„Hea juhil on kandev roll nii õpilastele ja õpetajatele hea ja arendava koolikeskkonna loomisel kui oluliste muudatuste läbi viimisel,“ rõhutas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Koolid vajavad pädevaid ja motiveeritud direktoreid ning nende järelkasvu toetamine ja ettevalmistamine tähendab olulist panust meie haridusellu,“ lisas ta.

Järelkasvu programm on loodud spetsiaalselt selleks, et valmistada heade juhieeldustega inimesi ette koolidirektori ametiks. Konkursil valitakse programmi kolmandasse lendu kuni 15 inimest. Seni on programmi läbinud 21 inimest,  neist seitse töötavad praeguseks juba koolidirektoritena ning mitmed panustavad haridussüsteemi teistel juhtivatel ametikohtadel nii koolides kui omavalitsustes.

Järelkasvuprogrammi II lennu vilistlane Raasiku kooli direktor Reelika Turi kinnitas, et programm avas ukse uude võrratusse maailma. „Pean tunnistama, et ei osanud enne arvatagi, kui mitmekülgne on koolijuhi töö:  kriiside juhtimisest ja võimla joonte valimisest kuni printeri paranduseni,“ räägib ta. „Haridus vajab liidriteks inimesi, kes on laia silmaringiga kaasaegsed juhid, kes mõistavad noori ja nende maailma ning oskavad samas väärtustada põlvkondadepikkust kogemust. Tuleb olla valmis eest vedama, vastutama ning arenema.“

Programm algab 2019. aasta augusti lõpus ja kestab kuni 2020. aasta juunini. Kümne kuu jooksul omandavad osalejad koolidirektorile vajalikke teadmisi ja oskusi ning loovad võrgustiku nii Eesti kui ka välismaa mõttekaaslaste ja valdkonna ekspertidega. Õpitakse muuhulgas õppevisiitide, kootsingu, töövarjutamiste ja koolijuhtimisülesannete ellu viimise toel. Osalejatele töökohta ei garanteerita, ent nad saavad tugeva ettevalmistuse koolidirektoriks kandideerimiseks. 

Programmi viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium koostöös sihtasutusega Innove ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Dokumentide esitamise tähtaeg: 26. mail 2019.

Lähem info koolijuhtide järelkasvuprogrammi veebilehelt ja Facebookist, kust leiab esimese ja teise lennu osalejate järelkaja.

Kontaktisik: Eneken Juurmann (735 4060, eneken.juurmann@hm.ee).

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Thomas Kolonowski

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub koolijuhte kandideerima arenguprogrammi neljandasse lendu

Matka käigus õppisime tundma erinevaid sooliike, rabas kasvavaid taimeliike ning saime teada, missugused loomad ja linnud eelistavad oma elupaigaks just sood.

Valgesoo on kõige väiksem raba Eestis. Raba on võetud looduskaitse alla. Valgesoo raba on saanud oma nime seal õitsevate tupp-villpeade järgi. Tupp-villpea rahvapärased nimetused on valgepea ja sootups. Valget tutti hakkab taim kandma alles kasvamise 16. aastal ning seda kuni 40. aastani.

Matkates madalsoo radadel saime teada, et Eestis kasvavad orhideed eelistavad just seda sooetappi oma kasvukohaks. Nägime oma teel palju „pokusid“. Pokud on meie looduses levinud märgalade püsielanikud ehk tarnamättad. Uurisime lähemalt ka sookailu. Sookailu tunneb ilmselt iga inimene – tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas saanud endale nime “päävalurohi”. Vanasti kasutati aga seda taime ka sääskede ja koide peletamiseks. 

Madalsoos saime süüa ilusaid, suuri ja punaseid marju-jõhvikaid. Jõhvika rahvapärased nimetused on kuremari ja rabamari. Marjad on väga väärtuslikud oma maitseomaduste ja hea säilimise tõttu. Neid võib korjata aastaringselt, peamiselt aga septembrist lumetulekuni. Kasutatakse jookide, keediste ja tarretise valmistamiseks. Saime teada, et igas päevas viie jõhvika söömine hoiab meie tervise korras. Jõhvikamarjad alandavad ka  kõrget vererõhku ja parandavad kõrge palavikuga haigete enesetunnet. 

Palju uusi teadmisi saime juurde turbasambla kohta. Turbasammal on huvitav taim juba sellepärast, et tal puudub juur, ta ei õitse ning tal ei ole seemneid. Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid. Ta kasvab ülevalt poolt 1mm aastas ning kõduneb altpoolt. Vett võib aga turbasambla taim endasse imeda kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub.

Kuna turbasammaldel on väga suur veeimamisvõime, siis on neid rahvameditsiinis kasutatud sidumisvahendina vati asemel. Kõrge happelisuse tõttu on nad ka praktiliselt steriilsed. Palju kasutusalasid on peamiselt turbasammaldest tekkival paksul turbakihil. Sellest tehakse kütteks toorturvast või briketti, samuti sobib ta loomadele allapanekuks ja töödelduna taimedele kasvupinnaseks. Turvas on ka tooraineks keemiatööstusele. Vanasti pandi turbasammalt aknaklaaside vahele liigset niiskust imama. Meditsiinis kasutatakse ka  turbamuda. See sobib tugi- ja liikumiselundite ning mõnede närvihaiguste ravimiseks. 

Turvas on Eesti üks väärtuslikemaid maavarasid: maailmas on vähe riike, kus teda leiduks sama palju kui meil. Kuid meiegi turbarabasid ähvardab kuivendamine. Seega peame hoolega hoidma oma üht suurimat loodusrikkust.

Samuti saime teada, et soos kasvab palju söödavaid marju: jõhvikad, rabamurakad, kukemarjad, sinikad. Loomadest võib soos kohata hunte ja rebaseid ning lindudest metsiseid, merikotkaid ja sookurgesid. 

Oli üks ütlemata tore, huvitav ja hariv looduspäev. 

Loo ja fotode autor on Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Helis Hani.

Samal teemal:

• Loodus lummab taas
• Põhikooliõpilased võistlesid looduse tundmises

Veel saab registreeruda!

HITSA viib koostöös Opiqu meeskonnaga läbi veebiseminari, kus räägitakse, millist lisaväärtust annavad Opiqu digiõpikud õppetööle. Näitame, kuidas kasutab Opiqu platvormi õpetaja ja kuidas õpilane. Opiqus on üle 140 digiõpiku, mis on tänaseks jõudnud pea igasse Eesti kooli.

Veebiseminari viivad läbi Eve Tisler Opiqust ja Aivar Hiio HITSAst. 

Veebiseminar on tasuta!

Lisainfo ja registreerumine siin.

Foto: Unsplash, Sergi Kabrera

Samal teemal:

• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida
• Eksamite infosüsteemi EIS lisanduvad kvaliteetsed e-ülesannete kogud
• Haridus- ja Teadusministeerium avas digitaalse õppevara portaali e-Koolikott

Teeme ära! Sina ka! Autor: Mart Kimmel

Kui vastasid vähemalt ühele ülaltoodud küsimustest “Jah”, siis see on suurepärane! 
Sinu jaoks on loodud Facebookis grupp “Ettevõtlik tund igasse kooli!”. Grupp on loodud eesmärgiga jagada üksteisega ägedaid ideid, kuidas muuta õppetööd/haridust ettevõtlikumaks. 

LIITU KOHE ja JAGA oma kooli edulugusid/ettevõtlikke tegusid juba täna, et näidata ka teistele, kui ägedad te olete!

Sina oled! Autor: Mart Kimmel

NB! Grupis on lubatud on appihüüded ja koostööettepanekud! 

Rohkem infot grupi kohta saad küsida Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaatorilt Mart Kimmelilt: mart@raama.ee 

Jagamine on hoolimine, seega jaga infot grupi kohta teistelegi!

Info edastas Mart Kimmel

Samal teemal:

• Ettevõtlikud nutimunad Pärnu Rääma Põhikoolis
• Koostööpäevad "Ettevõtlike noorte 3-võistlus ja õpetajate õpiüritus" kui näide koosõppimisest

Tartu Luterliku Peetri Kooli direktor Tarvo Siilaberg ja õppealajuhataja Külvi Teder räägivad kooli taasasutamisest, traditsioonidest, väärtustest ja uuendustest. Põnevad algatused nagu nädalalõpu lasteaed, kodusõppe nädal, koduõpe, varajane saksa keele õpe ning meediaõpe on teemad, mis pakuvad huvitavat kuulamist igale maitsele.

Saadet saab kuulata SoundCloudis https://bit.ly/2UNHr7r ja YouTube’is https://bit.ly/2vhnc31.

Samal teemal:

• Urmo Uiboleht tutvustab saates "Õpime koos" Tartu Erakooli
• Õpime koos ja muudame mõtteviisi
• Taskuhäälingu "Õpime koos" uus saade tutvustab Tartu erakoole

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator Richard Jalakas sõnas, et viimase tervishoiu tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse OSKA uuringu järgi suureneb tervishoius töötajate vajadus vähemalt kümnendiku võrra. „Seega on kõrgkooli avatud uste päev hea võimalus tutvuda erialadega, mida kõrgkool õpetab ning leida neist endale sobivaim,“ märkis Jalakas.

 Huvilistel on võimalik külastada ka erinevaid õppekavasid tutvustavaid töötubasid. Õenduse eriala „Meie aitame!“ töötoas saavad osalejad praktiseerida õendusabi tegevusi, näiteks kipsi tegemist. Bioanalüütika töötoas „Koduloomad suus“ uuritakse, mis loomad elutsevad meie suus ja keda me igapäevaselt endaga kaasas kanname. Ämmaemanduse töötuba on pühendatud personaalse hügieeni erinevatele tahkudele. Füsioteraapia eriala töötuba keskendub traumaga patsiendi juhendamisele ja radioloogiatehniku eriala töötoas saab vaadata röntgeni abil inimese sisse.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis saab õppida õe, ämmaemanda, bioanalüütiku, tervisekaitse spetsialisti, radioloogiatehniku ja füsioterapeudi rakenduskõrghariduse õppekavadel ning hooldustöötaja, massööri, lapsehoidja, tegevusjuhendaja ning erakorralise meditsiini tehniku kutseõppe õppekavadel. Samuti on võimalik õppima tulla terviseteaduse magistriõppe õppekavale. Suvine vastuvõtt kõrgkooli toimub 17. juunist - 4. juulini.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade

Samaaegselt traditsioonilise konverentsiga toimub töötuba.

„Aine- ja keeleõppe lõimimine on Eestis keelekümblusprogrammides toiminud juba 20 aastat. Seda peamiselt venekeelsetes koolides eesti keele õpetamiseks. Nüüd on teema hakanud kõnetama ka eestikeelset kooli,“ sõnas Innove mitmekeelse õppe ja keelekümbluskeskuse peaspetsialist Maire Kebbinau. Esile on kerkinud küsimus: kuidas õpetada erineva keeleoskusega lapsi koos nii, et kasu oleks igaühele? "Õpetaja vajab tuge, näiteid ja lahendusi," lisas Kebbinau.

Tallinnas Nordic Hotel Forumis toimuval konverentsil „Lõimitud aine- ja keeleõpe – miks, kellele ja kuidas?“ tutvustab õppimist ja õpetamist mitmekeelses koolis Soome näitel Tuglase seltsi juhataja ja Eesti-Soome kultuurifondi tegevjuht Jaana Vasama. Tartu Ülikooli professor Martin Ehala kõneleb sellest, kuidas saab iga aineõpetaja olla ühtlasi ka keeleõpetaja. Tartu Ülikooli vanemteadur Mare Kitsink  tutvustab eesti keele kui võõrkeele oskuse arenemist. Näiteid LAK-õppe rakendumisest toovad Jüri Gümnaasium ja Tallinna Kunstigümnaasium. 

Samal ajal algab Tallinnas Meriton Grand Hotelis Innove ja Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse kahepäevane õpetajate ja õppealajuhatajate töötuba „Toetades mitmekeelset klassiruumi“. Koolitajad Katja Schnitzer Loode-Šveitsi Rakendusteaduste Ülikoolist ning Brigitte Gerber Genfi Ülikoolist jagavad kogemusi ja soovitusi, kuidas toetada ainetundides õpilasi, kelle kodukeel on erinev kooli õppekeelest. 

„Töötoa laiem eesmärk on aidata levitada positiivset hoiakut, mis aitab väärtustada iga lapse individuaalset keelteoskust ja kultuuritausta ning luua suuremat ühtekuuluvustunnet kogu koolis. Mitmekeelsus ja -kultuurilisus Eesti koolis on lisaväärtus, mis rikastab kogu kooliperet, mitte oht eesti keelele ja kultuurile,“ sõnas Innove üldhariduse õppekavade arenduskeskuse võõrkeelte peaspetsialist Kärt-Katrin Pere. 

Konverents ja töötuba on osa aprillis haridusasutustes toimuvast LAK-õppe kuust, mille eesmärk on tõsta koolide, õpetajate, ametnike ja lapsevanemate teadlikkust aine- ja keeleõppe lõimimise kasust nii muu kui ka eesti kodukeelega lastele. Innove on LAK-õppe kuud ja päeva korraldanud kümme aastat. 

LAK-õppe päevast lähemalt: https://www.innove.ee/event/lak-oppe-paev/ 

Lak-õppe kuust lähemalt: http://www.lakope.ee/

Allikas: SA Innove pressiteade

Oma kogemusi tulevad jagama Microsoft Estonia OÜ riistvara müügijuht Kädi Horm, “Teeme ära!” maailmakoristuse tehnoloogiajuht Kristiina Kerge, tarkvara- ja tootearendusettevõtte Mooncascade tegevjuht Anu Einberg ning Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi doktorant Dage Särg. 

Neljandat korda toimuva teemapäeva eesmärk on tutvustada tütarlastele IT-eriala ning anda neile uusi teadmisi ja praktilisi oskusi IT alal. Praktilisi töötube juhendavad Tartu Ülikooli üliõpilased ja töötajad.

Teemapäeval harjutatakse näiteks Pythoni programmeerimiskeele kasutamist ja luukse veebilehti. Tutvuda saab ka robotite ühtse operatsioonisüsteemiga ROS, mis on muutnud autonoomsete robotite algoritmid igale huvilisele kättesaadavaks ja õpitavaks. Osalejatel on võimalus käia ka arvutiteaduse instituudi arvutigraafika- ja virtuaalreaalsuslaboris.

Tartu Ülikooli informaatikatudengi ja programmeerimistöötoa juhendaja Hanna-Marii Kaljase sõnul on oluline korraldada üritusi, mis tutvustavad tütarlastele programmeerimist, sest see võib anda neile tõuke selleks, et minna õppima IT-d. Kaljas asus informaatikat enda sõnul õppima põhjuselt, et talle meeldib matemaatika ja loogika ning ta saab neid mõlemat praktiseerida ja luua rakendusi, mida on vaja ka väljaspool ülikooli. „Informaatika õppimine on andnud mulle tuleviku suhtes kindlustunde,“ lisas Kaljas.

Microsofti regionaalsete pilveteenuste juhi Mart Mäe hinnangul mõjutab infotehnoloogia meie ühiskonda iga päevaga aina rohkem. „Vajame üha enam IT-tippspetsialiste ning seetõttu peame vajalikuks innustada ka naisi kaaluma IT-d kui õppimise- ja karjäärivalikut,“ ütles Mäe.

IT-teemapäev DigiGirlz toimub Tartus arvutiteaduse instituudi õppehoones Ülikooli 17. Osalejatel palutakse end registreerida veebilehel programmeerimine.ut.ee hiljemalt 25. aprillil. 

Üritus on tasuta.

Teemapäeva korraldavad Microsoft Eesti, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut ja MTÜ Robootika.

Allikas ja fotod: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Õpilasuurimus: poisid panevad tähele, tüdrukud jätavad meelde
• Oma kätega tehtud nutilabor Lillekülas

„Jäta universumisse oma jälg“ on üks Steve Jobsile edu toonud seitsmest äripõhimõttest. Inspireeriv õpikogemus või käik ettevõttesse võib mõjutada noorte tulevikuotsuseid ja soove samamoodi.  Tulevikutegijatele valikuvõimaluste, kasulike õpikogemuste ning praktiliste oskuste pakkumiseks on parim siduda haridus ja ettevõtlus. Kutsume koolide ja ettevõtete esindajaid kokku kogemusi jagama ning koostöökontakte looma.

Osalejad saavad praktilistele edulugudele lisaks mõtteainet ja ideid tegevusteks esinejate paneeldiskussioonist ning töötoast.  Seminari korraldavad ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, koostöövõrgustik „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ ja Eesti Teadusagentuur ning ürituse eesmärk on toetada haridusasutuste ja ettevõtete koostööd praktilise ja elulise hariduse andmisel. Seminar on mõeldud kõigile haridustasemetele, sest head praktikad on alati kohaldatavad. 

PÄEVAKAVA:

10.30 Registreerimine, hommikukohv

11.00 Õhkutõus kosmosesse

Seminari sissejuhatus ja korraldajate tutvustus - miks ettevõtete ja koolide koostöö on meie südameasi?  

Eva Pruusapuu, Eesti Teadusagentuur

11.20 Kuidas toetab tulevikutegijate kujundamist ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu? 

Kristi Ploom, Haridus- ja Teadusministeerium

11.40 Mida huvitavat ja kasulikku pakub pikaajaline koostöö ettevõtete ja kogukonnaga?

Arvo Pani, Kadrina Keskkool 

Ettevõtte ja kooli koostöölugu 

Esineja selgub

12.20 Lõunapaus

13.00 Valikaine, mis sündis ettevõtte ja kooli koostöös 

Jana Ribelis, Silberauto AS

Mis motiveerib ja kuidas kaasata ettevõtjaid tulevikutegijate kasvatamisse

Kari Maripuu, Brightspark OÜ

13.40 Paneeldiskussioon - kuidas jõuda ettevõtte ja kooli püsiva koostööni, mida on osapooltel teineteisele pakkuda ning mida võidavad sellest õpilased?

Arvo Pani Kadrina Keskkooli direktor, Jana Ribelis Silberauto AS turundusosakonna juht, Kari Maripuu ettevõtja, Merilin Priilinn-Türk  ettevõtlik õpilane.

14.20 Praktiline töötuba – ideede pank

Ajurünnak, kus koolide ja ettevõtete esindajad otsivad koostööprojektide ideid, mida üheskoos saaks ellu viia, seejuures pidades silmas nii õpilaste, koolide kui  ettevõtete vajadusi ja ootusi.

15.00 Töötoa kokkuvõtted ehk 10+ ideed koostööks, mida seminarilt kaasa võtta

15.30 Kosmoselaev maandub, seminari lõpp

Seminar toimub koostöövõrgustiku Ettevõtlikkuse edendamiseks, Eesti Teadusagentuuri ning ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koostöös, toetab Euroopa Sotsiaalfond. Seminar on osalejatele tasuta. Registreeru SIIN!

Seminari modereerib koolitaja Indrek Maripuu. Tema peamiseks fookuseks on mõttemustrite murdmine ehk nutikus ja teistmoodi mõtlemine.

Allikas: Edu ja Tegu programmi info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppe märtsikuu uudiskiri
• Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik annab inspiratsiooni õpetamiseks

Iga osalev riik saadab olümpiaadile kuni kuus oma parimat noort programmeerijat. Kummalgi võistluspäeval tuleb neil lahendada kolm ülesannet ja selleks on aega viis tundi.

Olümpiaadi teadusliku komitee juhi Ahto Truu sõnul erineb võistlusprogrammeerimine igapäevasest tarkvaraarendusest ennekõike intensiivsuse poolest. „Võistlejal on iga ülesande mõistmiseks, lahenduse algoritmi väljamõtlemiseks ja selle programmeerimiseks aega ainult veidi üle pooleteise tunni. Uskumatu, aga parimad võistlejad jõuavad selle ajaga töötava tarkvarani,“ ütles Truu.

Klassikaline ülesanne on kaardil lühima tee leidmine: sisendina on antud hulk linnu ja nendevaheliste maanteede pikkusi ning võistleja loodav programm peab leidma nende andmete põhjal lühima tee kahe linna vahel. Seejuures peab programm töötama õigesti kõigi võimalike kaartidega. Lisaks on lahendustele kehtestatud mälumahu ja tööaja piirang.

Ülesehituse ja ülesannete poolest sarnaneb Balti informaatikaolümpiaad rahvusvahelise informaatikaolümpiaadiga. Paljud riigid valivad sinna pääsevad noored välja just Balti informaatikaolümpiaadi tulemuste alusel.

Esimene Balti informaatikaolümpiaad peeti 1995. aastal Tartus ja sellel osalesid ainult Balti riigid. Praegu osalevad võistlusel regulaarselt veel Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Saksamaa ja Poola gümnasistid ning külalisosalejaid on olnud ka Ungarist ja USA-st.

Rohkem teavet olümpiaadi kohta saab aadressilt http://boi2019.eio.ee.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. Fotol on hetk 2014. aastal toimunud informaatikaolümpiaadist.

Samal teemal:

• Koolimatemaatika olümpiaadi parimad saavad Tallinna Tehnikaülikooli konkursiväliselt
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides