“Tegemist oli meie kooli ajaloo esimese doominoturniiriga ning see meeldis osalejatele väga," sõnas korraldajate esindaja Mart Kimmel. 
 
Doominoturniiri korraldati 4. kuni 8. klassi õpilastele ning idee selle korraldamiseks tuli Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtlikelt noortelt. Doominoklotsid olid isevalmistatud meie koolipere poolt ning vahvad karbid  valmistas Pärnu Rääma Põhikooli õpetaja Riina Arva.  
 
“Ajutegevus on igale inimesele kasulik ning tänu sellele plaanime võtta doominoturniiri meie kooli lauamängutraditsiooniks!” sõnas Mart Kimmel. 

 
Teksti ja fotode autor on Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli programmi koordinaator Mart Kimmel

Samal teemal:

• Nutikabe Pärnu Rääma Põhikoolis

Videokokkuvõtte tehtist leiate Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse FB-lehelt: https://www.facebook.com/hitsa.ee/videos/397005387727410/ 

Samal teemal:
 

• HITSA veebiseminar: eTwinningu uuenenud projektitöö keskkond
• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast

Stipendium annab õpetajatele vaba semestri,  mida nad saavad kasutada näiteks koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks või hariduspoliitika kujundamiseks. Kuueks kuuks mõeldud stipendiumi said tänavu kolm õpetajat: Merit Karise, Kristel Lempu ja Merike Saar.

„Stipendium on mõeldud selleks, et kogenud õpetajad saaksid panustada kogu meie haridussüsteemi arendamisse ning tänavused saajad seda oma algatustega kindlasti teevad. Soovin neile edu ning indu oma heade mõtete teostamisel!“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Tänavused stipendiumisaajad plaanivad seda kasutada eelkõige uuenduslike või juba loodud materjalide väljatöötamiseks või edasiarendamiseks.

„Olen juba ammu mõtisklenud selle üle, et kõikidel haridustöötajatel peaks olema võimalus aeg-ajalt vabale semestrile,“ ütles Luunja Midrimaa lasteaia logopeed- eripedagoog Kristel Lempu. „Just siis kas enesetäienduseks, teadustööks,  õppekirjanduse väljaandmiseks või millekski muuks. See aitaks läbipõlemist vältida, samas rikastaks Eesti haridusmaastikku. Mina plaanin eelnevat arvestades teha seda, mida ma oskan ja armastan: raamatuid kirjutada, peamiselt lugemise õppematerjale. Seni tegin seda töö, pere ja muude hobide kõrvalt. Nüüd saan Eesti lastele, sealhulgas ka erivajadustega lastele, jõukohaste ja õpetlike raamatute väljaandmisele pühenduda. Tänan selle võimaluse eest!“

Kuressaare Ametikooli disaini õppesuuna õpetaja Merit Karise kinnitas, et haridusstipendiumile kandideerima innustas teda aasta-paar küpsenud mõte, et tuleks aeg maha võtta ja õpilastega tehtud loovprojektid üle vaadata. „Selleks plaaningi stipendiumi kasutada: lugeda uurimistöid ja teooriaid, panna kirja oma meetodid ja ülesanded ehk kokkuvõttes kirjutada ise õpik või ülesannetekogu, mida olen otsinud, aga seni pole leidnud. Ülesannetekogu eesmärk on pakkuda õpetajatele ja õpilastele viise, kuidas olla loov väga lihtsate vahenditega, märgata ja kasutada õppimiseks võimalusi, mis asuvad keeles, kultuuris, kodukohas.“

Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja Merike Saar kinnitas, et stipendium aitab tal edasi arendada juba loodud veebipõhist tööriista, mida õpetajad saavad ise, ilma välise abita, oma tunni jälgimiseks kasutada. „Oma doktoritöös uurin õpetaja vajadusi ning võimalusi tehnoloogia abil tõendusmaterjali kogumiseks klassiruumist, mis aitaks õpetamist veelgi paremini mõtestada. Stipendium kulukski just õpetaja enesevaatluse tööriista edasiarendamisele ja katsetamisele koolides, et võimalikult paljud õpetajad saaksid kogemuse, mis aitaks neil saada terviklikuma pildi oma õpetamisvõtetest (ja selle mõjust õppimisele). Loodame oma arendustega aidata kaasa tõenduspõhisuse juurdumisele õpetaja igapäevaelus, nagu see on tavaks saanud teistes valdkondades,“ ütles Saar.

Järgmine stipendiumivoor kuulutatakse välja järgmise aasta septembris. Kokku antakse välja kuni viis stipendiumi suurusega kuni 11 000 eurot.

Stipendiumi määramisel võeti eelkõige aluseks haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis. Haridusvaldkonna prioriteetseteks teemadeks olid sel aastal õpikäsitus ja selle muutumine, kaasava hariduse rakendamine ning tervis, rõhuasetusega vaimsele tervisele. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Nick Morrison

Samal teemal:

• Noore uurija stipendium toetab innukaid noori teadustöö tegijaid
• Haridusstipendium annab õpetajatele vaba semestri enesetäiendamiseks

Näitena võib tuua Rääma Hackathoni ning Pärnumaa noorte inspiratsioonipäeva.

Pärnumaa noorte inspiratsioonipäev on traditsiooniline üritus, mis annab õpilastele (ja noortele huvilistele) suurepärased võimalused oma ettevõtlikkuse arendamiseks. 

Koostöös SA Pärnumaa Arenduskeskusega ja Rajaleidjaga aitasid 2018. aastal üritust korraldada Pärnu Rääma Põhikooli 5. kuni 9. klassi noored. Nende jaoks oli tegemist suure väljakutsega. Maakondlikul tasandil oli inspiratsioonipäev suurüritus, kuhu registreerus üle 500 osavõtja. Üritus toimus Pärnu hotellis Strand, mis on hea koht ägeda inspireeriva noorteürituse läbiviimiseks.

Meie kooli õpilased andsid soovitusi, mis teemasid võiks käsitleda töötubades, lisaks sellele oldi abiks seal, kus vähegi vajalik - tegemist oli suurepärase vabatahtliku tööga. Väikese preemiana said vabatahtlikud ise ka töötubades osaleda. 

Kõikidele haridusasutustele soovitus nr 4: alusta ettevõtlikke üritusi oma koolis/kogukonnas ning seejärel võta ette suurem väljakutse (maakond) ning aita oma maakonna noortel lennukad ideed ellu viia!

Loo autor on Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Koostööpäevad "Ettevõtlike noorte 3-võistlus ja õpetajate õpiüritus" kui näide koosõppimisest
• Nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" tulemused

HITSA „DigiKiirendi“ programm toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. „Mina üldiselt ei karda arvutit, ehkki tööstaaži põhjal võiks öelda, et kuulun sinna põlvkonda, kes arvuti ligi ei lähe. Aga eriline oskaja ma ei olnud ja palju asju õppisin koolitustel juurde,“ võttis asja lühidalt kokku klassiõpetaja Anne Heimann. 

Staažikad õpetajad ja Digipeegel

Anne Heimannil, ta kolleegil Ene Küünarpuul ning kooli direktoril Tiina Puusalul on igaühel pedagoogilist staaži aukartustäratav hulk, 30 aastat ja rohkemgi. Ene Küünarpuu sõnas naljatamisi, et staaži on nii palju, et seda ei julge välja öeldagi... Huvijuht Kail Visla on aga üsna õpetajatee alguses, Risti Põhikoolis on ta tööl olnud viis aastat. Nii võeti ka uudis digikoolitusest vastu veidi erinevalt, kes rahulikumalt, kes murelikumalt. 

Tiina Puusalu sõnutsi sai kõik alguse juba siis, kui kool hindas oma digiküpsust selleks spetsiaalselt loodud mõõdikute abil Digipeegli keskkonnas. „Digipeeglit sundis täitma koolipidaja, ütleme otse ja ausalt. Meie kool ei hinnanud ennast üldse mitte madalalt digipädevuste osas. Digipeegli põhjal pidi tegelikult DigiKiirendiga liituma üks teine kool meie vallast, aga lõpuks pakuti koolitust meile. Miks mitte!“ Koolis on arvutiklass, aga arvutid on vananenud, sobivad veel tekstitöötluse ja esitluste õpetamiseks-tegemiseks. On 13 tahvelarvutit ja neli sülearvuti, robootikavahenditest Lego We Do ja Sphero haridusrobotid. Internetiühendusega on nagu on, riik on küll õla alla pannud, internetikaabeldus tehtud ja WIFI seadmed paigaldatud, aga võrku ühendamine on viibinud. „Loodame, et kõik ikka laheneb,“ ütles Tiina Puusalu. 

Koolitustest oli palju kasu

„Enesekriitiliselt öeldes: väga vähe teadsin digiseadmete kasutusest,“ ütles Ene Küünarpuu ja lisas, et sellevõrra ootas ta ka koolitusi natuke murelikumalt.

„Mina võtsin uudise koolitustest vastu neutraalselt, olgu pealegi, õpime. Aeg läheb edasi, ma näen, mismoodi lapsed nutiseadmetes tegutsevad. Me peaksime õppetöös nutiseadmeid mõistlikult kasutama ja just neid digivahendeid, mida on hea ja vajalik kasutada. Missuguseid valikuid teha? Koolitused aitasid asjadega kursis olla,“ ütles Anne Heimann.

Kail Visla jaoks on digivahendite kasutamine igapäevane nii töös kui argielus. „Teadsin, et digivahenditega saab õppeainet paremini edastada. Koolitustel mõistsin, et meie ülesanne on õpetada lastele digioskuseid. Ma pean õpetama neid nutiseadet kasutama, mitte lihtsalt andma näiteks loodusõpetust nutiseadme abil.“ 

Nutiseadmete kasutust tuleb lastele õpetada

Õpilastele tuleb õpetada turvalist interneti- ja nutiseadmete kasutust, et nad oskaksid nutiseadmes õppida. Õpetajal on tunnis digiseadmeid kasutades justkui topeltroll: õpetada digikasutust ja õpetada oma ainet. Ja sellega olid ka kõnelejad nõus, et valikuid, kuidas tundi läbi viia, mis metoodikat ja vahendeid kasutada, on õpetajal väga palju. Ei ole nii, et kui õpetaja klassi ees tahvelarvutiga ei vehkle, siis lapsed tundi ei kuulagi. „Me saame individuaalselt lastele läheneda. Näiteks ühes tunnis tegime teema kordamiseks veebikeskkonnas ristsõnu. Kaks last küsisid, kas nad võivad ülesande paberil koostada, mitte arvutis. Muidugi võivad! Nad töötasidki rahulikult omas tempos,“ tõi õpetaja Küünarpuu näite. 

Õpitubadega jätkatakse

Kolm kuud "DigiKiirendi" koolitusi oli kõigi sõnul pingeline aeg. Kodutööd tuli palju teha. Samas koolitajad olid väga toredad ja toetavad. Palju kasu oli haridustehnoloogi käikudest kooli, ta oli õpetajate küsimistest-pärimistest kogu aeg hõivatud. Aga mis saab edasi?  
 „Kasutame tasapisi kasutada seda, mis meile kõige rohkem sobib. Saime juhtlõngad kätte, nüüd pusime ise edasi,“ sõnas Anne Heimann. 

Tiina Puusalu loodab, et "DigiKiirendi" käigus alanud koolisisesed õpitoad „Õpetajalt õpetajale“ jätkuvad ka edaspidi. „Juhtkonnale olid programmis eraldi kokkusaamised, kus anti ülesanne mõelda välja 15 arendusideed ja neist üks rakendada. Valisime „Õpetajalt õpetajale“ õpitoad. Kui õpetaja kõrvalklassist räägib mulle, et kasutasin üht head veebikeskkonda, siis usuksin teda rohkem kui väljastpoolt rääkijat. Ja kolleegilt saab alti abi küsida.“ 

„DigiKiirendi“ arvestab iga kooli eripäraga

„DigiKiirendi“ pilootprogrammis osales Läänemaalt veel Kullamaa Keskkool, ülejäänud koolid olid Alu Kool ja Hagudi Põhikool Raplamaalt ning Risti Kool ja Vasalemma Põhikool Harjumaalt. Avaüritus toimus 28. augustil Kullamaa keskkoolis, lõpuseminar ja tunnistuste jagamine 4. detsembril Järveküla Koolis. 

HITSA programmijuhi Kairi Burnaševa sõnul on „DigiKiirendi“ eripära see, et iga kooli teekond läbi „kiirendi“ on veidi erinev ja pandud kokku just selle konkreetse kooli vajadusi silmas pidades. "Püüdsime koole omalt poolt toetada viisil, mis vastaks kõige enam nende ootustele ja vajadustele. Osalenud koolide meeskonnad said väga hästi hakkama! Nii meie koolitajad kui haridustehnoloogid on kõiki väga kiitnud," sõnas ta. 

Kairi Burnaševa rõhutab kogu protsessis kohaliku omavalitsuse tähtsat rolli: „Koolid on tublid, aga ilma digivahenditeta või korraliku internetiühenduseta jäävad ka kõige tublimate õpetajate pingutused viljatuks. Loodan, et see koostöö, mis programmi ajal vallavalitsuste ja koolide vahel elavnes, jätkub ka peale programmi.“

Uuel aastal alustavad programmis kokku 18 kooli Pärnumaalt, Viljandimaalt, Jõgevamaalt ja Lääne-Virumaalt. Koolide valik ja programmi kutsumine 2019. aasta teiseks pooleks toimub märtsis-aprillis 2019.

Lugu ilmus esmakordselt Lääne Elu veebiväljaandes 12. detesembril.

Samal teemal:

• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• "DigiKiirendi" aitab luua ühtset arusaama digivahendite kasutamisest õppetöös

Konverentsile registreerumisel on eelisjärjekorras üldhariduskoolide õpetajad. Teised huvilised lisatakse ootejärjekorda.

Konverentsil saab praktikute käe all osaleda väljavalitud töötubades, mis keskenduvad film ja meedia nutikale kasutamisele õppetöös. Lisaks pakuvad mõtteainet ja inspiratsiooni külalised Inglismaalt (John Potter, University College London), Taanist (Claus Noer Hjorth, Danish Film Institute) ja Soomest (Marjo Kovanen ja Heli Metsätähti, Koulukino). Töötube on valikus rohkelt. 

Vaata konverentsi programmi ja registreeru TLÜ kodulehel!

Allikas: TLÜ koduleht. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Detsembri dokumentaalfilmid kinos Sõprus
• Vanemale kooliastmele mõeldud tõsielufilmide seansid kinos Sõprus 

Veebiseminaril tutvustatakse uuenenud Twinspace'i, selle põhilisi funktsionaalsusi ja muudatusi. 

Oodatud kõik huvilised!

Veebiseminar toimub 9. jaanuaril 2019 kell 19.

Veebiseminari viib läbi eTwinningu ekspert ning Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson.

Registreeru täienduskoolituste keskkonnas Juhan.

Foto: Unsplash, Kari Shea

Samal teemal:

• Muljeid eTwinningu aastakonverentsilt Varssavist
• Eesti õpetajate muljed eTwinningu seminarilt "Digitaalsete mängude põhine õpe"

Valida oli kahe töötoa vahel: kas joonistada Scratchis lepatriinu ja programmeerida ta liikuma või programmeerida haridusrobot BeeBot labürinti läbima. 

Koolieelikud lustisid nii BeeBoti robotite juhtimisega läbi labürindi kui Scratchis lepatriinude  programmeerimisega. Kõik BeeBotid said läbürindi kenasti läbitud, kõik joonistatud lepatriinud tulid välja omanäolised ning ükski lepatriinu ei jäänud vigase programmi pärast liikumatuks.

Võru Kreutzwaldi Kooli ja Võru Kesklinna Kooli 1. ja 2. klasside õpilased valisid kõik Scratchis programmeerimise töötoa. Nii saigi neil kokku joonistatud rohkem kui 100 kahe kuni kahekümne täpiga lepatriinut ning need kõik ka jooksma programmeeritud. Kõigi noorprogrammeerijate töö lõppes ise sibavate lepatriinude vahel liikudes ning kaaslaste lepatriinusid imetledes. Aga omatehtud lepatriinu tundus ikka kõige ilusam!

Programmeerimisega said hakkama kõik – ka kõige pisemad, koolieelikud.

Ülemaailmne kooditund (Hour of Code) toimus ainult Kreutzwaldi kooli õpilastele. 1.-2. klassi õpilased korraldasid BeeBot robotite tantsupeo; robotid tantsisid nii rivi- kui ringtantse. Emotsiooni lisas tantsule saatemuusika, mida muusikaõpetajad võimalusel lahkelt pakkusid.

Alates 3. klassist lahendasid õpilased code.org veebiprogrammis tantsu programmeerimise ülesandeid. Lisaks tantsuliigutustele sai valida tantsule muusika, loodud tantsu jagada ning kõigi ülesannete lahendamise eest saada ka vastav tunnistus. 

Kõik huvilised saavad ise programmeerimises kätt proovida code.org veebilehel.

Code.org programmeerimisülesanded on avatud kõigile huvilistele.

Töötubade läbiviijad Ene Moppel ja Evi Tarro

Fotod: Evi Tarro ja Urmas Ott

Samal teemal:

• Nutilaboris valmisid prügiautod
• Projekt "Programmeeri oma tulevikku" tõi programmeerimise ainetundidesse

Millised on Eesti õpetajate lemmiktöövahendid? Tahame teada, millist tehnoloogiat sina kõige rohkem kasutad. 
Uuel aastal jagame tulemusi - siis saad teada, mida kasutavad teised. 

Hääleta ja vasta siin: bit.ly/lemmik2018

Foto: Unsplash, Rodion Kutsaev

Samal teemal:

• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• eConfidence uuring: haridusliku eesmärgiga arvutimängud võivad positiivselt mõjutada õpilaste käitumisharjumusi
• Teistmoodi jõulukalender ja robotitega jõulumäng
• Koolilapsed ehitavad virtuaalmaailmas Baltimaade kultuuripärandit

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud algatus „Pärandivaderid: koolinoored kultuuripärandit hoidmas“ suunab kooliõpilasi märkama ning väärtustama kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikkaid objekte.

„Kolm aastat tagasi osales projektis 450 kooliõpilast. Mul on väga uhke tunne, et juubeliaastal kasvas kaasalööjate arv rohkem kui kaks korda,“ ütles Pärandivaderite algatuse eestvedaja Elle Lepik. „Pärandivaderiks olemisega kasvab laste ja noorte teadlikkus, aga ka hoolivus ja vastutustunne oma kodukoha pärandväärtuste osas.”

EV100 ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 tähistamisel tuli algatusega kaasa 28 pärandivaderite meeskonda 14 maakonnast, sh 26 kooli ja kahe mittetulundusühingu eestvedamisel.

Eriti tähelepanuväärse panuse andsid pärandivaderid kogukonna ja kohalike vallavalitsuste abiga Saaremaal Valjala vana kalmistu ja Viljandimaal mõisnike von Siversite perekonnakalmistu päästmisel. „Need unustusse vajunud paigad oli juba võsa ja mets endasse haaranud, kuid kahe aastaga tehtud tööde tulemusel on mäletuspaigad nüüd äratuntavad ja kenasti hooldatud,” täpsustas Elle Lepik ning lisas: “Praegugi on õpilastel käsil ettevalmistustööd kalmuaedadesse infotahvli jaoks puidust aluse ja väikese sepistatud värava tegemiseks.“

Korrastustalgud toimusid mõisaparkides ja kalmistutel, lisaks muinasaegsel kalmeväljal, linnamäel ja hiiemäel, linnusevaremetel, kirikute ja pastoraadihoone ümbruses, kultuuriloolistelt oluliste isikute sünnikodude ja mälestuskivide juures, tuuleveskis, abiks on käidud ka muuseumides.

Pärandipaikade ajalugu tutvustasid õpilastele mälestiste omanikud, muinsuskaitseinspektorid, arheoloogid, restauraatorid, vaimulikud ja kalmistuvahid. Kultuuriloo tundmaõppimisel abistasid ka muuseumitöötajad, pärandiseltside liikmed ja koduloo-uurijad.

Lisainfo leiab Pärandivaderite koduleheküljelt http://ouesope.ee/parandivaderid/ ning Facebookist https://www.facebook.com/parandivaderid/.  

Algatust „Pärandivaderid“ toetavad Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond, koostööpartnerid on Muinsuskaitseamet, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ja Teeme Ära!.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Fotodel Tõstamaa Keskkooli ja Gaia Kooli pärandivaderid, autorid Toomas Mitt ja Marit Otsing.

Lisainfo:

Elle Lepik, projekti „Pärandivaderid“ koordinaator, tel 522 6456, e-post elle@estlander.org.