpuaktused digitaalsed. „Kuigi aula uksed jäetakse sel korral suletuks, on igal teaduskonnal personaalne aktus, kõlavad nii hümn kui Gaudeamus ning peetakse ka lühikesi kõnesid, paberil lõpudiplomi saavad meie värsked vilistlased kätte hiljem dekanaatidest.“ 

Voll lisab, et digiaktustel on palju sellist, mida traditsiooniliselt pole varem olnud. 

Näiteks on sinna integreeritud visuaal tervest ülikoolilinnakust – st selle aasta pidulik hetk väljub ülikooli aulast TalTechi imekauni linnaku eri nurkadesse. Need on kohad, mis on märgilised ülikooli tudengitele ning millega nüüd saavad tutvuda ka nende lähedased. Näiteks raamatukogu, söökla, akadeemikute allee, amfiteater ning muidugi õppehooned.

Tulemas on ootamist väärt üllatusesinejad, TalTechi lõpetajaid tervitavad mitmed säravad vilistlased ja õnnelikud tudengid.

Näiteks Sigrid Kirss loodusteaduskonnast rõhutab: „Mitte miski ei ole ümberlükkamatu. Elame ajastul, kus kõik võimatu on võimalik ning tuleb mõelda suurelt – uued avastused ja teadmised muudavad ja kujundavad meie riiki, Eestit. Koroonakarantiin tõstis meie arusaama teaduse vajalikkusest, oskust eristada olulist ebaolulisest.“ Helena Grete Lillepalu paneb aga südamele, et määramata integraali puhul ei tohi unustada lisada +C.

18. juunil on lõpuaktus majandusteaduskonnas (kell 18.00), loodusteaduskonnas (kell 18.30). 19. juunil on lõpuaktused IT-teaduskonnas (18.00) ning inseneriteaduskonna esimeses astnes kell 18.30 ning magistriõppes  kell 19.00. 

Tehnikaülikool on rahvusvaheline ülikool ning seetõttu on eestikeelsed aktused inglisekeelsete subtiitritega. Link aktustele: taltech.ee/uudised/aktused

Tehnikaülikooli saab sisse astuda kuni 7. juuli kella 12:00-ni, erialade saab tutvuda teejuht.taltech.ee.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Aron Sisaski sõnul oli võistluse käik väga huvitav, kuna RangeForce võimaldab IT ja turvalisuse eest vastutavatel meeskondadel vastata rünnetele realistlikes tingimustes, mis aitab treenida ja testida oma oskuseid. “Olen ka varem sellel võistlusel osalenud ning konkurents on igal aastal väga tihe, kuna Eestis huvi küberkaitse vastu üha suureneb. Nii et kokkuvõttes olen väga rahul ja kindlasti tahan ka järgmisel aastal osa võtta,” lisas Sisask.

Võistluste keskne teema oli kaitsta väljamõeldud maineka idufirma infotaristut küberrünnete eest. Selle jaoks tuli paigata ja uuendada erinevaid taristus olevaid teenuseid ja süsteeme. Lisaks oli üks nende populaarsetest rakendustest kaaperdatud ning üle võetud server tuli tagasi võita. Infotaristu koosnes meiliserverist, populaarsest sisuhaldussüsteemist, andmebaasiserverist ja ettevõtte rakendusserverist. Kurikaelte tõrjumise kõrval tuli hoolitseda selle eest, et kõik teenused oleks kättesaadavad ja kasutuskõlblikud. 

Loe lähemalt TalTechi kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal: 

• Eestile tuli USA veebipõhiselt kübervõistlustelt Magic TCF topeltvõit
• KüberOlümpia on Euroopas tunnustatud küberhariduse projekt

12. lennu osalejad töötasid programmi raames õpetajana koolides üle Eesti ning samal ajal arendasid oma õpetamis- ja eestvedamisoskusi Noored Kooli programmi toel. Programmi teisel aastal panustasid nad aktiivselt oma koolide arengusse, algatades koosloomeprojekte, mis aitavad kaasa, et õpilased areneks elus hästi toimetulevateks elukestvateks õppijateks. 

Noored Kooli tegevjuhi Kristi Klaasmägi sõnul on programmi jooksul saadud eestvedamise kogemus oluline väärtus haridusvaldkonna juhtimiskultuuri arendamisel. “Kõik Noored Kooli kaheaastase programmi läbinud osalejad on saanud kogemuse, et muutuseid saab koolis luua igaüks, kes usub muutuste võimalikkusse ja võtab vastutust. Samuti oskavad nad hinnata teiste õpetajate, õpilaste ja koolijuhtidega koos uute lahenduste loomist - koolis saab muutuseid luua ainult koostöös,” sõnas Klaasmägi.

Kahekümne ühest Noored Kooli programmi värskest lõpetajast 18 plaanib jätkata tööd haridusvaldkonnas ka järgmistel aastatel ning enamik neist jäävad tööle programmi partnerkoolidesse. Noored Kooli nõukogu esimees, Swedbank Eesti juhatuse liige Tarmo Ulla täheldas, et ka programmi vilistlaste töö aitab tublisti kaasa partnerkoolide arengule. “Noored Kooli pikaajaline eesmärk on, et kõigil Eesti noortel on väga head tulevikuvõimalused ja iga laps usub, et ta saab elus hästi hakkama. Vilistlased, kes jätkavad tööd partnerkoolides, leiavad seal endale sobiva rolli, et panustada pikaajalistesse muutustesse terves koolis ja mõjutada veel rohkemate noorte tulevikku,” ütles Ulla.

Noored Kooli programmis jätkab pärast 12. lennu lõpetamist 68 inimest, kellest 27 lõpetas äsja programmi esimese aasta ja 41 alustas oma teekonda programmis sellel kevadel.

Lisainfo Noored Kooli 12. lennu osalejate kohta: http://www.nooredkooli.ee/lend12.

Allikas: programmi info

Samal teemal:

• Kampaania „Sinus elab talent. Too ta kooli!“ kutsub õpetajaametit valima

Kevadel 2020 osalesid Digikiirendi programmis 

• Aruküla Põhikool
• Hummuli Põhikool
• Mikitamäe Kool
• Mustvee Kool
• Märjamaa Gümnaasium
• Narva-Jõesuu Kool
• Peipsi Gümnaasium
• Pikavere Mõisakool
• Riidaja Põhikool
• Saue Gümnaasium
• Sinimäe Põhikool
• Tarbja Lasteaed-Algkool
• Tsirguliina Kool
• Vajangu Põhikool
• Valgu Põhikool
• Värska Gümnaasium 

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Lõpuüritusel kuulati huvitavaid ettekandeid, tunnustati tublisid Digikiirendis õppinuid, koolide esindajad andsid ülevaate läbiviidud projektidest ja rääkisid edasistest plaanidest. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere kutsus oma ettekandes kaasa mõtlema, mida võtta sügisesse kaasa lõppenud õppeaastast ja distantsõppe kogemusest. “Te sisenesite Digikiirendi programmi ja teie jaoks saabus kohe eksamipäev. Missugused küsimused on tekkinud pärast distantsõpet? Kõigepealt – kuidas muutus õpetaja roll? Missugune on hea veebitund? Hea distantsõpe? Meil ju ei ole ees standardeid, millega võrrelda,” tõi Maadvere näiteid. 

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan tõi välja seitse olulisemat distantsõppe õppetundi, mis selgusid aruteludest koolijuhtidega. Need on: digivahendite (häda)vajadus lõi võimaluse õppimiseks ja muutusteks; haridustehnoloogi tugi on tähtis; õpetajate digipädevused paranesid oluliselt; õpilased said digivahendid, kuid see eeldas head koostööd kohalikul tasandil; palju erinevaid õpikeskkondi loob huvitavamaid võimalusi, aga vähem on siiski parem; ülioluline on kommunikatsioon ja süsteemne lähenemine; distantsõpe HEV-lastega eeldab paremat ettevalmistust. “Nüüd, kui õppeaasta on lõppenud, rääkige omavahel, mida ja kuidas te sügisel teha tahaksite. Ja ärge unustage HITSAt, me jätkame tegevust, saame teile abiks olla,” sõnas Heli Aru-Chabilan. 

Kiirpilk koolitusprogrammis tehtule ja vaade tulevikku

Ülevaate kõikide osalenud koolide arendusprogrammidest ning kokkuvõtted tehtust leiab siit: https://sites.google.com/view/dk2020kevad/avaleht

Aruküla Põhikooli meeskond tuli  Digikiirendi raames järeldusele, et uuel õppeaastal tuleb teha digipädevuste arendamise tegevuskava ja seda kogu õpetajaskonda kaasates ning IT-õppekava koostamise raames. Õpetajatelt kogutud arvamustest ilmnes, et uute oskuste omandamine Digikiirendis oli paljudele põnev ja digipisikuga nakatunute arv on tõusuteel. Kasvas valmisolek ja julgus rohkem digivõimalusi katsetada ja kasutusele võtta.

Hummuli Põhikool leidis, et Digikiirendi koolitus juhtus täpselt õigele hetkele - digioskusi oli kiiresti vaja täiustada ja õpitut ka kohe rakendada. Oli hea tunda, et koolitajate ja mentorite tugi ja nõuanded on igal hetkel käepärast. Koolituse poolt pakutud digilahenduste paljusus võimaldas teha kõigil oma aines sobivaid valikuid, arvestades ka laste võimekusega. Praeguseks kasutatakse hästi palju Google Drive´i keskkonda dokumentide, õppematerjalide ning küsitluste loomiseks ja GoogleMeeti suhtluseks. 

Mikitamäe Kooli kokkuvõte: Uus olukord nõudis kiiret kohanemist. Siinjuures olid suureks abiks koolipere tasakaalukus ja positiivne meel. Muutusime hetkega õppivaks organisatsiooniks. Lõime Facebooki õpetajate grupi, kus lahendasime kiirelt tekkinud argimuresid ning jagasime teadmisi ja nippe ühe või teise veebikeskkonna kasutamisel. Iganädalased infokoosolekud ja igapäevased haridustehnoloogilised nõustamised Zoomis andsid võimaluse rääkida õpetajatel oma muredest, rõõmudest, kitsaskohtadest, parimatest praktikatest ning aitasid ühtsustunnet hoida. Olukord pani õpetajad kiirendatud korras liituma erinevate e-keskkondadega ning paljud avastasid, et need pakuvad tõesti häid võimalusi. Alustasime Office 365 kasutamisega. Lõime seal suhtlusvõrgustiku, mida hakkame edaspidi rakendama peamise suhtluskanalina nii õpetajate kui õpilaste poolt ning lõimime Office 365 keskkonna erinevatesse õppeainetesse.

Saue Gümnaasium: Digikiirendi koolitustel osalemine meenutas osalejatele, kui erinevad me meeskonnas oma teadmistelt ja oskustelt oleme. Hetkekski ei tekkinud aga kahtlust meeskonna ühtsuses ja tahtmises üksteist toetada. Meeleolu hoidsid üleval nii kooliperele saadetud muusikaline tervitus, õpetajate kooli Instagrami konto üle võtmised, ühiselt loodud ja ette kantud luuletus kui õpetajate kodukontorite pildisein. Kui Digikiirendi koolitused lõppesid, siis algasid virtuaalsed õpetajatetoa kogunemised Zoomis. Igaüks andis oma panuse, kes loojana, kes kaasaelajana. Need tegevused liitsid meeskonda.

Sinimäe Põhikooli meeskond leidis, et neil oli distantsõppe alguses kaks suurt eelist – esiteks kasutasid nende õpetajad juba ennegi aktiivselt Viberi gruppe, teiseks olid nad parasjagu alustanud õppimist Digikiirendi programmis. “Meil oli algusest peale põhimõte, et me ei võta kasutusse palju uusi keskkondi, sest õpilastel on raske nendes orienteeruda. Vaikselt tuli keskkondi siiski juurde, oli õpetajaid, kes tundsid end mugavamalt Skype´i kasutades, Google Classroom ja Padlet olid samuti kasutuses. Õppeaasta lõpuks tundsime end erinevates keskkondades ja distantsõppes juba nii kindlalt, et julgesime ette võtta isegi projektinädala, mille raames tegime õpilastega GPS-kunsti,” võib lugeda Sinimäe Põhikooli kokkuvõttest.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli. 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Samal teemal: 

• HITSA Digikiirendi programmis alustas õppimist neljas grupp koolimeeskondi
• 17 kooli parandas Digikiirendi programmis oma digioskusi
• Digikiirendi mõjuks hästi igale koolile

Võiduprojekti kohta ütlesid projektivõistluse hindajad üksmeelselt: “Suurepärane!” See Erasmus+ projekt suunas väikseid õppijaid uurima ja tajuma maailma läbi teaduslike selgituste. Projekti iseloomustas väga hea ülevaade partnerkoolide tegevustest ja partnerkoolide kohtumistest ning hästi organiseeritud Twinspace. Tänavusel Euroopa eTwinningu projektivõistlusel sai “Small Scientists Across Europe” 2. koha.

Natalja Varkki sõnas, et kuna teadus üldiselt on abstraktne teema, siis tuttavate elementide nagu maa, õhk, tuli ja vesi kaudu viidi lapsed teadusele lähemale. Katsed toimusid nii ruumis kui õues ja üks laps ütles projekti lõpus, et tema uus õpetaja ongi loodus. 

2. kohta sai projekt “Women who changed the world” (“Naised, kes muutsid maailma”), juhendaja õpetaja Terje Mägi Vastseliina Gümnaasiumist.

Tegemist on projektiga, mis annab õpilastele teadmise, et meie igaühe arvamus on tähtis ning seda tuleb välja öelda. Eksperdid leidsid, et tegu on hea ja kasuliku projektiga. Selgelt oli näha riikide vahelist koostööd ja rahvusvahelisi meeskondi. Teema on väga põnev ja väljakutsuv. Eesmärk oli õppida ja jagada infot eri riikide naiste kohta, kes on midagi ühiskonna parandamiseks teinud; uuriti meeste ja naiste soolist võrdõiguslikkust oma piirkonnas ja riigis, arendati inglise keelt nii kõnes kui kirjas ning muidugi IT-oskusi. Ära märgiti ka võtmepädevuste arendamist ning tagasiside ja kokkuvõtete tegemist. 

3. koha sai projekt “Let’s interact by making maps!” (“Maakaartide tegemine aitab ühiselt toimida”), juhendaja õpetaja Ülle Kreos Kuressaare Vanalinna Koolist.

Selle projekti märksõnadeks on tugevad koostöised tegvused. Partnerite hulgas esines küll väljalangemisi, kuid projekt viidi ikka edukalt lõpuni.

Ekspertide arvamus: projekti eesmärk oli lihtsate koostöökaartide kaudu vahetada teavet erinevate Euroopa riikide ja kodulinnade kohta. Igal kuul koostati üks kuni viis põhikaarti, kuhu iga osalev kool laadis üles oma teabe (tekst, pilt, video jne). Koostati palju interaktiivseid Euroopa kaarte, näiteks topograafia, kliima, veevarude, tööstuse ja põllumajanduse, reostuse, taimestiku ja loomastiku, kultuuri ja keele, mälestusmärkide ja vaatamisväärsuste kohta. Projekti tugevus on hea planeerimine, internetiturvalisuse reeglite lisamine ja põhjalik tagasiside. 

Veebiüritusel tehti kokkuvõtteid eTwinningu aastast

eTwinningu projektijuht Laura Vetik sõnas veebiürituse sissejuhatuseks, et eTwinningu õpetajad olid distantsõppe ajal väga tublid ja nagu arvata võiski, aitasid eTwinningust saadud teadmised distantsõpet paremini korraldada, üleminek oli eTwinningu õpetajatel lihtsam ja ladusam. 

Laura Vetik tõi välja, et Eesti eTwinningul oli väga edukas aasta keerulisele olukorrale vaatamata. Eestis liitus sel õppeaastal eTwinninguga pea 500 õpetajat, 15% rohkem kui eelnevatel aastatel, ja loodud on 300 projekti. Suur osa eTwinningu populaarsuse kasvus on kindlasti eTwinningu mentoritel, kes on teinud nii koolitusi kui igapäevaselt toetanud-innustanud kolleege rahvusvahelise projektitööga tegelema. Eraldi võiks välja tuua eTwinningu multiprojektid, kus mentorite osa on olnud väga oluline. eTwinningu multiprojekt on sisult ja vormilt lihtne õpiprojekt, milles võivad osaleda kõik õpetajad oma õpilastega. Projektid aitavad arendada meeskonnatöö oskust, loovust ja probleemide lahendamise oskust, lisaks leiab õpetaja ideid uuteks töövahenditeks.

Tänavuste multiprojektide kohta saab lähemalt lugeda Koolielu artiklitest: https://koolielu.ee/info/readnews/581606/inspiratsiooni-ja-praktilisi-ideid-etwinningu-multiprojektidest  ja https://koolielu.ee/info/readnews/581700/inspiratsiooni-ja-praktilisi-ideid-etwinningu-multiprojektidest-ii

Eksperdid leiavad, et projektide kvaliteet on oluliselt tõusnud

eTwinningu aasta keskendus seekord kliima- ja keskkonnateemale. Ka paljud projektid olid just sellega seotud. Ekspertide arvamusi võistlusele esitatud projektidest: projektide kvaliteet on oluliselt tõusnud; konkreetselt ja selgelt on kirja pandud projekti(de) eesmärgid; kõik projektid, millele omistati kvaliteedimärk, on seda ka tõesti väärt; oli märgata eTwinnigu positiivset mõju distantsõppele; Eesti eTwinningu õpetaja on töökas ja kohusetundlik; eTwinningu projektide hindamismudel töötab hästi ja mõjutab projektide kvaliteeti. 

Seitse eripreemiat

Lisaks esikolmikule anti välja ka seitse eripreemiat. 

Parim keskkonnateemaline projekt “Plastic Free Baltic Sea” (“Plastikuvaba Balti meri”), juhendaja õpetaja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi Koolist. 

See projekt koondab õpetajaid ja õpilasi meie lähinaabrusest. Projekti teema on tore ja väga oluline. Projekti partnerid leiti eTwinningu kontaktseminaril. Projektis osalesid erineva vanusega õpilased, mis võimaldas üksteiselt õppimist. 

Eksperdid on öelnud: tore idee oli projekti kaks maskotti. Üks nendest küll ei jõudnud Soomest kaugemale, kuid Soome õpilased on kindlasti rõõmsad lestakala Peppa üle. Projektis oli mitmeid toredaid tegevusi. Meeldis, et projekti tutvustati kodus ka vanematele.

Parim kogukonda kaasav projekt “Our forests, our life”  (“Meie metsad, meie elu”), juhendaja õpetaja Larissa Anufrieva Narva Lasteaiast Põngerjas. 

Ka see projekt keskendub keskkonnateemale. Projektis osales seitse õppeasutust. Eriti tore oli see, et õpilased suhtlesid üksteisega veebikohtumistel.

Eksperdid on öelnud: suure hulga partneritega väga hästi õnnestunud projekt, kus tehakse ühiselt püstitatud ülesandeid seotult looduse ja IT-ga. Lisaks on kaasatud lapsevanemad, aktiivselt on tegeletud levitustööga. Tegemist on projektiga, mis sisaldab väiksemaid projekte  ja on väga hea näide, kuidas lõimida eTwinningut õppetöösse. Ülesanded olid huvitavad ja loovad. Väga palju on näiteid õpilaste töödest. 

Parim IT-teadlikkuse tõstmise projekt on “iPads School Learning for the Future” ("iPadid koolis tulevikuõppeks"), juhendaja õpetaja Mari Tõnisson Tartu Hiie Koolist.       

Hea näide Erasmus+ projektist, mis toimis edukalt ka distantsõppe perioodil.
Eksperdid on öelnud:  projektis keskendutakse kaasaegse tehnoloogia (eelkõige iPadide) kasutamisele koolis. Projekt on põhjalikult planeeritud ja ülesanded jagatud. Eesmärgid on sõnastatud väga hästi. Twinspace´is on kogu tegevus väga hästi kajastatud. 

Igati eeskujulik Erasmus+ projekt, mis kasutab väga oskuslikut Twinspace´i. Näha on, et tegevused on meeldinud õpilastele ning õpetajate poolt loodud äpikogu väärib laiemat tutvustust.
    
Parim lasteaia projekt on  “Towards a Sustainable World”, juhendaja õpetaja Ene Kruzman Kohtla-Järve lasteaiast Tareke.    

See projekt on hea näide hästi läbi viidud keskkonnateemalisest projektist, kus Eesti partner on üks projekti algatajatest. Partnerite mitmekesisus andis õppijatele hea võrdlusmomendi keskkonnaprobleemidest maailmas.

Eksperdid on öelnud: projekti tegevused on mitmekesised. On koostatud selge plaan ja jagatud ülesanded. Projekti käigus toimus eelhindamine ja järelhindamine. Twinspace selge ja loogilise ülesehitusega. 

Parim keeleprojekt “Different ways to say hello” (“Kuidas öelda “Tere!””), juhendajad Ave Kartau ja Signe Reidla Surju Põhikoolist

Projekti märksõnadeks on lihtsus ja loogilisus. 

Eksperdid on öelnud: väga tore  ja lihtne projekt. Eesti on algataja ja liitunud 15 riiki. Väga hästi organiseeritud Twinspace. Sellest võinuks tulla üliäge projekt, kuid esiletõstmist väärib see, et Eesti koolid on teinud suurepärast tööd ning kõrgelt hinnatav on suurepärane oma kooli sisene koostöö nii õpilaste kui õpetajate vahel. Hea idee oli ka projektipartnerite keeltes sarnasusi leida.     

Parim Erasmus+ ja eTwinningu koostöö projekt: “Read and write together to travel through the 21st-Century Europe” (“Kirjutame ja loeme koos, et reisida läbi 21. sajandi Euroopa”). Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist olid juhendajad õpetajad Reene Tammearu, Kristi Treial, Kadri Vaher, Signe Leht, Tiiu Kiveste, Lemme Sulaoja, Katrin Kurvits, Liina Õmblus, Liis Raal-Virks.

Tegemist on projektiga, kus on tunda suurepärast koostööd, nii rahvusvahelisel tasemel kui ka oma koolimeeskonna tasemel.

Eksperdid on öelnud: väga hea näide, kuidas Erasmus+ projekti raames on võimalik teha ka väga hea eTwinningu projekt. Twinspace on väga hästi ja loogiliselt üles ehitatud. Partnerid on panustanud võrdselt ning väga hästi on välja toodud projekti tegevused ning tulemus. Samuti on tagasiside põhjalik ja mitmekülgne.

Eripreemia "Mõjukaim eTwinningu projekt": “Our Green European Town”  (“Meie roheline Europpa linn”). Pärnu Ühisgümnaasiumist õpetajad Marika Ristmäe, Anne-Maarja Tammaru, Kersti Jürgenson, Kadri Kõrre, Sarmite Tammekivi, Eve Popp, Liis Raal-Virks.

Tegemist on projektiga, mis andis õpilastele võimaluse kaasa rääkida ja arutleda kogukonda puudutavates teemades.

Eksperdid on öelnud: Erasmus+ projekt. Väga hea ülevaade projekti tegevustest ja kohtumistest. Valminud eRaamat tutvustab projekitegevusi. Väga hästi on kasutatud foorumite osa. 

Reaalne projekti tulem on see, et õpilased on esitanud oma nägemuse, kuidas linnaruumi muuta.

Projekte hindasid kogenud õpetajad ja eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja. Hinnati projektide pedagoogilist uuenduslikkust, projektitöö lõimimine õppekavaga, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvahelise koostöö programm koolidele, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. eTwinningu võrgustikku kuulub ligi 700 000 õpetajat 44 riigist, Eestist on eTwinningusse kaasatud iga viies õpetaja. Koostöö tegemiseks on õpetajatele loodud ühine veebiplatvorm. 

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll sõnas, et eelmisel õppeaastal käivitatud aastaringne vastuvõtt on end taas tõestanud. „Mullu tuli aastaringse vastuvõtu kaudu TalTechi õppima üle kolmandiku kõikidest uutest tudengitest. Tänaseks on oma jaa-sõna tehnikaülikoolile öelnud 157 inimest ajal, mil paljude teiste Eesti ülikoolide vastuvõtt pole veel alanud,“ rõõmustas ta. 

Voll rääkis, et märkimisväärne avalduste arvu kasv juba juuni alguseks annab ülikoolile veelgi suurema kindluse, et ollakse õigel teel.

Näiteks on oma õppimise TalTechis kinnitanud koolipsühholoog Rainer Mere, kes soovib oma magistrikraadi täiendada tervishoiutehnoloogiate erialal. „Tahan juurde õppida, kuidas kasutada inimese vaimse tervise edendamisel tehnoloogilisi vahendeid. Varakult esitatud avaldus ja õppekoha saamine andis mulle kindlustunde, aga lisaks on see aidanud mul end eelhäälestada ning motiveerinud juba enne õpingute algust valdkonnaga tutvuma. Olen viinud end kurssi olulisemate erialaväljaannete, teadusuuringute ja -saavutustega,“ kinnitab Mere.

Populaarseimad õppeprogrammid pole eelmise aastaga võrreldes oluliselt muutunud. I astmesse on enim avaldusi esitatud IT süsteemide arenduse (345 avaldust), ärinduse (155 avaldust) ning ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise (101) kavadele.

Võrreldes eelmise aastaga on märkimisväärse hüppe teinud rakendusfüüsika, teedeehituse ja geodeesia ning rakendusliku majandusteaduse õppeprogrammide populaarsus. 

II astme programmidest paistavad suurte avalduste arvuga silma juhtimine ja turundus (98 avaldust), ärirahandus ja majandusarvestus (83 avaldust) ning hooned ja rajatised (39 avaldust).

Tallinna Tehnikaülikooli saab avaldusi esitada 32-le esimese astme (bakalaureuse, rakenduslikule ja integreeritud) õppeprogrammile ja 39-le magistrikavale. Avaldusi saab esitada 7. juuli kella 12:00-ni. 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade